Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 5. november 2015

05.11.2015 | 17:31

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 5. november 2015


Pressikonverentsil osalesid peaminister Taavi Rõivas, siseminister Hanno Pevkur ja keskkonnaminister Marko Pomerants.
Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=zYHLB1Lty3Y&feature=youtu.be

Juhataja Helin Vaher

Tervist, head ajakirjanikud! Alustame pressikonverentsiga ja sõna peaministrile. Palun.

 

Taavi Rõivas

Aitäh! Meil oli 20 teemat valituse istungil ja lisaks jätkasime arutelu ka kabineti formaadis. Kõigepealt mõned otsused, mis me täna tegime.

Esiteks, me kiitsime heaks ja saadame parlamendile raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis loob eeldused üle-euroopalise raudteepiirkonna loomiseks. See on meie jaoks strateegiliselt oluline, et oleks head ühendused ja see tähendab praktikas muidugi ka seda, et riik võtab endale kohustuse raudtee infrastruktuuri iga-aastaselt investeerida ja toetada infrastruktuuri ettevõtjat ka olukorras, kus ettevõtja on sattunud näiteks veomahtude vähenemise tõttu rahalistesse raskustesse. Aga kindlasti kõigile neile, kes rongitransporti ka eraisikuna kasutavad, on see kindlasti väga positiivne uudis.

Valitsus kiitis heaks ja saadab Riigikogule elektroonilise side seaduse muutmise eelnõu, mis loob eeldused selleks, et erinevad tehnilised seadmed tulevikus paremini ühilduks. Olgu siis kas või näiteks sellised lihtsad näited, nagu erinevate tarvikute laadijad oleksid samadele standarditele vastavad.

Valitsus täpsustas täna ka teabevärava eesti.ee lõppkasutaja tuvastamise tingimusi. Teadupärast Eesti on  üks nendest küllalt vähestest riikidest, kus on väga laialdane digitaalse identiteedi kasutus. Seni on osasid eesti.ee teenuseid saanud kasutada ka mitte ID- kaardi või mobiili ID-ga. Tuli vajadus neid täpsustada ja mida selgemad need regulatsioonid on, seda turvalisem on ka see eesti.ee keskkond ja kõik need teenused, mis sellega seonduvad.

Me arutasime läbi küllalt vastuolulise teemana  kooseluseaduse  rakendusaktide küsimust ja aus on öelda, et kolmel valitsuse erakonnal on siin poliitiliselt erinevad arvamused.

Kaks erakonda kolmest leiab, et seadus, mis on möödunud aastal vastu võetud, tuleb ka rakendada korrektselt, selleks et ei tekiks õigusvaidlusi. Mööname, et poliitiliselt on erakondade vahel erinevad arvamused ja me austame seda, et arvamused on erinevad. Nii et lahendusena me tegime erinevate ministeeriumide tehniliste ettepanekute küllalt põhjaliku koondi, mille me saadame parlamendile. Parlament saab seda eelnõu igal juhul edasi menetleda ja nende tehniliste ettepanekute koondist loodetavasti välja selekteerida detailid, mida parlament õigeks peab. Loomulikult on valitsus vajadusel valmis ka juriidilist abi parlamendile osutama, kui seda vajalikuks peetakse. Aga fakt on see, et ühtset seisukohta valitsusel selles küsimuses ei ole ja me ei pelga seda ka sellisena välja öelda.

Siis me andsime kaitseministeeriumi valitsemisele Ida-Virumaal Vaivara vallas Sirgala harjutusväljaku naabruses 2 kinnistut, mille saab kasutusele võtta harjutusväljaku tee ja alajaama jaoks.  Samuti annab kaitseministeerium kaitseliidule tasuta üle 7 kinnistut mitmel pool Eestis, nii Jõgevamaal, Hiiumaal kui Raplamaal.

Majandusministeerium sai nõusoleku anda Antsla ja Rapla valdadele kinnisasjad, millele rajatakse jalgratta- ja jalgteed.

Kinnitasime mitmed seisukohad Euroopa Liidu küsimustes, sh soovituste kohta, mis käsitlevad pikaajaliste töötute integreerumist Eesti tööturule.

Ja kabineti nõupidamisel oli meil väga põhjalik arutelu erakooli seaduse eelnõu teemal. Olgu öeldud, et me jätkame seda arutelu järgmisel nädalal. Ei ole paraku võimalik kabineti nõupidamist teha järgmisel neljapäeval, nii nagu on tavapärane aeg, aga see nõupidamine saab olema järgmisel reedel.

 

Ma sooviks selle teemaga seoses mõned tähelepanekud esitada. Sellel teemal on olnud hästi palju ka infomüra, hästi palju ka ebaõigeid fakte ja seetõttu on võib-olla praktiline, kui selgitada, et mismoodi täpselt riik erakoole nii praegu kui tulevikus rahastada kavatseb.

 

Kui vaatame koolide kulutusi, siis riik tasub tulevikus selle eelnõu järgi, mis on välja pakutud, koolidele omandivormist sõltumata ühe palju haridustoetust. See haridustoetuse summa on Eesti peale keskmiselt 142 eurot õpilase kohta. Väiksemates ja Tallinnast kaugemates omavalitsustes võib see summa ulatuda suisa 500 euro lähedale, aga keskmiselt Eestis on see 142 eurot ja see summa peaks katma nii õpetajate palgad kui hariduse pakkumise kogu ulatuses. Ja see summa ka tulevikus on täpselt võrdne, sõltumata sellest, kas koolipidaja on munitsipaal, linn või vald või on tegemist erakooliga. Nii et täpselt võrdselt riigi eraldis euro ja sendi pealt.

 

Lisaks sellele riigi poolt makstavale toetusele maksavad kooli omanikud või koolipidaja on täpsem öelda, täiendavat tegevustoetust, mille summa on erinevates piirkondades erinev, aga ca poole või enamgi väiksem kui on haridustoetuse summa. Seda maksavad munitsipaal omavalitsused sellest eelarvest, mis ei tule mitte riigilt, vaid mis kogutakse oma tuludena. Olgu see siis tulumaks või tasandusfond või muu omavalitsustulu. Selle üle on vastavalt hiljutisele Riigikohtu otsusele õigus omavalitsustel endil otsustada, kas nad maksavad seda munitsipaalkoolidele või nii munitsipaalkoolidele kui erakoolidele. Enamik omavalitsusi Eestis on juba selgelt välja öelnud, et nemad ei kavatse vahet teha, nad kavatsevad maksta nii omavalitsuskoolidele kui erakoolidele. Suurematest omavalitsustest ei ole seisukohta minule teadaolevalt välja öelnud, kas nad kavatsevad erakoolidele seda maksta või mitte, Tallinna linn. Aga ma loodan, et ka Tallinna linn selle seisukoha välja ütleb, sest väga mitmed erakoolid, kes on ärevuses ja ootusärevuses, et mis siis tulevik toob, ootavad just nimelt Tallinna linna vastust selles küsimuses, sest nad on Tallinna linnas asuvad koolid.

 

Nüüd lisaks, mis võimaldab erakoolidel pakkuda teatud osas kas siis täiendavat teenust või maksta kooli personalile kõrgemaid palkasid või kasutades neid vahendeid täiendavateks investeeringuteks, see on juba kooli enda otsus, selleks on neil võimalik veel täiendavalt õppemaksu küsida. See on ka väga põhimõtteline erinevus munitsipaalkoolidest, kuivõrd munitsipaalkoolidel seda võimalust ei ole. Ma vaatasin, tänases lehes oli üks diagramm, kus oli ette nähtud, et just kui ka munitsipaalkoolidel on mingid muud rahastamise allikad jooksvate kulude katteks, lisaks riiklikule haridustoetusele ja omavalitsuse tegevustoetusele, siis see info haridus- ja teadusministeeriumi kinnitusel ei vasta tõele.

 

See „muud kulud“ allikas on erakoolidel, sest nemad võivad küsida ka õppemaksu, aga munitsipaalkoolide rahastamine piirdubki sellega, et on riiklik toetus, mis on kõigile võrdne, pluss siis omavalitsuse toetus, mis on vastavalt omavalitsuse otsusele. Nii et minu hinnangul on see eelnõu vajalik. Ma usun, et me kõik mõistame, et riigil peab olema võimalus võrdselt kohelda nii munitsipaalkoolide kui erakoolide õpilasi. Riigil ei ole võimalik teha näiteks sellist vahet, nagu ka osad huvigrupid on pakkunud, et riik võiks maksta erakooli õpilase kohta üle pooleteist korra suuremat summat kui munitsipaalkooli õpilase kohta. Minu hinnangul see ei ole võimalik. Minu hinnangul ei saa riik munitsipaalkoolide õpilasi kuidagi diskrimineerida, riigi poolne haridustoetus peab olema kõigile võrdne. Ja just nimelt sellist ideoloogiat see eelnõu ka kannab.

Loomulikult on selles eelnõus veel palju detaile, mis vajavad lahendamist ja kuna neid detaile on tõesti väga palju, siis me soovime seda teemat edasi arutada ja soovime seda arutada edasi järgmisel reedel. Ma olen veendunud, et me jõuame ka lahenduseni, mis toob lõpuks selguse. Ma arvan, et kõige olulisem on selles küsimuses selge poliitika, et oleks teada, mida tulevik toob. See, kui väga pikalt nende otsustega venitada, siis selgusetus on kindlasti probleemiks nii neile, kes juba kooli peavad kui nendele, kes kaaluvad uute koolide asutamist. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd jätkame siseministeeriumi teemadega. Hanno Pevkur, palun.

 

Hanno Pevkur

Tere! Meil oli palju teemasid. Paljud teemad seonduvad rahaga. Aga ma alustan mitte rahadest, siis läheme rahade juurde. Kõigepealt esimene, mis me parlamendile saatsime. Parlamendile saatsime rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatused. Eelkõige puudutab see meie uue Eesti riigi maailma tutvustamise projekti e-residentsusega seonduvat ja seda, et e-residentide andmed kantakse edaspidi rahvastikuregistrisse, et oleksid üheselt ühes kohas fikseeritud. Ja selleks siis vajalikud seadusandlikud muudatused. Teiseks, ülejäänud on sellised võib-olla tehnilisemad muudatused, aga mõned on olulised. Näiteks hetkel kehtiva seaduse järgi peaks inimene põhjendama, miks ta soovib saada rahvastikuregistrist andmeid oma surnud abikaasa kohta ja siis peaks iga kord seda hindama. Selline tobe bürokraatlik tõke saab nüüd eemaldatud ja juurdepääs tagatakse ilma selleta, et seal igakordselt peaks hakkama hindama õigustatud huvi, kas on õigustatud huvi saada surnud abikaasa kohta andmeid või mitte.

Täpsustatakse ka mõningaid riigilõivusid ja samamoodi korrigeeritakse ära see, et me oleme teatavasti valitsuses otsustanud, et me müüme maha AS Andmevara aktsiad või AS Andmevara. Aga enne seda, kui me Andmevara maha müüme, siis me leppisime kokku, et kuna Andmevara on täna rahvastikuregistri pidaja või vastutav töötleja, siis Andmevaraga seotud tegevused rahvastikuregistri osas liiguvad siseministeeriumi IT asutusse ja selleks on vaja ka rahvastikuregistri korralduslik pool viia seaduses SMITi vastutusele. Ja neid üksikuid tehnilisi muudatusi on veel, aga eks nendest juba aja käigus, kui nad jõustuma hakkavad.

Nüüd rahade juurde. Kõigepealt suur fond, mille valitsus täna heaks kiitis, on Euroopa Sisejulgeoleku Fond ja täpsemalt Sisejulgeoleku Fondi Eesti riiklik programm. See on meile  hästi oluline. Kogu programmi maht on üle 43 miljoni euro. Ta jaguneb selliseks neljaks alafondiks.

Esiteks, viisad, kuhu on üle miljoni planeeritud. Teiseks, kõige suurem osa, välispiiri valvamine ja piirikontroll, 25 miljonit. Kuritegevusvastane võitlus 10,5 miljonit ja riskide ennetamine ja kriisiohje 6,2 miljonit. Võib-olla ma keskendun sellele välispiiri valvamise ja piirikontrolli võimekusele. See selline tore administratiivne nimi tegelikult endas sisaldab väga olulisi asju. Selle fondi abil õnnestub meil Eestis soetada lähiaastail, ma loodan, et juba järgmisel aastal, politseile ja piirivalvele 96 uut patrullsõidukit. Samamoodi ATV-d, UTV-d, mis on sellised n-ö raskema maastiku läbimiseks. Plaanime soetada samamoodi piirivalvesse droonid. Meil on piiride paremaks ületamiseks plaanis viia piiridele rohkem, praegu on Narvas testimisel ABC-väravad ja Tallinna Lennujaamas, kui keegi on näinud, on seal Schengeni ruumist välja minnes n-ö ABC või iseteenindusväravad. Neid plaanime juurde tuua, et piiriületamine kiiremaks läheks. Kuritegevusvastases võitluses on plaanis tõenduslikud narkomeetrid, võtta kasutusele narko-analüsaatorid. Püüame narko-võimekust parandada ka läbi selle, kuna sellest fondist on võimalik kasutada ka pehmeteks meetmeteks, siis õpetada ja koolitada narkovastase võitluse spetsialiste juurde endale.

Ja kui tulla nende seadmete juurde, siis seal piiriseadmete hulgas on ka radarid ja öö-vaatlusseadmed, see loetelu on väga pikk. Me saame kasutada eurofondi väga palju selleks, et Eesti idapiir oleks hästi valvatud. Mitte ainult idapiir, vaid tegelikult ka muud piiride osad, eelkõige veepiir, mille osas me radareid vajadusepõhiselt välja vahetame.

Teine suurem fond, mis täna heakskiidu sai, on lühendina AMIF - see on siis varjupaiga-, rände- ja integratsioonifond. See on nüüd see koht, kus on ka ajakirjandusest läbi käinud, et näete, on võimalik pagulastele kasutada niipalju vahendeid, et ma rõhutaksin siinkohal üle, et need ei ole ainult pagulastele mõeldud vahendid, vaid see 10,5 miljonit eurot, millele 25% Eesti riigi omaosalust tuleb ehk seal kuskil 12-13 miljoni euro juures on kogu see fond järgneva 7 aasta peale. See tähendab seda, et see puudutab kõiki uusi sisserändajaid. See puudutab ka neid, kes tulevad siia õppima, töötama, pererände alusel ja kui nad soovivad asuda näiteks kohanemisprogrammi, siis sealt on võimalik nende teatud kulusid katta. Ja meil on juba osad partnerid ka välja valitud selle fondi rakendamiseks, näiteks on seal rahasaajate hulgas rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon. Eesti poole pealt MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus, samamoodi Hoolekandeteenused ja Eesti Punane Rist ja teatud tegevusi teeb ka politsei- ja piirivalveamet. Aga neid fondi rahade planeerimisi kindlasti seitsme aasta jooksul tuleb veel ja partnereid tuleb ka juurde. Selle aasta jooksul on juba toetust saanud 15 erinevat projekti.

Ja minu nii-öelda rahaploki viimane osa puudutab tegelikult eilset päeva. Kui me eile saatsime teele Sloveeniasse Eesti politseiüksuse SPOL-1, siis ma tahaksin siinkohal tegelikult suure tänu avaldada ka rahandusministeeriumile konstruktiivsuse ja rahandusminister Sesterile konstruktiivsuse eest, et tegelikult ühe päevaga õnnestus kõik vajalikud bürokraatiakanalid ületada ja tulla tegelikult valitsuse laua ette selle infoga, mis meil on. 98 230 eurot on see summa, mis reservfondist nende kulude katteks me eraldame.

Ma palusin ka Sloveenia kolleegilt viimase info, et me saaksime aru, mis seal siis toimub. Kui Sloveenia kaardi ette võtate, siis see põhimure on siin nende jaoks samamoodi idapiiril, piir Horvaatiaga ja kaks piiriületuspunkti, mis neil põhiliselt siin on. Aga numbrid on ikka päris koledad. Nende jaoks probleem hakkas pihta 17. oktoober, kui piiri ületas 3000 isikut. Ja pärast seda läks ikka päris hulluks, siin 19., 20. oktoober 7,5 tuhat inimest, 21. oktoober 12,5 tuhat inimest, 22. oktoober 9,5 tuhat inimest jne umbes samades suurusjärkudes. Elik tänaseks päevaks on Sloveenia piiri ületanud ja Sloveenia piirides üle 140 tuhat pagulase. Ja on selge, et kui kahe nädala jooksul siseneb riiki 140 tuhat seal varem mitte olnud isikut, siis mure on päris suur ja seetõttu ka meie tegelikult otsus nii kiiresti neile appi minna oli vältimatu ja me ei saanud ära oodata siis valitsuse vormilist otsust, mistõttu tegelikult suur aitäh rahandusministeeriumile, et see mure oli mõistetav ja ühe päevaga paberid korda said, et me saime täna selle rahavormilise mure ka lahendatud. Aga nüüd on mul rahaplokk lõppenud ja edasi küsimused.

Taavi Rõivas

Kui tohib, siis väikese täiendusena. Eile ma vestlesin Sloveenia peaministriga, kes väga tänas Eestit väga kiire reageerimise eest ja ma soovin ka tänada siseministeeriumit, rahandusministeeriumit kui politsei- ja piirivalveametit, kes mõne päevaga suutsid meeskonna komplekteerida ja Sloveeniasse saata. See väga kiire reageerimine sellises Sloveenia jaoks väga keerulises olukorras näitab, et Eesti riik suudab väärikalt aidata oma liitlasi, kui liitlased meilt abi paluvad. See on nende jaoks väga-väga oluline ja seda rõhutas ka Sloveenia peaminister eile minuga rääkides. Nii et võime uhked olla Eesti piirivalvurite ja politseinike üle, et nad sedavõrd kiiresti suudavad appi minna siis, kui meie liitlastel on meie abi vaja.

 

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna Marko Pomerantsile.

Marko Pomerants

Tere päevast!  Meie ministeeriumi algatusel ja muidugi valitsuse totaalsel heakskiidul saadame me Riigikogu poole eelnõu, millega vähendame ettevõtete halduskoormust ja ka rahalist koormust. Nimelt on tegu pakendiseaduse muudatustega. Osadele inimestele see kindlasti teemana pole võõras.

Aga mida me siis teeme? Kaks asja. Meie ettepanek on see, et audiitorkontrollist vabastataks need pakendiettevõtjad, kes toovad turule vähem kui viis tonni pakendeid aastas. Praegu see joon on 100 kilogrammi peal ja selletõttu 2000 pakendiettevõtjat, ligikaudu, ei pea enam audiitorkontrolli teostama oma pakendite arvestuse üle. Mis ei tähenda seda, et nad ei peaks pakendiregistrisse ka edaspidi andmeid esitama. Seda esiteks.

Ja teiseks, me leevendasime ka pakendiettevõtjatele selle audiitorkontrolli põhjalikkuse taset, et edaspidi peavad ettevõtted läbi viima piiratud kindlust andva töövõtu alusel audiitorkontrolli. See tähendab seda, et töötundide arv auditeerimisel peaks vähenema ja keskmise auditi maksumus ka seetõttu vähenema. Plaanitud on seadus jõustuma 1. jaanuarist 2016, nii et loodame, et Riigikogu keskkonnakomisjon ja Riigikogu tervikuna konstruktiivselt suudab seda probleemi lahendada.

Nõue audiitorkontrolli osas on kehtinud nüüd sellest aastast ja tänaseks päevaks peab ütlema, et mitte kõik pakendiettevõtjad pole olnud seaduskuulekad. Neid oli kusagil siin 60 protsendi ligi ja kindlasti nende ülejäänutega, eriti suurematega, kelle puhul ka audiitorkontrolli kohustus jääb, nendega võetakse ühendust ja võib oodata siis haldusmenetlust, kus kõigepealt viisakalt palutakse oma  kohustusi täita. Ja kui see ei peaks ikkagi õnnestuma, siis saab minna edasi järgmiste võimalustega, mis meil haldusmenetluses on. Olekski võib-olla kõik.

Juhataja

Suur tänu! Ja nüüd on küsimuste kord. Palun, Sven.

 

Sven Soiver, TV3 uudised

Pagulaste teemadel. Kuulsime, et kuskil on üle piiri tulnud 140 tuhat uut pagulast. Rootsi peaminister ütles, et Rootsis on juba neid nii palju, et teised Euroopa riigid peaksid võtma ka Rootsist ümber asustades endale pagulasi. Kas on kuulda olnud, et Euroopa Liit kavatseb sellist järgmist jagamisvooru korraldada või millal selline voor võiks tulla?

Hanno Pevkur

Meil on esmaspäeval siseministrite kohtumine, eks siis saame targemaks. Praegu ei ole kuulda olnud, et meil oleks vaja uut otsust teha, sellepärast et meil see eelmine otsus, mis puudutab seda 60 tuhat isikut, see otsus on ju veel nö praktikas sisustamata. Seal jäi teatud puhver, kuna Ungari pidi algselt olema ka skeemis sees, praegu peast ei mäleta, aga üle 40 tuhande isiku, siis kuna Ungari loobus, siis tegelikult selline teatud puhver on selles otsuses sees olemas. Itaalias ja Kreekas kindlasti nii palju inimesi praegu rahvusvahelist kaitset ei taotle. Elame-näeme, ärme torma kuskile sündmustest ette, praegu ei ole, nagu ma ütlesin, kuulda olnud. See tänane mandaat, mis on Euroopa ministrite nõukogu poolt antud liikmesriikidele ja otsused, need peaksid olema piisavad, et praegu edasi toimetada.

 

Taavi Rõivas

Jah, kinnitan seda, et ei ole praegu küll olnud mingeid jutte sellest, et peaks veel täiendavaid otsuseid tegema. Aga see sama näide, mida te tõite, minu meelest illustreerib väga hästi nii mõndagi asja. Need riigid, kes tõepoolest on jäänud rändeteede peale, kuhu on tulnud tõesti väga palju inimesi, kes on pidanud väga kiiresti väga suurte inimhulkadega hakkama saama, siis nende puhul tulebki tõesti mõista, et olukord tekitab ka objektiivselt võttes keerukusi riigi struktuuridele.

Üks põhjus appi minna Sloveeniale ongi just nimelt sellega seotud, et Sloveenia on rändekoridori olulises sõlmpunktis ja seal tuleb neid aidata. Seda enam minu meelest on kohatu see, kui me Eestis ärritume kümneid suurusjärkusid väiksemate inimeste hulga peale  ilma, et need inimesed isegi veel siia tuleks. Juba see mõte, et äkki tuleb mõni meist teistsugune inimene ka Eestisse elama, on pannud osad huvigrupid inimesi hirmutama.

Ma arvan, et kui me mõtleme, milline olukord on tegelikult näiteks Sloveenias või Rootsis või ka Saksamaal, siis selles kontekstis öelda, et Eesti jaoks oma väike panus on kuidagi liiast, noh, minu meelest täiesti põhjendamatu. Minu jaoks ootamatult, aga positiivse ootamatusena ja seda ma pean tunnistama, ei saa ma tihti öelda selles konkreetses küsimuses tuli keskerakonna esimehe seisukoht, kus ta ütles, et ka Eesti peab aitama. See erineb diametraalselt keskerakonna fraktsiooni senistest seisukohtadest parlamendis. Ma loodan, et keskerakonna seisukohad on ka selles küsimuses muutumas ja me näeme ka opositsiooni poolt mõistvamat suhtumist, kui see seni on olnud.

Juhataja

Aitäh! Läheme siit järjekorras.

 

Elo Mõttus-Leppik, Kanal2 Uudised

Küsimus peaministrile erakoolide teemal. Tegelikult on see ju põhimõtteliselt poliitilise otsuse küsimus, kas valitsus toetab just seda kodanikualgatust ja lapsevanemaid hariduse kujundamisel ja siis ka sellise mitmekesise hariduse loomisel või mitte. Ka erakoolide pidajad ju ja ka lapsevanemad on väga selgelt öelnud, et kui neid kogukonna koole toetatakse ainult haridustoetuse näol ja võetakse ära see tegevuskulu ja pannakse see kohaliku omavalitsuse sellisest meelevallast sõltuma, siis põhimõtteliselt on kogu aeg tomahook pea kohal, et kas homme tuleb toetus või ei tule ja seetõttu see kodanikuinitsiatiiv väga suuresti tõenäoliselt ka rahapuudusel sureb välja. Kas see on nagu valitsuse soov või kuidas siis see asi lahendada?

Taavi Rõivas

See on väga hea küsimus. Seda teemat tulebki ükskord selgeks rääkida, sest nagu ma ütlesin, müra on siin olnud väga palju. Loomulikult kavatseb riik ka tulevikus erakoole toetada. Loomulikult me peame oluliseks seda, et Eestis oleks hariduslik mitmekesisus ja me toetame erakoole riigieelarvest õpilase kohta täpselt sama summaga, millega me toetame munitsipaalkoole.

 

Nüüd mis on olnud üks erakoolide esindajate ettepanekuid, on see, et erakoole peaks riik toetama ühe õpilase kohta 1,64 korda suurema summaga keskmiselt kui munitsipaalkoole. Vot see on koht, kus me paraku vastu tulla ei saa, sest see paneks ebasoodsamasse olukorda kõik need õpilased, kes käivad munitsipaalkoolides. Ma usun, et siin Eesti avalikkus nõustub minuga, kui ma ütlen, et riik peab väga tõsiselt hoolt kandma ka nende õpilaste eest. Nii et riigi roll saab olla ikkagi toetada kõiki võrdselt, sõltumata omandivormist.

 

See väljendubki just selles, et riiklik haridustoetus, see on see komponent, mida riik maksab hariduse toetamiseks, on võrdne nii munitsipaalkoolidele kui erakoolidele. Tegevustoetus on ka varem sõltunud omavalitsuste otsustest. Ja omavalitsus oma otsuste tegemisel ei lähtu mitte suvast, vaid omavalitsus lähtub sellest, milline on omavalituse elanike soov, milline on kogukonna ootus. Ja nii enne 2011. aastat kui ka tulevikus, tuginedes mitmete omavalitsusjuhtide kinnitustele kavatseb lõivosa omavalitsusi toetada võrdselt nii munitsipaalkoole kui erakoole selle osaga, mida omavalitsus hariduskuludest katab.

 

See, et meil vahepeal kehtis seadus, kus riik soovis kõiki omavalitsusi kohustada tegema seda, mida paraku tulevikus kavatseb enamik omavalitsusi vabast tahtest teha, see oli riigi soov tulla vastu eeskätt Tallinna koolidele. Me teame, et Tallinn on üks nendest omavalitsustest, kes enne 2011. aastat kõiki erakoole toetada ei pidanud vajalikuks. See oli riigi soov kehtestada selline ühtne kindel reeglistik kogu riigis. Ma arvan, et see oli toona õigel ajahetkel igati õilis soov.

 

Paraku me saime möödunud aastal teada, et see soov riigi poolt ei olnud kooskõlas põhiseadusega. Riigikohus ütles, et me ei saa kohustada omavalitsusi, nii et seetõttu jääb see ka tulevikus omavalitsuste otsuseks. Aga heameel on näha, et enamik omavalitsusi võtavad seda väga tõsiselt, et toetada ka erakoole samaväärselt. Nagu öeldud, siis riigi poolne toetus saab ka tulevikus olema täpselt võrdne.

 

Ma saan aru, et te kõik mõistate mind, kui ma ütlen, et see erakoolide ettepanek, mis näeks erakoolidele riigirahast suurema toetuse ette kui munitsipaalkoolidele, ei ole loogiliselt mõeldav. Ei ole mina teadlik mitte ühestki ühiskonnast kogu maailmas, kus selline kord oleks, et riik erakoolidele rohkem maksaks ja lubaks veel õppemaksu võtta, kui munitsipaalkoolidele. Küllap oleme nõus, et ka Eestis ei saa sellist olukorda tekkida.

 

Elo Mõttus-Leppik, Kanal2

Aga kuivõrd üksmeelsed te olete valitsuses praegu antud küsimuses? Ja teine asi on see, kas  nende erakoolide pidajate suhtes jälle ei ole natuke ebaõiglane, et nende jaoks see seadus kehtis, et üks päev on üks seadus, üle-pea-kaela ja nii kiiresti muudetakse seadust, et 1. septembrist juba on uus seadus. Inimesed, kes panevad ka oma lapsi koolidesse, panevad ju pikaajaliseks ajaks, mitte üheks aastaks, et järgmine aasta enam äkki ei ole raha ja õppemaks on laes?

Taavi Rõivas

Meil on valitsuses üksmeel täielik selles osas, et lahendus on vaja leida, aga kuna teema on väga keeruline ja väga palju detaile, siis me arutame seda veel edasi ja lõplikke otsuseid me teinud ei ole.

 

Mis puudutab selle seaduse muutust, siis küllap tuli paljudele üllatusena, seal hulgas küllap ka paljudele poliitikutele üllatusena, et see lahendus, mis 2011. aastal heast tahtest loodi seadusena, et see on põhiseadusega vastuolus ja et sellisel kujul seadus kehtida ei saa edasi. See teadmine jõudis meieni umbes aastapäevad tagasi, peast öeldes, ja toona me otsustasime just, et see üleöö ei saa tekkida, see kohustus või nagu uus olukord nii lapsevanemate kui omavalitsuste jaoks. Toona me otsustasime teha üleminekuperioodi kaks aastat, järgmise aasta 1. septembrini.

 

Praegu me arutame tõsimeeli, et kas on võimalik seda erakoolide ettepanekul lükata 1. jaanuarini. Iga selline edasilükkamine tähendab muidugi riigieelarvele ja täpsemalt öeldes, haridus- ja teadusministeeriumi eelarvele väga tugevat rahalist survet. Aga me oleme valmis neid kompromissvariante kaaluma. Me mõistame, et siin on vaja leida lahendus, kus kõik osapooled on nõus, et tegemist on  õiglase lahendusega. Ma loodan ja usun, et see seadus on võimalik järgmisel reedel parlamenti saata.

 

Nagu me hästi teame, siis Eesti õigusruumis parlamendi menetluse algus ei ole seaduseelnõu jaoks veel lõplik jõustumine. Parlamendis on kindlasti võimalik ja minu hinnangul ka vajalik veel täiendavalt pidada arutelusid ka kõikvõimalike huvigruppide esindajatega.

 

Minu meelest on väga vajalik loomulikult kohtuda erakoolide esindajatega, aga minu meelest on väga vajalik, et sellesse arutelusse oleks kaasatud ka munitsipaalkoolide esindajad, olgu siis lapsevanemate või koolijuhtide näol. Sest kui peaks lahendatama see olukord selliselt, et erakooli toetused on palju suuremad avalikust rahast või riigi rahast kui munitsipaalkooli toetused, siis küllap on jällegi munitsipaalkoolidel põhjust pahameelt tunda. Nii et see pilt peab olema tasakaalus ja seda tasakaalu me otsime.

 

Oluline on selle teema käsitlemisel lähtuda faktidest. Nagu ma ütlesin, siis müra on siin olnud väga palju ja nii mina isiklikult kui ka haridus- ja teadusminister on valmis neid fakte detailselt kirjeldama, et kõigil oleks ülevaade olemas, mis täpselt see riigi valik siis ikkagi on. Ja kui me otsustame seda teemat veel edasi lükata, siis me peame loomulikult arvestama ka seda, et iga edasi lükatud päev võtab meilt võimaluse teha mõnda muud hariduspoliitiliselt olulist otsust. Hariduse eelarve ei ole paraku lõputu või kummist.

 

Juhataja

Võtame siit küsimuse Urmas Jaagolt ja siis läheme sinna poole.

Urmas Jaagant, Eesti Päevaleht

Küsimus peaministrile, puudutab Estonian Airi. Kas vastab tõele see, et korduvate Eesti palvete tõttu on Euroopa Komisjon oodanud oma otsuse teavitamisega Estonian  Airi kohta?

 

Taavi Rõivas

Mul on täna hommikused lehed loetud ja seal hulgas ka Eesti Päevaleht. Ma pean rõhutama, et kuni ei ole Euroopa Komisjon otsust teinud, siis mina ei saa kõikvõimalike erinevate oletustega kaasa minna.

Mida ma saan öelda, on see, et Eesti Vabariigi valitsus on valmis nii komisjoni positiivseks otsuseks kui me oleme valmis ka negatiivseks otsuseks. Meie asi on tagada, et Eesti kui riik, mis asub meie enda seisukohast vaadates muidugi maailma keskpunktis, aga objektiivselt võttes siiski Euroopa Liidu ääremaal. Et Eestist oleks võimalik lennata võimalikult paljudesse sihtkohtadesse põhimõttel hommikul sinna – õhtul tagasi.

Et see saaks toimuda otselendudena, on valitsuse seisukoha järgi väga vajalik, et meil oleks lennukompanii, mille baasjaam on Tallinnas. Nii et igal juhul me oleme selleks valmis, ükskõik, milline see otsus tuleb.

Praegu ma soovitaks igasugustest spekulatsioonidest hoiduda, sellepärast et me kõik ju mõistame, et iga spekulatsioon, iga artikkel, iga kumu on ettevõtte majandustegevusele kahjulik. Me ju keegi ei soovi, et üks Eesti riigile kuuluv ettevõte saaks majanduslikku kahju.

Urmas Jaagant, Eesti Päevaleht

Aga kas Eesti on mõjutanud kuidagi selle otsuse teatavaks tegemise tähtaega?

 

Taavi Rõivas

Minule teadaolevalt on Eesti olnud Euroopa Komisjoniga pidevalt ühenduses juba väga pikka aega. Seda otsust on vaagitud juba eelmise komisjoni koosseisu ajast. Millised on täpselt need põhjused, miks seda on nii pikalt kaalutud, ei ole ilmselt mina kõige õigem inimene kommenteerima. Selle otsuse saab ikkagi teha üksnes Euroopa Komisjon ja nad saavad seda teha ikkagi üksnes sel ajal, kui nemad seda õigeks peavad.

Kõikvõimalikes konkurentsiasjades jälgib Euroopa Komisjon ülirangelt, et ei oleks mitte ainult mõjutamisi otsuse sisu mõttes, vaid et ei oleks ka mingeid katseid mõjutada. Nii et üldiselt peetakse heaks tooniks, et neid teemasid ka avalikult mitte liiga palju kommenteerida. Juba see, kui mina liiga jõulisi seisukohti võtan nendes küsimustes, võib olla tõlgendatav komisjoni otsuse mõjutamisena ja seda ei peeta konkurentsiasjades kohaseks.

Juhataja

Aitäh! Läheme küsimustega edasi.

 

Fred Püss, BNS

Küsimus Taavi Rõivasele. Mis saab tuleval aastal õpetajate palgatõusust?

Taavi Rõivas

Õpetajate palgad päris kindlasti kasvavad. Me oleme võtnud kolme koalitsioonierakonna ühiseks eesmärgiks tõsta õpetajate palk nelja aasta jooksul 120 protsendini Eesti keskmisest palgast, mis tähendab seda, et õpetajate palk peab tõusma igal aastal oluliselt kiiremini kui keskmine palk. Keskmine palk on kuskil 5-6 protsenti prognoosi järgi tõusmas.

 

See, kui palju õpetajate palk järgmisel aastal saab tõusta, sõltub ka konkreetse seaduse vastuvõtmisest ja jõustamistähtajast. Üks konkreetne seadus, millest ta sõltub, on põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Selle aruteluni me täna valitsuskabinetis ei jõudnud. Ma loodan, et ka seda on võimalik järgmisel reedel arutada.

 

Teine seadus, mille jõustumistähtajast täpne summa sõltub, on ka see sama erakooliseadus. Ka see, kui me  peame endale andma aru, et kui me lükkame selle jõustumistähtaja edasi, siis me tuleme vastu erakooli lapsevanematele, aga samal ajal maksab see riigi jaoks ca 2,4 miljonit eurot ja see on see sama raha, mida muidu oleks võimalik kasutada õpetajate palga kiiremaks tõusuks.

 

Tahtmata üldse erinevaid eelarveridasid omavahel vastandada, fakt on see, et haridus- ja teadusminister on öelnud, et kõik raha, mida on võimalik õpetajate palgaks suunata haridusministeeriumi eelarve sees, ta kavatseb sinna suunata. Ja kui meil on otsus, et osa raha me vajame kuskil mujal, kas või näiteks selleks, et erakoolide seadust edasi lükata, siis vastavalt sellele on ka vähem raha, et palgatõusu rahastada.

 

Aga sellegipoolest ma olen üle keskmise optimistlik, et õpetajate palgad saavad ka järgmisel aastal kasvama kiiremini kui  Eesti palgad keskmisena. Täpsem protsent selgub siis, kui me oleme nende eelnõude osas seisukoha kujundanud. Me oleme täiesti üksmeelel valitsuses selles küsimuses, et nelja aasta eesmärk on jõuda 120 protsendini Eesti keskmisest.

 

Fred Püss, BNS

Mul on küsimus ka siseminister Hanno Pevkurile. Tahaks teada, kas valitsus on otsustanud omavalitsustele iga pagulase kohta 3000 euro maksmise või kui kaugel see otsus praegu on?

Hanno Pevkur

Oi, see oleks küsimus sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknale. Jah, teda praegu ei ole. Selles mõttes veel kord, et tööjaotus selge oleks: siseministeeriumi vastutusalas on kõik see, mis puudutab, kuidas inimesed välja valida, kuidas inimesed Eestisse tuua ja sel hetkel, kui nad Eestisse jõuavad, siis võtab teema üle sotsiaalministeerium ja tema valitsusala.

 

Ma tõesti peast ei oska niimoodi  hetkel öelda, ma olen kuulnud seda, ma usun, täpselt samamoodi nagu teie, et sotsiaalministeeriumi plaanides on see kuus kuni kümme tuhat, et sealt siis fikseeritud summa oleks võimalik eraldada omavalitsustele ja teine pool summast siis, mis oleks vajalik tsentraalsete teenuste pakkumiseks, alates tugiisikust kuni siis kõikide muude teenuste kulude katmiseni. Täpsustage sotsiaalministeeriumist üle, palun.

 

Juhataja

Aitäh! Ja võtame siit veel ühe küsimuse ja siis sa tahtsid ka, jah.

Elo Mõttus-Leppik, Kanal2

Kooseluseaduse kohta. Ma tahtsin uurida, mis siis olid need erimeelsused täpsemalt, miks ei saanud anda oma hinnangut kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu kohta? Võib-olla ka härra Pomerantsi käest.

 

Teine küsimus veel ka härra peaministrile täpsemalt selles osas, et kas selle erakoolide seaduse eelnõu osas on üksmeel olemas valitsuse sees või mitte?

 

Marko Pomerants

Ma siis kooseluseadusest. Selles suhtes pole IRL-i jaoks ju midagi muutunud, võrreldes varasemate aegadega. Meil on valitsuskabinetis selline lihtne põhimõte, et konsensus on meil sellistel juhtumitel, kui ta meil olemas on ja kui ei ole, siis teda ei ole.

Taavi Rõivas

Siis püüdleme selle poole.

 

Marko Pomerants

Püüdleme selle poole. Aga selles küsimuses ju eelnõu saab parlament nii ehk naa. Meie lihtsalt otsustasime selles olukorras, et me oma arvamust ei esita kui valitsuskabinet tervikuna ja erinevad ministeeriumid oma targad nõuanded eelnõu menetlejatele kaasa panemas niikuinii. Ja IRL-i seisukoht ei tohiks olla üllatus juba sellel lihtsal põhjusel, et ka kooseluseaduse enda vastuvõtmisel me hääletasime selle vastu. Meil ei ole mingeid muutusi siin olnud ega tulnud juurde. Aitäh!

Taavi Rõivas

Jah, sellel teemal ma olen Markoga absoluutselt nõus. Aga mis puudutab erakoolide seadust, siis konsensus tekib sel hetkel, kui meil on lõplik otsus, millisel kujul me selle seaduse  parlamendile esitame. Praegu need arutelud veel käivad, me püüdleme konsensuse poole.

 

Üks selliseid debati kohti, ma ei ütleks erimeelsuse kohti, ma ütleks debati kohti, mida me peame arutama, on just nimelt see jõustumistähtaeg. Selles, et see teema tuleb kuidagi lahendada, minu hinnangul meil mingit erimeelsust ei ole, kõik saavad aru, et me ei saa lõputult seda edasi lükata. Valitsus  peab suutma võtta vastu otsuseid, peab tegema valikuid ja valitsus peab andma ka selguse, millised tulevikus reeglid on.

 

Jõustumistähtaja puhul tänase seisuga on kaks tõsisemat sõelal olevat valikut, üks on eelnõus pakutud 1. september 2016, teine on 1. jaanuar 2017. Mõned küsimused, mis vajavad otsustamist, on veel, nii et arutelu kindlasti jätkub.

 

Selle kooseluseaduse rakendusaktide kohta, ma arvan, et see ei ole ju kellegi jaoks saladus, et meil ongi kolm täiesti erineva maailmavaatega erakonda valitsuses, kes on suutnud väga olulistes Eesti jaoks tähtsates asjades kokku leppida, millised on meie ühised prioriteedid. Aga on ka mõningaid ühiskonnaelu küsimusi, kus meil ei ole sajaprotsendilist konsensust ja kus lahendus on võimalik leida parlamendis. Ma arvan, et see on täiesti aktsepteeritav. Me ei ole kunagi sellest mingit saladust teinud, me oleme seda alati välja öelnud ja nii ka praegu.

 

Lisaks veel sellele poliitilisele küsimusele oli väga erinevatel ministeeriumidel selle konkreetse eelnõu osas ka erinevaid tehnilisi tähelepanekuid, mis aitaksid seda eelnõu loodetavasti juriidiliselt veel küpsemaks teha. Ma arvan, et see on ka kindlasti tänuväärne panus kõikide ministeeriumide poolt, kes sinna panustasid. Aitäh!

 

Juhataja

Selge. Aitäh kommentaaride eest ja ma vaatan, et aeg on sealmaal, et me peame lõpetama. Aitäh teile!

Lõpp

Valitsuse Kommunikatsioonibüroo

-