Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 29. oktoober 2015

29.10.2015 | 16:40

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 29. oktoober 2015


Pressikonverentsil osalesid peaministri ülesannetes töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski, kaitseminister Hannes Hanso ja maaeluminister Urmas Kruuse.
Pressikonverentsi salvestus: 
https://www.youtube.com/watch?v=aHtMYTshAjk

 


Juhataja Tauno Tõhk
Kuna peaminister Taavi Rõivas kohtub täna Balti ja Põhjamaade ning Suurbritannia peaministriga, siis täidab peaministri kohuseid tervise- ja tööminister, kes teeb ka ülevaate tänasest istungist. Palun!


Jevgeni Ossinovski
Tere päevast! Vabariigi Valitsus vaatas tänasel istungil läbi ja võttis vastu otsused 25 küsimuses, millest olulisemaid teile ka tutvustame.


Esiteks, valitsus kinnitas Eesti Kaitseväe välismissioonide mandaatide pikendamise 2016. aastal. Sellest oskab lähemalt kaitseminister Hannes Hanso teile ka rääkida.


Teise küsimusena, maaeluminister Urmas Kruuse räägib teile valitsuse poliitikast põllumajandussektori toetamisel. Tänase otsusega oleme viinud ellu varasema valitsuskabineti otsuse, millega riik ostab toiduvaru tarbeks sealihakonserve.


Muudest teemadest kinnitas valitsus täna määruse, millega kehtestatakse siseministeeriumi missioonimedal, millega hakatakse tunnustama pikaajalisel rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalenud või sellele kaasa aidanud inimesi. Neid inimesi, kes sellise tunnustuse pälvivad, on ligi 80.


Aastast 1996 on siseministeerium koos oma valitsemisalaga panustanud kokku 16-l erineval pikaajalisel missioonil.


Valitsus andis täna ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile volituse teha valdusettevõtte Rail Baltic Estonia osakapitali sissemakse summas 924 tuhat eurot. Sellest omakorda 650 tuhat tehakse sissemakse kolme Balti riigi ühisettevõttesse RB Rail Aktsiaselts.


Selle aktsiakapitali suurendamise põhjus on väga lihtne. Vastavalt kolme riigi kokkuleppele valmistab valdusettevõte ette Rail Balticu projekti. Esimeste aastate jooksvate tegevuskulude katmiseks on riigid omale rahalised kohustused võtnud selleks, et seda projekti kvaliteetselt ette valmistada.


Valitsus sai täna ülevaate stabiliseerimisreservi varade väärtusest ja tulususest kolmandas kvartalis. Stabiliseerimisreservi varade maht on kasvanud kvartaliga pool miljonit, aastaga 5 miljonit eurot kokku 373,5 miljoni euroni.


Stabiliseerimisreservi saab seaduse järgi kasutada üldmajanduslike riskide vähendamiseks ja kriiside leevendamiseks. Hetkel on olukord meil hea ja rahulik, aga kriisideks tuleb ikka valmis olla.


Siis tänase otsusega lõpetab valitsus Eestis uuest aastast viimase riikliku lastekoduga. Sellega on viidud lõpule asenduskodu teenuse ja laste hoolekande teenuse üleandmine kohalikule omavalitsusele.


Täpsemalt siis tänase otsusega anti siseministeeriumilt sotsiaalministeeriumi valitsemisalale Põlvamaal asuv Pesamuna kinnistu. Tilsi külas sellele kinnistule rajatakse uued peremajad, mis aasta lõpuks valmivad ja selles kontekstis asenduskodu teenuse reform lõpule jõuab.


Valitsus arutas täna arvamuse andmist keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud eelnõule nimega „Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse täiendamise seaduse eelnõu“.


Ehk siis vana pikk lugu sellest, kuidas piiriäärsetel maadel Eesti elanikel on kinnisasja omandamise kitsendused üksjagu probleeme tekitanud. Tänased piirangud ei ole olnud lõpuni toimivad ja samal ajal on nad teatud sihtrühmade puhul ebamõistlikult piiravad.


Valitsus otsustas keskerakonna fraktsiooni eelnõu mitte toetada. Küll aga arutlesime selle üle, et vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile peab järgmise aasta ehk siis 2016. aasta maikuuks siseministeerium omalt poolt pakkuma välja lahenduse, mis ühelt poolt tagab riiklikud julgeolekuhuvid ja teiselt poolt annab võimaluse ka inimestel oma aiamaalappe siiski mõistlikult osta ja müüa.


Lõpetuseks valitsuse otseselt päevakorra väline teema, aga oluline teema kindlasti. Andsin lühikese ülevaate valitsuse liikmetele politsei- ja piirvalveameti sisejuurdluse tulemustest.


Nagu me kõik teame, on tuvastatud üsna märkimisväärne petuskeem. Kuritegelik jõuk sisuliselt, kes siis mitme aasta jooksul on tegutsenud seadusevastaselt: võltsinud dokumente eesmärgiga väljastada Eestis erinevaid isikut tõendavaid dokumente, seal hulgas ka elamislubasid ja kodakondsust.


Kindlasti tuleb tunnustada politsei- ja piirivalveameti sisekontrolli tööd, tänu millele sellele väga hästi varjatud kuritegelikule skeemile jälile jõuti.


See, et väljaspool Eestit on hulk inimesi, kes tahaksid saada Eesti elamisluba ja Eesti kodakondsust, on muidugi hästi teada - Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik ja selles mõttes huvi Eesti riigi staatuse, olgu selleks siis elamisluba või kodakondsus, selle vastu on huvi olnud suur. Kahjuks ka kuritegelik huvi.


Mõistagi on kahetsusväärne ja lubamatu, et Eesti riigi ametnikud, antud juhul siis neli politsei- ja piirivalveameti töötajat on altkäemaksu eest teadlikult vastu võtnud võltsitud dokumente ja selle alusel lihtsustanud või suunanud ka menetlust, et ebaseaduslikult vastavad dokumendid välja on antud.


Uurimine loomulikult käib, nii et kõiki detaile saame lähikuudel põhjalikumalt kuulda. Tänaseks on teada, et see tegevus on toimunud aastaid ja tõenäoliselt, kui rääkida juhtumite hulgast, siis me pigem räägime sadadest kui kümnetest. Nii et tegemist on tõepoolest väga tõsise ja laiaulatusliku juhtumiga.


Nagu öeldud, tuleb loomulikult tunnustada vastavaid asutusi, et sellele lõpuks jälile jõuti. Minu poolt kõik. Aitäh!


Juhataja
Ja nüüd sõna kaitseministrile. Palun!


Hannes Hanso
Aitäh! Kaitseministeerium taotleb Riigikogult järgmisel aastal Kaitseväe tegevväelaste kasutamiseks rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel kokku 8 mandaati. Valitsusest läksid need eelnõud täna läbi Riigikogusse menetlemisele.


Julgeolek ei ole ühesuunaline tänav, me ei saa ainult julgeolekut tarbida, peame ka ise panustama. Ennekõike puudutasid need mandaadid, mida me taotleme, olemasolevate tegevuste jätkamist seitsmel juhul. Ühtegi uut missiooni, võin ennetavalt juba ära öelda, järgmisel aastal hetkel kavas ei ole.


Küll aga taotlesime ühte n-ö blanco vekslit, mis tähendab seda, et juhul kui peaks tekkima olukord järgmise aasta jooksul, mil kas NATO, mõni NATO liikmesriik, Euroopa Liit või ka näiteks ÜRO palub Eestil mingisugusel missioonil osaleda, et me ei peaks takerduma siseriiklikesse bürokraatlikesse protseduuridesse ja ka Riigikogu erakorraliselt ei peaks sellega tegelema - me taotleme  mandaati siis 50 kaitseväelase saatmiseks vastavalt vajadusele kriisi piirkonda.


Aga nagu juba nimetatud, siis ühtegi sellist olukorda, kus me peaksime tegema vastavat ettepanekut, laual ei ole. Nimetan korra ära ka need missioonid, kus meie kaitseväelased osalevad järgmisel aastal. Esimene lühend on NRF ehk siis NATO kiirreageerimisjõud, sinna kokku kuni 210 kaitseväelast. Ja mis on siin tähtis, on see, et üldjuhul asuvad need kaitseväelased ka mandaadi kehtimise ajal Eestis.


NRF ongi reageerimisvõimekus - juhul kui on tarvis reageerida, siis on mandaat nende jaoks olemas, aga nad osalevad aasta jooksul NRFi raames erinevatel õppustel ja vajadusel on siis valmis osalema määratud operatsioonidel ilma täiendavat mandaati küsimata.


Teine mandaat, mida täna valitsus käsitles, puudutab Vahemere piirkonda ja Euroopa Liidu sõjalist missiooni EUNAVFOR Med (EU Naval Forces in the Mediterranean toim.). Selle operatsiooni eesmärk on tõkestada inimkaubitsejate tegevust Vahemere keskosas Itaalia ja Malta territoriaalmere ning Liibüa vahel. Meil on praegu hetkel seal kohal üks inimene, aga mandaat on nüüd kahe inimese saatmiseks.


Kolmas on Euroopa Liidu väljaõppemissioon ja ÜRO rahu tagamismissioon Malis, kus meil kummaski võib osaleda kuni 10 kaitseväelast. Ja ka täna on meil 4 kaitseväelast, kes tegelevad demineerimisega, Afganistanis kohal ja me panustame jätkuvalt siis ka sellesse Saksa kontingendi koosseisus Põhja-Afganistanis olevasse missiooni.


Päris suur arv inimesi on meil täna seotud, tegevväelasi on seotud ÜRO rahuvalvemissiooniga Liibanonis, UNIFIL-iga (United Nations Interim Force in Lebanon toim.) ja hetkel on seal kohal 37 meie kaitseväelast, kuid mandaat on kuni 50 kaitseväelase sinna saatmiseks.


Siin tuleb veel täpsustada, et võib juhtuda ka olukord, kus meil on kohapeal 100 kaitseväelast. See on siis, kui üks kontingent hakkab lõpetama ja teine alustab. Vahepeal võib juhtuda, ütleme, kuni kuu on meil mandaat, et võib see arv olla seal kohapeal kahekordne. 


Ning väiksem missioon, ka juba pikaajaliselt tegelikult kestnud, on rahu tagamismissioon Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias, kus meil hetkel, kui ma nüüd õigesti mäletan, on kohal 4 kaitseväelast, kuid mandaat on kuni 6-le kaitseväelasele seal.


Ning Kosovo, juba pikaajaline missioon ja see on siis KFOR (Kosovo Force toim.) rahutagamismissioon. Seal on meil mandaat kuni 3 kaitseväelase kohale saatmiseks.


Ja nagu juba nimetatud, vastavalt uuele riigikaitseseadusele, mis jõustub järgmise aasta 1. jaanuarist, taotleme mandaati vajadusel kokku kuni 50 kaitseväelase kasutamiseks järgmise aasta jooksul ootamatult esile kerkida võiva aktuaalse konflikti lahendamiseks loodaval rahvusvahelisel operatsioonil. Ja siin on tähtis see, et see peab olema esmakordne panustamine. Ühesõnaga, kui me räägime eksisteerivatest missioonidest, siis me ei räägi selle laiendamisest, vaid esmakordselt tekkivast missioonist. Minu poolt oleks sissejuhatuseks see kõik. Aitäh!


Juhataja
Aitäh! Ja nüüd on sõna maaeluministril. Palun!


Urmas Kruuse
Tere ka minu poolt! Tõepoolest, nii nagu valitsus on otsustanud, siis 1,78 miljoni eest sealihakonserve riigi toiduvarusse ostetakse. Selle meetme eesmärk on põhjustatud Aafrika seakatku levikuga Eestis ja nn kolmanda tsooni sealiha realiseerimisega.


Nagu me teame, siis kolmandas tsoonis kehtivad väga ranged kaubanduspiirangud, mis on tegelikult seakasvatajatele viinud sealihahinna ääretult madalaks. Me võime öelda siin, teatud nädalatel isegi 2,5 kuni 3 korda madalamaks, kui ta tegelikult on väljaspool tsooni. Mis tegelikult tähendab seda, et need konservid, mida me kokku  hakkame ostma, säilitatakse riigi toiduvarus. Selle aluseks on hädaolukorraseaduse § 42. See ladustatakse siis tõepoolest füüsilise varuna.


Me saame täna  öelda seda,  et maaeluministeerium on tänaseks läbi viinud hanke ja selle hanke on võitnud AS Maag konservitööstus, kes hakkab seda eesmärki ellu viima ja täitma. See tähendab puht praktilises mõttes seda, et iganädalaselt kuulutatakse hange välja ja iganädalane partii toodetakse eraldi. Konserve hakatakse valmistama madalamast hinnapakkumisest. See tähendab seda, et kui tehakse hinnapakkumisi erinevate hindade tasemel, siis alustatakse kõige madalamalt ja võetakse nii suured kogused, et need mahud saaksid täis.


See on tõepoolest üks osa kogu nendest meetmete paketist, mida valitsus on tegelikult kavandanud lähtuvalt situatsioonist põllumajanduses. Nagu me teame, siis sellises kõige kriitilisemas või keerulisemas situatsioonis on olnudki seakasvatajad ja konkreetselt just eriti kolmanda tsooni jäävad seakasvatajad, pluss piimatootjad.


Kui me vaatame selle aasta valitsuse tegevust, siis aasta alguses sai piimandussektorile eraldatud 6,9 miljonit. Koostöös Balti riikide ja Poolaga suutsime me Euroopa Liidust välja kaubelda ka erakorralise meetme paketi, kus Eesti sai põhimõtteliselt kõige suurema paketi, see oli 7,56 miljonit. Valitsus eraldas sinna veel täiendavalt juurde 7,6 miljonit ja selle aasta lõpus me kavatseme veel välja maksta üle 10 miljoni nii seakasvatussektorile kui piimandussektorile erakorralist abi selleks, et leevendada kriisi antud sektoris.


Piimanduses üks põhjuseid, miks kriis on ka tekkinud, on seotud sellega, et piimakvoodid Euroopa Liidus kadusid aasta alguses. Tekkis piima ületootmine, hinna langus ja täna võib öelda, et ei ole väga palju vahet, kas sa oled väga suur ettevõtja põllumajanduses või väga väike, piima kokkuostuhind on ikka kuskil 23, 22,5 sendi peal, mis on selgelt problemaatiline. Nii nagu sektor ise on öelnud, et selle abi kaudu on neil võimalik ikkagi teatud negatiivseid otsuseid edasi lükata, sest on märke, kus turgudel hakkab ka tegelikult stabiliseerumine ja on ennustatav ka kindlasti piimahinna tõusu.


Täienduseks veel see, et kui me räägime Aafrika seakatkutaudi kahjudest, siis tänaseks me võime öelda, et 17-le loomapidajale on välja makstud 1,92 miljonit eurot seoses nende sigade ja farmide likvideerimisega. Need rahad peaksid olema tänaseks kõik kätte saanud. Aitäh!


Juhataja
Aitäh! Ja asume küsimuste juurde. Palun!


Küsimus
Eve Heinla, TV 3


Mul oleks küsimus kaitseministrile. Tõenäoliselt eile väga paljud eestlased tundsid piinlikkust selle üle, millest rääkis Jaak Tarien ehk NATO sõdurite rassistliku solvamise pärast. Kas kaitseministril oli üldse informatsiooni varem selle kohta, olete te kursis sellega? Aitäh!


Hannes Hanso
Eks neid asju on varem ka arutatud, tõepoolest nii teoreetiliselt kui ka praktilisemas võtmes. Me saame aru, et meie julgeolek siin riigis püsib kahel sambal - üks neist on iseseisev kaitsevõimekus, teine on liitlassuhted ja kindlasti täna on väga tähtis ka liitlaste siin kohalolek. Me oleme paljude aastate jooksul selle nimel töötanud, et liitlasväed siin kohal oleks. Selles osas on olnud arenguid väga positiivseid, ennekõike USA kohaloleku osas, järgmisest aastast ka Suurbritannia, nüüd võib ka välja öelda, et Saksamaa. Pluss arutatakse veel seda teemat ka Taaniga.


Tõepoolest teatud arv nendest siin kohal olevatest liitlastest, sõjaväelastest, ei ole valge rassi esindajad ja ka minul oli kohutavalt piinlik seda kuulda, mida õhuväe ülem eile siis avalikult välja ütles. Me peame mõistma väga täpselt, mida sellised asjad tähendavad. Eesti peab olema riik, kuhu liitlased tahavad tulla, kus nad tahavad olla ja kelle kaitsmine, oleks ka väärtuspõhiselt demokraatia kaitse. Et me oleksime riik ja suudaksime projitseerida kuvandit, sellist tolerantset, väärtustepõhist ja demokraatlikku. Kindlasti sellised intsidendid, ma ei tea, kui palju neid täpselt olnud on, ei mõju meie reputatsioonile ja kuvandile hästi.


Ma usun muidugi, ka meie liitlassuhted põhinevad palju rohkemal.  Ka meie liitlased mõistavad, et mingisugused sellised üksikud vahejuhtumid on pigem ikkagi tilk meres. See ei tähenda, et neid kuidagi õigustada, vastupidi, ka minu poolt täielik hukkamõist sellistele vahejuhtumitele ja me peame ka oma rahva teadlikkust selles osas tõstma, et midagi ei ole parata, me elame maailmas, mis on väga etniliselt mitmekesine.


Need riigid, kes siin osalevad ka meie kaitsmises, võivad olla esindatud inimestega, mis on ükskõik mis nahavärvi ja loomulikult peavad nad olema siin teretulnud ja me peame nende kohalolekut mitte ainult tolereerima, vaid vastupidi, tervitama. Nii et ma ühinen nendega, kes tunnevad piinlikkust, et selliseid vahejuhtumeid on esinenud. Aitäh!



Jevgeni Ossinovski

Ma siia võib-olla lisaks juurde, et tegelikult on ju seda tüüpi tegevusel ka selgelt Eesti laiema ühiskonna kontekstis täiesti arusaadavalt lubamatu iseloom, et rassi või muudel sarnastel tunnustel inimeste halvustamine, diskrimineerimine on Eestis põhiseadusevastane. Ja selles kontekstis, kui meil siin on diskussioonid olnud ka väljaspool seda teemat, pagulasdebatis jne, kus inimesed üsna kergekäeliselt esinevad rassistlike või ksenofoobiliste avaldustega, siis minu meelest see, millest on nüüd rääkinud õhuväe ülem, näitab, et nendel sõnadel on selgelt ka mõju ja kaal ja see ei ole üldse Eesti jaoks positiivne.


Nii et üldiselt võiks seda silmas pidada, kui inimesed seda tüüpi avaldustega esinevad. Ma loodan, et ka kaitseministeerium, Kaitsevägi ja Kaitseliit omalt poolt, kus on ka olnud intsidente tõesti kohatute sõnavõttudega, teevad enda jaoks järeldused selleks, et nendel sõnadel on selgelt mõju ja kaal Eesti positsioonile ja kuvandile väljaspool.


Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi?


Küsimus
Toomas Toomsalu, BNS


Ma tahtsin küsida selle avalikuks tulnud dokumentide müügi kohta. Kas valitsuse liikmete hinnangul seda võib nimetada Eestile ka julgeolekuohuks, kui dokumendid niimoodi liiguvad?


Jevgeni Ossinovski


Tänase informatsiooni kohaselt ei ole selles kuritegelikus skeemis infot või ka neid tunnuseid, mis viitaksid nende juhtumite seosele mingisuguste teiste riikide tegevusega. Nii et tegemist on Eesti sisese kuritegeliku rühmitusega, nii et laiemat mingisugust konteksti, mida siit on ääri-veeri püütud otsida, et äkki mõni teine riik on osalenud selles asjas, tänase teadmise järgi see niimoodi ei ole.


Küll aga loomulikult Eesti riigi need asutused, kes tegelevad sisejulgeolekuga, sh ka julgeoleku seisukohast oluliste dokumentide, isikut tõendavate dokumentide ja elamislubade väljaandmise teema omab laiemat puutumust sisejulgeolekuga igal juhul. Eesti riigi süsteem peab olema range ja tõhus, mis puudutab isikute kontrolli ja nendele tingimustele vastamist, mis on vajalikud vastavate dokumentide, olgu selleks kodakondsuse, elamisloa saamisele.


Loomulikult, kui kuritegelik ühendus raha teenimise eesmärgil on teadlikult püüdnud Eesti riigi poolt seatud tingimustest ja reeglitest mööda minna, siis tegemist on väga tõsise juhtumiga.


Õnneks ei ole tegemist niivõrd massilise juhtumiga, et me võiksime rääkida, et tõepoolest kuidagi elamislubade süsteem iseenesest oleks mitte toimiv. Aga teisest küljest, nagu ma viitasin, kui tegevus on toimunud aastaid ja küsimuse all on sadu dokumente, siis kindlasti on väga oluline, et sellest juhtumist ei tehtaks mitte ainult neid järeldusi, mis puudutab konkreetseid isikuid ja konkreetset juhtumit, vaid seatakse sisse ka vajalikud süsteemid selleks, et tulevikus sellist kuritarvitamist ja kuritegelikku tegevust piirata.


Juhataja
Palun järgmine küsimus.


Küsimus
Lauri Liikane, Tallinna TV.


Küsimus kaitseministrile. Ma saan aru, et Eesti on üsna sõdiv riik, aga kui palju on panustanud Eesti riik lõunapiiri ehk siis Vahemere kandi kaitsmisele? Kui palju inimesi, kui palju raha?


Hannes Hanso
Hetkel on meil staabiohvitser Roomas. Võtsime mandaadi selleks, et võime vajadusel saata teise staabiohvitseri juurde järgmisest aastast. Nüüd rahasumma osas ma peast täpset numbrit ei oska öelda, aga me räägime siin kahest inimesest, nende lähetamine kui selline. Lähetustasud on standardsed, ütleme siis nii.


Küsimus
Lauri Liikane, Tallinna TV


Aga kas nüüd teie meelest piisav, arvestades seda massi, mida me Reutersi vahendusel näeme?


Hannes Hanso
Tegu on selle operatsiooni uue faasiga, millest me järgmisel aastal räägime. Kui varem tegeleti lihtsalt monitoorimisega, siis täna me arutame seda, et see uus mandaat, mis puudutab siis tervet Euroopa Liidu tegevust seal ja võimaldab ka pardumist, laevadele minekut, nende juhtimise üle võtmist jne. Kas see on piisav, eks terve Euroopa peab selle nimel pingutama ja meie ka.


Loomulikult, kui meil on vastavaid võimekusi, mida meie partnerid meie käest küsivad, siis oleme me ka nõus seda arutama. Aga antud hetkel, näiteks, kas me saadame sinna mingi oma sõjalaeva, seda ei ole meie käest keegi palunud ja küsinud. Me oleme loomulikult avatud selleks ja siis loomulikult arutame me selle asja läbi nii sõjalisest vaatenurgast kui ka poliitiliselt ja Riigikogu peab selleks mandaadi andma. Nii et hetkel piirdume me sellega, mida meilt küsitud on ja oleme valmis panustama vajadusel, arutama panustamist ka tulevikus. Aitäh!


Küsimus
Aga ise pakkuma ei lähe?


Jevgeni Ossinovski


Ma võib-olla täiendaks siia juurde. Põhiline töö lõunapiiri kaitse mõttes toimub piirivalve organisatsiooni kaudu ehk üle-euroopalise piirivalveagentuuri ehk Frontexi poolt ja Eesti osaleb aktiivselt Frontexi tegevuses, eraldame sinna märkimisväärset rahalist ressurssi ja panustame ka oma spetsialistidega. Täpseid numbreid ma siin peast ei hakka ütlema, aga siseministeerium on valmis neid kindlasti teile andma. See on see formaat, mille kaudu me aktiivselt osaleme lõunapiiri paremas kaitsmises.



Juhataja
Palun järgmine küsimus.


Küsimus
Eda-Liis Kann, Kanal 2


Tahaks elamislubade skandaalist veel edasi rääkida. Kas on teada, kui suure summa eest neid sai, kas odavalt anti dokumenti või olid seal suured käibed? Ja kas ähvardab siis mõnda inimest, et nad jäävad oma dokumentidest ilma, võetakse ära tagantjärgi?


Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Esiteks ausalt öeldes ei ole suurt vahet, kas seda tehti suure raha eest või väikese raha eest. Riigi seisukohast selgelt on olnud tegemist kuritegeliku tegevusega raha teenimise eesmärgil. See, kui odavalt või kallilt näiteks mõni politsei- ja piirivalveametnik ennast müüs, ei oma siin küll minu hinnangul mingit olulist rolli.


See, kui suurtest rahalistest käivetest me räägime, on loomulikult selle kuriteo koosseisu mõttes oluline asjaolu ja selle väljaselgitamisega prokuratuur hetkel ka aktiivselt tegeleb, kuna tegevus on alles nüüd jõudnud n-ö avaliku menetluse staadiumisse, siis ma usun, et lähikuudel ka täpsem informatsioon selle kohta tuleb.


Täna võib öelda, et neli politsei- ja piirivalveametnikku on töölt vabastatud, nad on oma süüd selles skeemis tunnistanud. Missugustest rahasummadest me räägime, see selgub siis uurimise käigus.

Loomulikult on õigustatud küsimus sellest, mis saab nendest dokumentidest, mis on ebaseaduslikul alusel välja antud ja eks see analüüs seisab meil siin lähinädalatel kindlasti ees siseministeeriumil. Aga kodakondsuse seaduses on selgelt viide olemas või vastav seadusesäte, et kui kodakondsus on antud välja valeandmete  alusel, et on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel on menetlust mõjutatud inimesele soodsas suunas ja tuleb välja, et tegemist oli valeandmetega, siis Vabariigi Valitsusel on õigus kodakondsus ära võtta. Siiani ei ole valitsus selle paragrahvi alusel kodakondsust ära võtnud, aga kuna valeandmete esitamisele on varasemas staadiumis jälile jõutud, eks me nüüd analüüsime kõik need konkreetsed juhtumid läbi. Ma isiklikult küll usun, et järgneb ka kodakondsuse äravõtmise otsuseid. Aitäh!


Küsimus
Eda-Liis Kann, Kanal2
Aitäh! Ka põllumajandusest ka, mis nende konservidega siis tehakse, kaua neid hoitakse? See on nüüd riiklik valuuta - konservid. Mis saab, kes neid sööma hakkab?


Urmas Kruuse

Jah, konserve tehakse ikkagi selle jaoks, et see ühel hetkel tarbijani viia. Kogu meetme selline esialgne mõte on olnud ju see, et nn kolmandas tsoonis ehk turu pealt korjata ära teatud hulk sealiha, millel ei ole täna väljundit ja ei ole mõistlikku väljundit. Kui me teame, et konservi üldine selline säilivusaeg on kolm aastat, siis riikliku varu mõttes hinnatakse igal aastal selle varu olukord üle. See tegelikult tähendab seda, kas võetakse vastu otsus see kohe realiseerida, osaliselt realiseerida ja siis minnakse sellega edasi.


Loomulikult, miks valitsus ka selle meetme ikkagi tegi ja selle rahaeraldise tegi, oligi seotud ikka sellega, et see jõuab ühel hetkel tarbijani. Kui me võtame näiteks Eestis abipakid, mida laiali jagatakse puudust kannatavatele inimestele, siis me võiksime tinglikult öelda, et selline aastane vajadus on näiteks 400 tuhat konservi. Kui me paneme selle ühe toote sinna pakki sisse, ma võiksin nii öelda, see ikkagi tähendab seda, et see jõuab inimeseni, siis tegemist on kindlasti väga kvaliteetse sealihaga, topelt kontrollitud jne. Selles mõttes tasub neid tulevikus nii osta kui tarbida.


Küsimus
Kaitsevägi. Mis väljund veel on? Ega Selverisse te ei lähe ju neid viima?


Urmas Kruuse
Me ei saa välistada tegelikult ühtegi varianti sellepärast, et ühel või teisel moel võib see ühel hetkel tarbijani jõuda. Loomulikult selle varu üleandmine riigi seisukohalt võibki tähendada seda, et kui see läheb abipaketti ja see on läbi räägitud, siis läheb see sotsiaalministeeriumi haldusalasse. Kui me saame kaitseväega lõplikult läbi räägitud, siis võib see sinna minna. See võib minna ka ühel hetkel tegelikult avatud turule, tarbimisse, kaubanduskettidesse, mida iganes. Neid võimalusi on rohkem ja meil on piisavalt aega selle realiseerimiseks ka.


Küsimus
Eda-Liis Kann, Kanal2

Viimane küsimus veel. Kas Rakvere Vallimäe ja Pahnimäe looduskaitse alt äravõtmine oli ka täna teemaks või jäi see välja?


Jevgeni Ossinovski

Jah, valitsus arvas mõlemad täna looduskaitse alt välja. Objektid võeti looduskaitse alla 1958. a pinnavormide kaitseks, kuid keskkonnaministeeriumi hinnangul on nad tänaseks minetanud oma looduskaitselise väärtuse. Nendel aladel puuduvad kaitsealused liigid või kõrge väärtusega looduskooslused. Nad on väga laiaulatuslikult inimtegevusele avatud, kuna tegemist on selgelt muinsuskaitseliste objektidega, mida soovitakse ka inimestele näidata, tutvustada ja katsuda lasta.


Küll aga tuleb tähele panna, et muinsuskaitse mõlemal objektil säilib. See tähendab seda, et selle otsuse tulemusena ei maksa karta, et siis Rakvere Vallimägi kuidagi maha kantakse või hakatakse seda kuidagi teistmoodi kunstlikult n-ö neid pinnavorme muutma. Nii et üldiselt on keskkonnaministeerium leidnud, et tõhusamaks toimetamiseks seal peal on muinsuskaitselistest piirangutest piisav ja looduskaitselised piirangud ei ole õigustatud.


Küsimus
Eda-Liis Kann, Kanal2

Kohalikud inimesed kardavad, et hakatakse nii Vallimäel kui ka Pahnimäel kruusa kaevandama. Pahnimäel juba on seal tehas peal ja kruusa sealt võetakse. Mida te oskate siis öelda, kas see on õigustatud hirm?


Jevgeni Ossinovski

Vastavalt minule teada olevale informatsioonile, mis pärineb keskkonnaministeeriumilt, on need  hirmud selles mõttes õigustamatud, et kindlasti keegi Vallimäele lammutama ei lähe. Mis puudutab nüüd konkreetseid regulatsioone ja detaile, siis siin ma paraku jään vastuse võlgu. Keskkonnaministeerium oskab seda täpsemalt selgitada.


Juhataja


Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui küsimusi ei ole, siis lõpetame pressikonverentsi ja jätkame intervjuudega. Head päeva!


Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-