Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 3. detsember 2015

03.12.2015 | 16:42

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 3. detsember 2015


Pressikonverentsil osalesid peaminister Taavi Rõivas, keskkonnaminister Marko Pomerants, rahandusminister Sven Sester ja ettevõtlusminister Liisa Oviir.

Pressikonverentsi salvestus:
https://www.youtube.com/watch?v=0RTAt-6kk1Q&feature=youtu.be


Juhataja Helin Vaher


Tere, head ajakirjanikud! Väga vabandame väikse viivituse pärast! Valitsusel oli täna nii istung kui ka  kabinetinõupidamine ja annan sõna sissejuhatuseks peaministrile. Palun!


Taavi Rõivas
 

Aitäh! Meil oli täna valitsuse istungil 17 päevakorrapunkti ja nagu öeldud, lisaks ka kabinetinõupidamine, kus jõudsime tervelt neljal teemal otsused langetada, nii et igati produktiivne ennelõuna.


Kõigepealt ma tooks esile paar teemat, mis on seotud rändekriisiga. Me kujundasime seisukohad justiits- ja siseministrite kohtumiseks, kus Urmas Reinsalu ja Hanno Pevkur Eestit esindavad. Urmas Reinsalu on juba seal.

Seisukohad on muuhulgas sellised, et  tuleb nii Itaalias kui Kreekas kiirelt käivitada esmased vastuvõtukeskused. Tuleb tagada operatiivne isiku tuvastamine, isikute registreerimine. Kõik need tegevused, millest oleme ka varem rääkinud, mis puudutavad välispiiri tugevdamist.


Ühe uue aspektina, teemana, millest me oleme ka rääkinud, on see, et Eesti ka jätkuvalt oleks valmis olema paindlik selles osas, et millist riiki parajasti aidata. Juhul, kui Euroopas otsustatakse, et näiteks Ungari asemel on üheks riigiks, keda aidatakse solidaarselt selle kriisi lahendamisel, hoopis näiteks Rootsi, et siis peaks meil olema valmidus ka sellega kindlasti kaasa minna. Eeldus on loomulikult see, et kogunumbrid ei kasva nendest kokkulepitud piiridest suuremaks.

Eesti teadupärast on juba ligi kuu aega kaitsnud Euroopa Liidu välispiiri, Schengeni välispiiri Sloveenias 25 Eesti politsei- ja piirivalveametnikuga ja nüüd me otsustasime, et me pikendame seda missiooni selliselt, et see 25-liikmeline missioonimeeskond tuleb tagasi ja me saadame sinna uue, 15-liikmelise üksuse.

Muudame ka meeskonna profiili, et kui esimene üksus tegeles massirahutuste ärahoidmise ja põgenike eskortimisega, siis seekord saadame politseinikud, kelle ülesanne on peamiselt tausta kontrolliga tegeleda. See läheb meile maksma kokku veidi üle 67 tuhande euro, aga me saame hindamatu kogemuse PPA töötajatele ja PPA struktuurile tervikuna. Loomulikult on väga oluline ka see, et läbi nende sammude me aitame olulist liitlasriiki Sloveeniat, kes on ka korduvalt juba avaldanud tänu selle eest, et Eesti on leidnud võimaluse aidata neil oma piiri valvata.


Mul on hea meel teatada, et valitsus otsustas pikendada Kaitseväe juhataja Riho Terrase ametiaega kahe aasta võrra. Riho Terrase ametiaeg oleks pidanud läbi saama küll alles aasta pärast, aga hea tava on see, et kui pikendada, siis teha seda aegsasti, et oleks mitte ainult Kaitseväe juhatajal, vaid kogu struktuuril selgus olemas. Nii et kuni  detsembrini 2018 on Eesti Kaitseväe juhataja Riho Terras.

Minu hinnangul on kindralleitnant Terras teinud kaitseväe juhtimisel väga head tööd. Ma eraldi tooks välja kaks aspekti, esiteks, Kaitseväe struktuuri reformid, see, et minna üle kahele jalaväebrigaadile. Aga ka see, et viimase paarikümne kuu jooksul on Eesti Kaitsevägi saanud ka n-ö püsivalt vastu võtvaks kaitseväeks, et meie meeste ja naiste kõrval on  Eestis püsivalt kohal ka meie liitlaste väed. See eeldab loomulikult kaitseväelt väga tõsiseid pingutusi, et olla valmis kõigepealt liitlaste vastuvõtuks, et oma töörutiinid vastavaks kujundada. Sellega on väga kiiresti ja väga kvaliteetselt toime tuldud. Ja mis seal salata, meil on põhimõtteline valmisolek juba olemas selleks, et liitlaste kohalolu suurendada ja töö selle nimel loomulikult ka käbi. Nii et ma usun, et te nõustute, kui ma ütlen, et see, et Riho Terras on teinud väga head tööd, on ka piisavaks põhjuseks, et miks tema ametiaega pikendada.


Me muutsime ka määrust, millega tagatakse riigikaitseliste ehitiste turvalisus.


Me kehtestame erinõuded ehitusdokumentidele nii hoiustamise, aga ka ehitamise fotografeerimise ja videosalvestamise kohta.


Me kiitsime täna heaks määruse, mis võimaldab PPA-l kiiremini otsustada, kas kaubalaeva sisenemisel Eesti sadamatesse on piirikontrolli tegemine vajalik või mitte.


Me lihtsustasime Eesti Haigekassa struktuuri.


Me moodustasime ka kaks rakkerühma, mis tulenevad otseselt koalitsioonileppest oluliste teemadega tegelemiseks.

Esiteks rakkerühm, et leevendada oma lähedaste hooldajate ülemäärast hoolduskoormust. Teema, mis on väga pikalt olnud valitsuse fookuspunktis. Teine rakkerühm, mille valitsus täna lõi,  hakkab tegelema elanikkonna kaitse kontseptsiooniga. Mõlema rakkerühma tööd hakkab riigikantselei koordineerima. Seda hiljem nimetatud rakkerühma tööd rahastatakse ka Euroopa Liidu struktuurivahenditest.


Lisaks veel me kinnitasime Wiedemanni keeleauhinna komisjoni uuendatud koosseisu. Keeleauhinna laureaate hakkavad komisjoni uute liikmetena valima Jüri Viikberg, Reili Argus, Paul-Eerik Rummo, Indrek Lillmägi ja Kadri Sõrmus. Komisjoni senisest koosseisust jätkavad Martin Ehala, Margit Langemets ja Tõnu Seilenthal. Komisjoni ettepanekul teadupärast määrab valitsus  üks kord aastas Wiedemanni keeleauhinna, mis antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval.

 

Kabinetis me arutasime maapõuepoliitika põhialuseid ja põlevkivi kasutamise riiklikku arengukava. Sellest räägib Marko Pomerants. Me ka kujundasime Eesti seisukohtasid finantstehingute maksustamise teemal ja sellest saab rääkida Sven Sester. Minu poolt praegu kõik. Kui on küsimusi, hea meelega vastan. Aitäh!



Juhataja
Jätkame maapõue teemadega. Marko Pomerants, palun!


Marko Pomerants


Aitüma! Täna olid mitmed maapõue teemad. Ma näitan teile ka ühte museaali, mis on kunagi võetud Estonia kaevanduse seinale, et kuidas siis põlevkivi peaks kaevandama keskkonnasäästlikult, töötajate tervist hoidvalt, piisavas koguses, õigel ajal - see on ka venekeelsele kaevurile - ja on kõik selgeks tehtud seal seina peal. Aga nüüd siis kahest dokumendist.


Teatavasti on juttu olnud juba tükk aega, et Eesti riik vajab sellist maapõuepoliitika alusdokumenti ja tänasel kabineti istungil me  jõudsime nii kaugele, et keskkonnaminister seda maapõuepoliitika põhialuste dokumenti võib koostama hakata. Meil on plaanis sellega valmis saada 2017. aasta teises pooles, kus need põhialused peaksid saama ka kinnitatud Riigikogu poolt. Tegemist on üldiste eesmärkide ja printsiipidega, mis peaksid mitu aastakümmet vastu pidama.


Need küsimused, mida me seal arutame või mida töörühmad arutavad, on seotud riiklike ülesannete määratlemisega: kuidas see korralduslik pool võiks olla, maapõue kasutamisega, teadus- ja arendustegevusega ja loomulikult ka keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimisega. Kõik saavad aru, et selles strateegias või põhialuste dokumendis on juttu maavaradest, aga seal saab olema juttu ka maapõuest kui maatoest, põhjaveest, võimalikust ehituskeskkonnast, pidades silmas siin tunneleid, mahuteid, aga ka maapõue soojusest. Nii et loodame, et kahe aasta jooksul jõuame olukorda, kus meil siht on selgem ja eesmärgid paigas.

 

Mis puudutab põlevkivi riiklikku arengukava järgmiseks 15 aastaks, siis täna läbisime kabineti arutelu ja siin kolleegidega mõned asjad täpsustamisel, et me läheksime selliseid euroopalike väärtusteid mööda ja keskkonnamõju vähendavalt. Eesmärgid on ju arusaadavad, vähendada olulist negatiivset keskkonnamõju, suurendada ressursi lisandväärtust ja tagada ka eluterve keskkond Virumaal. Ja kindlasti saab selle aruteluga jätkata ka Riigikogus.


Lisaks veel üks selline erutav teema hoopis teisest valdkonnast, looduskaitseseaduse muudatusega samamoodi liigume Riigikogusse. Selle põhjuseid on kaks, üks on siseriiklik ja teine on Euroopa Liidus. Me oleme ühiselt jõudnud ühe Euroopa Parlamendi ja Nõukogu looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ohjamise määruse rakendamiseni, mis põhimõtteliselt ütleb, et mingisugust sellist võõrliikide transiiti, transpordi kasutamist, vedamist, pidamist, aretamist ei tohiks olla ja nähakse ette ka siin täiendavad karistusmäärad juriidilistele isikutele.

Kui midagi sellist peaks vaja olema, et võõrliike ikkagi peaks importima mingil teaduslikul eesmärgil näiteks, et siis keskkonnaamet on see pädev asutus. See oli nüüd see Euroopa Liidu pool. Aga siseriiklikult on oluline see, et tänases looduskaitse seaduses on kuupäev 1. mai, töörahva püha, 2016, milleks siis pidid valmis saama kõik meie uued kaitse eeskirjad, mis on tänaseks vanad ja enne looduskaitseseaduse jõustumise aega kehtestatud. Aga kuna neid on järgi veel jäänud kusagil 190, mis tahavad looduskaitseseadusega kooskõlla viimist, siis selline kuupäev ei ole reaalne, kuigi enne mind on lugupeetud erinevad keskkonnaministrid seda tööd tulihingeliselt teinud. Seetõttu minu ettepanek on, et see kuupäev ja valitsuse ettepanek ka, see kuupäev sealt seadusest eemaldada. Kas see nii läheb või Riigikogus soovitakse mingisugust kaugemat kuupäeva sätestada, elame-näeme, aga eesmärk peaks olema see, et me ei rapsiks ja kõikide kaitse eeskirjade menetlemisel ka inimesi paremini kaasatakse ja selleks kõigeks aega oleks. Aitäh!



Juhataja

Aitäh! Ja nüüd jätkame rahandusteemadega. Sven Sester, palun!

 

Sven Sester


Aitäh! Ma annaksin ülevaate neljal teemal, mis täna valitsuses suuremal või vähemal määral rahandusministrit puudutasid ja ühel teemal, mis siis oli valitsuskabinetis teemana üleval. Kõigepealt valitsuse istungi osas alustaks Sloveenia missioonist, mida peaminister ka juba puudutas. See on ka rahandusministri korralduse alusel reservist raha eraldamine. Meil on kokku lepitud, et eraldame täiendavat raha 67 248 eurot.

Tegemist on selgelt PPA missiooni jätkamisega ja peaasjalikult Euroopa rändekriisi leevendamisega. Eesti on osaline solidaarselt, Sloveenia on palunud abi ja sellest ühest kuust, mis me algselt otsuse vastu võtsime, pikendame täiendavalt aasta lõpuni, isegi esimese nädalani jaanuariski veel. Ja 15 meie inimest on Sloveenias abiks rändekriisi leevendamisel.


Teine punkt, mis täna valitsuses päevakorras oli ja mille ka valitsus heaks kiitis, oli seotud õiguskantsleri ettepanekuga. Nimelt Riigikogu rahanduskomisjon on algatanud käibemaksu seaduse muutmise eelnõu. Selle eesmärgiks on lisaks taksoveole anda ka võimalus juhu- ja liinivedusid kasutada sõiduautodel käibemaksu sajaprotsendiliseks maha arvamiseks sisendkäibemaksu näol, et neid kahte gruppi võrdselt koheldakse.

Õiguskantsler selle osas on esinenud ka Riigikogus ja rahanduskomisjon on vastava muudatuse ka teinud ja täna valitsus selle ka heaks kiitis. Siin teatavad tingimused on, et maksukohuslasel peab olema ühenduse tegevusluba ja kui konkreetne taksovedu on, siis loomulikult peab olema ka taksoveoluba ja sõidukikaardi olemasolu. Iseenesest valitsus kiitis selle heaks.


Nüüd kolmas teema, mida ma tahaks täna kindlasti markeerida, on see, et täna oli ka teine personaliotsus lisaks kaitseväele. Ja see teine personaliotsus oli seotud rahandusministeeriumi kantsleriga, kelle teenistustähtaeg hakkab lõppema. Valitsus täna kinnitas selle, et Veiko Tali, kes on täna rahandusministeeriumi kantsler, jätkab järgmisel viiel aastal, alates 27. jaanuarist 2016. Eelneval päeval tema varasemad volitused lõppevad ja 5-aastase tsükliga kuni siis 26. jaanuarini 2021. 

Tali on olnud rahandusministeeriumis aastast 1993. Täna hommikul, kui ma temaga rääkisin, siis ta just ütles, et 1. detsember sai tal 22 aastat täis rahandusministeeriumis. Selle otsuse tegemisel lähtus valitsus vaid kompetentsist ja pädevusest, ei hakanud eraldi avama teemasid tema muude väärtuslike hinnangute osas või mis väärtuseid ta kannab, puhtalt kompetentsist lähtuvalt. Ma ütlen küll tõesti Veiko Tali osas, et lisaks sellele, et ta on nii pikaajaline nii asekantsler kui kantsler olnud, on ta Eesti jaoks võtnud osa olulistest reformidest kogu selle perioodi jooksul. Alates sellest, et omandireformi läbiviimine ja kogu see protsess ja kogu Eesti finantssektori regulatiivse keskkonna areng ja finantsjärelevalve reformi läbiviimine. Ja osalenud on ta tõesti aktiivselt ka Euroopa Liidu ja OECD peatükkide läbirääkimistel Eesti poolt, lõpetades sotsiaalkindlustuse valdkonna reformidega, pensionireformi ettevalmistamisega. Nii et ta on väga pikaajaline riigiametnik olnud ja meil on suur au, et ta jätkab lähimal viiel aastal ja on ka sellega nõus.


Neljanda punktina, millest täna valitsuse istungil räägiti, oli Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni majandus-rahandusliidu süvendamise ettepanekute osas. Teadupärast on Euroopas viis presidenti tulnud välja oma ettepanekutega, kuidas nad näeksid majandus-rahandusliidu tegevust tulevikus lähiaastatel kolme tsüklisse kantuna. Esimene etapp on selline 2015—207, teine etapp 2017—2025 ja kolmas etapp 2025 ja edasi. Lõpuks tahetakse sellist suurt, selget, süenergilist rahandus-majandusliitu. Euroopa Komisjon on teinud selles osas omad esimesed märksõnad ja märkused ja Eesti nendib oma seisukohtades seda, et kõik see, mis puudutab reeglite rakendamist ja täitmist, selle lihtsustamist, läbipaistvamaks tegemist, arusaadavamaks tegemist, me selgelt toetame.

Euroopa Komisjon on ka teinud ettepanekud teatavate täiendavate struktuuriüksuste loomiseks Euroopa Liidu eelarvenõukogu, aga ka võimalike täiendavate seirekomisjonide kontekstis. Kindlasti  me selles osas tahame tulevikus ka veel läbi rääkida, kas erinevate, täiendavate struktuuriüksuste loomine kannab eesmärke nii-öelda ühelt poolt oma kulude kokkuhoiu kontekstis, teiselt poolt ka sellistes struktuursetes reformides asja nagu selgemaks tegemiseks, kindlasti siin me tulevikus tahame kaasa rääkida. Aga üldprintsiibid loomulikult lähiaastateks majandus-rahandusliidu tugevdamise osas on selgelt ka Eesti toetavate seisukohtadega. See oli valitsuse osas.


Mis puudutab kabinetis täna laual olnud finantstehingute maksu, FTT-d, siis võib-olla kaugemalt pihta hakates meeldetuletuseks, et iseenesest FTT eesmärk on kunagi varasemalt selline ülemaailmne plaan: teda taheti ellu kutsuda reaktsioonina finantskriisile, mis sel hetkel siis oli. 2011 tegi Euroopa Komisjon ettepaneku finantstehingute maksu kehtestamiseks kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Eesti toetas neid eesmärke, et ühtlustada kogu finantsteenuste maksustamist kogu Euroopa Liidus ja luua maksustamise seisukohast  teiste majandussektoritega võrdsed konkurentsitingimused.

Hiljem, 2012 Euroopa Liidu tasandil sellisest maksude kehtestamisest siiski loobuti ja 11 riiki jäid edasises koostöövormis edasi rääkima. Eesti oli üks nendest riikidest, kes selle 11 riigi koosseisus oli. Eesti ütles ka oma positsiooni välja: et ta näeb selgelt, et peaks olema väga madal maksumäär ja väga lai maksumäär, et seda mitte kitsendada. Eesti on nendest positsioonidest, n-ö laia maksubaasi positsioonidest kinni hoidnud kogu selle perioodi jooksul erinevates läbirääkimise etappides. Ka täna valitsus kinnitas seda, et me oleme olnud konstruktiivsed partnerid. Me tahame olla jätkuvalt konstruktiivsed partnerid, aga me näeme seda, et see maksubaas peaks olema lai, me ei peaks seda kitsendama. Mida rohkem me seda kitsendame, seda rohkem me kaugeneme nendest eesmärkidest, mis kunagi olid.

Ka Euroopa Komisjon on väga selgelt öelnud seda välja varasematel perioodidel, et see maksubaas peaks olema võimalikult lai ja ka see sõnum siis lähitulevikus eurogrupis ja peaasjalikult just FTT riikide kokkusaamistel siis Eesti poolt saab veelkorra välja öeldud, et me näeme selgelt ikkagi laia maksubaasi tasemelt edasiminekut. Et ei juhtuks olukorda, kus ühel hetkel see administreerimine muutub juba kulukamaks kui maks ise, siis see ei kanna kindlasti neid eesmärke. Sellised positsioonid siis Eesti ka kujundas. Minu poolt kõik. Aitäh!



Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna Liisa Oviirile. Palun!


Liisa Oviir


Aitäh! Minu poolt on ainult kaks teemat. Kõigepealt sooviksin väikese ülevaate anda selle nädala alguses meediasse jõudnud teemast ettevõtluse tugiorganisatsioonide, selle struktuuri ümbermuutmise, restruktureerimise osas.

Eestis on täna terve trobikond ettevõtlust toetavaid organisatsioone, kes ühel või teisel moel peaksid ettevõtluse arengut kuidagi toetama ja tugestama. Me alustame siin EAS-ist, lõpetades PRIA-ga. Nad kõik pakuvad väga palju erinevaid meetmeid, erinevaid teenuseid ja omal moel on nad, kõik need teenused ja meetmed ju üldprintsiibis olulised ja tähtsad. Minu jaoks on probleem selles, ettevõtjate jaoks on see probleem selles, et need meetmed ja toetused on killustunud nii paljude erinevate organisatsioonide vahel, et ettevõtjatel on raskusi leidmaks õigeid asju üles. Väga paljudel ettevõtjatel ei olegi teadmist kõigest sellest, mida riik oma ettevõtjatele pakub, just nimelt selle killustatuse tõttu.

 

See on tekitanud situatsiooni, kus klientidele ehk ettevõtjatele see kasutusmugavus on suhteliselt kehva ja teiseks on nende dubleerivate struktuuride ülalpidamine riigi mõttes ka kulukas ja ebamõistlik. Nii et sellest tulenevalt palusin eelmise kuu alguses anda sisend kõigepealt nendel samadel ettevõtlustoetuse struktuuridel ja siis ka kõikidel erialaliitudel, katusorganisatsioonidel, et mida nad näevad, millised meetmed, millised toetused, millised teenused oleks neile olulised, et riik osutaks neid. Kuidas nad näevad nende toetuste ja teenuste arengut, pidades silmas seda, et aastal 2020 suures osas Euroopa struktuurifondide rahad lõppevad ja need ettevõtlustoetusmehhanismid peavad seoses sellega ka muutuma.

 

Tänaseks olen kätte saanud ettepanekud 27-lt organisatsioonilt ja on veel paar organisatsiooni, kes on palunud mõne päeva võrra ajapikendust. Homme hommikuks on plaanitud majasisene esimene kokkusaamine, kus me vaatame üle need ettepanekud ja paneme paika täpselt siis töökava, kuidas me edasi läheme. Me soovime saada sellise ettepaneku valitsusele, kuidas neid ettevõtluse tugistruktuure teha ettevõtjasõbralikumaks. Proovime esitada seda plaani 2016 esimese kvartali jooksul. Nii et soov on meil üsna kiirelt edasi minna. Meie eesmärk on otsida eelkõige ühisosa ja siis ettevõtlusorganisatsioonidega koostöös panna paika see, et milline see peaks olema. Eelkõige just, et seda projekti ei vea läbi MKM üksinda, vaid see on väga selges koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega, just nimelt pidades silmas nende kui kliendi poole soove ja vajadusi. Nii et struktuuri revideerimise eesmärk on eelkõige rohkem selgust, rohkem sünergiat, vähem dubleerimist, kindlasti välistada riiklike organisatsioonide omavaheline konkurents ja vähem asendustegevusi. Tänaseks on diskussioon seega alanud ja kõik variandid on laua peal. Ma loodan, et tulem on see, et me saame sellise ettevõtlusagentuuri, kuhu ettevõtja läheb sisse, ta kirjeldab oma probleemi ja ta saab sealt sellele riigi poolse võimaliku lahenduse. Nii palju siis ettevõtluse tugistruktuuride või tugiorganisatsioonide ümberorganiseerimisest.


Teine teema, millest ma tahtsin rääkida, on see, et eile kerkis ülesse üks avaldus välisriikide kaubanduskodade poolt Eesti valitsusele. Ma ei tea, kui paljud te olete tähele pannud, aga sellele avaldusele on alla kirjutanud Ameerika kaubanduskoda Eestis, Briti-Eesti kaubanduskoda, välisinvestorite nõukogu Eestis, mis siis omakorda sisaldab Taani-Eesti nõukogu, Soome-Eesti kaubanduskoda, Austria esindust, Saksa-Balti kaubanduskoda, Hollandi äriklubi, Norra-Eesti kaubanduskoda ja Rootsi kaubanduskoda Eestis. Miks ma need ette lugesin praegu? See, et näidata selle avalduse laiapõhjalisust.


Selle avalduse sisu oli see, et nad üsna murelikult pöördusid Eesti Vabariigi valitsuse poole seoses Eestis üha enam kasvava sallimatuse ja diskrimineerimisega.  Need on need organisatsioonid, kes hõlmavad inimesi -  välisriikide kodanikud, kes tegelevad Eestis ettevõtlusega. Need on need inimesed, keda me suures osas oleme ise kutsunud Eestisse ja nemad tajuvad seda, et see kasvav sallimatus on neile niivõrd suureks probleemiks, et nad on teinud sellise pöördumise valitsusele.


Minu mure ettevõtlusministrina on loomulikult see, et ettevõtluskeskkond peab olema maksimaalselt hea, parim võimalikest selleks, et tuua siia juurde veelgi rohkem kvaliteetset tööjõudu. Avatud maailmas on paratamatu see, et väga head Eesti spetsialistid lähevad Eestist mujale töötama ja me loodame, et nad tulevad siia tagasi. Samamoodi me ootame tippspetsialiste Eestisse, et nad tuleksid ja tooksid oma uut teadmist, tuleksid siia, tooksid siia. See on meie jaoks oluline, see on olnud valitsuse üks prioriteete. Selleks on erinevad programmid, erinevad meetmed.

 

Nüüd on viimasel ajal maailmas juhtunud selliseid sündmusi, mis on väga selgelt murendanud inimeste turvatunnet. Ja seda ära kasutades on olnud hea pinnas teatud äärmuslikel inimestel ja äärmuslikel jõududel sinna sisse külvata üsna valjuhäälselt sallimatust. Minu hinnangul eestlane kindlasti ei ole oma loomult sallimatu ja seda on need samad kaubanduskojad vestlustes ka väljendanud, et tegelikult kui nad siia tulid, see keskkond oli äärmiselt sõbralik, äärmiselt meeldiv, et eestlane ongi ju tegelikult töökas, pigem vaikne, hästi heatahtlik ja viisakas. Ja nüüd on need asjad, mis on näidanud meid hoopis teisest küljest.


Kuigi tegemist on väga väikese hulga inimestega, siis kuivõrd siiamaani ei ole ülejäänud inimesed võtnud valjuhäälselt selle vastu sõna, et ütelda: et need ongi tegelikult äärmused, et üldiselt me oleme endiselt täpselt samasugused. Selletõttu on tekkinud see mulje, et me olemegi muutunud suletuks ja sallimatuks ja diskrimineerivaks riigiks.


Mina tahaksin ütelda siin väga selgelt, et Eesti majanduse tervis ei ole täna kaugeltki veel nii tugev, et me võiksime muretult mängida sõnade ja tegudega. Sellised teod ja sõnad mõjutavad ka meie majanduse tervist ja meil ei ole mõtet rääkida majandusele uue sellise arenguhoo andmisest, kui me ütleme, et tegelikult me ei soovi siia midagi uut. Kui me teeme sama asja samal viisil, siis me ei saa uut tulemust, selleks me peame tegema midagi teistmoodi.


Ma tahan öelda, et see on see koht, kus tegelikult iga Eesti inimene saab kaasa aidata avaldades ka oma arvamust ja oma sallivat ja viisakat ja sõbralikku suhtumist nendesse inimestesse, kes elavad Eestis, kes panustavad meie majandusse, kes annavad veel rohkem juurde väärtust meie keskkonnale. Nii et ma tahaksin teha üleskutse, et palun, oleme mõistlikud, ärme väga palju anna võib-olla meediaruumi väga äärmuslikule ja negatiivsele kogu aeg. Toome välja ka rohkem seda poolt, et eestlane on töökas, on salliv, on viisakas ja kultiveerime seda suhtumist siis veidi enam. Aitäh!



Juhataja

Aitäh! Ja nüüd küsimuste kord. Palun, mikrofon tuleb sealt.

 

Üllar Luup, Tallinna Televisioon


Mul on küsimus Taavi Rõivasele ja Sven  Sesterile. Kõigepealt härra Rõivas, eilses Foorumi saates Rainer Vakra ütles, et see mõjub väga halvasti valitsusliidu tervisele, kui üks erakondadest hääletab opositsiooni ettepaneku poolt.  Tahaks teada, kas see on nüüd ka valitsuse tegelik poliitika, et kõik, mis on opositsioonist, on saatanast või siis on see Vakra ettekujutus sellest, kuidas teie valitsus toimib?

Ja Sven Sester, kas teil on juba vaadatud ka mõni teine kandidaat peale Juhan Partsi sinna Kontrollikotta või püüate kuidagi veel Juhan Partsiga seda asja edasi ajada ja kuidas te seda konflikti loodate lahendada? Vähemasti eilse „Foorumi“ põhjal tundus küll, et kui Sotsidele veel kuulipilduja ka kätte anda, siis oleks Parts juba sõelapõhjaks lastud.

 

Taavi Rõivas
 

Hea tava on see, et kui valitsusliidus on mingites teemades kokku lepitud, siis ka ühiselt käitutakse, lepitakse kõigepealt valitsusliidu leppes ja siis valitsuse tööplaanis kokku ja ka hääletatakse ühiselt. Aga on ka selliseid küsimusi, kus on teada, et erakondadel on erinevad maailmavaated, need küsimused, mis ei ole kokku lepitud, et me oleme nendes ühte meelt, siis nendes küsimustes ma ei näe ka mingit suurt probleemi, kui ongi teadmine, et ongi erimeelsus ja erakonnad hääletavadki erinevalt. Kindlasti ei peaks seda siduma sellega, kas ühe või teise eelnõu esitajaks on koalitsioon või opositsioon, see ei ole kindlasti minu jaoks nendes küsimustes primaarne.


Sven Sester


Aitäh! Vaadake ikka „Foorumit“ ja kõiki teisi saateid ka. Ma arvan, et iga saade annab kindlasti mingi infovälja peegelduse kõikidele vaatajatele. Mis puudutab konkreetset küsimust, siis vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendile, esitab kandidaadi rahandusminister ja vaid rahandusminister, ei keegi teine. Ja rahandusminister on esitanud täna kandidaadi Juhan Partsi näol, on palunud selles osas ka arvamust riigikontrolörilt ja riigikontrolör on öelnud, et ta on kohtumas Juhan Partsiga. Saatis ka eraldi kirja rahandusministrile, et ta on kohtumas Juhan Partsiga. Tänaseks, ma saan aru, et Juhan Partsiga on ka kohtutud, ootan talt ka arvamust selle kohtumise osas peaasjalikult just kandidaadi pädevuse, teadmiste ja sobivuse osas sellele ametikohale.

Ja kindlasti ma näen seda, et kui praegusel hetkel peetakse aru kolme erakonna esimehe kontekstis, siis ma näen ka seda, et mingil hetkel toimub ka arutelu kabineti tasemel. Veel kord kinnitan, tänane kandidaat on Juhan Parts ja ma tõesti ka siiralt loodan, et arutelud ei kandu sellele tasemele, et millised on kandidaadi arvamused ühes või teises seaduse eelnõus, vaid me tõesti lähtume vaid pädevustest valida sobivusest ametikohale. Nii nagu me teeme rahandusministeeriumi kantsleriga, nii nagu me teeme kaitsejõudude kõrgemate juhtidega ja nii edasi. Ikkagi lähtume vaid pädevustest. Ja kui me lähtume pädevustest ja lähtume sobivusest, siis ma võin sirge seljaga öelda, et Juhan Parts on hea kandidaat sellele ametikohale. Ja kindlasti, kui selleks on vaja teha täiendavaid ümarlaudasid, kui selleks on vaja küsida kandidaadilt täiendavaid küsimusi, mida ma saan aru, et ka täna need, kes seda vastustavad, ei ole teinud, siis ma kutsun üles konstruktiivsusele ja jätame emotsioonid kõrvale. Emotsioonid ei vii selles kontekstis edasi, pigem vaatame edasiviivalt, mitte tagasiulatuvalt. Aitäh!

 

Taavi Rõivas


Ma ütleks ka selle teema kohta paar sõna. Kõigepealt vaatame siin, mis ajakirjanikud arvavad ja üksjagu kärsitust on selle asjaga. Ühtäkki on nüüd sellest kontrollikojast saanud Eesti elu üks vaata, et kõige põletavamaid küsimusi üldse ja kui seda nüüd kohe ära ei nimeta, siis ei saa Eestis enam üldse edasi eladagi. Ma siiski kutsuks üles natukene külmale peale. Ma iseenesest mõistan seda kärsitust, aga juhin tähelepanu, et ega paremad, kõige paremad otsused ei sünni mitte niimoodi, et peaminister võimalikult suure jõuga põrutab muudkui vastu lauda ja rapsib hästi jõuliselt ja siis näitab tohutut otsustavust, parimad otsused sünnivad siis, kui mõeldakse läbi ja räägitakse läbi. Ja seda just me praegu ka teeme. See veel puuduks, et mina ka hakkaksin kuuma peaga jõulisust demonstreerima ja igale poole punaseid jooni tõmbama. Ma arvan, et tegelikult Eesti ei tahaks sellist peaministrit.

Me kindlasti ei peaks kartma ükskõik millises küsimuses, ka isiku nimetamise puhul, avalikku debatti. Tavaliselt on pigem olnud ju etteheide see, et lepitakse kuskil kabinetis, kus siis mujal, aga lepitakse  kabinetis mingis ringis kokku, olgu see valitsuse ring, olgu see erakonna esimeeste ring, parlamendis, lepitakse kokku ja avalikkus ei saa kaasa rääkida. Praegu on läinud täpselt vastupidi, heidetakse ette, et avalikkus räägib küll kaasa, aga näed, kabinetis ei lepita kokku. On kuidas on, avalikku debatti kartma ei pea. Aga olgu ka rõhutatud, et selles avalikus debatis tuleb jääda väärikaks. Tuleb jääda soliidseks ja hoiduda igasugustest liigsetest emotsioonidest ja ka ebaviisakustest.

Minu hinnangul päris lõpuni nendest põhimõtetest kõigil kinni pidada ei ole õnnestunud. Nii et võtame nüüd väga rahulikult, me tegeleme selle teemaga. On täiesti selge, et valitsus leiab selles küsimuses üksmeele. See võib võtta natuke rohkem aega kui päev või paar, aga üksmeele me kindlasti leiame. Iseenesest on ju tavapraktika ka see, et kui ühele või mitmele koalitsiooni osapoolele üks või teine kandidaat ei sobi, siis on seda võimalik ka välja öelda, seda ka aktsepteeritakse. Aga see viis, kuidas see seekord välja öeldi, kindlasti ei olnud parim võimalik. See oli kindlasti ootamatu ja kindlasti oleks saanud palju neid emotsioone, mis siin on nagu üles köetud, ära hoida. Aga eks kõik on ju loodetavasti õppimisvõimelised inimesed ja kelle kogemusest siis veel, kui mitte iseenda kogemusest me ei õpi? Aitäh!


Juhataja


Aitäh! Kas on sellele veel küsimusi?


Küsimus

Eve Heinla, TV 3


Mul oleks üks täpsustav küsimus lihtsalt selle sama teemaga seoses. Mis see viimane tähtaeg on, millal te peate nüüd ikkagi ära otsustama? Aitäh!


Sven Sester


Ma võib-olla vastaks ise. Iseenesest tänaseks Kersti Kaljulaiu volitused lõpevad maikuus ja märtsis on üldjuhul nende kandidaatide kuulamine üldjuhul olnud, vaadates varasemat praktikat, nende kandidaatide osas, keda liikmesriigid üles seavad enda poolt. Ja enne seda kuulamist üldjuhul ka Euroopa pool ja see liikmesriigi kandidaat vahetavad kirju, vahetavad ka küsimusi omavahel ja erinevat dokumentatsiooni.
Ehk siis selle pika jutu kokkuvõte on see, et venitada venitamise pärast ei ole mõtet. Samal ajal, meid otseselt ei seo mitte ükski konkreetne kuupäev. Euroopa on varasemalt öelnud, et hea kui - sellest on nüüd juba natukene mööda läinud - novembri keskpaigas, kui liikmesriigid saaksid anda esmase indikatsiooni. 9 riigile see küsimus suunati sel hetkel, kellel kevadel lõpeb liikmesriikide osas volitused maikuus ja minu teda olevatel andmetel sellel konkreetsel novembrikuu keskel 4 riiki olid esitanud ja ülejäänud riigid ei olnud esitanud erinevatel põhjusel, kas siis peetakse läbirääkimisi või on mingid muud põhjused.

Kui te küsite, kas järgmisel nädalal midagi väga fataalset juhtub või ülejärgmine nädal, siis kindlasti ei juhtu. Aga venitada kindlasti ei ole mõtet. Ma arvan, et see on kõigi huvides minna konstruktiivselt edasi. Aitäh!



Juhataja

Aitäh! Kas on veel? Jaa.


Küsimus

Mari-Ann Rohemäe, ERR


Ma küsiks selle sallimatuse mure kohta. Kas valitsusel on ka plaanis selle pöördumisega seoses midagi ette võtta või me lihtsalt olemegi murelikud edasi?



Liisa Oviir


Ma ütlen seda, et ma saatsin juba vastuskirja eile nendele organisatsioonidele ja lepime kokku jaanuari alguseks ühe kokkusaamise, kus me räägime nendest teemadest täpsemalt, kuulame täpsemalt neid ootusi. Aga loomulikult see ei ole ainult see murelikkuse koht, vaid see on see koht, kus selleks, et hoida seda positsiooni, mis meil on ettevõtluskeskkonnana ja ka elamiskeskkonnana, selle jaoks tuleb reaalselt ikkagi võtta samme valitsusel, aga ka tajuda ülejäänud osal riigist oma seda vastutust selles osas.

 

Juhataja

Kas on veel küsimusi? Kui ei, siis jätkame intervjuudega. Aitäh!

 

Lõpp

 

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-