Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 5. detsember 2013

05.12.2013 | 16:28

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 5. detsember 2013. a

Pressikonverentsi videosalvestust ja videolõike ministrite kommentaaridega saab vaadata valitsuse kodulehel: http://www.valitsus.ee/et/uudised/videod

ja Youtube\'is: http://www.youtube.com/valitsuseuudised

Pressikonverentsil tehtud fotosid saab vaadata http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#2598-1

Juhataja Inga Bowden

Tere, head ajakirjanikud! Täna toimus valitsuse istung ja sellele järgnes ka kabinetinõupidamine. Teie ees olevad ministrid annavad otsustest informatsiooni. Sõna peaministrile algatuseks.

Andrus Ansip

Aitäh! Kas kusagil on midagi põnevamat toimumas, et nii vähe on ajakirjanikke täna?

Valitsus kiitis heaks maamaksuseaduse muudatused. Need muudatused puudutavad reformimata riigi maad. Tagamaks reformimata maade ühetaolise maksustamise, sätestatakse, et enne maa maakatastris registreerimist arvutatakse maatüki maamaks sihtotstarbeta maa maksustamishinna alusel. Senini see praktika oli väga ebaühtlane. Muist kohalikke omavalitsusi arvutas maa maksustamishinna lähtudes maale kavandatavast sihtotstarbest. Seetõttu ei olnud see arusaamine, et kuidas reformimata riigimaid maksustada, sugugi ühesugune üle terve Eesti. Ega neid reformimata riigimaid, neid ei ole praegu palju järgi jäänud, praegu umbes 7% kogu Eesti pindalast. See täpsustus oli vajalik.

Valitsus otsustas asutada Eesti topograafia andmekogu. Selles andmekogus säilitatakse aerofotosid ja nende tuletisi, samuti andmeid topograafiliste nähtuste kohta, nagu näiteks hooned - hoone on topograafiline nähtus -, pinnavormid, teed, kaldjoon jne. Üks hea andmekogu on meil jälle juures.

Valitsus andis nõusoleku Sihtasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum ja Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum asutamiseks. Sellest on ka juba kirjutatud.

Võib-olla et ajaliselt kõige enam tähelepanu pälvis maa alla hariliku väärtuse Käina vallale andmise otsus. Käina vald on taotlenud riigi käest maa omandamist alla harilik väärtuse, aga see alla hariliku väärtuse tähendab seda, et maa on küll hinnatud, aga kohalikule omavalitsusele maa müüakse 65%ga tema harilikust väärtusest. Ja kohalik omavalitsus tahab seal arendada elamuehitust, noori peresid sinna saada. Meil oli mitmeid küsimusi, nad on juba ühe tüki maad riigi käest saanud, tahaks teada, kuidas seal arendustegevus on kulgenud, kas noored pered on juba tulnud? Samas, valitsus muidugi peab vajalikuks kohalike omavalitsuste rolli kinnisvara arenduses. Lihtne oleks riigil lahendada küsimus selliselt, et ta lihtsalt enampakkumisel müüb selle maa maha, ju ta saab siis ka maksimaalse summa raha, kuid kohalikul omavalitsusel on väga raske siis juba sellesse arendustegevusse omavalitsuse huvidest lähtudes sekkuda. Sest maa võib osta üks isik, jutt käib siin 5 hektarist umbes, ja ta võib tahta sinna ainult ühe hoone ehitada, aga omavalitsusel lasub ikkagi kohustus ehitada tee sinna hooneni, keegi  peab sinna elektrikaabli vedama, tuleb kanalisatsioonitoru välja ehitada. Ainult ühe pere pärast läheb see liiga kulukaks kohalikule omavalitsusele. Kui kohalik omavalitsus saab ise arendustegevuses kaasa rääkida, saab ta määrata selle, kui mitu peret sinna elama saab asuda, siis tema kulutused saavad olema ka otstarbekad ja sellest kaalutlusest lähtudes kunagi me selle 65% reegli kehtestasimegi, et kui kohalik omavalitsus tahab riigi käest saadud maad edasi müüa, siis ta peab 65% sellest maa maksumusest tasuma riigile. Reegel on olemas. Aga kuna kohalik omavalitsus juba oli saanud enne maad, siis tekkis meil palju küsimusi, aga lõpuks me siiski otsustasime, et me selle maa neile anname. Ma loodan, et ajakirjandus hoiab ka pilgu peal, mis nad selle maaga siis seal täpselt teevad. Aitäh! Minu poolt kõik.

Juhataja

Aitäh! Hanno Pevkur, palun.

Hanno Pevkur

Aitäh! Meil olid täna arutluse all väga suured teemad. Alustan kõige suuremast teemast. Mõlemad on, ei saa öelda, et üks on suurem kui teine, mõlemad puudutavad väga suurt valdkonda, üks karistusõigust tervikuna ja teine ehitusvaldkonda. Aga alustame karistusõigusest. Mäletatavasti 2010. a pidas riigikohtu tollane esimees Märt Rask riigikogu ees oma traditsioonilise kõne ja ütles, et üle poole Eesti elanikest on kantud karistusregistrisse ehk nad on saanud karistada süüteo eest kas siis väärteokorras või kriminaalkorras. Ja kutsus üles riiki üle vaatama meie kehtivat karistusõigust. Selle pinnalt sai tehtud ettepanek justiitsministeeriumis tollal Tartu Ülikoolile, professor Jaan Sootakile, et ta võtaks seda tööd vedada. Nüüd on kolm aastat peaaegu seda tööd tehtud. Suurem viimistlemine viimase aasta jooksul on justiitsministeeriumis läbi viidud endise prokuröri poolt, tänase justiitsministeeriumi asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri ja tema meeskonna poolt ja jõutud tulemuseni, mille põhjal võime öelda, et karistusseadustiku muudatused koos haruseaduste muudatustega on küpsed parlamendi aruteluks. Kui me võtame kehtiva õiguse, siis meil on Eestis umbes 1300 erinevat süüteokoosseisu, mille järgi inimesi on võimalik karistada. Ja siis on erinevaid seaduseid 148. Kui me võtame nüüd seda, paljude seaduste eest inimesi karistatud on, siis see on umbes pool nendest seadustest. Ehk siis üle 70 seaduse on neid, mille alusel reaalselt ka inimest karistatud on. Ja selle töö tagajärjel jääb sellest 1300st kuriteo- või väärteokaristusest alles natukene üle tuhande ehk umbes kolmandik süütegudest sellisel kujul Eesti õiguses enam ei ole.

Karistusseadustikus muudetakse kokku üle 200 paragrahvi ja kõik see kannab selgelt seda eesmärki, et Eesti karistusõigus oleks selge, arusaadav, mõistetav, et karistused oleksid proportsioonis. Ja kui nüüd tuua mõned näited või mõned olulisemad muudatused, siis üks juriidiliselt keeruline termin on väärteoprejuditsiooni kaotamine. Aga maakeeli lahti seletades tähendab siis seda, et kui te olete saanud väärteokorras millegi eest karistada ja kehtiv õigus näeb ette, et kui te seda saate ka teist korda, siis võetakse teid juba kriminaalvastutusele, siis sellist olukorda olla ei saa. Teisisõnu, kui te panete toime väärteo, siis teid karistatakse väärteo eest, ja kui te panete toime teo, mille eest on ette nähtud kriminaalkaristus, siis te saate karistada kriminaalkorras.

Mis veel kindlasti tasub märkimist, et kehtivas õiguses on selliseid paragrahve, mis ei tundu väga mõistlikud. Nagu on läbi käinud, aga ma ei väsi seda kordamast, et kui lapsed on löönud pallimängu käigus palli naabri aeda ja isa sellele pallile või ema sellele pallile järgi läheb, siis on põhimõtteliselt võimalik isa või ema selle eest kriminaalkorras vastutusele võtta. Samamoodi on võimalik vastutusele võtta näiteks isa või ema, kes läheb oma 15-aastase lapsega kinno Bondi filmi vaatama, sellepärast et see on alaealisele või alla 18-aastasele isikule vägivallateose eksponeerimine. Vägivalda kindlasti on võimalik leida nii Bondi filmist kui ka väga paljudest populaarsetest filmidest. Samamoodi on võimalik kehtiva õiguse järgi karistada isikut, kui te satute liikluses olukorda, et te sõidate otsa fooripostile. Fooripostile otsa sõitmisega fooripost kukub ümber ja selle tagajärjel näiteks terve Pärnu maantee-Liivalaia ristmik on pime. Selle eest põhimõtteliselt teoreetiliselt kehtiv karistusõigus näeb ette kriminaalkorras vastutusele võtmise, kuna see on liikluskorraldussüsteemi rikkumine ja tööst välja viimine. Sellised asjad kõik said üle vaadatud ja neid näiteid võiks tuua veel palju, aga põhimõtteliselt selliseid tobedusi tulevikus enam karistusõiguses ei tohiks olla.

Muutub miinimumpäeva määr ehk tegelikult karistusmäär tõuseb 3,2 eurolt 10 eurole ehk kui määratakse rahaline karistus päevamäärades, siis need summad võivad muutuda. Kohus saab paindlikkust juurde karistuste määramisel ehk elektroonilise valve määramisel, samamoodi ÜKT määramisel, sotsiaalprogrammidesse määramisel ehk kohtu paindlikkus inimesele karistuse määramisel ja inimesele sobivaima karistuse otsimisel suureneb. Aga tuleb ka osa paragrahve juurde. Eelkõige puudutab see sõjakuritegusid, aga näiteks ka tavapärasemaid olukordi, kus kakluse eest tuleb paragrahv, mis käsitleb kakluses osalemist. Ja võib-olla juurde tulevatest või osadest karmistuvatest paragrahvidest see põhimõte, millest lähtuti, oli see, et karmimaks lähevad karistused tegude eest, milles on rünne riigi vastu ehk ka siis rünne Eesti Vabariigi iseseisvuse vastu teatud sõjakuritegude puhul või rünne Eesti võimuesindaja vastu. Võimuesindaja vastu n-ö ülempiir ei tõuse, ülempiir jääb ikkagi 5 aastale, aga alampiiri osas toimub muutus ehk rahalist karistust edaspidi võimu esindaja ründamise eest määrata ei saa. Saab määrata vangistuse, muidugi seda vangistust on võimalik pöörata siis täitmisele teiste karistusõiguslike meetmetega, aga seal on selge sõnum see, et riigivastased ründed ei sobi.

Ja võib-olla kaks teemat, mis on meedias selle kooskõlastamise käigus läbi käinud, käiks ka üle. Üks on märksõna „rasedad suitsetavad“ ehk tegelikult see on inimloote kahjustamine, seda sai juba räägitud kooskõlastamise aeg, et see ei puuduta ju ainult inimesi, kes suitsetavad, vaid see puudutab seda, kui inimene tahtlikult inimloodet kahjustab. Koostöös naistearstide seltsiga - ma väga tänan, et naistearstide selts andis oma põhjaliku selgituse selle kohta ka karistusõiguse kirjutajatele, kuidas on võimalik siis tõendada ühte või teist asjaolu. Seal siis jääb täna kehtiv põhimõte sarnaseks. Ja teine, mis puudutab elatise mittemaksmist, siis seal tehti selge vahe vahele nüüd, kus riik kaitseb rohkem alaealist. Ehk kui jäetakse elatis maksmata alaealise eest, siis on see kriminaalkorras vastutusele võetav ja kui see jäetakse maksmata täisealise eest, siis see on väärteokorras karistatav. Aga ma võiksin seda loetelu veel väga pikalt jätkata. Meil on ettepanek ajakirjandusele pikemalt tutvustada koos praktikutega seda eelnõu, mälu järgi, 16. detsembril, aga me saadame selle kutse välja, et 16. detsember teha selline pikem selgitus. Meil ei ole lihtsalt täna siin niipalju aega, siin on veel muudest teemadest rääkida, tahaksin rääkida ka ehitusseadustikust.

Ja teine teema, mis otsustasime täna parlamendile esitada, on uus ehitusseadustik. Ehitusseadustik on tehtud  koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Ma usun, Juhan Parts ka seda natukene puudutab, sellepärast et see puudutab tema valitsemisala väga suures mahus. See on samamoodi üks osa suurest Euroopa Sotsiaalfondi toel tehtavast kodifitseerimisprojektist, kus siis uueneb nii ehitusseadustik kui planeerimisseadustik. Ehitusseadustiku puhul, on kaks olulist märksõna, ma võib-olla rohkem ei hakkagi praegu välja tooma. Esimene oluline märksõna on kõik see, mis puudutab ehitamisega seotud järelevalvet. Meil on kõik värskelt meeles Läti tragöödia ja sellega seonduv. Järelevalve pool on Eestis juba praegu  oluliselt rohkem reguleeritud, kui ta meie lõunanaabrite juures on, ja selle seadusega, mis me nüüd täna parlamenti saatsime, tehnilise järelevalve ameti pädevused ja õigused suurenevad veelgi.  Samamoodi ma võin näitena tuua, et kui seni võis ehitusalal pädevaks pidada ka vastava hariduse ja töökogemusega isikut, siis edaspidi saab pädevaks pidada üksnes tõendatud pädevusega isikut. Ehk see järelevalve pool muutub tõsisemaks ja karmimaks. Teiselt poolt, mis puudutab inimese igapäevast toimimist, siis seal ehituslubade hankimist, siis seal me vähendame bürokraatiat. Mis inimese seisukohast ja ehitamise seisukohast on mõistlik. Ehk me toome sisse selged reeglid, kuidas on ehitusloa andmise protsess jälgitav, ta muutub läbipaistvamaks, ei saa enam kuskil jätta kaustasid virna seisma. Samamoodi tuuakse sisse hea ehitustava, ohutuse, keskkonnasäästlikkuse põhimõtted ja üldiselt selle ehitusseadustiku üks suur eesmärk on ka see, et erinevates eriseadustes olnud regulatsioonid saavad väga paljuski ühte seadusesse, et inimestel oleks lihtsam ühest kohast kõike leida, mis puudutavad näiteks köisteid, köisraudteid, survetorustikke, raudtee infrastruktuuri ja seda teenindavaid rajatisi jne, jne. Ehk kodifitseerimise käigus me oleme koondanud suure portsu ehitusvaldkonna seaduseid ühte seadusesse.  Aga see töö jätkub. Järgnevatel nädalatel kindlasti valitsus arutab ka planeerimisseadustikku ja mõlema, nii ehitamise kui planeerimise jaoks rakendamise seaduse vastuvõtmist.

Viimase märksõnana lihtsalt mainin ära, et me kiitsime ka heaks valitsuse positsiooni Euroopa Liidu üldistele õigusvaldkonna tulevikusuundadele, kuna Euroopa Komisjon on algatanud sellise debati selle aasta sügisel, kus nad siis soovivad saada riikide nägemusi tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, haldusõiguse valdkonnas ja samamoodi siis põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte osas. Siin on üleskutse kõikidele, tegelikult igaühele, et kui kellelgi on tunne, et mis võiks olla Euroopas reguleeritud ühiselt, siis on neid ettepanekuid võimalik selle aasta lõpuni Euroopa Komisjonile otse edastada. Justiitsministeerium huvigruppidele kirjad saatis laiali ja nende kirjade pinnalt me panime kokku Eesti riigi positsioonid. Aga ühe lausega öeldes on Eesti riigi positsioon less is more. Ehk teisisõnu, me tahaksime jätkata väga paljuski nende teemadega, mis on juba laual ja mitte võtta Euroopas uusi teemasid põhjendamatult lauale, enne kui vanad pole laualt maas.  Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Juhan Parts, palun.

Juhan Parts

Tere päevast! Hästi palju teemasid oli täna majandusministrilt. Ma olen konspektiivne.  Esiteks, valitsus andis volituse, et omandada riskikapitalifondi, „Varajane fond II“ osakuid mahus 6,39 miljonit eurot. See on kolmas sarnane otsus. Selle eesmärk on see, et Arengufond, kes neid fonde valitseb ja vastutab, saaks pakkuda turule just nimelt n-ö iduettevõtete jaoks vajalikku kapitali. Seal on omad reeglid, mitte kunagi üle 50% osalust ettevõtetes. Aga see, et valitsus ka selle otsuse tegi, kindlasti on tõestus, et see Arengufondi vastavad investeeringud on toonud ka märkimisväärseid edulugusid. Palju ettevõtteid, mille portfell on ka juba Arengufondi poolt realiseeritud päris hästi. Mitmed iduettevõtted, kes on ammu Eesti piiridest väljas, on selle abiga, kapitali abiga tehtud, nii et me otsustasime seda programmi laiendada 6,4 miljoni euro ulatuses.

Nüüd ehitusseadus, millest siin kolleeg Hanno Pevkur rääkis, ma ei hakka seda seaduse teksti rääkima, see on põhjalik dokument, palju ta kordab ja asju ta muudab, aga mida ma sellel juhul tahaks tõepoolest rääkida, ehitusohutusest ja loomulikult pidades silmas siis Läti tragöödiat. Selle Läti tragöödia mõjul me tegelikult ka selle eelnõu viimases faasis mõned asjad, keerasime nagu vinti juurde, see võib just kui minna väga detaili, aga meil on väga selge võrdlus, milline meie tänane seadusandlik olukord ennekõike selliste suuremate, avaliku ligipääsetavate ja keerukamate ehituskonstruktsioonide ja kandekonstruktsioonidega objektide puhul on. On absoluutne reegel nüüd uue seaduseelnõu järgi, et ehitusekspertiis sõltumatu, me karmistasime seda sõltumatuse nõudeid ka Eestis, peab toimuma keerukamate objektide puhul ka tööprojektide faasis. Tänane reegel on selline, et kui tehakse põhiprojekt, mis on üldisem, ilma tööjoonisteta, tehti ka ekspertiis, sõltumatu ekspertiis, siis me teeme kahes osas karmimaid samme, me suurendame seda sõltumatust ekspertide kvalifikatsiooni osas ja teise osas, et tuleb teha igal juhul keerulisemate objektide puhul ekspertiis ka tööjooniste faasis. Meie tehnilise järelevalve amet on olnud väga töises kontaktis Läti kolleegidega, riiklik ehitusejärelevalve. Oleme püüdnud ammutada informatsiooni nii palju, kui see on võimalik. On täiesti selge, et meie riiklike institutsioonidega ei spekuleeri põhjuste ja tagajärgede üle enne, kui ei ole ametlikke uurimisi lõpetatud. See on pooleaastane, võib-olla isegi pikem protsess. Me saame aru selle protsessi keerukusest. Küll on aga selge, et me koheselt reageerisime ja juba esmaspäeval pärast seda õnnetust kutsusime kokku kõik ehitusvaldkondade liitude esindajad ja Tallinna Tehnikaülikooli vastavad asjatundjad ja oli väga tõsine vestlus, et mis iganes see põhjus on ja, jah, et Eestis on süsteem teine, tegelikult järelevalve on rangem võrreldes täna Läti õigusliku seisuga, et ikkagi me peame mingeid tegevusi tegema. Tänaseks on omalt poolt koostöös ehitusvaldkonna liitude ja tehnikaülikooliga meil kokku pandud selline programm just nimelt selliste suuremate ja keerukamate kandekonstruktsioonide ehitiste suhtes. Ma ei taha öelda, et see on mingi lauskontroll, aga see on teatud mõttes pisteline kontroll, olemata faktiliste teadmiste baasil. Sõltuvalt siis teatud ülevaatamise tulemustest võib see minna väga detaili. Aga see sõltub väga palju sellest olukorrast ja loomulikult tehniline järelevalve amet kavatseb teha koostööd ehitiste omanikega ja ehitajate ja projekteerijatega.

Kindlasti see on selline tegevus, mis võtab ajaliselt aega, aga ma arvan, et see on ikkagi vajalik ja see oli üldine konsensuslik arusaam, kuigi siin on olnud erinevaid seisukohti ka Eesti avalikkuses, et Eesti selliste hoonetega ei saa juhtuda midagi ja mõni on öelnud, et võib juhtuda kõike, siis me oleme praegu enam-vähem sellise programmi kaardistanud ka riigi poolt siiski teatud täiendavat kontrolli teha.

Elektrituru seaduse muutmise seadus, mis väga palju sisulisi muutusi õigupoolest ei too, see on vajalik seaduse eelnõu, kuna Euroopa Komisjon on vaidlustanud meie täna kehtiva seaduse sajaprotsendilise direktiivi ülevõtmise küsimuses. Siin on pigem sõnastuslikud muudatused, mis puudutavad konkurentsiameti täpsemat järelevalvet toimiva elektrituru üle, lepingu tingimused, tarbijale arvete esitava sisu üle, aga need on nüüd, midagi sisulist siin ei muutu, aga me peame selle muudatuse tegema, kuna Euroopa Komisjon on läinud väga formaalseks ja ta ei ole täna meie kehtiva turu reegleid käsitleva seaduse tekstiga rahul.

Täpselt sama teema maagaasi seaduse puhul. Ainult maagaasi seaduse puhul täiendavalt me sätestame põhimõtted, et juhul kui Eestis asub teatud mahust alates gaasihoidla või siis vedelgaasi terminal, siis millised on nõudmised terminali omaniku tegevusele, et ta oleks samuti teatud määral oma  reaalses ärilises tegevuses sõltumatu gaasiturul tegutsevatest teistest ettevõtetest. Sellised nõuded kehtestatakse teadupärast meil siin. See gaasiterminali arutelu jätkub Läänemere piirkonnas, aga need seadusandlikud muudatused on vaja sisse viia.

See, millest ma tegelikult kõige rohkem tahtsin teile täna rääkida, on transpordi arengukava kuni 2020. Kuna meil on kombeks, et valitsuskabineti istungil ka seda kava tutvustatakse valitsusele, aga me ei jõudnud selleni, siis teeme seda õhtul ja loodetavasti siis kinnitame. Ma lihtsalt ütlen paari sõnaga ja anname pärast täpsemaid teateid. Ta on ikkagi põhimõtteline dokument lisaks sellistele põhiinvesteeringu suundadele Eesti transpordis järgmised 7 aastat. Me räägime täna mahust vähemalt kuskil 500 miljonit eurot, aga lisaks on veel kohalikud vahendid, muud programmid, miks mitte erainvesteeringud, see on päris suur, mahukas investeeringute dokument, mis hõlmab siis neid teid, sadamaid, raudteed, lennujaama. Aga mis peamine, mille osas on meil siin eraldi tegevused planeeritud, kindlasti, et kuidas ikkagi paremini panna nad ühilduma, nii kauba- kui ka reisijateveo transport. Need investeeringuobjektid on riiklikud teatud prioriteedid on meil selles transpordi arengukavas välja toodud, aga sõltuvad siis finantseerimisallikatest. Eriti kui me kavatseme kasutada Euroopa rahasid, siis me peame tegema ka avalikud taotlusvoorud. Siin on väga oluline koostöö omavalitsustega, loomulikult Tallinna linnaga. Tallinna linna areaal, mida me peame transpordiküsimuses võib-olla kõige rohkem edasiarenemist vajavaks ja rohkem on vaja sinna ka siis investeerida. Teine temaatika transpordi arengukavas on kindlasti liiklusohutus. Liiklusohutuse programm 2015-2020 tuleb eraldi. Transpordi arengukava määratleb põhieesmärgi. Me peame jõudma sellesse ajajärku, kus aastas liikluses hukkunute arv kindlasti jääb alla 50. Täna on meil teadupärast see eesmärk olnud 100. Me oleme saavutanud nii keskmiselt 70-80, nii et see nõuab uusi meetmeid liiklusohutuses.

Oluline teema on kindlasti transpordi mõju keskkonnale. See on keeruline teema, me oleme siin arengukavas olnud võrdlemisi ettevaatlikud, puudutagu siis see elektritranspordi soodustamist või ka biokütuste kasutamist transpordis või ka vähem võib-olla keskkonda reostava gaasi kasutamise osas. Meie hoiak siin arengukavas, jah, meil on teatud riiklikud eesmärgid, meil on ka teatud siduvad lubadused Euroopa tasandil, aga meie arengukava koostajatena, esitajatena ikkagi näeme, et väikse riigi majandusega tihtipeale tuleb olla ettevaatlik, eriti motiveerimaks investeerimiseks valdkondadesse, mis ei pruugi jääda maailmas lihtsalt toimima. Siin pigem me peame oskama paindlikult reageerida ja soodustama neid trende ka meie transpordis, mis tõesti on pikaajaliselt jätkusuutlikud. Niipalju siis transpordi arengukavast. Ma arvan, see on oluline dokument ja me seda kindlasti tutvustame rohkem Eesti avalikkusele ja ta on välja töötatud hästi laiapõhjaliselt nii huvigruppide kui ka omavalitsuste kui ka ettevõtetega.

Ja viimane punkt, mis puudutas Estonian Airi. Valitsus sai ülevaate restruktureerimisplaani täitmisest. Kas seda nimetada rutiinseks, aga kindlasti vajalikuks. Otsustuskoht oli valitsusel see, et teadupärast on meil päästmislaen riigi poolt ettevõttele ja kuna restruktureerimisplaan on läinud, ettevõtte poole pealt on läinud vastavalt lubatule, siis oli võimalus, ja Euroopa reeglid ja ka vastavad suunised lubavad seda, vähendada selle päästmislaenu intressimäära. Kui me andsime selle päästmislaenu, siis me hindasime ettevõtet väga kõrge riskiastmega. Tänased muutused ettevõttes võimaldasid meil vähendada seda intressi kuni 7,06ni. Siin oli väike vaidlus meil rahandusministeeriumiga, me siis jõudsime lõpuks kokkuleppele. See oli see otsustuskoht. Küll detailne, aga ettevõtte jaoks oluline, sest see kindlasti parandab ettevõtte finantsnäitajaid, kui see laenuintress on ikka oluliselt väiksem. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Küsimuste kord.

Vambola Paavo, Tallinna TV

Küsimus Juhan Partsile. Läheme Estonian Airi juurest edasi. Ma tean seda, et teil on väga vastukarva Tallinna Sadama sponsorlepingud ja spordi toetamine. Miks ei uurita seda, mis on toimunud Estonian Airis seoses Helsingis toimunud jäähoki maailmameistrivõistluste toetamisega ja kes ikkagi on siis Tero Taskila maaletooja?

Juhan Parts

Muide, mul ei ole vastuolu, see on üks vale jutt. Mul ei ole vastuolu tegelikult ja siin ei ole meil ka eri arvamust peaministriga, et riigile kuuluvad  äriühingud ei võiks sponsoreerida oma turundamise eesmärgil sporti või kultuuri. Mul ei ole üldse sellist vastuolu. Küll mul on aga vastuolu tegelikult olukorras, kus neid otsuseid ei pruugita teha ettevõtte ärilistest eesmärkidest lähtuvalt. See on see n-ö vaidluskoht. Ka täna valitsusele, kuna valitsuskabinetis oli ka ettevõtte tegevjuhtkond, kes andis ülevaate sellest samast jäähokist koos numbritega ja ettevõte teeb selle kohta täna ka pressiteate, et mis need kulud on, miks neid tehti jne. Selline faktiline pressiteade, et võtta maha avalikkuse teatud spekulatsioonid, et on tohutult suured rahad olnud. Ma ise olen öelnud Päevalehe intervjuul, et vaadake, kui see strateegia, mida tolleaegne ettevõtte juhtkond ja nõukogu pakkus ja millega nad töötasid, oli lünklik ja ei töötanud, siis võib kritiseerida igat kulu, sh ka seda. Aga kindlasti mul puudub selle kohta informatsioon, kui me võrdleme seda Tallinna Sadamaga, et näiteks Tero Taskila oleks Rahvusvahelise Jäähokiföderatsiooni presidendiks kandideerinud ja seoses sellega Estonian Airist raha palunud.

Vambola Paavo

Aga miks ikkagi Tallinna Sadamale lennati küünte ja hammastega kaela, aga Estonian Airist hakkame alles nüüd rääkima?

Juhan Parts

Mis tähendab küünte ja jalgadega?

Vambola Paavo

Küünte ja hammastega. 16 aastat on Tallinna Sadam toetanud Eesti sporti ja nüüd järsku selgub, et on vaja uurida. Eesti spordile on järelkasvu ju vaja.

Juhan Parts

Ma ei seoks seda absoluutselt. Kui sellest sõltub Eesti sport, siis Eesti sport oleks väga savijalgadel. See on niivõrd väike summa. Aga ma arvan, et seal on ikkagi küsimus selles, et võib alati ja see on olnud jätkuv diskussioon, sponsorluse eesmärgistamine ettevõtte ärihuvidest lähtuvalt. Kus on aga probleem minu arvates, kus on ilmselge huvide konflikt. Vaat selle koha peal me lihtsalt rikume Eesti Vabariigi seadusi, see on see probleem.

Juhataja

Täpsustus ….

Andrus Ansip

Kuna meil teatud erimeelsused selle Estonian Airi jäähoki toetamise vahel siiski on, siis ma pean vajalikuks märkida, et see summa on ikka ebamõistlikult suur küll. Täna selgus, et Estonian Air on marketingi tegevuseks, mis on seotud selle jäähoki maailmameistrivõistlusega, kulutanud 200 tuhat eurot. See on ikka kohutavalt suur summa. Ma ei ole väga suur marketingi spetsialist, aga ma pean ebamõistlikuks enam kui kolmandiku või peaaegu poolt Estonian Airi marketingi  kuludest teha just jäähoki maailmameistrivõistluste kaudu. Jah, Soome suund oli see laienemise suund Estonian Airil, nii et ma ei arva, et iga Lapimaa soomlane eelistaks Estonian Airi just seetõttu, et Estonian Air toetab jäähoki maailmameistrivõistlusi. Ma julgen kahelda selle marketingiürituse otstarbekuses ja tema kulukuses. See oli ebamõistlik kulutus minu hinnangul. Aga ma ei ole väga suur ekspert.

Juhan Parts

Ega ma selles küsimuses ei vaidle sinuga.

Juhataja

Järgmine küsimus, palun.

Maria-Ann Rohemäe, ERR

Küsimus ka seoses Estonian Airiga minister Partsile. Kas siis viiakse läbi erikontroll seoses selle jäähoki MMi rahastamisega?

Juhan Parts

Kui peaministril on soov erikontrollida, siis võib seal neid viia sadu läbi, ausalt öeldes. Ma ei näe selles mingisugust probleemi.

Andrus Ansip

Ma usun, et me saime Jan Palmérilt täna ammendava vastuse. Mul ei ole põhjust kahelda antud vastuste aususes ja ka selle summa suuruses minul ei ole põhjust kahelda, ehkki mina ei ole kõige paremini informeeritud inimene nendes küsimustes. Ma olen lugenud ühte artiklit, kus väidetakse, et see summa on olnud mitte 200 tuhat, vaid 500 tuhat eurot. Aga ega seal artiklis ei ole ka väga põhistatud, millel selline väide tugineb. Aga ma eeldan, et juhatus räägib tõtt ja ainult tõtt ja et see 200 tuhat ongi siis kogu summa, mis on kulutatud jäähoki maailmameistrivõistlustele. Seega ma ei pea vajalikuks praegu mingisugust erikontrolli teostada. Ma olen saanud vastuse ja see vastus on masendav.

Juhataja

Aitäh! Mikrofoni palun sinnapoole …

Uku Toom, ERR

Ma jätkan seda teemat selles mõttes, et millal te siis ükskord paika panete need riigi osalusega äriettevõtete sponsortegevuse üldse? Siin eelmine-üle-eelmine nädal oli juttu, et kabinet hakkab seda arutama ja kui see kogu aeg üleval seisab, siis tuleks ju mingid üldised määrad paika panna.

Andrus Ansip

Ma tean kuupäeva. Kultuuriministeerium ja rahandusministeerium valmistavad seda ette ja see peaks tulema jaanuari keskpaigas, täpsemalt, 16. jaanuaril arutlusele. Võib ju küsida, et miks nii hilja? Teema vajab kindlasti ettevalmistamist, aga on üks praktiline põhjus, et neid valitsuse kabinetinõupidamisi väga palju ei toimugi enam, sest ma olen ülemkogul, olen visiidil, siis on jõulud, aastavahetus, siis ma olen puhkusel ja siis ongi juba 16. jaanuar käes. Iseenesest on meil ju seadusega sätestatud see, kui palju riigile kuuluvad äriühingud oma kasumist võivad sponsorluseks kasutada ja see on sätestatud riigivara seaduses. See on 1,5% kasumist. Ja see on täiesti normaalne igal pool Euroopas, et monopoolsed ettevõtted, sh ka riigile kuuluvad äriühingud tegelevad suhtekorraldusega, tegelevad mainekujundusega, sh mainekujundusega ka sponsorluse kaudu ja otsustusõigus, kuidas oma suhteid korraldada, kuidas mainet kujundada, peab jääma sellele äriühingule. Äriühinguid ei tohi suruda kitsastesse raamidesse, sest siis võetakse sisuline äriühingu juhtimine kõrgemale tasemele, kas siis ministeeriumi või  valitsuse tasemele ja see kindlasti kasumit maksimeerida ei aita. See ei oleks ka kooskõlas Euroopa Liidu tavadega.

Juhataja

On täiendusi?

Juhan Parts

Ma arvan, et see on suhteliselt viljatu diskussioon praegu. Veel kord, et enamikes asjades, mis peaminister ütleb, ma olen nõus. Ma ei tea, kes on öelnud seda, et riigi äriühing ei tohiks kasutada rahasid sponsorluseks oma äri eesmärkide nimel. Sada protsenti. Sealhulgas spordi ja kultuuri suhtes. See probleem minu arvates, alati võib vaielda ja tulebki otsustada kõigil otsustustasandil, olgu selleks siis juhatus või nõukogu, see on ka omaette vaidluskoht. Aga ma arvan, probleem praegu, see miks see teema üleval on, tegelikult on ikkagi see, et sponsorluse andja võtab endale väga suured kohustused ja kui sponsorluse võtja on üks ja sama isik, siis see tegelikult on vastuolus seadustega, ka väga paljude normaalsete äriühingute toimimise põhimõttega. See on see probleem. Muidu võiks, tegelikult kah ma tahaks urgitseda, võtta erinevaid sponsorluse otsuseid ja nendele näpuga näidata, aga ma arvan, see ei ole väga viljakas ja see mind ausalt öeldes ei huvita. Ma arvan, siin on üks väga oluline küsimus.

Juhataja

On veel küsimusi? Ei ole. Aga siis võimalus intervjuudeks. Aitäh!

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-