Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 4. detsember 2014

04.12.2014 | 16:37

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Taavi Rõivas, majandus- ja taristuminister Urve Palo, tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ja keskkonnaminister Mati Raidma.

Pressikonverentsi salvestus: http://youtu.be/HycrJtkeLGA

 

Juhataja Villu Känd

Tere päevast! Tere tulemast valitsuse pressikonverentsile. Täna on lisaks peaminister Taavi Rõivasele teie ees majandus- ja taristuminister Urve Palo, tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ja keskkonnaminister Mati Raidma. Kõigepealt annab peaminister teile ülevaate täna istungil ja ka sellele järgnenud kabinetinõupidamisel arutatust ja otsustatust. Palun.

Taavi Rõivas

Aitäh! Täna oli päevakorras 26 punkti. Ma peatuks võib-olla kõige olulisematel. Me kiitsime heaks uuendatud eurotoetuste rakenduskava – jälle üks samm edasi selleks, et saaks järgmise perioodi Euroopa Liidu vahendid kasutusele võtta. Me räägime kokku ju 5,9 miljardist eurost ja sellest suurem osa struktuuritoetusteks kokku üle 3,5 miljardi euro. Meil paralleelselt on toimunud ka arutelusid valitsuskabineti tasandil, et üle vaadata, mis seisus üks või teine ministeerium eurorahade avamise ettevalmistamisega on. Ja kuigi on veel asju, mis ei ole liikunud nii kiiresti kui oleks tahtnud, siis töö käib väga intensiivselt ja eesmärk on ikkagi võimalikult ruttu ja võimalikult targasti need eurorahad Eesti majanduse ja ühiskonna hüvanguks kasutusele võtta.

Valitsus saatis riigikokku kaks topeltmaksustamise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingut, Luksemburgi ja Eesti vahel ja Hiina Rahvavabariigi ja Eesti vahel – sammud, mis aitavad kaasa äritegevuse intensiivistamisele. Siis me tegime muudatusi ravikindlustuse seaduses. Tegemist on valitsuse tegevusprogrammi punktiga, mis aitab tagada loovisikutele ja teistele ebaregulaarsete sissetulekutega inimestele ravikindlustuse. See puudutab umbes 4000 inimest ja tervise- ja tööminister Urmas Kruuse räägib sellest kindlasti ka lähemalt.

Valitsus kujundas seisukoha Euroopa Komisjoni gaasisüsteemi varustuskindluse kohta. Sellest kindlasti räägib täpsemalt ka Urve Palo, aga võib-olla olulisematest nüanssidest niipalju, et see gaasisüsteemi varustuskindluse n-ö stressitest annab ikkagi väga ühemõttelise vastuse, miks on Eestil vaja pingutada selle nimel, et meie turg oleks ühendatud ka Soomega, miks on meie jaoks oluline ka see, et Poola ja Leedu vahel oleks gaasitoru. Kõik need asjad tegelikult saavad vastuse just sedakaudu, et praegu meil varustuskindlus tagatud ei ole. Meie gaas tuleb ühest kohast, ühest ja konkreetsest allikast. Ja selleks, et suurendada sõltumatust või õigemini tekitada sõltumatus Vene gaasist, siis selleks on meil hädavajalik ikkagi põhimõtteliste investeeringutega edasi minna ja Balticconnector on nendest loomulikult kõige olulisem. Meil oli sel nädalal ka kohtumine Poola presidendiga ja arutasime väga pikalt energiajulgeoleku teemasid. Mul on väga hea meel, et mitte ainult sõjalises riigikaitses ei ole me Poolaga väga lähedased riigid ja väga head koostööd tegevad riigid, vaid ka energiajulgeolekus on Poola üks nendest riikidest, kes mõtleb Eestiga väga sarnaselt. Ja see on väga oluline, et mitte ainult meie vahetud naabrid, vaid ka need suuremad riigid, kellest Eesti energiapoliitika väga palju sõltub, oleksid meiega samas paadis.

Valitsus otsustas avada Eesti Vabariigi suursaatkonna Austraalia pealinnas Canberras. Meil on olnud juba umbes 3 aastat Sydneys  peakonsulaat. Nüüd selle otsusega me peakonsuli asemel akrediteerime suursaadiku Canberrasse ja see annab rohkem võimalusi ka poliitiliseks ja majanduskoostööks. Lisakulutusi välisministeeriumi hinnangul sellega ei kaasne, aga võimalus diplomaatilisteks ja majandussuheteks Austraaliaga kahtlemata paraneb. Siis olid mitmed eelnõud, millele andsime arvamuse, ma usun, nendel praegu pikemalt ei peatuks.

Ja räägiks ka kabinetinõupidamisest. Kabinetinõupidamisel oli tegelikult kokku mitu teemat, aga üks, võib-olla millel võiks olla laiem avalik  huvi, on see, mis puudutab e-residentsust. Me saime ülevaate sellest, kuidas senised ettevalmistused on käinud ja saime ka kokkuleppele, et selleks, et veelgi tõhusamalt e-residentsuse programmiga edasi minna, me moodustame EASi juurde sellise projektituumiku, kes seda projekti veab, kes hakkab ka hoolitsema ja mõnes mõttes ka vastutama selle eest, et kõik need teenused, mida me soovime pakkuda, oleksid ka näiteks inglise keeles korralikult kättesaadavad, et oleks olemas klienditugi. Sest olgem ausad, see huvi Eesti e-residendiks hakkamise vastu on olnud meid positiivselt üllatav. Me näeme, et potentsiaali on väga palju ja on enesestmõistetav, et nüüd peavad ka teenused ja sisu kaasa tulema. Ma usun, et sellel e-residentsusel on potentsiaali omada sama kaalu, nagu kunagi otsused ID-kaardi loomisest ja kõikidele Eesti inimestele digitaalse identiteedi andmisest. Ma mäletan seda 99. aasta arutelu päris hästi, sest ma töötasin siis noore ametnikuna justiitsministeeriumis ja ega siis tol ajal ka väga täpselt ei teatud, mida kõike ID-kaardiga või digitaalallkirjaga teha on võimalik. Enamik teenuseid tulid hiljem, näiteks e-valimistest hakkasime rääkima 2000. aastal idee tasandil, seaduseks jõudis veel paar aastat hiljem. Ometi see lõi eeldused ka kõikide tänaste e-teenuste loomiseks sellisel kujul, nagu nad on Eestis loodud ja tegelikult on seda potentsiaali muidugi veel tuhat korda rohkemaks kui me veel praeguseks oleme saavutanud. Ja e-residentsusega sama asi, et me anname võimalused ja eeldused, et neid teenuseid on võimalik pakkuda ka nendele inimestele, kes ise füüsilistelt Eestis ei ela, kes soovivad Eestiga äri teha, kes soovivad siin teenuseid tarbida. Ja potentsiaal on sellel loomulikult väga-väga suur. Kui me vaatame ka neid, kes on eelregistreerunud, neid on praeguseks juba enam kui 14 000, siis nendest umbes 60% on öelnud, et nende huvi on ka Eestis ettevõte luua. Kui murdosagi nendest huvilistest tegelikult ka ettevõtte loob, siis ei pea olema just väga suur majandusteadlane, et näha ka selles potentsiaalset uut majandus-, ütleme siis, maksutulu, potentsiaalselt uut majandusaktiivsust jne, jne. Igal juhul programm, millel on potentsiaali. Ma tõesti loodan, et need teenused tulevad selle ideega kaasa. Praegu minu poolt kõik. Kui on küsimusi, siis ….

Juhataja

Ja ma annan siit sõna majandusministrile. Palun.

Urve Palo

Tere päevast! Majandusministeeriumi teemasid oli mitmeid täna, teen lühikese ülevaate. Esiteks võttis täna valitsus vastu Eesti eluaseme valdkonna arengukava 2008-2013 täitmise lõpparuande. Selles paraku pidime tõdema, et suur osa seatud eesmärkidest jäi täitmata, kui mitte öelda põhiosa või enamus. Näiteks oli riigi abiga plaanitud kaardistada Eesti üürituru olukord, ehitada 6700 uut üürieluaset, alustada tühjaks jäänud „tondilosside“ lammutamisega ja palju muud. See kõik jäi tegemata. On positiivne, et KredExi kaudu toetati 670 korterelamu rekonstrueerimist, kuid arengukavas püstitatud eesmärgid olid oluliselt suuremad. 2013. aastaks oleks tulnud rekonstrueerida 8000 elamut, aga rekonstrueeriti siis 670. Samuti olid oluliselt suuremad vahendid ette nähtud paljulapseliste perede elamistingimuste parandamiseks, kuid tuge sai 1818 peret, eesmärk oli 7900. Tõsi on see, et arengukava koostati 7 aastat tagasi sellel hetkel, kui majanduses oli buumiaeg. Ja kui tuli kriis, siis mõningaid korrektuure plaanides tehakse, see on ka arusaadav, kuid see, et elamumajanduses viidi tegelikkus võrreldes eesmärkidega põhimõtteliselt nulli, see pidi olema teadlik ja poliitiline otsus. Seda valdkonda lihtsalt ei peetud oluliseks. Mis siis muud, nüüd tuleb nende mõtetega seda intensiivsemalt edasi minna, sest meie elamufond vananeb nii kiiresti. Aastas ehitatakse 2000 uut eluaset, amortiseerub 6000, rääkimata siis korterelamute amortiseerumisest. Me peame nüüd hoopis kiiremini edasi minema, kuna seitse aastat ei tehtud midagi. See on ka üks põhjuseid, miks me kirjutame nüüd üürielamute programmi uuesti sisse energiamajanduse arengukavasse. Avame ka korterelamute lammutamistoetuse nendele „tondilossidele“, selleks on juba meede välja töötatud ja aasta algusest avatakse ka vastavad vahendid. Me suurendame oluliselt korterelamute rekonstrueerimise toetuseks mõeldud vahendeid. Need numbrid on sellised, et kui eelmisel perioodil rekonstrueeriti kokku kuskil 600 korterelamut, siis nüüd on vahendeid järgmiseks seitsmeks aastaks ca 1000 korterelamu renoveerimiseks. Sealhulgas ka pööratakse tähelepanu ka ventilatsiooni ja küttesüsteemide väljavahetamisele korterelamustes. Nii et me räägime umbes samast hulgast suurusjärgu poolest korterelamute renoveerimisest, kui palju on korterelamuid Pärnu linnas.

Me koostame praegu energiamajanduse arengukava, see on aastani 2030 ja seal on väga põhjalikult analüüsitud ja kirjutatud ka lahti järgmise 15 aasta eluasemepoliitika. Eesmärgid on kõrged -  rekonstrueerida soovime pooled kortermajad ja 40 protsenti väikeelamuid. Renoveerida avaliku sektori hooneid, seal hulgas koole ja lasteaedu. Soodustame ligi 0-energia majade ehitamist ja soovime ehitada riiklikult toetatud üürielamuid. Muuhulgas on oluline mainida, et Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on välja arvutanud, et ehitusse panustamine aitab ka majandust. Kui arvestame, et rekonstrueerimisse näiteks, see on nüüd näide, panustaks riik aastas 110 miljonit eurot, see võib olla ka kordades väiksem või suurem ja lisaks tuleks kaks kolmandikku kas erasektorist või omavalitsustelt, siis see tooks juurde selle mahu pealt 5600 uut töökohta ja kogu riigipoolne panus, see 110 miljonit eurot laekuks eelarvesse tagasi täiendava maksutuluna. Selle on välja arvutanud Tallinna Tehnikaülikooli teadlased. Sellised on siis plaanid ja ma siiralt loodan, et seekord ei jää need paberile.

Teiseks, valitsus võttis vastu mõõteseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse, mis on väga keeruline, kuid seal on mõned ettevõtjatele olulised muudatused. Nende muudatustega luuakse vee-, gaasi-, soojus- ja elektrienergia arvestitele statistilise taatluse võimalus. Selle tulemusena iga üksikut arvestit enam eraldi kontrollita, mis hoiab kokku nii ettevõtjate raha kui ka tähendab tarbijatele vähem ebamugavusi. Esimesena rakendatakse statistilist taatlust kaugloetavatele elektriarvestitele, mida ka praegu usinasti paigaldatakse. Alates   2016. aastast peavad vee- ja võrguettevõtjad tarbearvestite kohta registrit pidama ja andmed igal aastal elektrooniliselt tehnilise järelevalve ametile edastama. Selleks luuakse ka mugav e-teenus. Üldjuhul tegelevad need ettevõtted ka täna nende andmete kogumisega, kuid kuna igaüks teeb seda omal moel, siis need ei ühildu omavahel ja pole võimalik luua ühtset andmebaasi ja järelevalvet teha.

Mõni sõna ka gaasistressist, millest peaminister juba põgusalt rääkis. Tõepoolest, valitsus kinnitas täna Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa gaasisüsteemi valmisolek võimalike tarnete katkemise osas idast sügisel, talvel 2014-2015“ kohta. Mis see siis tähendab? Euroopa gaasisüsteemi vastupidavuse analüüsi ehk siis stressitesti, see tähendab seda, et milline on Euroopa gaasisüsteemi vastupidavus, seda nimetatakse stressitestiks. Selle läbiviimine algatati Euroopa Liidu energiajulgeoleku strateegia alusel selle aasta juuni ülemkogu üleskutsel. Komisjoni stressitestid on iseenesest minu arust väga tervitatavad, sest nende läbiviimine ning komisjoni raportis välja toodud soovitused kinnitavad üle, et regioonis, kus meie oleme, seda nimetatakse Balti riigid, Soome ja Kagu-Euroopa riigid, on gaasi varustuskindlusega probleeme, mille lahendamiseks peavad riigid samme astuma. Ja Eesti on nende teemadega tegelenud tegelikult juba paar viimast aastat. Olgu selleks siis maagaasi süsteemihalduri omandilise erastamise või eraldamise nõude sisseviimine, mis on päädinud täna sellega, et Eesti riik omandab peatselt siin enamusosaluse, see on esimene samm selleks. Ja jõupingutused siis, et leida kiired lahendused regionaalse LNG terminali ehitamiseks ja ka Balticconnectori rajamiseks. Raport kinnitab, et gaasivarustuse ja tarnekindluse osas on meie piirkonnas riskid kõrgemad kui Euroopas keskmiselt. Ja kiireks lahenduseks on kindlasti naaberriikide vaheline solidaarsus ning Läti maa-aluse gaasihoidla võimaluste maksimaalne ärakasutamine. Pikaajaliselt on lahenduseks vaid tarneallikate mitmekesistamine, seal hulgas ka üleüldine suund energiamajanduse arengukavas, kus me näeme järjest rohkem, et võiks olla lokaalseid hakkepuidul toimivaid soojuskatlamajasid. Selleks eraldab riik ka järgmistel aastatel läbi Euroopa fondide ligi 80 miljonit eurot. Ja siis ka konkurentsile avatud gaasituru käivitamine. Tõesti täna ju konkurentsi Eestis ei ole, nii nagu peaminister ütles. Seda suudab regioonis tagada vaid selline meetmete pakett, mis sisaldaks, ühelt poolt, regionaalset LNG terminali ja teiselt poolt ka Balticconnectorit ehk siis seda toru. Ja kui me räägime juba laiemast piirkonnast, siis muidugi ka ühendused Kesk-Euroopaga. Siin on ka Leedu, Poola gaasiühendused. Selles suunas me töötame.

Võib-olla lõpetuseks paar sõna ka sellest rohelisest raamatust, millest ka väga lühidalt peaminister rääkis, mida me kabinetis arutasime ja kabinet teadmiseks võttis. Selle kohaselt peab järgmise aasta 1. jaanuarist olema tagatud tasuta juurdepääs avaliku sektori andmekogude avaandmetele masinloetaval kujul. Mis see siis tähendab? See tähendab seda, et andmekogud peavad olema kättesaadavad, ka kopeeritavad algsel lakoonilisel kujul, nagu nad andmekogudes on, mitte ainult sellisel juba ekraanil IT- arenduste abil kaunilt disainitud kujul, vaid tõesti nendesse andmetesse on võimalik sisse minna igatepidi. See sama roheline raamat iseenesest ei kohusta midagi, aga näitab ära, millised on põhimõtted ja reeglid, kuidas neid avaandmeid taaskasutada. Seni on pilootprojekti staatuses olnud avaandmete katseportaal opendata.riik.ee, see avatakse uuest aastast reaalselt toimiva keskkonnana. Avaandmed on iseenesest selline tooraine erasektori erinevatele teenustele. Eestil on siin taas võimalus oma väiksest riigist ja paindlikkusest tulenevalt ära kasutada meie eelist ja e-riiki, et seda veel rohkem avatumaks läbipaistvamaks, sujuvamaks muuta. Ja ettevõtetele tekivad uued võimalused rakenduste loomisel ja kodanikel on võimalust saada ka paremat teenust ja infole paremat ligipääsemist. Eesti avaliku sektori organisatsioonide kogutud avalikud andmed ja info sisu, näiteks statistika, arhiivimaterjalid, muuseumikogud ja muud koondatakse masinloetaval kujul kättesaadavaks portaali opendata.riik.ee. See infotehnoloogia arendus valmib selle aasta lõpuks ning teabe valdajad saavad hakata sinna oma andmeid üles panema järgmise aasta algusest. Ma tahan siin rõhutada, et see ei ole nii, et seal on järgmise aasta algusest kõik need andmed juba kättesaadavad, vaid pigem sinna hakkavad ka ministeeriumid, omavalitsused oma andmeid panema. See võib mõne aja võtta ja ega neil ka kohustust ei ole. See kohustus tuleb läbi selle, kui erasektoris näiteks tekib vajadus või soov neid andmeid saada, siis ka ministeeriumist küsitakse, öeldakse ministeeriumile, et vot ma tahan neid andmeid ja kui ministeerium ei ole neid masinloetavalt võimaldanud kätte saada, siis ta peab seda tegema. See peaks omakorda kiirendama seda protsessi, et see vajadus peaks ka erasektorist nagu kaasa tulema. Aitäh!

Juhataja

Oma valdkonna teemadest palun rääkida tervise- ja tööministril Urmas Kruusel.

Urmas Kruuse

Aitäh! Nii, nagu peaminister juba sissejuhatavalt ütles, tõepoolest ravikindlustusseaduse muutmisega me laiendame võimalusi saada ravikindlustust ja ennekõike üks väga oluline ajend oli seotud loovisikutega, kellel on erinevad ebaregulaarsed sissetulekud lähtuvalt loomeprojektist või loomeajast ja oleks olnud väga perspektiivitu jätta need inimesed kindlustusplatsilt välja. Täna tegelikult selle seaduse muudatusega tekib võimalus ka erinevaid väiksemamahulisi lepinguid summeerida. See tähendab kõigepealt seda, et kui me vaatame täna kehtivat seadust, siis tõepoolest, kui miinimumkohustus miinimumpalgalt sotsiaalmaksu tasumine on tehtud, siis laieneb ravikindlustus, aga kui meil on näiteks kolm väiksemamahulist lepingut, siis tegelikult seda tänasel päeval ei summeeritud ja see on väga oluline muutus. Samuti puudutab see inimesi, kes tõepoolest töötavad mitme tööandja juures, aga ka võlaõigusliku lepingu alusel töötavate isikute ring on sinna kaasa haaratud. Kui me vaatame 1. juulil rakendunud töötamise registrit, siis me näeme tegelikult seda, et statistika ütleb, et 50% võlaõiguslikest lepingustest selle registri alusel ei ole tegelikult kindlustuskaiset omavad isikud.  Loomulikult on see ühelt poolt ääretult suur risk, aga teiselt poolt näitab see selgelt vajadust, et ka ravikindlustuse saamine peaks olema paindlikum ja õiglasem. Ja võlaõiguslepingu selle põhiseadusevastasusele tegelikult oli juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler. Kindlustuskaitse algus ja peatumine edaspidi on väga selgelt seotud sotsiaalmaksu maksudeklaratsiooni esitamisega maksu-ja tolliametile. See tähendabki, et kindlustuskaitse saamiseks peab isiku eest olema deklareeritud sotsiaalmaksu ühes kuus vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt ja see kuumäär järgmisel aastal on 355 eurot. Teine oluline osa on seotud selle süsteemi paindlikkusega. Kui me vaatame siin juhtimise kontrollorgani liikmeid ja vaatame sellest, kui kiiresti on meil võimalik see kaitse saavutada, siis praegu algab see 11 päeva jooksul ja selle lõpetamine on ka tehtud  hästi suureks, see ei ole enam seotud lepingu pikkusega ja hilisema kahekuulise garantiiga. See tähendab seda, et kui see on deklareeritud, siis tegelikult rakenduvad kohe ka kaitsed. Üks täiendav alus on seotud sellega, et kui me kujutame ette situatsiooni, kus me teeme ühe suuremahulise lepingu, mille väljamakse võib toimuda näiteks kas poole aasta tagant või aasta tagant, mida praktilises elus ka on, siis tegelikult peab olema ka võimalus inimestel osta endale kindlustuskaitset ja see täna lähtub tegelikult sellest, et lepingu alusel on võimalik haigekassa käest seda osta ja see lähtub keskmise palga saajast ehk keskmisele palgale kehtestatud sotsiaalmaksust. 2014. a see oleks 123 eurot kuus, kvartalimakse 369 ja aastamakse vastavalt 1476 eurot. Arvestuslikult võib see puudutada umbes 4000 inimest. Aga kui me vaatame, kui palju registri alusel on meil juhtimise kontrollorgani liikmeid, siis näiteks neid isikuid on meil kuskil 15 000 ja nendel on samuti võlaõiguslepingu alusel see kindlustuskaitse omamine õigustatud ja vajalik. Minu arvates on see väga positiivne muudatus lähtuvalt sellest, et me tegelikult sooviksime, et nendel inimestel, kellel on õigus ja võimalus kindlustuskaitse omada, sest see on väga vajalik lähtuvalt meie rahva tervisest ja võimalikest riskidest, millega see tegelikult seotud on. Aitäh!

Juhataja

Keskkonnaminister Mati Raidma, palun.

Mati Raidma

Suur tänu! Tere päevast! Keskkonna valdkonnast oli tänasel valitsuse istungil välisõhukaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis sai heakskiidu ja läheb teele riigikogu poole. Siin üks olulisemaid asju, mis on tulemas, on uus kasvuhoonegaaside heitmekaubanduse skeem. Alates 2005. aastast tegelikult juba toimib turupõhise Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise süsteem, millel on rahvusvaheline lühend ETS ja see puudutab täna suurimaid energiatootjaid ja tööstusega tegelevaid ettevõtteid. Nüüd on lisandumas uus nn non-ETS ja need heite piiramise kohustused on seatud liikmesriikidele, kes oma kohustuste kulutõhusamaks täitmiseks ka nende ühikutega tulevikus kaubelda saavad. Need sektorid, mis nüüd lisanduvad, on transport, põllumajandus, jäätmemajandus, kuni 20 megavatti nimisoojusvõimsusega põletusseadmed ja lahustite ja teiste toodete kasutamine. Siin nendes valdkondades Euroopa Komisjon piirab liikmesriikide heitekoguseid. Eestile on eraldatud 2013 ligikaudu 6,3 miljonit ühikut. Selgituseks, et üks ühik võrdub ühe tonni kasvuhoonegaaside heitega. See piirkogus ka kergelt suureneb kuni 2020. aastani. Ühest küljest peab riik tagama, et me ei ületaks aastast piirkogust. Esialgsete prognooside kohaselt on juba täna heale tööle näha, et meil tekib ülejääk ehk meil tekib võimalus nende ühikutega minna turule heitmekaubanduse valdkonnas. Kui nüüd prognoosid peavad vett ja ka turusituatsioon saab olema positiivne ehk siin on kõik selline prognoositav, mitte reaalsus veel, aga suur tõenäosus on see, et Eestil lisandub järgmiste aastate jooksul miljoneid eurosid lisaraha täitmaks erinevaid eesmärke, eelkõige keskkonnakaitse alaseid. Sama eelnõu viib veel korrektuure sisse lennunduse valdkonnas, kus on vaja meie seadusruumis veel täpsemalt üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nõudeid, need puudutavad rohkem tehnilist poolt. Samuti räägib uus eelnõu flooritud kasvuhoonegaaside ehk siis F-gaaside temaatikal, kus muutub natukene paindlikumaks registreerimiskohustus. Kui tänaseni räägiti ainult massist ehk 3 kg ja enam kasutuses olnud vastavat ainet andis kohustuse registreeruda, siis nüüd tulevikus läheb asi natukene paindlikumaks ja vaadatakse ka seda ainet ennast ja arvestatakse ümber. See valdkond puudutab meil väikseid jahutus- ja kliimaseadeid, soojuspumpasid, tuletõrje- ja kustutusseadmeid ja elektrijaotlaid. See oleks ülevaade keskkonna valdkonnast. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Valitsuse liikmed on nüüd valmis vastama teie küsimustele. Mikrofon on hetkel teie selja taga. Ingrid.

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2

Küsimus minister Kruusele. Tänane Postimees kirjutas ühest päris kurvastavast otsusest. Ma saan aru, et 50 000 eurot läheb puuetega laste hoiutoetusest nüüd soolise võrdõiguslikkuse volinikule ja seda sellepärast, et sel aastal see raha jäi lihtsalt kasutamata. Kasutamata ta jäi mitte sel põhjusel, et selle järgi ei oleks vajadust ega nõudlust olnud, vaid seetõttu, et kõikides maakondades lihtsalt ei olegi võimalik puuetega lapsi kuhugi hoiule jätta. Mida te kavatsete selle asja lahendamiseks ette võtta? Aitäh!

Urmas Kruuse

Ma vastan hea meelega, kuigi see ei ole minu valdkonna küsimus. Esimene samm, mida me kavatseme valitsusega ette võtta, on see, et kui me räägime kas või töövõimereformist ja nendest uutest Euroopa Liidu meetmetest, siis need meetmed on just suunatud sellele, et toetada kohalikke omavalitsusi neid teenuseid pakkuma ja inimesteni need teenused viima. See on see kõige esimene meede, mida me tegelikult teeme. Teine on see, et see raha on ju kulupõhine, et niipalju kui suudetakse teenust osutada, siis niipalju me ka selle teenuse eest tasume. Aga veel kord, me näeme ja oleme näinud ka sotsiaalministeeriumis, et kohalikel omavalitsustel teenuse arendamisel on vaja tuge ja me oleme seda valmis tegema ja kui rahad on olemas just selleks, et seda teha.

Taavi Rõivas

Täpsustuse huvides olgu öeldud tõesti, et see ei ole tervise- ja tööministri vastutusvaldkond ja küllap riigikogus, need, kes neid muudatusettepanekuid esitavad ja teevad, oskavad seda ka täpselt põhjendada, miks just see ümbertõstmine. Aga laiemalt, puuetega laste hoius on meil tegelikult vaja ikkagi enamikes maakondades astuda pikk samm edasi. On neid maakondi, kus koostöö toimib väga heal tasemel, näiteks Hiiumaal on suutnud omavalitsused omavahel teha koostööd. Juba 18 aastat on Kärdla linnas väga heal tasemel puuetega laste hoid, mis teenindab kogu saart ja sellisel moel ongi seda võimalik teha, sellepärast et igal vallal omapäi seda korraldada oleks Hiiumaal, ma ütleks julgelt, ilmvõimatu.  Samamoodi on tublit tööd tehtud näiteks Tartus, kus Urmas Kruuse on olnud linnapea, ka tegelikult ikkagi olnud selline keskne roll kogu piirkonna jaoks. Ka võib tuua näiteks Haapsalu. Neid näiteid on kindlasti mitmeid, ma ei taha kedagi ülekohtuselt välja jätta. Samas sooviksime me neid võimalusi omavalitsustele rohkem anda ja toetada neid selles, et ka teised piirkonnad kõik jõuaksid samale tasemele puuetega laste hoius ja selleks on järgmise perioodi eurovahenditest nähtud ette ikka miljonite eurode kaupa toetusi. See täpne number sõltub sellest, kui palju sellest meetmest läheb just nimelt puuetega laste hoiuga tegelemiseks ja kui palju läheb omavalitsuste toetamiseks, kui nii tohib öelda, siis tavalaste või lihtsalt lastehoiuteenuse korraldamiseks. Mõlema jaoks on vahendid ette nähtud ja väga olulisel määral. Kui seda teemat laiendada, siis lastehoid tervikuna, kui me vaatame, mis on Eesti ühiskonna kõige suuremad väljakutsed ja probleemid, siis kindlasti nende hulka kuulub ka, kui vaadata natukenegi kaugemale kui neli aastat. Kõik vaatavad meie otsa ja küsivad, et mida te järgmised neli aastat kavatsete teha, küllap meil on ka selleks plaanid kõigil olemas. Aga kui me vaatame natuke strateegilisemalt, vaatame 15, 20, 30 aastat, siis tegelikult see demograafiline probleem on väga terav. Me peame mõtlema, mis on need pudelikaelad, mis takistavad seda, et Eestis ei sünni rohkem lapsi. Ja kindlasti lastehoiu võimalused väga mitmes piirkonnas on see üks pudelikael ja seetõttu nii lastehoidu teenuse osutamise toetamist on meil plaanis teha läbi eurorahade meetmete kui ka ikkagi likvideerida läbi investeeringute toetamise, likvideerida lasteaiakohtade järjekord nendes omavalitsustes, kus see probleem on kõige teravam. See on kõige teravam loomulikult kindlasti ka Tallinnas, kus võib-olla lihtsalt piisavalt palju selle teemaga ei tegeleta. Aga objektiivselt on see probleem kindlasti terav nii Tallinna kui Tartu lähiümbruses olevates valdades, mis on väga kiiresti kasvanud, kuhu on väga kiiresti kolinud väga palju noori peresid ja kus lihtsalt ongi väga suur nõudlus lasteaiakohtade järele. Kõiki neid omavalitsusi me püüame toetada ja selleks on ka, kokku me räägime siin suurusjärgust 50 miljonit, mis on plaanis toetuseks eraldada. Võimalik, et erinevate meetmete peale kokku isegi õnnestub rohkem meil eraldada.

Urve Palo

Väga huvitav, seksikas teema, tuleb välja, et kõik ministrid tahavad vastata. See on nali. Kuna ma olen ise töötanud omavalitsuses abivallavanemana, see oli siis Viimsis, siis ma lihtsalt mõtlesin, et ma ütlen ka paar asja, kuidas mina seda asja näen. Minu head kolleegid rääkisid palju sellest, mida riik võiks taha ja see on kõik õige. Aga mina tahan panna südamele ka omavalitsustele endale, tegelikult Eestis on erivajadustega lastele mõeldud lasteaiakohti, ka koolikohti väga vähe. Siin initsiatiiv peaks olema tegelikult omavalitsusel endal. Kui ma olin abivallavanem Viimsis, siis meie avasime erivajadustega lastele eraldi lasteaiarühma, mis töötab siiamaani väga edukalt. Samamoodi planeerisime uude kooli juba ka erivajadustega lastele eraldi klassiruumid, mis ka tänaseks on tööle hakanud, kohad on täis ja hakkab puudugi tulema. Ja varasemalt pidid lapsevanemad oma lapsi viima mitte kümnete, vaid sadade kilomeetrite kaugusele tihti kooli. Aga me ei küsinud selleks raha riigilt, vaid see esimene mõte oli ikka kohapeal, meil on vaja, me tahame oma kliente nii-öelda, oma inimesi, kes meie vallas elavad, teenindada ja pakkuda seda teenust ka nendele lapsevanematele, kellel on erivajadusega laps. Ja mitte karistada neid selle eest, et meil on ainult teistele lastele, ka nendel on õigus saada lapsehoidu, koolikohta. Kui on kriitiline mass tagatud, loomulikult ei saa ühele lapsele või viiele lapsele kooliklassi avada. Esimene asi, ma tahan panna südamele omavalitsustele, et ka erivajadustega lapsed ja nende vanemad on, nendel on õigus kohapeal teenust saada. Ja siis tuleb juba riigi asi. Omavalitsus peab seda ikkagi ise algatama kõigepealt.

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Absoluutselt nõus, selles oligi tegelikult küsimus, et võimalusi ei ole, et pandaks küll, aga lihtsalt struktuur puudub. Küsimus on tegelikult ka peaministrile kui Reformierakonna esimehele. Reformierakonna auesimees Siim Kallas kritiseeris praegust erakonna juhtkonda päris teravalt ja ütles, et te olete liiga autoritaarsed, ilmeksimatuteks peate ennast ja olete ennast nagu sulgenud teisitimõtlemisele. Kuidas teie erakonnas, kuidas te olete muutunud selles mõttes nii ebademokraatlikuks siis Siim Kallase silmade läbi? Ja võib-olla ka väga paljuski avalikkuse silme läbi? Miks te ei salli teisitimõtlemist?

Taavi Rõivas

Vastupidi. Ma hindan ka Siim Kallase nõuandeid väga kõrgelt ja ka kriitikat väga kõrgelt. Ma olen seda ju ka korduvalt avalikult välja öelnud, et mitte ainult ei ole teistsugused seisukohad lubatud, vaid pigem isegi oodatud. Kui on debatti, kui on vaidlust, siis on lootust ka sellele, et selgub tõde ja on võimalik langetada igatepidi läbikaalutud otsus. Ma siin täna hommikul ka mitmed n-ö vanad olijad, kes on kaua olnud ja kes on kõrvalt näinud nii seda aega, väga lähedalt kõrvalt näinud seda aega, kui Siim Kallas oli erakonna esimees, kui Andrus Ansip oli erakonna esimees, nüüd, kui mina olen erakonna esimees, mõned neist on öelnud, et sedavõrd palju juhatuse liikmetega konsulteerimist pole nemad varem kohanud. Ma arvan, et eks igaühel on oma stiil ja eks on küsimusi, kus arutamiseks on väga palju aega, on küsimusi, kus peabki olema ka liidril see otsustusjulgus, et otsus langetada ja seda võib-olla ka selgitada hiljem ja põhjendada ja siis kas saada sellele aktsept või mitte. See on ka loomulikult vastutuse küsimus. Ka näiteks, kui me võtame näiteks ministrite ametisse nimetamised, siis klassikaliselt on see erakonna põhikirja järgi lausa tegelikult erakonna juhi ettepanek juhatusele ja tavaliselt, näiteks, ma tean, kui mind näiteks Andrus Ansip esitas sotsiaalministri kandidaadiks, vaevalt, et sa juhatuse liikmena sellest varem teadsid, enne kui Andrus mulle helistas. Aga samas jällegi mõnedel kordadel ma olen ise püüdnud neid konsultatsioone võib-olla isegi rohkem pidada kui otseselt põhikiri ette näeb. Eks see alati sõltub konkreetsetest asjaoludest.

Üks teema, mis mulle selles Siimu intervjuus väga meeldis just sisuliste teemade koha pealt, oli tervishoiu konkurentsi suurendamine. See võib-olla jäi sealt muu jutu kõrvalt teenimatult vähe tähelepanduks, aga see on üks teema, kus meil on väga sarnased seisukohad, kus me mõlemad leiame, et Eesti tervishoius tuleks konkurentsi suurendada, tuleks anda ka eratervishoiuasutustele rohkem võimalusi. Ja mööname, et me ei ole selles kõike saavutanud, mida tahaks, pigem vastupidi, jäi minul see omal ajal sotsiaalministrina pooleli ja ka Urmas Kruuse praegu terviseministrina on sellega väga palju tegelenud, aga seal ei ole lihtne neid lahendusi saavutada. Seda tüüpi arutelusid on meil ka erakonna sees väga palju ja see on väga hea, et tuleb ka sellist sisendit väljapoolt. Kuigi muidugi tõsi on ka see, et praeguseks on juhatus juba heaks kiitnud programmi tööversiooni, mis väga oluliselt adresseerib ära tervishoidu ka. Nii et lihtsalt see ei ole kõikide liikmeteni veel jõudnud ja seetõttu võib-olla tekib ka neid küsimusi.

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Mu küsimus puudutas ka, et kas te olete ilmeksimatud? Olete te milleski eksinud ka, mööda pannud, tunnistate mingeid vigu?

Taavi Rõivas

Mina konkreetselt ise? Muidugi olen. Aga kes meist ei oleks. Isegi Reformierakond on kindlasti teinud ka vigasid. Ma arvan, et sellist inimest või organisatsiooni, kes ei oleks kunagi eksinud, on võimatu leida. Või siis, kui seda püüakski nii väita, siis ma arvan, et juba selle esimene eksimus oleks see ilmeksimatuse väitmine. Kindlasti kõik teevad vigu. Hästi oluline on see, et nii enda kui eriti just teiste vigadest peab oskama ka õppida. See, kui eksitakse, selles ei ole midagi halba, ma arvan, seda ikka tuleb ette. Aga kui eksimustest üldse järeldusi ei tehta või üldse ei õpita, siis see on pigem, ma arvan, probleem ja seda tuleb meil kõigil jälgida. Eriti muidugi tark õpib ikkagi ka teiste eksimustest.

Urmas Kruuse

Kui tohib täiendada, siis tegelikult kui me räägime valitsuse istungitest või kabinetiistungitest ja siis ka juhatuse istungitest erakonnas, siis pigem kuuleb sageli seda nooti, et peaminister või juhatuse esimees soovib hästi palju just, et inimesed oma arvamust avaldaksid. Diskussioon on suunatud pigem sinnapoole, et tuleks erinevaid arvamusi just selleks, et võtta vastu see otsus, mis ei osutuks hiljem siis kas valeks või mida iganes. See oli ka üks motivaator, miks mina nõustusin Taavi ettepanekuga tulla valitsuse liikmeks, sest ma tundsin ja teadsin teda sellisena, et talle on iga arvamus oluline selleks, et otsuseid vastu võtta.

Taavi Rõivas

Selles mõttes, kui valitsuse peale jutt läks, ega see ei ole ka mingi saladus, et me valitsuses maailmavaatelistes küsimustes oleme valmis mingitel küsimustel nagu tunde vaidlema omavahel nii sotsiaaldemokraatidega, on küsimusi, kus erinevad Reformierakonna ministrid vaidlevad omavahel ja pikalt vaidlevad. Ei ole vist kordagi olnud, kui me ei oleks suutnud peale seda pikka vaidlust otsust langetada põhimõttelistes küsimustes. Ja see, kui ongi erimeelused ja kui räägitakse need selgeks ka valitsuse laua taga, siis mina näen selles pigem ainult positiivset. Hullem oleks see, kui jätaks need asjad läbi arutamata.

Sven Soiver, TV 3

Sven Soiver, TV 3 uudised. Küsimus üürimajade kohta, aga ma ei suuda kiusatusele mitte vastu panna. Peaministril oli väga ilus vastus, põhiliselt korrektne, et kõik eksivad. Aga tooge mingi näide, milles siis Reformierakond on teie ametiajal eksinud?

Taavi Rõivas

Mina arvan, kõige paremad eksimuse väljatoojad on ikka konkurendid. Nii rumal ma nüüd ka ei ole, et hakkaks ise oma eksimusi välja tooma. Mina ikka räägin sellest poolset, mis on hästi. Küll teised, uskuge, selles mõttes ärge kohe üldse muretsege, enne valimisi te kuulete nii nendest eksimustest, mis on ka tegelikult toimunud kui ka nendest, mis tegelikult toimunud ei olegi. Küllap seda ažiotaaži kõikide võimalike, iga väiksemagi sammu ümber saab olema sedavõrd palju, et ma arvan, et inimesed jõuavad veel küllastudagi sellest, et kui palju kõikidele poliitikutele, nüüd ma ei räägi siin üldse ainult Reformierakonnast, vaid kõikidele poliitikutele, kes pürgivad mõnda avalikku ametisse, olgu siis parlamendi liikme või valitsuse liikmena, küllap nendele kõikidele heidetakse eksimusi ette. Nii neid, mis on äsja olnud, kui neid, mis on olnud kümneid aastaid tagasi, eks ikka tuletatakse meelde ja ei ole selles häda midagi. Mina isiklikult võin öelda oma kogemusest, oma elust, et kindlasti olen teinud ka valesid otsuseid, aga ma usun, et ma olen alati suutnud neist ka järeldused teha ja alati olen suutnud ka vigadest õppida. Ja rõhutan, et ka teiste vigadest.

Sven Soiver

Küsimus siis Urve Palole, teil on vabadus muidugi täiendada Taavi Rõivase vastust. Aga küsimus üürimajade kohta. Kas teie nägemuses peaks need eelkõige tegema linnadesse ja kas siis ei ole oht, et inimesed kolivad veel suurema innuga maalt ära? Või peaks tegema maakohtadesse ja kas sel juhul tehakse neid üürimaju sinna, kus tehakse ka töökohti? Sest inimesed ei koli ju maalt ära mitte sellepärast, et elada pole kuskil, vaid et korralikku palka ei ole seal.

Urve Palo

Ma alustan võib-olla isegi sellest, et kui ma siin tõin statistikat selle kohta, mida siis praegune või vana eluaseme valdkonna arengukava täitis ja mida ei täitnud, siis see ju võeti vastu ja kiitis heaks minister Juhan Parts, kes on oma vaadetes liberaal. See veel näitab uuesti seda, et tegelikult kui me räägime üürikorteritest ja selle turu, riiklikult toetatud  üürikorterite turu tekkest kui sellisest üldse, mida Eestis täna ei ole, siis see ei ole maailmavaateline küsimus, vaid see on midagi sellist, millega kõik arenenud Euroopa Liidu liikmesriigid tegelevad ja Eesti on siin väga suur erand ja mitte hea mõttes. Nüüd otsene vastus küsimusele. Mina näen, et see on kogu Eestit hõlmav. Tähendab seda, et nad on natuke erineva suunitlusega, nii linnas erinevalt ja maal erinevalt, aga mõlemasse kohta. See vajaduse soov peab tulema omavalitsuselt. Igal juhul on omavalitsus see, kes taotleb seda toetust. Ja see toetus võib tulla ka, võtame näiteks maakohad, ma olen väga palju suhelnud erinevate omavalitsuste juhtidega ja ka linnade liidu, maaomavalitsuste liidu juhtidega ja see ootus on väga suur. On piirkondi, kus ei ole võib-olla vaja ja ega riik ei lähe mitte kuhugi mitte midagi ise ehitama. Selle ma võtan kohe ära, see ei ole nii, et mina siin mõtlen kuskil laua taga, et läheks ehitaks sinna, kindlasti mitte. Vaid see soov tuleb omavalitsuselt. Ta peab näitama ära ka oma arengukava raames, et millist probleemi see üürikortermaja siis lahendab. Ja ta peab olema ju valmis ise panustama sinna suuremas osas kui riik. Ehk siis need otsused ei tule kergekäeliselt. Ja kui rääkida ettevõtjatega maal, viimane näide näiteks Valgas, kus on kõnekeskus avatud. Ja nad ütlesid, et inimesi ei jätku sinna tööle, lihtsalt nad tulevad Tartust ja ka kaugematest kohtadest, inimesed tahaksid kohapeal elada, aga neil ei ole kusagil elada. Jah, Valgas on palju „tondilosse“. Jah, Valgas on ka, väga odava hinnaga võid saada amortiseerunud korterit üürida, aga inimesed ei taha seal elada. Selliseid näiteid ma võin tuua Muhu saarelt, kus ma käisin ja Muhu valla juhiga rääkisin, Meremäelt jne, ka väga väikestes kohtades. Meremäe vallavanem näiteks ütles, et neil on kahe paraadnaga vana õpetajate maja, mis on tänaseks täiesti amortiseerunud, seal on 8 korterit. Kui riik aitaks selle korda teha näiteks ühe kolmandiku investeeriks riik, kaks kolmandikku omavalitsus, siis tal on juba täna olemas see 8 peret, kes sinna tuleksid elama, töökohad on olemas. Nii et see on natukene ka sedapidi, kas oli enne muna või kana küsimus, et kust see muna tuli, kui kana polnud, või kust see kana tuli, kui enne polnud muna? See läheb sinna valdkonda, et sageli ei teki ka töökohti juurde või ei teki üldse seda ettevõtet, kui ta ei saa inimesi, ei ole inimesi, kes tuleksid ja elaksid seal piirkonnas, kui neil pole kuskil olla. On ka olukordi, kus see töökoht on olemas või ettevõte, ta tahaks laieneda, aga jällegi, Haapsalu linnapea tõi selle näite, et Haapsalu on just kui linn ja võiks ju ka kortereid olla, aga ütles, need korterid, kuna see on kuurortlinn, siis need korterid on väga kallid. Ja hooajatöölistest rääkimata, kes ei jõua endale neid rentida. Aga ka aastaringi, näiteks taastusravihaigla arstid, ka nemad ei jaksa neid kortereid rentida või kui on  odava hinnaga, siis need on väga amortiseerunud ja tänapäeva inimene ei taha sinna minna. Ehk siis nad ütlesid, palun, alustage see programm. Ja ta ongi erineval moel, et kui ta on näiteks maapiirkondades, nagu a la Meremäe vald, siis ma näen, et see peaks olema tõesti selline, et riik aitab sõna otseses mõttes näiteks kolmandiku investeeringuga. Aga kui me räägime linnadest ja linnades on ta mõeldud eelkõige tõesti kas siis noored inimesed, kes sisenevad tööturule, nende sissetulek on väike, spetsialistid, sõltumata vanusest, või ka eakamad inimesed, kes on valmis näiteks minema rendi pinnale oma suurest majast, mida ta ei jõua üleval pidada, aga ta ei lähe rendipinnale sellepärast, et sa ei tea kunagi, kuidas hinnad kasvavad. Aga riiklikult toetatud üürikorterites mujal maailmas ongi see hind suhteliselt stabiilne, seal võib natukene muutuda inflatsiooni võrra, aga ta ei tee selliseid suuri ja ootamatuid käike. Näiteks Muhu saare peal, Muhu vallas oligi see näide, et nemad teeksid ka ühe oma vana maja korda, a la õpetajate maja, nemad paneksid sinna piirkonna eakad. Ja nad ütlesid, et inimesed on olemas ja see on palju odavam kui hooldekodu. Ja see on enne hooldekodu see etapp. Aga jälle, kui riik toetaks näiteks kolmandiku võrra. Aga tuleme korraks linna juurde tagasi. Linnas ma näen rohkem seda, et tegelikult riik võiks garanteerida seda erasektori võetud laenu. Milles on küsimus? Miks meil täna ei ole erasektori poolt algatatud üürikortereid üldse, on selles, et pangad annavad väga lühiajaliselt laenu, 10 aastaks kuskil annavad. Aga tegelikult maja amortisatsiooni aeg on 30 aastat ja kui riik aitaks seda laenu garanteerida, siis antaks ka pikemaajalist laenu ja on võimalik ka neid kortereid normaalse hinnaga, need on väikesed korterid, nad ei ole luksuskorterid, aga nad on kaasaegsed ja väikeste kommunaalkuludega, sest nad on energiasäästlikud, siis neid kortereid ka tekkiks. Aga see peab tulema ka läbi omavalitsuse, ka erasektor teeb läbi omavalitsuse, et midagi juhuslikku ei tekiks. Nii et see süsteem on sinna võimalik väga korralik taha välja töötada. Me ei peaks jalgratast leiutama, kõik maailma riigid on sellega hakkama saanud, siin Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa jne, Suurbritannia, Prantsusmaa. Ega meie viletsamad ei ole, kui tahet on.

Juhataja

Siinkohal me peame kahjuks lõpetama. Aitäh tulemast ja kohtume nädala pärast!

 

Lõpp

 

 

 

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-