Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 29. november 2012
• Pressikonverentsi videosalvestust ja videolõike ministrite kommentaaridega saab vaadata valitsuse kodulehel: http://www.valitsus.ee/et/uudised/videod ja Youtube'is: http://www.youtube.com/valitsuseuudised
• Pressikonverentsil tehtud fotosid saab vaadata: http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#2491-1
Juhataja
Tere, head ajakirjanikud! Valitsuse istung on lõppenud ja teie ees on peaminister koos ministritega ja sõna peaministrile. Palun.
Andrus Ansip
Aitäh! Tänasel valitsuse istungil me arutasime kultuurikomisjoni ettepanekut muuta sotsiaalhoolekande seadust selliselt, et vajaduspõhist õppetoetust ei arvestataks enam toimetulekutoetuse taotlemisel toimetulekutoetuse sisse. Ja sellega me olime päri. Aga valitsus leidis, et leibkonda kuulumise ea piiri alandamine 26-lt 24-le aastale võib tekitada valesid motivatsioone ja selle oma seisukoha me ka parlamendile esitame. Aga pikemalt räägib sellest teemast Jaak Aaviksoo.
Valitsus muutis heitkoguse ühikutega kauplemisega seonduvaid valitsuse korraldusi, lisades vabanenud reservvahendite arvelt renoveeritavate objektide nimekirja 24 uut objekti. Me olime planeerinud vahendid ja planeerinud ka reservi, eeldades, et ehitustööd võivad minna kallimaks planeeritust, aga praktika oli kardetust märksa meeldivam. Raha jäi üle ja selle planeeritud reservi ja objektide odavnemise arvelt saab korda tehtud Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli katlamaja, Rahvusooper Estonia hoone. Estonia puhul on küll tegemist katusetööde ja ventilatsiooniga, mitte terve hoonega, tervet polegi vaja teha. Politsei- ja piirivalveameti hoone Rahumäe teel Tallinnas, AS Hoolekandeteenused Koluvere Kodu hooned, patendiameti hoone, maksu- ja tolliameti Narva hoone, Sipa lasteaia hoone, Valtu spordimaja hoone, Kuressaare raekoda, Ulila keskus, Draamateatri hoone saab rahastuse, Võru kohtumaja, Põlva kohtu- ja politsei hoone, justiitsministeeriumi hoone, Võru politseimaja - sellest on küll hirmus palju kirjutatud, tema kehvast olukorrast, aga nüüd midagi paraneb. Maksu- ja tolliameti Viljandi hoone, õiguskantsleri kantselei hoone, AS Hooldekandeteenused Sillamäe Kodu ja Vägeva Turvakodu, Tallinna Vangla aga ka politsei- ja piirivalveameti korrakaitseosakonna hooned. Ja mis kõige olulisem, Riigikantselei hooned - Stenbocki maja ja Rahukohtu 1 hoone. Aga siin see maht on suhteliselt väike, küsimus on osade akende kas väljavahetamises või remontimises. Kus aknad kannatavad remonti, sealt tehakse remonti, kus vaja, vahetatakse välja. See ei ole nüüd valitsuse ettepanek Stenbocki maja remontimisega alustada, vaid see on Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ettepanek. Korda saavad ka Ahula lasteaed-algkool ja Raeküla vanakooli keskus Pärnu linnas. Muudatuste tegemiseks on eelnevalt nõusoleku andnud ka Sumitomo Corporation ja Mitsubishi Corporation. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts korrastab süsinikdioksiidi või AU-de ülemääraste saasteühikute müügist saadud vahendite arvelt kokku 489 avaliku kasutusega hoonet. 447-s hoones on renoveerimistööd praeguseks lõpetatud, 42-l objektil tööd veel käivad, tööd peab saama tehtud selle aasta lõpuks. Ja nagu öeldud, 24 objektil töid alles alustatakse, need on täiendavad objektid. On ette näha veel õige pisikest jaotust selle arvelt, et mitmetel objektidel tellija reserv jääb ilmselt kasutamata ja ka nende vahendite arvelt saab siis täiendavaid investeeringuid veel teha. Ja olgu öeldud, et kõige suurem nendest objektidest on olnud Tartu Ülikooli Raamatukogu - 5,94 miljonit eurot ja just täna on üleandmise-vastuvõtmise pidustused.
Valitsus kiitis heaks ka Eesti seisukohad rahvusvahelise telekommunikatsiooni liidu rahvusvahelisel telekommunikatsiooni konverentsil Dubais, aga need on juba majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt avalikustatud. Siin mul eriti midagi lisada ei ole. Ja siis andsime ka heakskiidu ukrainlastega lepingu sõlmimiseks. Kokkuleppe alusel annavad pooled teineteise omandisse krundid diplomaatiliste esinduste rajamiseks ja selle kokkuleppe kestvus saab olema 49 aastat. Homme avab välisminister Urmas Paet Ukrainas Kiievis Eesti uue saatkonnahoone. Minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd sõna sotsiaalministrile. Palun.
Hanno Pevkur
Aitäh! Riik jätkab eripensionide korrigeerimist. Me andsime seisukoha Riigikogus algatatud politsei- ja piirivalveseaduse muutmisele ja selle alusel korrigeeritakse edaspidi nende politseiametnike pensioni, kes lähevad pensionile politsei- ja piirivalveseaduse alusel. Nende pensionid samamoodi pensioni indeksiga, mitte lähtuvalt varasemast ametipalgast, nagu see on seni olnud. Mäletatavasti politseiteenistuse seaduses ja piirivalveteenistuse seaduses oli indekseerimine ja 2010. aastal jõustunud politsei- ja piirivalveseaduses indekseerimist ette ei nähtud. Aga nüüd on selge, et kui me oleme enamike eripensionide puhul valinud selle tee, et me ei sõltu varasemast palgast, nii nagu mäletatavasti õiguskantsleri ja Riigikontrolliga, siis samamoodi siin selle puhul me edaspidi lähtume indekseerimisest ja see on kindlasti õiglasem ja tagab võrdse kohtlemise kõikidele pensionäridele.
Teine oluline punkt, mida me täna arutasime ja saatsime Riigikogu menetlusse, on ravimiseaduse, karistusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. See puudutab nüüd küll suuremas osas ühte Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmist ja seonduvad võltsravimitega, võltsravimite järelevalvega, võltsravimite tuvastamisega, avastamisega, ravimiameti õiguste suurendamisega. Seal sees on ka üks väga oluline sisuline muudatus Eesti ravimituru jaoks patsientidele ravimite kättesaadavuse tegemise eesmärgil. Nimelt see sisaldab ka ravimite kaugmüüki elektroonilise sidevahendi alusel ehk siis lihtsamas keeles e-apteeki. E-apteeki saavad pidada kõik apteegipidajad, me siin ühtegi piirangut ei tee ja samamoodi e-apteegist on võimalik osta nii käsimüügi kui retseptiravimeid. Retseptiravimite puhul on nüüd üks täpsustus, et seda saab teha juhul, kui inimesele on väljastatud digiretsept. Aga arvestades, et valdav enamus ehk suurusjärgus 97-98% Eesti retseptidest on juba kõik väljastatud täna digitaalsel kujul, siis see ei tohiks olla selline suur piirang. Kui inimesel on paberkandjal retsept, siis loomulikult ta peab minema sellega apteegist ravimit lunastama. Lisaks on seal ravimi vahendajatele hulk erinevaid täpsustusi, et näiteks tekib kohustus tegevusluba taotleda ning neil tuleb oma tegevuses juhinduda Euroopa majanduspiirkonna headest turustamistavadest ja need turustamistavad on veel Euroopa Komisjoni poolt väljatöötamisel. Nii et me sammume siin direktiivi ülevõtmisega natukene ees, et ootame siis neid häid tavasid Euroopa Komisjoni poolt veel lähitulevikus. Ravimitootmise tegevusloa omajate kohustusi ka korrigeeritakse ja tootja peab tulevikus lisama ravimipakendile turvaelemendid, korraldama auditeid toimeainete tootjate ja turustajate tegutsemiskohtades ja lisaks peavad nad siis abiainete tootmise puhul tegema kindlaks riskianalüüsi alusel sobivad head tootmistavad, jälgima toimeainete impordil, et järgitaks häid tootmistavasid jne. Hulgimüüjatele näiteks lisandub kohustus järgida samamoodi neid turustamistavasid ja kontrollida oma äripartnerite vastavust kehtestatud nõuetele. Näiteks apteekidele lisandub kohustus tagada tingimused narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite tellimiseks ja väljastamiseks vastava retsepti laekumisel. Siin on veel hulk selliseid väiksemaid, detailseid muudatusi, aga need kõik peavad tagama selle, et meil võltsitud ravimeid turul jääks vähemaks ja neid oleks võimalik kergemini tuvastada. Kahjuks on nii, et võltsravimite turg maailmas tervikuna on üsna lai. Ja teatavasti, kui tuua siin lihtne näide, siis ma usun, ajakirjandus ise teab väga hästi, et kõige enim võltsitud ravim maailmas on Viagra. Aga lihtsalt turg on nii suur ja lai, et see tekitab ahvatluse ravimi võltsijatel võltsravimeid toota ja neid ka turustada ja muuta need pakendid võimalikult sarnaseks tava või nö legaalsetele ravimitele. Loodame, et parlament selle eelnõu kiiresti ära menetleb ja saab Eestis siis reguleeritud nii e-apteek kui saab kontrolli alla paremini ka võltsravimid. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd sõna haridus- ja teadusministrile. Palun.
Jaak Aaviksoo
Aitäh ja tervist ka minu poolt! Kõige olulisemaks olid täna vajaduspõhiste õppetoetuste seadusega seonduvad küsimused. Mõneti oli see tänane valitsuse istung ja selle päevakorrapunkti arutelu pretsedenti loov. Seadus näeb ette niisuguse võimaluse, et kui valitsuse algatatud, ette valmistatud seadusesse tehakse olulisi muudatusi või on kavas neid teha, siis valitsus kujundab nende ettepanekute suhtes oma seisukoha ja täna vajaduspõhiste õppetoetuste seadusega seoses esimest korda niisugust regulatsiooni ka kasutati.
Kolm põhilist muudatust. Võib-olla kõige olulisemana kultuurikomisjoni ettepanek muuta sotsiaalhoolekande seadust selliselt, et vajaduspõhist õppetoetust ei arvestata toimetulekutoetuste taotlemisel sissetulekute hulka. See on iseenesest põhimõtteline otsus. Oleme hoidnud siiamaani kinni arusaamisest, et toimetulekutoetus on see viimane instrument, et kui kõik muud sissetulekud ei ole olnud piisavad, siis pöördutakse toimetulekutoetuse poole ja see tähendaks, et ta peaks arvesse võtma.
Sellest on tänaseks tehtud või tegemisel kaks erandit - lastetoetuste arutelul Riigikogus, kui te teate, läksid need lastetoetused ka toimetulekutoetuse taotlemisel sissetulekute hulgast välja. Ja me nõustusime ka selle argumentatsiooniga, et ka üliõpilaste vajaduspõhise õppetoetuse puhul läheks ta välja, sest see praktikas tähendab seda, et kui üliõpilane õpib kuskil teises linnas, leibkonnast füüsiliselt eemal, siis kui tema saab õppetoetust ja selle tulemusena kaoks perel toimetulekutoetuse õigus, siis see ilmselt ei oleks ei mõistlik ega proportsionaalne. Niisugune aktsept siis meie poolt.
Teiseks, Riigikogus on jõutud arusaamisele, et võiks vajaduspõhist õppetoetust diferentseerida. Valitsus esitas eelnõu, kus oli öeldud, et kui sissetulek on alla 280 euro leibkonna liikme kohta, siis see toetus võiks olla 135 eurot. Nüüd siis on jõutud kokkuleppele, et see võiks olla 220 eurot, kui sissetulek jääb alla 70 euro. 135 eurot, nii nagu varemgi, aga ainult neile, kelle sissetuleku vahemik on 70-140 eurot ja siis need, kelle sissetuleku vahemik on 140-280 eurot, siis oleks toetus 75 eurot kuus. See on ka mõistlik, seda sai ka valitsuses arutletud. Aga kui parlament sellisele tulemusele jõudis, siis ma arvan, et see on igati vastuvõetav.
Veidi problemaatilisem oli olukord kolmanda ettepanekuga, et tudengit ei arvestataks pere juurde mitte kuni 26. eluaastani, vaid kuni 24. elusaastani. Te teate, et on olnud ettepanekuid ka tudengeid üldse iseseisvaks leibkonnaks pidada. See ilmselt ei ole sisuliselt mõistlik, sest me teame peresid, kelle järeltulijad üsna luksuslikes majanduslikes tingimustes ülikoolis õppides saavad ka sellisel juhul õiguse toetusele ja selline rahulolematus niisuguse jaotusega on, ma usun, arusaadav.
Aga kuhu see piir tõmmata, on otsustamise koht. Valitsusest läks see välja 26 eluaastaga. Kultuurikomisjon on kokkuleppele jõudmas, et see võiks olla 24. See sisuliselt tähendab 545 inimest hinnanguliselt, kellel tekiks täiendav õigus vajaduspõhise õppetoetuse saamisele. Aga siin tasuks kaaluda siiski seda tõsiasja, et niisugune vanusepiiri alandamine tegelikult tekitab vale motivatsiooni. Tekitab motivatsiooni oma õpinguid pikendada, tekitab motivatsiooni kauem õppida ülikoolis ja see kindlasti ei ole selle seaduse eesmärk olnud. Nii et saadame selle oma seisukoha ka Riigikokku ja eks siis Riigikogu jõuab arusaamisele, kas siis veel kord kaaluda seda vanusemäära alandamist või jääda juba vastuvõetud otsuse juurde.
Eelarveline kate sellele eelnõule on olemas. Parlamendi tööviljakus tänu töö blokeerimisele ei ole just väga kõrge, nii et ma ei saa siin arvata midagi selle seaduse vastuvõtmise kohta. Meeldiks küll, kui see oleks enne jõule, siis oleks kõrgharidusreformiga ühel pool. Aga kui sellega hakkama ei saada, siis tuleb öelda, et sellest on kahju, aga mis parata. Mis parata.
Ja kokku siis veel nende üliõpilaste koguarv, kes hinnanguliselt hakkaksid saama alates järgmise aasta 1. septembrist seda toetust, see on 16 540. See on 37% kõigist täiskoormusel õppijatest, nii et üsna suur hulk üliõpilasi, keda see puudutab. Ma arvan, et selle seaduse võiks vastu võtta küll. Niisugune päevakorrapunkt valitsusest minu poolt. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd küsimuste kord. Vahur.
Vahur Koorits, Delfi
Küsiks peaministrilt seda, et kui te kaks nädalat tagasi vabandasite, kas te vabandasite ka selle eest, et Kristen Michali käsul andis Kalev Lillo Silver Meikarile 115 tuhat krooni, mille Meikar pidi annetama Reformierakonnale?
Andrus Ansip
Ei.
Juhataja
Aivar.
Aivar Hundimägi, Äripäev
Ka küsimus härra peaministrile. Kui KredEx krediteerib erinevaid äriprojekte ja saab nendest projektidest kahju, siis kas see kahju võiks olla avalikkusele teada, kui suur see oli, või on see salastatud info?
Andrus Ansip
Ma ei ole konkreetse teemaga tegelenud. Aga kui KredExit käsitleda samadel alustel kui pangandusasutust, kes ka garanteerib, kes annab laene, siis pangandusasutustel üldiselt on kohustus hoida pangasaladust. Avalik peaks olema kahju siis, kui kahju on tekitatud kuritegelikul viisil. Kui äriprojekt ei ole õnnestunud, siis on üldjuhul diskuteeritav, kas pank peaks oma kõik laenukahjumid nimeliselt avalikustama või mitte. Ma arvan, et KredExi ja pankade vahel analoogia kasutamine võiks olla kohane.
Aivar Hundimägi
Nii et kui KredEx on krediteerinud ühe ettevõtte laenu ja see ettevõte on jäänud võlgu ja KredEx on hiljem selle laenunõude loovutanud, siis meil ei ole õigust teada, kui palju see lõplik kahju sellest ärist oli?
Andrus Ansip
Ärge mulle niisuguseid küsimusi esitage, seda küsige KredExi juhtkonnalt. Küllap nemad vastavad oma reegleid …
Aivar Hundimägi
Nemad ütlevad, et nemad ei avalikusta. Ma tahangi teada, et kuna KredEx ei ole eraettevõte….
Andrus Ansip
Nemad oskavad oma reegleid kinnitada. Eraettevõtetega on samamoodi, ega pangad ka, absoluutset reeglit, et kõik võlgnike nimed avalikustatakse, seda ei ole. Küsige pankade käest, miks nad seda ei tee? Ilmselt on see ikkagi privaatsuse kaitsega seotud ja ei saa ….
Aivar Hundimägi
Ma küsisin seda kahjusummat, et kas see võiks olla avalik, mis KredEx on saanud, mitte võlgnike nimesid.
Andrus Ansip
Ma arvan, et kahjusumma tuleb välja bilansist nagunii.
Aivar Hundimägi
Et see peaks olema avalik?
Andrus Ansip
Aga see on ju avalik. Ma küll ei kujuta ette, et on võimalik laene provisioneerida ilma, et see bilansist välja paistaks. Ma ei ole nüüd jälle konkreetse bilansiga väga tuttav, ma ei suuda iga tema bilansirida kommenteerida, aga pankade bilanssidega olen ma elus üksjagu kokku puutunud ja ma küll tean seda, et provisioneerimissummad on avalikud, bilansist välja paistvad. Ka Eesti Pank teeb statistikat tähtajaks mitte tagasimakstud laenude kohta. Nii et põhimõtteliselt need summad on ju üksjagu avalikud.
Aivar Hundimägi
Te olete oma ammuses elus olnud, ka kokku puutunud pankrotiasjadega, töötanud pankrotihaldurina, eks? Kui teie valitsuse minister, ma mõtlen keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannust, on teadlik tehingutest, mis on tehtud ühes ettevõttes, et võlausaldajate huve kahjustada ja varad välja viia ja te ei ole midagi teinud selleks, et neid tehinguid takistada, siis kuidas te hindate oma valitsusliikme käitumist?
Andrus Ansip
Ma hindaks praegu teie küsimust ja ma leian, et see küsimus on spekulatiivne. Te ütlete, et kui ta oleks teadlik jne, jne. Järgmisena panete sinna teise oletuse, et on kanditud midagi välja ja tahate, et peaminister seda kommenteeriks. Sellist peaministrit ei leia te Eestist ja ei leia te tervest Euroopast. Ärge otsige!
Juhataja
Kas teistel väljaannetel on ka …..
Aivar Hundimägi
Ma küsin veel siis ühe lihtsama küsimuse ja siis ma annan ära. Ma küsin, kuidas te hindate, kas Rain Tamm, endine Gildi investeerimispankur sobib töötama ja osalema Rahvusringhäälingu nõukogu töös pärast kohtuasju, mis on välja tulnud ja pärast uurimist? Küsin seda sellepärast, et Rain Tamm minu teada on Reformierakonna poolt sinna nõukogusse suunatud ja on olnud ka Reformierakonna rahastaja.
Andrus Ansip
Ei tea, et Rain Tamm oleks reformierakondlane. Ei tea Rain Tamme elulugu ja ka teie väide tema kuulumisest kuhugi nõukokku on minu jaoks suhteliselt suure uudise tähendusega. Mind ei ole see huvitanud ja tõtt öelda, ega ei huvita ka.
Aivar Hundimägi
Ma ei öelnud, et Rein Tamm on reformierakondlane, ma ütlesin, et Rain Tamm on Reformierakonna rahastaja.
Andrus Ansip
Ei ole mina teda nimetanud ja ei kavatse mina ka kedagi tagasi kutsuma hakata. Ei ole minu pädevus.
Juhataja
Kas on veel küsimusi teistelt väljaannetelt?
Andrus Ansip
See on kummaline ettekujutus, et peaminister paneb absoluutselt kõik nõukogud paika kusagil, teab kõigi elulugusid jne.
Aivar Hundimägi
Ma ei öelnud, et peaminister, ma ütlesin, et Reformierakond on tema sinna suunanud ja Reformierakond on selle taga, mitte peaminister.
Juhataja
Kas on veel kellelgi küsimusi?
Vahur Koorits
Ma võin ka küsida, kui keegi teine ei taha. Küsiks peaministrilt, et miks te siis selle Meikari juhtumi pärast ei vabanda, kui see on see, mis inimesed pahaseks ajas?
Andrus Ansip
Jah, ma tean väga paljusid, keda Meikar pahaseks ajab. Ma ei usalda teda, ta valetab. Ma ei pea sellest pikemalt rääkima, see oleks juba varemöeldu üle kordamine.
Juhataja
Aitäh! Ja kuna rohkem küsimusi ei ole, siis pressikonverents on lõppenud.
Andrus Ansip
Mul on kuidagi kahju, et pressikonverentsi küsimused keerlevad ikka kusagil oma naba ümber, aga näiteks möödunud nädalal ülemkogus toimunud eelarve aruteludest ei ühtegi küsimust.
Lõpp