Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 30. oktoober 2014

30.10.2014 | 17:05

Uudis
    • Jaga


Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Taavi Rõivas, majandus- ja taristuminister Urve Palo, haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ja justiisminister Andres Anvelt.

Pressikonverentsi salvestus: http://youtu.be/a9meMMwMdAM

Juhataja Helin Vaher

Tere, head ajakirjanikud! Täna oli nii istung kui ka kabinetinõupidamine ja sissejuhatuseks annan sõna peaministrile. Palun.

Taavi Rõivas

Aitäh! Täna oli valitsuse istungil kokku 14 punkti ja kõige olulisemad toon kohe teieni. Valitsus andis heakskiidu kaitseväe osalemisele ligematel välismissioonidel. Kokku kavatseb Eesti tuleval aastal panustada rahvusvahelise julgeoleku tagamisse kuni 154 Eesti kaitseväelasega, s.o siis NATO reageerimisjõududes Afganistanis, Malis, Kosovos, Lähis-Idas ning Euroopa Liidu Põhjala lahinggrupi koosseisus. Nendel missioonidel osalemisega me täidame oma kohustust, mis meil on erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmena, tugevdada nende riikide julgeolekut, kes seda ise ei suuda nende sõjaliste võimetega, mis neil olemas on. Ja loomulikult me tugevdame missioonidel osalemisega ka Eesti kaitseväe üldist valmisolekut. Välismissioonidel osalemisega me kindlustame ka Eesti julgeolekut ja ma usun, et me oleme kõik veendunud selles, et kui oleme meie olemas oma liitlaste jaoks vajadusel, siis on ka meie liitlased olemas meie jaoks, kui seda vaja peaks minema. Kõige suuremad nendest missioonidest on Afganistani jätkumissioon Resolute Support, mida juhib NATO. Seal me osaleme kuni 25 kaitseväelasega ja nende kaitseväelaste hulgas on Põhja-Afganistani suunduvad demineerijad, staabiohvitserid ning erivägede üksuste tegevväelased. See ei ole lahingmissioon, see on väljaõppe- ja nõustamismissioon ja Eesti tõi manööverüksuse koju tänavu mais. 45 kaitseväelast on planeeritud osalema NATO reageerimisjõududes, mis on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone kõikjal maailmas ja tagab NATO kiirreageerimise võimekuse ja järgmisel aastal soovib Eesti panustada ühe miinijahtija, kuni 40 tegevväelasest koosnev laevameeskonna ja 5 staabiohvitseri. Ülejäänud missioonid on mõnevõrra väiksemad.

Valitsus sai täna ülevaate Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013 lõpparuandest. Üldine hinnang lõpparuandes on hea ja positiivsena paistavad silma just ettevõtlusaktiivsus, ettevõtete ellujäämismäär, eksportivate ettevõtete arv, eriti selle arvu kasv ja Eesti ekspordi osatähtsus maailmaekspordist, mis on samuti kasvanud. Kõige kiiremini, või ütleme, oodatust kiiremini kasvas eksportivate ettevõtete arv eelmisel aastal  14 364 ettevõtet ehk kaks korda rohkem kui 2006. aastal. Oluline on ka see, et kui 2006. aastal oli Eestis 1000 elaniku kohta 36,6 ettevõtet, siis 2013. a oli see kasvanud peaaegu 1,5 korda, 53,1 ettevõtteni 1000 elaniku kohta. Ma arvan, et mõlemal juhul on meil põhjust sihid seada veel kõrgemale. Üks väljakutse, mis meil kahtlemata on, on see, et tootlikkuse tõusu eesmärgid on meil jätkuvalt kõrged ja peavad olema kõrged ja meie siht peab olema luua üks Euroopa kõige soodsamaid, kui mitte kõige soodsam ettevõtluskeskkond. Sest ettevõtluskeskkond on teadupärast majanduskasvu vundament. Eile tuli avalikuks ka uus Maailmapanga Doing Business raport, kus Eesti on küll viie koha võrra tõusnud, aga oluline on teada, et see tõus on ikkagi valdavalt metoodika muutuse tõttu, seetõttu ma usun, et on päris mitu alakomponenti, kus me küll parandasime kohta, aga on ka päris palju, mida me saame veel teha. Nii nagu ma olen ka valitsuse moodustamise ajal öelnud, siis peaks olema meie väga selge siht ja on meie selge siht, et Eesti kohta ka nendes reitingutes parandada. Reiting ei ole kunagi eesmärk iseenesest, aga see annab meile väga hea spikri, millistes valdkondades me võrreldes teiste riikidega, millises seisus oleme. See on meile hea spikker, kuidas Eesti ettevõtluskeskkonda veelgi paremaks muuta. Ja plaane selleks ka on, nii et ma olen küllalt optimistlik, et Eestil on seal päris palju ruumi tõusta ka selles Doing Business indeksis. Minu hinnangul esikümne koht ei ole Eesti jaoks kindlasti mittejõukohane. Ma arvan, et see on tehtav.

Siis valitsus nimetas täna justiitsministri ettepanekul riigi peaprokuröri ametikohale Lavly Perlingu. Eelmine peaprokurör Norman Aas suundus teatavasti justiitsministeeriumi kantsleriks ja lähemalt räägib sellest päevakorrapunktist justiitsminister ise.

Valitsus kiitis heaks Horvaatia Euroopa majanduspiirkonnas osalemise lepingu.

Valitsus sai majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt ülevaate mandri ja Saaremaa praamihanke seisust. Seda arutelu me jätkame õhtul kabinetinõupidamisel veel. Arutame õhtul valitsuskabineti nõupidamisel ka Estonian Airi restruktureerimisplaani, mille majandus- ja kommunikatsiooniminister on täna valitsusele esitanud. Ma kinnitan, et meie ühine eesmärk on see, et Estonian Airi tulevik oleks optimistlik, et lennuühendused oleksid tagatud ja selle nimel loomulikult valitsus tegutseb. Kindlasti on meil eelhoiak selle restruktureerimisplaani osas positiivne, aga ma eeldan, et valitsuse liikmetel on detailide kohta väga palju küsimusi. Kindlasti soovivad kõik valitsuse liikmed olla veendunud, et see pakkumine, mis meil praegu laual on, et see on ka kõige parem nii maksumaksja seisukohast kui ettevõtete tuleviku seisukohast. Kindlasti huvitab valitsuse liikmeid, et millise tehete järjekorraga või millise sündmuste käiguga just konkreetse investorini jõuti. Ja enne lõplikke otsuseid peame me olema veendunud, et see kõik on, ka selle pakkumise detailid, millega täna tegelikult veel enamik valitsuse liikmeid ei ole jõudnud tutvuda, kuna need materjalid saabusid täna hommikul, et ka pakkumise detailides on vaja loomulikult kõigil üle vaadata, siis saame selle infoga edasi minna.

Valitsuskabinetis me arutasime ka juba mitmendat korda tegelikult lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“. Võtsime teadmiseks info, kuidas on see protsess kulgenud. Erinevad ministeeriumid koostöös on päris palju tööd teinud ja siis punkti arutelu lõpuks otsustasime selle ka valitsuse istungi punktina n-ö ära koputada või riigikogule arutamiseks saata. See otsus sai ka täna 15. päevakorrapunktina tehtud. Minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja

Suur tänu! Ja nüüd sõna siit edasi Urve Palole. Palun.

Urve Palo

Aitäh! Tere päevast! Kõigepealt lühidalt sellest, mis punktid olid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil täna valitsuse päevakorras. Valitsus kinnitas täna avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks ülejäänud vahendite jaotuse. Seetõttu Jõhvi vallale eraldatakse Rakvere tänava, s.o Jõhvi ringristmikust kuni Lennuki tänavani ülekatte ehitamiseks 114 717 eurot. Ning Haapsalu linnale Tallinna maantee ja Jaama tänava rekonstrueerimise kallinemisest tulenevate kulude katmiseks 34 477 eurot. Samuti valitsus kinnitas seadmeohutuse seaduse eelnõu. Eelnõuga sisulisi muudatusi ei tehta ja tehnilisi uusi nõudeid ei kinnitata, vaid koondatakse ühte seadusakti kokku praegu neljas eri seaduses olev, need on surveseadme ohutuse seadus, küttegaasi ohutuse seadus, masinaohutuse seadus ja elektriohutuse seadus. Seadus on kavandatud jõustuma samaaegselt koos ehitusseadusega järgmise aasta 1. juulil. Niipalju valitsuse päevakorras olnud majandusministeeriumi punktidest.

Annan lühikese ülevaate sellest seisust, kus me oleme täna parvlaevaliikluse hankega ja korraldamisega, et aastal 2016 1. oktoober meil siis kenasti see parvlaevaliiklus jätkuks. Tänaseks on lõppenud kaks olulist asja, VAKO, see on see riigihangete vaidluskomisjon, tegi riigi suhtes positiivse otsuse esimesel parvlaevahankel ja see puudutas seda, et SLK vaidlustas selle, et nad justkui esimese hanke kvalifitseerumistingimustele vastasid ja selle majandusministeerium ja riik võitis. Samuti lõpetas rahandusministeerium järelevalvemenetluse MKMi väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke üle ega tuvastanud rikkumist menetlusliigi valikul. Ees on veel teine riigihangete vaidluskomisjoni otsus, mis peaks tulema reedel. Seal on vaidlustatud SLK poolt teisel hankel Tallinna Sadama võitmist ja vastavust tingimustele. Meie andmetel on SLK esitanud ka kolmanda vaidluse riigihangete vaidluskomisjonile. Selleks, et sellised vaidlused on kuni kohtuteni välja, oleme me valmis ja oleme arvestanud sellega. Tallinna Sadam ja tema tütarfirmad on oma tööga graafikus ja laevade projekteerimine, õigemini, projektide kohandamine on alanud. Tallinna Sadam ja tema partnerid kinnitavad, et laevad valmivad tähtajaks ja selles pole meil mingit alust kahelda. Riik soovib sõlmida Tallinna Sadamaga lepingu nii kiiresti kui võimalik, aga seda ei saa teha enne, kui viimasest VAKO, siis riigihangete vaidluskomisjoni otsusest on möödas vähemalt 14 päeva. Kõige olulisem, et saarte elanikel ei ole põhjust igal juhul muretseda, 1. oktoober 2016 laevaliiklus kindlasti jätkub ja vähemalt samas heas kvaliteedis kui täna. Kui täna me räägime kolmest uuest praamist, siis kahe aasta pärast me räägime neljast uuest praamist, nii et ka hiidlastele veel hea sõnum juurde.

Lühidalt ka sellest, mis peaminister puudutas, Estonian Airi nõukogu otsust. Tõesti teisipäeval otsustas Estonian Airi nõukogu esitada Euroopa Komisjonile täiendatud restruktureerimisplaani, mis näeb ette erainvestori kaasamist ja seda tuleva aasta kevadel eeldatavasti. See tähendab, et kui Euroopa Komisjoni konkurentsidirektoraat annab uuendatud plaanile kinnituse, liitub Estonian Airi omanike ringiga investorina Infortar. Kuid selle loomulikult peab veel heaks kiitma valitsus, selle plaani, et see üleminek toimub. Arvestades olemasolevat riigiabi protsessi on kõige suurem tõenäosus positiivse otsuse saamiseks just erainvestori kaasamine, sest riik omapoolseid sissemakseid teha ei tohi, abi anda ei tohi, aga lennufirma peab arenema, vastasel korral ei ole võimalik lihtsalt elus püsida. Aga sissemakseid ja laienemiskapitali sisse maksta võib erainvestor, mitte riik. Kui nüüd minna ajas mõned aastad tagasi, siis pärast Estonian Airi enamusosaluse omandamist riigi poolt lepiti SASiga kokku riigiga kooskõlastatult, et hakatakse investorit otsima. See oli 2010. aastal ja see oli ka siis see sama aktsionäride kokkuleppe osa ja fikseeriti valitsuse otsusega. Vahepeal on kohtutud mitmete võimalike investoritega, kuid siiani ühtegi tõsiselt võetavat investorit ei ole tekkinud, kes oleks tõesti olnud asjast huvitatud ja kellel oleks ka potentsiaali lennufirma hästi tööle panna.

Ja läbirääkimistel me oleme silmas pidanud, et võimalik investor oleks hea rahvusvahelise mainega, usaldusväärne, finantsiliselt kindel ja ta tõesti sooviks lennuliiklust Tallinnast algavatel lendudel edasi teenindada. See on väga oluline, sest lennundus on Eesti riigile strateegiliselt oluline. Sellest sõltub turism, konkurentsivõime, meie oma inimeste liikumisvabadus. Me oleme püüdnud teha kõik selleks, et meie turul oleks ettevõte, kelle kodulennujaam on Tallinn. Tallinki või Infotari kaasamine võiks aidata nendele eesmärkidele väga palju kaasa aidata. Põhjalikult täna uue investori lisandumise tingimustest rääkida ei saa, need läbirääkimised on veel ees, on vaja ka valitsusega nõu pidada ja heakskiitu,  seega sellest on vara rääkida.

Aga toonitan veel kord, et riik on otsinud Estonian Airile investorit juba aastaid, 4-5 aastat, see on olnud plaaniline tegevus ja see on hädavajalik selleks, et Estonian Air saaks areneda, kõigepealt elus püsida ja areneda. Sest veel kord, Euroopa abireeglid ei luba riigil teha sissemakseid või abistada lennufirmat. Tihtilugu küsitakse minu käest sellist võib-olla vale arusaama, et aga me ju rongliiklust toetame, parvlaevaliikulust toetame, miks me siis ei võiks ka lennuliiklust toetada, et hoiame selle ikka riigi käes ja toetame edasi, see on sama oluline kui kohapeal rongide või parvlaevade toimimine. Sama oluline on küll, aga reeglid on erinevad, et siseriiklikult võib toetada, kuna siin ei ole konkurentsi, aga lennuliiklust väljapoole, ainult siseriiklikku lennuliiklust tohib toetada ehk siis saartega ühendust näiteks või Tartu või Pärnuga, aga väljapoole ei tohi. Nii et see on väga oluline aspekt teada, siin ei ole riigil valikut, et kas toetab või ei toeta. Ei tohi toetada. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Uuest peaprokurörist räägib nüüd Andres Anvelt. Palun.

Andres Anvelt

Aitäh! Täna kinnitas valitsus peaprokuröri ametikohale Lavly Perlingu, kes on alates septembri algusest olnud peaprokuröri kohusetäitja. Lavly Perling asub oma ametikohustusi täitma alates homsest. Lavly Perlingu CV-st on meedias palju räägitud, kas seda nii väga palju peabki üle kordama, pigem seda, et minu poolt tema toomine nii Vabariigi Valitsusse kui ka Riigikogu õiguskomisjoni ajendas just see, et Lavly Perling on prokuratuuris töötanud juba eelmise sajandi lõpust, kui niimoodi võib öelda. Ta on 90ndate teisest poolest töötanud kõigil erinevate kuriteoliike uurivatel ametkohtadel. Ta on olnud ka Eesti mõistes erinevates ringkondades, nii idas kui põhjas juhtivaks prokuröriks. Mida on üles näidanud senine tegevus on see, et ta suudab juhtida nii menetluslikke protsesse kui ka organisatsiooni.

Kindlasti tasub ära märkida, et tema arsenali kuuluvad väga paljud Eestis seni sellised, ütleme, ka kõmulised asjad. Tema eestvedamisel prokurörina suudeti 2000ndate alguses piir panna narkolaborite tegevusele Eestis, mis oli üldiselt laialdane, Eesti häbiplekk. Hilisemalt on ta juhtinud mitmeid menetlusi, mis on seotud olnud näiteks kohtunike korruptsiooniga, mis on alati väga ebameeldivad, kuna tegelikult ju puudutavad valdkonda, millega tehakse igapäevaselt koostööd. Samuti on tema arsenalis nende teiste kümnete, sadade asjade hulgas ka meie esimene riigireeturi kriminaalasi, ehk Harman Simmi paljastamine. Nii et kõik need erinevad uurimised, mida ta on juhtinud kas otseselt või kaudselt tõestasid, ma arvan,  nii mulle kui ka õiguskomisjoni liikmetele seda, et tegemist on hea kandidaadiga. Nagu te mäletate, siis ka õiguskomisjon andis talle üksmeelse heakskiidu.
Protsess oli graafikus. Tuleb arvestada seda küll, et kuigi peaprokuröri vahetus toimus 1. septembril, siis peaprokuröri valimine ja tema kohta arvamuse andmine on seotud kindlasti ka Riigikogu tööga ja Riigikogu alustas tööd 8. septembril. Kui arvestada kohtumisi kõigis fraktsioonides, mis olid pikad, väga sisutihedad, hilisemalt ka õiguskomisjoni ja nüüd valitsus, siis arvestada, et siin on olnud 6 Riigikogu töönädalat, siis võib öelda, et protsess ei veninud.

Jah, eks kindlasti oli selles protsessis teatud emotsioone. Oli sisukamaid, võib-olla kriitikat prokuratuuri senise töö osas, kuid julgen väita, et väga palju oli ka täitsa ilma mingi aluseta, võib-olla isegi täitsa põhjendamatut kriitikat, kus nähti prokuratuuri eksimusi juba ka Riigikohtus, meie viimases instantsis süüdimõistetud asjade osas. Jah, prokuratuur peab olema pidevas arengus. Vesteldes peaprokurörikandidaadiga, nüüd juba homsest peaprokuröriga ja nähes tema nägemust, tutvudes sellega, siis võib öelda, et ta on väga õigel teel.

Esiteks, prokuratuur vajab struktuurseid muudatusi, kaasajastust, et see oleks oma koostöös võimeline hästi toetama ka meie õiguskaitseorganeid, nii kriminaalpolitseid kui ka kaitsepolitseid, esmajärjekorras just kriminaalpolitseid, kes on asunud väga suurele spetsialiseerumisele, muutusele just raskete kuritegude osas. Kuid teine ja mitte vähe oluline aspekt on see, et me näeme, et meie ühiskonnas võrreldes 10 või 20 aastase taustaga on enam võtmas tooni just sellised kuriteod, mis on väga tihti emotsionaalsed, seotud inimeste lähisuhetega, perevägivald, mida me oleme lugenud, eriti viimastel nädalatel ka meediast väga palju, mis näitab seda, et ka selles valdkonnas vajab prokuratuur kindlasti arenguid, vajab spetsialiseerumist. Need asjad on teistmoodi, kui majandusasjad, kui organiseeritud kuritegevusega seotud kriminaalasjad ja Lavly Perling on väga selgelt väljendanud ka oma arvamust, et prokuratuur peab ka nendes suundades tegema teatud muutusi.

Ja mille üle on mul eriti hea meel, on see, et prokuratuur samuti näeb, et ressurss, mis kriminaaluurimises, lähiajal kindlasti ei ole võimalik seda riigieelarves märkimisväärselt suurendada, aga kindlasti seda ressurssi võib leida ka kriminaalmenetluse sees ja on väljendanud ka omapoolset valmisolekut siin lähiaegadel ja arvatavasti juba järgmisest aastast, asuda ka koostöös Justiitsministeeriumi teiste õigusvaldkondadega, mis on seotud kriminaalmenetlusega, kriminaalmenetluse üle vaatamise ehk revisjoni teed, mis on just oluline selleks, et kriminaalmenetlus oleks võimalikult kättesaadav, lihtne, arusaadav, aga samas ka põhiõiguseid tagav. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja haridusminister Jevgeni Ossinovski on siin selleks, et rääkida sellest, mida riik on teinud viimase kolme päeva jooksul, et taastada koolides turvatunne. Palun.

Jevgeni Ossinovski

Tere päevast! Tõepoolest Eesti kool on alates esmaspäevast olnud leinas, seoses traagilise ja väga erandliku juhtumiga Viljandi Paalalinna koolis. Annaksin mõne sõnaga ülevaate sellest, mis vahepeal on toimunud.
Põhimõtteliselt on selge, et selles olukorras on kaks põhilist eesmärki. Esiteks, peame me taastama töörahu kõikides Eesti koolides, seal hulgas ka Paalalinna koolis, mis ei ole kindlasti pärast niivõrd šokeerivat juhtumit lihtne.
Teisest küljest peame pärast seda, kui politsei on oma uurimise koos prokuratuuriga lõpuni viinud, paralleelselt siin teiste osapooltega ka analüüsima, mida võiks teha veel paremini selleks, et tulevikus selliseid sündmusi vältida.
Ma tahaksin esiteks tunnustada erinevaid osapooli, kes on selle probleemi või selle juhtumi lahendamisega olnud otseselt seotud. Kindlasti politseid, kes on väga professionaalselt oma tööd teinud. Viljandi linna, kes on alates esmaspäevast pidevalt juhtinud Viljandi linnas konkreetselt seda protsessi, koondanud ekspertiisi üle kogu Eesti nendest inimestest, kes võivad selles olukorras abiks olla. On koordineerinud kõikide Viljandi koolijuhtide tegevust. Juba esmaspäeval ise kohale minnes, ainult mõni tund  pärast juhtunut, oli Viljandi linna kriisikoosolek juba kokku kutsutud, kus kõikide koolijuhtidega sai ka läbi räägitud, missugused võiksid olla järgnevad sammud. Peame esile tõstma seda, et Viljandi on selles olukorras ju täiesti erakordses seisus, kus tegemist on esmakordse juhtumiga ja ega meil päris lõplikult kellelgi sellist valmisolekut sellise juhtumi puhul reageerida ei saagi olla.

Ja Viljandi, kogu Viljandi nii haridusavalikkus kui ka laiemalt Viljandi elanikud ja Viljandi linnavalitsus on teinud erakordselt head tööd selleks, et olukorrast edasi minna.

Kohapeal on väga palju abi olnud ka kriisinõustajatest, nii leinanõustaja Naatan Haamerist, kes on mitu päeva kohapeal olnud kui ka riikliku haridusministeeriumi Rajaleidja keskuste psühholoogidel, kes on pidevalt seda abi osutanud Paalalinna kooli perele eeskätt, aga ka kõikidele teistele. Oleme nendega olnud pidevas kontaktis ja tõepoolest see märkimisväärne pingutus, mis kohapeal on tehtud, on igakülgset tunnustust väärt Vabariigi Valitsuse poolt.

Nüüd loomulikult, mida päev edasi, seda rohkem me küsime, et mida oleks võinud teha teisiti, kas oleks kuskil olnud see koht, et seda sündmust ära hoida? Ja ka laiemalt, mida me võiksime koos teha selleks, et tulevikus sellised sündmused ei korduks?
Loomulikult on arusaadav surve püüda leida kõige lihtsamaid, kiireid lahendusi sellele probleemile, aga paraku need lihtsad lahendused kunagi ei tööta. Mõnes teises riigis on metallidetektoreid kooli püstitatud, aga see ei ole ju tegelikult koolitulistamisi ära hoidnud. See päris lahendus, mis tegelikult töötab, on see, et meist igaüks, iga ühiskonnaliige peab võtma vastutuse kogukonna turvalisuse eest. Seda ei saa teha ainult politsei, rääkimata sellest, et seda võiks teha ainult kool või õpetaja. Me kõik peame selle eest kindlasti vastutust kandma. Ja ma arvan, uue teravusega on tõstatunud küsimus üleüldisest märkamisest, et mil määral me märkame seda, missugused muutused toimuvad eriti teismelises eas noorte inimeste puhul ja kas me nendel juhtudel, kui me midagi märkame, kas me oskame õigesse kohta ja õigel ajal pöörduda ja kas juhul, kui me seda ka teame, kas me seda tegelikult teeme.

Täna pärastlõunal kohtun ma ka erinevate sotsiaalsete partneritega, õpetajate esindajatega, õpilaste esindajatega, kiusamisvaba kooliga, koolipsühholoogide ühinguga, sotsiaalpedagoogide ühinguga ja mitme teisega selleks, et arutada seda ühist vastutust ja missugused on need aspektid, kus me kõik koos saaksime veel midagi paremini teha. Me oleme erinevaid kriisiplaane ja sarnasteks juhtumiteks ettevalmistust tegelikult aastate jooksul väga pikalt, treeninud võib-olla ei ole õige sõna, aga oleme erinevaid tegevusi ja ettevalmistusi teinud koostöös erinevate ministeeriumidega. Politsei on Eesti koolidega väga tublisti ennetustegevusega tegelenud, aga loomulikult selliste sündmuste valguses tasub küsida, kas saaksime veel paremini teha ja kindlasti neid kohti veel on.
Nii et pärast uurimise lõppu ja nende erinevate osapoolte analüüside tegemist saame kaaluda ka seda, kas oleks vaja teha mingisuguseid muudatusi. Püüame maksimaalselt operatiivselt esimese asjana kindlasti taastada töörahu Viljandi haridusasutustes, eeskätt muidugi Viljandi Paalalinna koolis, kes on sellest otsusest kõige otsesemalt puudutatud. Kindlasti oleme valmis ka igakülgselt toetama Viljandi linna ja kõiki teisi Eesti koole selleks, et nii praegusel keerulisel ajal kui ka selles, et tulevikus selliseid sündmusi enam ei toimuks, et Eesti esimene koolitulistamine jääks ka viimaseks. Aitäh!

Juhataja

Suur tänu! Ja nüüd küsimuste kord. Sven andis juba märku, et soovib.

Sven Soiver, TV3

Aitäh! Sven Soiver, TV 3 uudised. Küsimus peaministrile. Eston Kohvri advokaat, kes on Vene riigi poolt määratud, on ajakirjanduse vahendusel öelnud, et Eesti riik koonerdab, et ei raatsi osta korterit Kohvrile, pere võiks külla sõita, aga Eestil pole raha, Eesti ei näita ka head tahet selle KGB ohvitseride näol, kes on Narva jõel kinni peetud. Kumb siis on, kas Eesti riik koonerdab või on see selline Vene riigi määratud advokaadi propagandasõda?

Taavi Rõivas

Väga konkreetne küsimus eeldab väga konkreetset vastust. Nendest kahest väljapakutust on kindlasti see teine. Eesti riik kindlasti eri ametkondade kaudu teeb kõik, mis on Eesti riigi võimuses. Aga me anname endale väga selgelt aru, et me ei saa antud küsimuses rääkida sõltumatust objektiivsest kohtupidamisest ja me ei saa ka antud küsimuses rääkida advokaadist, kes esindab klienti sarnaselt, nagu meie siin õigusriigis oleme harjunud mõtlema advokaatidest, kes kliente esindavad. Seda kõike, mis Venemaa poolelt selle teema kohta öeldakse, ma kutsuksin üles võtma teatava koefitsiendiga, sest sellel on omad huvid taga ja ma usun, et me kõik oleme piisavalt nutikad, et mõista, mis need huvid võiksid olla. Ma soovitan kõiki neid sõnu, mida ka konkreetsed isikud, kes selle teemaga on seotud, Venemaa poolelt välja ütlevad, võtta teatud reservatsiooniga.

Juhataja

Aitäh! Jah, palun.

Sven Soiver

Täpsustav küsimus. Kas, ütleme siis, ametlikke kanaleid pidi on tulnud mingisuguseid sellised signaale, et jah, Eston Kohver saab vanglast välja, kui te ostate talle korteri või et vaatame läbi sõrmede, kui KGB ohvitserid vabaks lasete?

Taavi Rõivas

Kuidas saakski olla? Loomulikult ei ole ametlikke kanaleid pidi mingeid selliseid signaale tulnud ja ma arvan, et me kõik mõistame, et selliseid signaale ei saa ka tulla. Ma arvan, et me ei ole keegi nii naiivsed, et uskuda sellesse.
Juhataja

Aitäh! Jaa, palun.

Üllar Luup, Tallinna TV

Üllar Luup Tallinna Televisioonist. Kesknoored, kes siin enne piketeerisid Stenbocki maja ees, on veendunud, et Eesti ettevõtluskeskkond on liigagi hea, vähemalt pankadele. Kuidas teie suhtute sellesse, kas pankadele peaks panema mingi ettevõtlusmaksu või midagi, et nad liiga suurt tulu ei teeniks?

Juhataja

Kellele see küsimus oli suunatud?

Üllar Luup

Peaminister Taavi Rõivasele.

Taavi Rõivas

Aitäh küsimuse eest! Mulle tundub, et nad on selle piketeerimisega natukene hiljaks jäänud sellepärast, et juba mõned kuud tagasi avalikustasid, näiteks Swedbank, kõige suurem Eestis tegutsev pank avalikustas oma uue kasumi jaotamise poliitika, mille oluliseks osaks on see, et märgatav osa oma äri kasumist ettevõte maksab välja dividendidena. Nendelt dividendidelt ta maksab Eestis ettevõtte tulumaksu ja hinnanguliselt on see panus, sõltuvalt küllap aastast ja kasumist, aga see panus riigieelarvesse ainuüksi Swedbanki puhul me räägime suurusjärgust paarkümmend kuni mõnikümmend miljonit eurot aastas. See on, ma usun, väga tänuväärne panus Eesti riigieelarvesse ja selle raha eest saab teha nii mõndagi olulist. See, et Eesti ettevõtluskliima oleks hea, selle nimel me peame pidevalt tööd tegema ja ma kindlasti ei naeruvääristaks seda. Vastupidi, ega nendesse riikidesse, kus ettevõtetele seatakse suuri takistusi, kus neil äritegemine tehakse väga keeruliseks, kus neile seatakse väga kõrged maksud, nendesse riikidesse ettevõtted ei pruugi minna. Ja kui nad ei pruugi sinna minna, siis nad ei pruugi seal ka töökohti luua, kasumit teenida, riigile makse maksta. See ei ole iseenesest mõistetav, et kõikidesse riikidesse välisettevõtted tormavad ja tahavad, nui neljaks, vaatamata ükskõik kui kõrgetele maksudele, töökohti luua. Ei ole iseenesest mõistetav. Ka selle nimel, et Eesti riiki tuleksid ettevõtted, tuleb tööd teha selle nimel, et Eesti ettevõtluskliima oleks kogu piirkonna parimate hulgas, selleks tuleb tööd teha ja ma ei näe siin mingit põhjust seda kuidagi naeruvääristada.

Juhataja
Aitäh! Ingrid.

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2 Reporter.

Küsimus härra haridusministrile. Üleeile olid 5 Tallinna kooli meedias ja ka linnavolikogus taotlusega, et neile jäetaks õigus gümnaasiumiastmes põhilise õppekeelena vene keelt kasutada. Üleeile teil seisukohta ei olnud, sest te ei olnud paberit näinud. Kas teil tänaseks on seisukoht? Aitäh!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Esiteks oli see eile ja see ei olnud mitte linnavolikogu, vaid linnavalitsus. Minule teadaolevalt ei ole ka Tallinna linnavolikogu veel täna oma istungil neid küsimusi käsitlemas. Mingil hetkel nad sinna tõenäoliselt tulevad, pärast mida, kui linnavolikogu need taotlused heaks kiidab, siis küllap nad jõuavad valitsusse ja siis saame neid ka analüüsida. Ma tõesti ei ole neid pabereid või neid taotlusi näinud, enne kui nad ei ole laekunud, ei ole meil kindlasti ka mingit põhjust hakata ennetavalt midagi ütlema. Ma olen oma seisukoha öelnud, et vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-le 21 lõikele 3 on selliste taotluste esitamine põhimõtteliselt seaduslik, aga nad peavad olema põhjendatud. Seda on leidnud ka Riigikohus, nii et ootame need taotlused ära ja siis analüüsime.

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Samas, linnavalitsuse koduleheküljel on see tekst täiesti avalik ja täiesti olemas.

Jevgeni Ossinovski

Tallinna Linnavalitsuse dokumendid kindlasti on avalikud, nagu ka kõik ülejäänud dokumendid on avalikud, aga protsess on hetkel selles faasis, nii nagu seadus ette näeb, alguses peavad selle ettepaneku tegema koolide hoolekogud, pärast seda arutab seda linnavalitsus, pärast seda saadetakse linnavolikokku, linnavolikogu hindab, analüüsib ja …..

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Jaa, seda ma tean kõike. Aga ma lihtsalt mõtlen, et mis seisukoht kui niisugune mõtleva inimesena teil on?

Jevgeni Ossinovski

On väga raske, mõtleva inimesena on väga raske kujundada seisukohti küsimustes, millega sa ei ole tutvunud ja nii kaua, kuni need taotlused ei ole jõudnud Vabariigi Valitsusse, ei ole valitsuse asutustel mingisugust põhjust neid analüüsida. Ootame need tulemused ära, las nad taotlused tulevad, võib-olla linnavolikogu otsustab, et nad ei esita 5 taotlust võib-olla, esitavad kolm või kaks või ei esita ühtegi. Täiesti selge vastutuse jaotus, linnavolikogu võtab oma otsuse vastu ja esitatakse meile taotlus. Üks taotlus on meil ühelt teiselt koolilt tulnud. Näiteks Narva täiskasvanute koolilt on tulnud taotlus, seda me juba analüüsime. Nii et ootame selle taotluse ära ja iga asi õigel ajal.

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Aga härra peaminister, kas teie hinnangul on mõistlik teha viiele Vene koolile erandeid selles küsimuses, mis on juba nii ammu otsustatud ja mis nii strateegiline on?

Taavi Rõivas

Aitäh! Ega ma ei ole ju ka seda taotluse teksti näinud, küll aga selles küsimuses on mul väga selge eelhoiak. Ja kui Estonian Airi küsimuses, kus ka valitsuse liikmed ei ole näinud veel kogu detaile, on see eelhoiak minu puhul positiivne, siis selles küsimuses on eelhoiak ikkagi väga skeptiline.
Ma nägin seda, kuidas Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ütles, et valitsus on muutunud, et järsku nüüd on hoopis teistsugune valitsus, kes tahaks hariduspoliitika täiesti ümber muuta ja ma lugesin tema sellest lootusest välja, et me just kui oleks nüüd seda meelt või võiks olla seda meelt, et enam ei peakski eesti keelt õppima või eesti keelele koolides üle minema. Ma küll ei näe, et selline muudatus oleks toimunud või eelhoiakuna ma küll seda muudatust realistlikust ei pea. Ma olen selles mõttes haridus- ja teadusministriga nõus, et kõik lõplikud otsused saavad ikkagi sündida siis, kui on üks konkreetne taotlus ka kuhugi esitatud ja ma arvan, et me kumbki haridus- ja teadusministriga ei käi Tallinna Linnavalitsuse kodulehel surfamas ja mingeid linnavalitsuse taotlusi seal pidevalt jälgimas, et ega ei ole midagi jälle tulnud. Meil on suhteliselt tihedad tööpäevad, selleni tõesti ei jõua, et vaadata, et äkki teil tuli veel mõni hea mõte?

Aga samas jällegi, muidugi olles näinud Tallinna Linnavolikogu liikmena 2005.-2007. aastani, siis kui Keskerakond kõigepealt saavutas absoluutse enamuse linnavolikogus, olles näinud seda, milline on linnavolikogu roll nende otsuste langetamisel, siis ma oleks küll eriliselt üllatunud, kui linnavolikogu ütleks midagigi, mis on vastuolus linnavalitsuse seisukohtadega. Nii naiivne, ma arvan, ka ei ole põhjust olla, et eeldada, et Tallinna linnavolikogu oleks midagi täiesti muud Tallinna Linnavalitsusest.

Ma arvan, et tegelikult see, et kõikides Eesti koolides õpetatakse eesti keelt, annab kõikidele Eesti noortele, sõltumata nende emakeelest, head võimalused olla Eestis tööturul konkurentsivõimeline, Eesti ühiskonnas paremini hakkama saada. Me ei tee seda kellelegi ju halva pärast, ikka selle pärast, et me loodame, et meil kõigil on ühiselt võimalik Eestis ühtselt ühiselt hakkama saada. See on see põhjus. Ma ei oleks väga optimistlik Mihhail Kõlvarti olukorras, et valitsus väga lahkelt kipub hariduspoliitika põhimõtteid muutma.

Juhataja

Aitäh! Veel üks küsimus ja siis see võiks ka viimane olla, siis hakkame lõpetama.

Nikolai Lostsin

Tervist! Nikolai Lostsin Venekeelne Aktuaalne Kaamera. „Lõimuv Eesti 2020“, mind huvitab, et kui kevadel haridusminister ütles, et see lõimumiskava on täiesti ebarahuldav, missugused muutused on sinna sisse toonud Reformierakonna all olev kultuuriministeerium, et praegu on see täiesti okei ja saadetakse riigikokku?

Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ma siin erakondlikku poliitikat kindlasti ei tahaks kuidagi kommenteerida, seda ei ole tegelikult. Küsimus on selles, et kuidas [korraldada] erinevate ametkondade koostööd, see maksimaalselt heaks muuta lõimumise korraldamisel, kuna lõimumine on teatavasti horisontaalne teema, kus ükski ministeerium, sh kultuuriministeerium ei suuda kõiki tegevusi lõimumisvaldkonnas teha. Ei peagi tegema, see on teema, mis puudutab sotsiaalministeeriumi haldusala, siseministeeriumi haldusala, haridusministeeriumi haldusala, ka justiitsministeerium tegeleb mitme teemaga, mis sellega haakub. Tõenäoliselt jätsin veel mõne ministeeriumi mainimata. Küsimus oli selles, et mil määral me seda koostööd erinevate ministeeriumidega sellel teemal saame edendada. Suve jooksul, sügise jooksul ja veel viimastel päevadel on tehtud väga-väga palju tööd selle lõimumiskavaga. Sinna on viidud märkimisväärseid muudatusi sisse, see kava on läinud palju põhjalikumaks ja paremaks. On mõningaid veel lahtisi otsi, mille osas me kindlasti töötame edasi. Hetkel on  lõimumiskava selles faasis, kus ta on valitsuse poolt saadetud riigikogule arvamuse andmiseks. Riigikogu kultuurikomisjon arutab seda kindlasti väga põhjalikult, annab oma arvamuse, oma seisukohad. Neid seisukohti omakorda peab valitsus uuesti arutama, alles pärast seda kiidab valitsus selle heaks. Nii et võtame selle sisendi, mis riigikogust tuleb, vastu, räägime veel, analüüsime, püüame teha veel paremaks ja siis jõuame ühel hetkel ka lõpuni.

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd jätkame siis intervjuudega.

 


 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-