Vabariigi Valitsuse pressikonverents, neljapäev, 17. märts 2016. a

17.03.2016 | 17:02

Uudis
    • Jaga

Pressikonverentsil osalesid peaministri ülesannetes tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, siseminister Hanno Pevkur ning rahandusminister Sven Sester.


Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=WOG4KjMsaaY&feature=youtu.be


Juhataja Ave Tampere


Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsiga. Kõigepealt sõna täna peaministri ülesannetes olevale Jevgeni Ossinovskile. Palun!


Jevgeni Ossinovski


Tere päevast! Valitsusel oli täna 16 punkti, mida arutati ja mille osas seisukohti kujundati. Siseminister räägib teile lähemalt Eesti eesmärgist ehitada välja Euroopa kaasaegseim piir. Aastaks 2019 ehitame piiri välja ja maksma läheb see ligi 70 miljonit eurot, isegi üle 70 miljoni euro ja panustame erinevatesse kõrgtehnoloogilistesse piirivalvelahendustesse. Siseministril, ma vaatan, on siin ka mõned pildid laual, mida ta saab teile näidata. Samamoodi saab ta rääkida rõõmustavatest uudistest selles vallas, et kui palju Eesti sai täna uusi kodanikke juurde vastavalt valitsuse otsusele.


Rahandusminister Sven Sester saab rääkida teisest väga olulisest teemast, mis puudutab Euroopa Liidu rahalise abi Türgile eraldamist põgenike kriisi lahendamiseks selleks, et pagulased saaksid väljaspool Euroopa Liitu piisavalt toetust ja abi, ega ei peaks ette võtma rännet Euroopa Liitu.
Muudest teemadest  kiitis valitsus täna heaks ja saadab parlamendile riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise, mille eesmärgiks on korrastada ülesannete jaotus kaitseministeeriumi valitsemisealas. Ja tänu muudatusele saab kaitseministeerium teabeametile üle anda salastatud välisteabega seotud ülesanded ja kohustused.


Valitsus kinnitas täna nõuded reostustõrjeplaanide ja reostustõrjetehnika kohta, mis hakkavad kehtima 1. septembrist ja nende nõuetega peavad arvestama sadamad, kes pakuvad tasulisi sadamateenuseid. Neid on Eestis kokku 120 ja eesmärk sätestada ära, missugused peavad olema võimalikud reageerimisplaanid ja meetmed, juhul kui peaks reostust ilmnema. Aastas toimub Eestis 3-9 reostusjuhtumit, viimase 5. aasta jooksul kokku 43. Üldiselt on õnneks kõik olnud väiksemamahulised, mida sadama oma jõududega on suudetud likvideerida.



Sotsiaalministeerium sai täna valitsuse nõusoleku anda Laheda vallale tasuta üle Tilsi lastekodu Pesamuna kinnistu, mis on siis üks osa asenduskoduteenuse reformist. Kaks paarisperemaja on välisvahendite toel ehitatud, mis pakuvad perekeskset elamist kuni 32 lapsele. Ja nüüd anname need kinnistud üle vallale.
Valitsus kandis täna 75% soodusmääraga ravimite loetellu nõgestõve raviks vajalike toimeainetega ravimi. Tänu sellele paraneb nõgestõve ravimite kättesaadavus. Sellele on nahaarstid tähelepanu juhtinud pikemat aega, et seda ravimit on nimekirja vaja ja nüüd oleme jõudnud ka valitsuse otsuseni - 1. aprillist 2016 on uus ravim soodusravimite nimekirjas.


Valitsuses tekitas pikemat arutelu üks Euroopa Liidu dokument, mis osas kinnitasime Eesti seisukohad ja see puudutab 700 megahertsise sagedusala andmist mobiilse andmesideteenuse kasutusse. Asja taust on selles, et mobiilse andmeside mahtude plahvatusliku kasvu tulemusena jääb sagedustest puudu ja seetõttu on nüüd sagedusi vaja hoopis laiendada ja peame seda iseenesest väga mõistlikuks ja oluliseks. Aga küsimus tekkis selles, et täna töötavad 700 megahertsisel sagedusel muuhulgas ka mitmed mitte andmesidelised seadmed ja nendega seotud teenused, näiteks ka raadiomikrofonid. See tähendab, et osa raadiomikrofonidest, kui Euroopas ühel hetkel sellele kokkuleppele jõutakse, tuleb siis ümber seadistada või kasutusest maha kanda. Ühesõnaga, peame vältima seda olukorda, et tulevikus keset kontserti kostub raadiomikrofonist näiteks kellegi telefonikõne, nii et selleks tuleb need mikrofonid kas välja vahetada või ümber seadistada. Ja see eelduslikult tähendab ka kultuuriministeeriumi allasutustele lisakulu suurusjärgus 0,5–1 miljon eurot. Samal ajal nende uute sageduste andmine andmeside või Telekomi ettevõtetele tähendab ka riigieelarvele täiendavat tulu. Näiteks 4G võrgu avalikult konkursilt laekus eelarvesse 10 miljonit eurot litsentsitasusid. Nii et lõppkokkuvõttes igatepidi hea asi, aga tõenäoliselt kultuuriministeeriumi haldusalas nõuab teatud täiendavaid muudatusi.


Vastavalt tänasele valitsuse otsusele vabastati ametist Eesti kõige pikemaajalise kantsleri staažiga ministeeriumi juht Ants Noot. Maaeluministeeriumi kantsleri kohalt lahkub ta omal soovil, et asuda tööle erasektoris. Ants Noot on olnud kantsleri ametikohal ja Eesti riiki teeninud kokku 17 aastat. See on andnud kindlasti tähelepanuväärse panuse nii Eesti põllumajanduse, kalanduse kui ka maaelu arendamisse. Tal on suured teened Eesti ettevalmistamisel Euroopa Liiduga liitumisel ning Euroopa Liidu ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika rakendamisel. Siinkohal valitsuse nimel tahaksin Ants Noota tänada tema panuse eest ja soovida talle tema uutes tegemistes edu ja jõudu! Minu poolt kõik. Aitäh!



Juhataja
Aitäh! Nüüd palun sõna siseministrile.



Hanno  Pevkur


Tervist! Tõsi, nii nagu Jevgeni ütles, mul on mõned pildid kaasas. Ma annan teile ringi ka käima, siis saate vaadata, mul lihtsam seletada teile. Aga ma hakkan piiri teemast tõepoolest pihta. Elik, kui ma selle nüüd teile siia ette manan, siis see, mis me täna kinnitasime, on see, milline nii-öelda suurtes piirides Eesti piir välja  hakkab nägema.
Kui me hakkame siit tagantpoolt tulema, mis on Eesti-Vene kontrolljoon, siis kontrolljoonest esimene asi, mis hakkab vastu vaatama, on loomatõkkeaed. See on selleks, et võimalikult vähe oleks meil valehäireid, kuna me kasutame seal kõrgtehnoloogilist valveseadmistikku. Me ei sooviks, et meie eriüksus hakkaks iga karu või põdra või hundi peale jooksma. Aga kui on Vene karu, siis peame minema. Siis on piiripost. Piiripost saab olema riigipiiri kontrolljoonest 2,5 meetri kaugusel. Edasi, see mis siin kõik vahepeale jääb, on jäljeribad kuni 8 meetrit. See jäljeriba tähendab seda, et seal on valdavalt liiv, et oleks võimalik jälgi tuvastada. Jäljeribaga sama joone peal on tegelikult või selle 8 meetri sees on nii valvekaamerad kui valvetehnika, mida ei ole võimalik silmaga näha. Seda me teile ei ütle ka, mis me sinna paneme. Aga seal saab olema tehnika, mis tuvastab absoluutselt kõik piiriületused, mis aset leiavad. Ja kui jäljeriba lõpeb, siis saab olema selline tänaste hinnangute kohaselt 2,5 meetrine, aga sõltuvalt looduslikest oludest siis 2,5–3 meetrit kõrge, aed. See aed ei saa kindlasti olema igal pool maismaapiiril ehk meil on maismaapiiri 135 km ja meie tänaste hinnangute kohaselt me vajame aeda ca 90 kilomeetrile. Ülejäänud on meil selline looduslik abimees, nagu jõgi või sood, rabad, kuhu ei ole mingit praktilist vajadust aeda panna. Võib-olla igal pool ei ole vajalik ka 2,5 meetrine aed. Kui vaatate seda joonist, siis näete, et osa aiast 10. märgise juures on ka loomatõkkeaed, et võib-olla me kuskile piirilõikudesse paigaldame ainult loomatõkkeaia, et meil ei ole vaja panna sinna sellist füüsilist piiret. Aiast Eesti poole jääb ca 2 meetrine patrullrada, mis erinevatel maastikutel on erinev.

Suure tõenäosusega valdavas enamuses pinnaskattega, pehmetel aladel arvatavasti puitlaudis, kus peal oleks võimalik patrulltegevust ATV, mootorkelkude ja muu vajalikuga teha. Me tuleme piiriga tegelikult üsna kaugele, see on siis nii-öelda 10-meetrine piiririba, aga me tuleme tegelikult üsna kaugele ehk piirini viivatele teedele saavad samamoodi väikesed tõkkeaiad või siis tõkkepuuga varustatud aiad, kus saab olema ka silt „Eesti riigi piir“ ja loomulikult kõik muud tähistused ka, „Seis, Eesti piir!“ ja kõik muu vajalik saab olema ka juba piiriribal. Selline on see visioon, milline meil piir välja hakkab nägema siis 100. sünnipäevaks. Kui Jevgeni mainis 2019, siis tõsi on see, et meie tehnilised seadistused ja teatud määral ka sisemaal tehtavad tegevused võivad minna ka üle 2018. a. Aga mis puudutab piiritaristut, siis me liigume jätkuvalt taktis, et Eesti riigi 100. sünnipäeva-aastal on piiritaristu see 10 meetrit, mis on visuaalis inimesele näha. Et see oleks valmis ja me saaksime tõesti Eesti riigi 100. sünnipäevaks kinkida Eesti rahvale ja ka Eesti riigile maailma moodsaima piiri. Selle piiriteema juures on juttu olnud ka sellest viimasel ajal, et mis siis maadega saab. Meil on siin maade küsimus olnud pikalt laual ja õigustatult laual. Me ei ole tahtnud teadlikult minna inimestega konflikti, me oleme otsinud kompromisse. Meil on läbirääkimised käimas veel hetkel 13 maaomanikuga.

Me kaalume üsna tõsiselt seda, et ka nendele, kellega me juba kokkulepe olema saavutanud, maksta erinevat hinda sellest, mille pakkus meile välja kinnisvara hindaja. Nende maade hindamisel on olnud jutuks see, et väärtused on väga väikesed. Jah, see on olnud turuosalise hinnang ehk Domus Kinnisvara on see, kes on meile need hinnangud teostanud. Need hinnangud on jaotatud kaheks, on maa hind ja on metsa hind ja tõepoolest, kui on olnud väike jupikene või ütleme, on olnud maad, mis on maatulundusmaa, millega seal piiri ääres iseseisvalt ei ole võimalik midagi teha, siis on need hinnangud olnud tõesti väga väikesed puht rahaliselt ja puht eksperdi vaatest. Nüüd tuleb mõista, et inimestel on piiriäärsete maadega või oma omandis olevate maadega ka muud, nii-öelda emotsionaalsemad sidemed kui ainult tuim arvestuslik maa hind ja veel kord rõhutan, et see ei ole nii-öelda maa maksustamishind. Kui me võtaksime maa maksustamishinna, siis oleks see veel madalam. Me praegu väga tõsiselt kaalume seda, et tulla inimestele vastu ja leida võimalus tegelikult kõikidele maksta rohkem kui kinnisvaraekspert on öelnud. Meie eesmärk on väga lihtne - kõikide maaomanikega saada kokkulepe, kõikide maaomanikega jõuda staadiumisse, et me ei peaks minema sundvõõrandamise protsessi. Ja seejärel on meil võimalik siis rääkida sellest, et me saame alustada ka piiritööde ehitusega juba sel aastal.


Meie esimene etapp piiriprojektist valmib juba mõne kuu pärast. Esimesed hanked on juba läbi viidud. Eile oli meil rahandusministriga pikemat sorti jutuajamine, tahan teda siinkohal tänada, et tema mõistmine tulla valitsuse ette ka järgnevate aastate rahavajadusega on olemas. Ja kindlasti Vabariigi Valitsus lähikuudel riigi eelarvestrateegia raames arutab täpselt läbi aastate lõikes, kui palju meil on, millisel aastal vajadust ja ka võimekust riigi eelarvelisi vahendeid riigipiiri ehitamiseks eraldada. Aga see arusaamine on valitsuses küll, ma usun, tervikuna olemas, et riigipiir ehitatakse valmis.


Muudest teemadest. Meil oli täna laual ka kodakondsuse andmised ja tõepoolest Eesti riik sai juurde terve portsu uusi kodanikke, täpsemalt öeldes 96 inimest said tänase Vabariigi Valitsuse otsusega Eesti kodakondsuse. Aga tuleb tunnistada, et 30 loobusid Eesti kodakondsusest ehk me vabastasime 30 inimest Eesti kodakondsusest. Nendest 30st 26 elavad meile teadaolevalt püsivalt välisriigis. 16 Venemaal, 3 Norras, 3 Saksamaal, 2 Soomes, 1 Ameerikas, 1 Suurbritannias. Ameerikas, ma mõtlen Ameerika Ühendriike. Ja 4 elavad praegu meile teadaolevalt veel Eestis, aga on soovinud oma kodakondsuses vabaneda seoses sellega, et nad on saanud teise riigi kodakondsuse. Neist siis 2 Venemaa kodakondsuse, 1 Norra, 1 Soome. Nii et saldo tänasel päeval oli 66 inimest plussis, need, kes meil Eesti kodanikena juurde tulid. Aga me ei ole veel kindlasti jõudnud sinna, kuhu me sooviksime. Meil on jätkuvalt Eestis üle 80 tuhande inimese, kellel ei ole veel kodakondsust ehk siis me rahvakeeli teame neid kui halli passiga inimesi.


Ja viimase teemana markeerin ära selle, et Vabariigi Valitsus sai täna ülevaate ka AS Andmevara võõrandamisprotsessist. Eelmisel nädalal lõppes AS Andmevara aktsiate enampakkumine, tulemused on teada. Vabariigi Valitsus sai tulemustest täna ülevaate. Me hinda veel täna kahjuks öelda ei saa, sellepärast, et võitjana on tegemist börsiettevõttega ja see hind, millega AS Andmevara võõrandatakse, saab avalikuks siis, kui börsiettevõte teatab sellest börsil. Meie poolt on kõik vajalikud ettevalmistused tehtud ja AS Andmevara aktsiad 100% saavad võõrandatud ja teadmine on olemas ka sellest, et me oleme sealt siis teatavasti välja tõstnud riigi jaoks kõige olulisema andmebaasi ehk siis rahvastikuregistri. Minu poolt kõik.



Juhataja
Aitäh! Ja nüüd palun sõna rahandusministrile.



Sven Sester
Aitäh! Tere ka minu poolt! Võib-olla kommentaariks, mida siseminister ka nentis, tõsilugu, eile meil oli pikk mitmeid tunde kestnud läbirääkimisvoor siseministriga. Praegu käivad 4. aasta riigi eelarvestrateegia läbirääkimised rahandusminister versus valdkonna ministrid ja tõsilugu, idapiir on meie üks suur poliitiline prioriteet. Ta on rahaliselt kulukas,  nagu siseminister nentis. Tegemist on moodsaima piiriga sisuliselt, mis peaks valmima lähiaastatel ja mis loomulikult tähendab ka rahalisi kulusi ja riigieelarvest meie Eesti maksumaksjalt. Selge poliitiline prioriteet ja selles suunas me edasi liigume.
Mis puudutab tänast Vabariigi Valitsuse istungit, siis sisuliselt kaks punkti, mida ma täna tahaks kommenteerida.


Esimene punkt puudutab statistikaametit. Nimelt, valitsus kinnitas statistikaameti 2016–2020. aastal tehtavate statistikatööde loetelu. Tegemist on sellise standardse protsessiga, kus iga aasta vaadatakse loetelu üle ja kinnitatakse järgmiseks viieks aastaks. Täna kinnitasime kuni 2020. aastani. Neid töid, statistilisi töid, finantseeritakse riigieelarvest ja võimalikest muudest seadusega sätestatud allikatest. Selle perioodi jooksul, 2016–2020, viiakse läbi kuni 165 erinevat statistikatööd. Enamus aastatel nad korduvad, need samad statistikatööd, erinevad andmekogud, mida aastate jooksul tehakse. Kogumaksumus on sellel perioodil 30,7 miljonit eurot.
Kui rääkida konkreetselt 2016. aastast, käesolevast aastast, siis sellel aastal viib statistikaamet läbi 158 tööd ja selle kogumaksumus on 6,5 miljonit eurot. Statistikaamet kogub andmeid nende tööde läbiviimiseks 40. tuhandelt ettevõttelt ja asutuselt, siis erinevaid statistilisi andmeid, mis oma olemuses tähendab, et 39% Eestis tegutsevatest ettevõtetest annab konkreetselt indikatsiooni.


Kindlasti väga oluline on nelja ministri poolt algatatud nullbürokraatia projekt. Majandusminister, rahandusminister, riigihalduse minister ja ettevõtlusminister, kes on leppinud kokku ja sellest me oleme ka varem siin valitsuse pressikonverentsil rääkinud, et me oleme projektiga juba selles faasis, kus erinevad ettevõtlusorganisatsioonid on meile andnud olulist tagasisidet üle 250 erineva ettepanekuga, kuidas vähendada võimalikku bürokraatiat ettevõtete seisukohalt. Sellest ligi pool ettepanekutest on rahandusministeeriumile suunatud ja omakorda sellest on kindlasti suur osa ka statistikaametile suunatud. Meil on selge huvi lähitulevikus teha nii-öelda röntgenpilti ja vaadata sellele sügavamale sisse erinevate statistiliste andmete kogumisele. Ikkagi selgelt selle eesmärgiga, et ühelt poolt vähendada vajadust erinevatele statistiliste kogumite küsimisele, millel võib-olla ei ole sellist analüütilist vajadust. Ja teiselt  poolt järjest rohkem ja rohkem võtta kasutusele ikkagi registripõhist analüüsi. Kui kuskile on ühte kohta antud need andmed, siis riik küsib ühe korra ja rohkem enam ei küsi. See on üks oluline otsus, mis täna tehti, et kinnitati ära tööde maht ja rahaline väärtus sellele.


Teine otsus, mille valitsus tegi, on seotud Türgi pagulasrahastusega. Nimelt,  Euroopa Komisjon oma 24. novembri 2015. a otsusega käivitas Türgi pagulasrahastu ja selle eesmärk on Türgit aidata toimetulekul sisserände tagajärgedega. See kokkulepe on sõlmitud Ülemkogul tänaseks päevaks siis riigi ja valitsusjuhtide poolt. Komisjoni eesmärk oli teha ettepanek 3 miljardi euro suuruses rahastamisvahendis Türgile. Ja see 3 miljardit omakorda jaguneb kaheks.
1 miljard eraldatakse Euroopa Liidu üldeelarvest tavakorras erinevates meetmetes. Siin on väga erinevad meetmed, alates Euroopa naabruspoliitikast, arengukoostöö rahastamisvahendist, ühinemiseelsest rahastamisvahendist, stabiilsusrahu edendamisest ja ka humanitaarabi rahastamismeetmetest, kust see üks miljard kokku tuleb. Ja 2 miljardit eurot eraldatakse liikmesriikide poolt Euroopa Liidu eelarvesse tehtava sihtotstarbelise makse arvelt, lähtudes kogu rahvatulu baasmäärast. Eesti osa selles on 0,14%, mis rahalises väärtuses tähendab 2,79 miljonit eurot ja see võetakse, nagu ma ütlesin, sellelt nii-öelda Euroopa Liidu eelarvesse tehtavalt kontolt. Kui me vaatame 2016. aastat, siis ka hea teada meile, et 2016. aastal Eesti eraldis ehk see, mida Eesti maksab Euroopa Liidu eelarvesse, on suurusjärgus 199 miljonit. See on siis kogu meie eraldis, mida selle aasta jooksul me peaksime tegema erinevate meetmete programmis Eesti poolt Euroopa Liitu. Aga teiselt poolt on 2016. aastal praeguste prognooside järgi Euroopa Liidust ja teistelt institutsioonidelt Eesti tulemas 821,9 miljonit. See on see rahaline delta, mis on ka loomulik, kuna Eesti on Euroopa Liidus praegusel hetkel mitte netomaksja vaid netosaaja. Rohkem mul praegusel hetkel lisada midagi ei ole.



Juhataja
Aitäh! Kas on küsimusi?


Küsimus


Lauri Liikane, Tallinna TV Uudised


Küsimus siseministrile. Eile Euroopa Parlamendis võeti üles teema, et tuleks muuta seda Dublini kokkulepet ja teha Euroopa Liidu ühtne mingi tsentraalne süsteem, mis hakkaks pagulasi jagama. Kas see tähendab, et siis liikmesriigid ei saaks enam oma sõna sekka öelda, et palju siia tuleb ja kes siia tuleb?



Hanno Pevkur


Noh, küla peal võib rääkida erinevaid jutte. Ainuke reaalne koht, kus seda arutada saab, on Euroopa Liidu ministrite nõukogu või Ülemkogu, kes peab selle heaks kiitma ja loomulikult kogu parlamendi kaasotsustus on seal olemas. Parlament peaks siis sellisel juhul ka ütlema oma sõna, ka Eestis peab ütlema parlament oma sõna. Milline saab olema Euroopa Komisjoni ettepanek Dublini määruse muutmiseks ministritele, seda meil täna veel laual ei ole. Tõsi on see, et sellest on räägitud juba mõnda aega, et tänane Dublini määrus ei tööta oludes, kus meil on massiline sisseränne Kreekas ja oli massiline sisseränne Itaalias.
Dublini määrus on kohaldatud ja omal ajal loodud tavapärasteks juhtumiteks, kus inimene siseneb ühte Euroopa Liidu riiki ja kui ta peaks sealt edasi liikuma.

Ta on saanud elamisloa näiteks Eestisse ja liigub edasi Rootsi, siis on Rootsil õigus tagasi saata ta Eestisse. Kindlasti Dublini määruse, mis on olnud Eesti positsioon, et Dublini määruse muutmine ei aita kaasa olemasoleva rändekriisi lahendamisele. Neid tuleks lahus vaadata. Kui me soovime Dublinit muuta, siis me peaksime ütlema, et mis meil siis nii-öelda tavaolukorras Dublinis ei meeldi ja mis võiks olla siis lahenduskriisi meetmeks. Vabariigi Valitsus, kui peaks tulema komisjoni poolt ametlik ettepanek, siis loomulikult koos Eesti parlamendiga kujundab oma seisukoha ja me ütleme, mis me sellest asjast arvame.  Seal on teatud punktid, mida me kindlasti saame toetada, näiteks Euroopa varjupaiga tugiameti volituste suurendamine, aga need volitused, sõltub jälle, milleks neid suurendatakse. Teatud punkte me oleme valmis toetama, aga näiteks seda me kindlasti ei ole valmis toetama, et hakkab toimuma mingisugune automaatne ümberjagamine. Seda me ei, ma ei näe siin ühelgi erakonnal seda soovi, et me hakkaksime toetama automaatset ümberjagamist. Selles mõttes vaatame sellele ettepanekule reaalselt sisse ja siis me saame öelda väga täpselt, milline on Eesti riigi ametlik positsioon selles osas, kas Dublinit muuta ja kui, siis kuidas.



Juhataja
Toomas, palun.



Küsimus


Toomas Toomsalu, BNS.


Minu küsimus ka siseministrile. Kui te rääkisite maade kompenseerimisest, et  mida kaalutakse, kas ma saan õieti aru, et seda täiendavat kompensatsiooni on kavas anda kõigile, ka neile, kes on juba praegu selle  pakkumise vastu võtnud. Ja teine küsimus sellega seos, kas tegemist on mingi koefitsiendiga, mille võrra siis seda Toomase pakutud hinda korrutatakse või astendatakse? Aitäh!



Hanno Pevkur


Minu seisukoht on küll see,  et me oleme sellel etapil nii-öelda poole peal praegu. Me arvutame, vaatame, meil on kokku lepitud eelarve, kuidas me püüame riigipiiri valmis ehitada ja me kindlasti ei taha sealt üle minna, rahandusminister ei luba mul ka sellest üle minna. Ja sellest tulenevalt me igal juhul püüame püsida selles eelarves.
Nüüd see, kuidas me hakkame kompenseerima inimestele. Minu isiklikul hinnangul ei ole võimalik  öelda seda, et need inimesed, kes ütlesid, et me ei ole nõus, et me ainult neile siis näiteks maksame rohkem. Ja need inimesed, kes on olnud nõus selle kompensatsiooniga, et nendele me siis ütleme, et te olite nõus, rumalad olite, et teie rohkem ei saa. Kui me seda kompenseerimist teeme, siis me ikkagi püüame võrdselt kohelda kõiki maaomanikke, kes meil seal on, välja arvatud siis riiki, sest riik  ise on ka maaomanik seal. Riigile me ei maksa kompensatsiooni, aga eraomanikele, kui me maksame nii-öelda eksperdi hinnangust erinevat või kõrgemat kompensatsiooni just selle nimel, et mitte minna inimestega  pikale kohtuvaidlusele, siis see saab olla ikkagi võrdne kohtlemine kõikide isikute vahel. See, kas ta on mingisugune koefitsient või mingisugune konkreetne summa, seda me praegu arutame. Mul ei ole praegu öelda teile vastust, kas see on nii-öelda fikseeritud summa või see on mingisugune koefitsient või see on mingisugune korrutis olemasolevast eksperthinnangust. Lahendusi on mitmeid, aga püüame leida omanikega kõikidega kokkulepped.



Juhataja
Kas on veel küsimusi? Kui ei ole, siis lõpetame pressikonverentsi. Aitäh!


Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-