Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 1. november 2018

01.11.2018 | 14:36

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, justiitsminister Urmas Reinsalu, riigihalduse minister Janek Mäggi ning kaitseminister Jüri Luik. 

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: 
https://youtu.be/0qPulucCFq4

Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, justiitsminister Urmas Reinsalu, riigihalduse minister Janek Mäggi ning kaitseminister Jüri Luik. Alustuseks annan sõna peaminister Jüri Ratasele.

Jüri Ratas
Aitäh! Auväärt ajakirjanikud, aitäh tulemast! Täna oli siis Vabariigi Valitsuse istung ja kabinetinõupidamine ning me jätkame peale lõunat kabinetinõupidamisega.

Kõigepealt kaks sõna kaitseväe lisaõppekogunemisest ehk LÕK-ist. Valitsus otsustas eile oma erakorralisel istungil kutsuda 1248 reservväelast lisaõppekogunemisele pealkirja all „Okas 2018“. Ja juba tavapäraseks muutunud lisaõppekogunemised võimaldavad Eestil kontrollida, kas oleme valmis vajaduse korral kiiresti ka riigikaitset tugevdama.

Ja ma tänan kõiki neid naisi ja mehi, kes tulevad, loomulikult nende perekondasid, aga ka kindlasti nende tööandjaid. Tänan kõiki, kes on kutsele vastanud ja astuvad kohustuses riigi ees mõneks päevaks oma igapäevaelust ja tavaelust välja.

Nüüd, valitsuse istungil oli kokku 11 päevakorrapunkti ja lisaks sellele arutasime kolme kabinetinõupidamise punkti ja läheme peale lõunat edasi.

Valitsus kiitis heaks ja saatis riigikogule eelnõud, mis käsitlevad Eesti Kaitseväe kasutamist rahvusvahelistel missioonidel. Eelnõu kohaselt saab järgmisel aastal missioonidel osaleda kokku kuni 272 kaitseväelast.

Muutsime tänavuse riigieelarvele täiendavat liigendust. Kulude ja investeeringute kogumaht sellega ei muutu. Muu hulgas suunasime 2,3 miljonit Kose-Mäo maanteelõigu neljarealiseks ehitamiseks. Sellega saab siis Kose-Mäo lõiku ehitada sel aastal kiiremini, kui see oli varasemalt plaanis.

Nüüd, valitsuse istungi järel alustasime kabinetinõupidamist, kus arutasime Euroopa Komisjoni ettepanekut lõpetada kellakeeramine. Oleme juba varem otsustanud, et toetame iga-aastase suve- ja talveajale ülemineku lõpetamist. Ja seda otsust, kas eelistada suve- või vööndi- ehk siis talveaega, pole veel langetatud.

Samuti saime kabinetinõupidamisel ülevaate Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva sündmustest alanud kuul. Novembris möödub siis 100 aastat valitsuse ja valitsusasutuste töö algusest. Samuti tähistame koos Poola ja Läti riigiga nende 100. sünnipäeva ning kuu lõpul meenutatakse mitmete üritustega saja aasta möödumist Vabadussõja algusest.

Visiidid. Selle nädala alguses viibisin Oslos, kus osalesin koos Eesti ekspertidega Põhjamaade tulevikufoorumil, mis keskendus tervishoiutehnoloogiale. Eestil on oluline käia oma lähinaabritega ühte sammu, kui me peame silmas just tervishoiuvaldkonna innovatsiooni ja eriti personaalmeditsiini arendamist.

Lisaks oli võimalus kohtuda Norra ettevõtjatega, kes juba investeerivad Eestisse või kellel on plaan investeerima hakata Eestisse – üle 20 ettevõtja oli – ja seda tegin siis koostöös EAS-iga ja Eesti saatkonnaga Norras, Oslos. Igal juhul oli see tagasiside ettevõtjate ja nende potentsiaalsete ettevõtjate poolt Eestile positiivne- seoses meie erinevate e-lahendustega kindlasti tugev pangandussektor ja ka eelarvepoliitika ja hea ärikeskkond. Nii et see on sissejuhatuseks. Aitäh!

Juhataja
Justiitsminister Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu
Jah. Tere päevast! Meil on probleem Eestis, et suur hulk lapsevanemaid ei täida oma kohustust maksta elatist. Ja neid on tegelikkuses ligi 10 000 võlgnikku. Elatise võlgnevuste kogusumma on ajas pidevalt kasvav, üle 60 miljoni euro. Ja kahtlemata neid võlgnikke võib jagada kaheks. Inimestel, kellel käib see kohustus üle jõu, on võimalus kohtult taotleda selle kohustuse vähendamist või maksta seda siis osaliselt. Kindlasti kõige kehvem on kohustust mitte täita oma lapse ees. Ja teine grupp inimesi on siis need inimesed, kes seda tahtlikult ei tee erinevatel motiividel.

Kindlasti riik peab seisma siin lapse kõrval ja me esitame parlamendile arutamiseks täitemenetluse seaduse muudatused, mis võimaldavad jõulisemalt survestada elatist mõjuva põhjusega mitte tasuvaid inimesi.

Esiteks, inimesed liiguvad üle maailma. Kahtlemata on keeruline ka täitevametnikel, kui inimese asukoht ei ole teada, kui ta viibib väljaspool Schengeni ruumi, välisriigis, siis tegelikult ka täitemenetlust ellu viia. Ja me võtame siis kasutusele ühe võimaluse, see on võimalus tunnistada reisidokument kehtetuks elatisvõlglasel, mis tähendab siis sisuliselt seda, et see toimub kohtuotsusel täituri taotluse alusel. Ja kui inimese reisidokument on kehtetu, siis ta väljaspool Schengeni ruumi, noh, peab liikuma kas siis valepassiga või põranda all. Aga kahtlemata on mõistlikum inimesel siis oma kohustust täita lapse ees. Ja siis on kõik maailma uksed tema päralt valla. Need reisidokumendid puudutavad nii Eesti kodaniku reisidokumenti või Eesti passi kui ka kodakondsuseta isikute isikutunnistusi ehk välismaalase passe, pagulase reisidokumenti, ajutist reisidokumenti ja meremehe teenistusraamatut. ID-kaarti kehtetuks tunnistada ei saa, see on siis siseriiklik isikut tõendav dokument.

Teine meede on selline, et meil on reaalsuses küll nende kohustust mitte täitvate vanemate puhul ette nähtud see, et nende vara saab arestida, aga praktikas on nii, et reaalselt seda mehhanismi, reaalset kontrollmehhanismi, tõhusat kontrollimehhanism ei ole, kuidas neid autosid siis kätte saada ja võõrandada, mis siis on isikul omandis. Ja sõltumata siis ka sõidukile seatud kasutamise keelumärkest. Ja nüüd on siis põhimõte, et nähakse ette politseile kohustus kontrollida muude tööülesannete käigus, kas sellele autole on liiklusregistris kohtutäituri poolt seatud kasutamise keelu märge. Ja kui politsei selle asja tuvastab, siis on politseil õigus see asi omanikult ära võtta, viia parklasse, kus kohtutäitur asja kätte saab, ja siis ta müüakse elatisvõla katteks maha.

Jällegi, tänane olukord on see, et üle 1000 auto liigub Eesti teedel, 1200 autot, mis siis on krooniliste elatisvõlglaste omandis. Ja me tahame seda olukorda muuta. Jällegi, maksa oma kohustus lapse ees ära ja sõida siis selle autoga.

Ja järgmine veel on põhimõte suuremate summadega sularahatehingute puhul siis elatisvõlgniku lepingupartnereid, aga ka näiteks kasiinosid kohustatakse teavitama kohtutäiturit, kui võlgnikuga tehakse siis sularahatehinguid. See tähendab siis seda, et rahapesuseadusest tulenevalt kohustatud isik peab lisaks muule rahapesu tõkestamise tuvastamisele, kui on tegemist sularahatehingutega, tuvastama, kas inimene ei ole elatisvõlglane. Kui ta tuvastab selle, siis ta tegelikkuses teavitab kohtutäiturit ja kohtutäituril on siis kolme päeva jooksul võimalik tulla ja – hopsti! – võtta see raha hoopis lapse kasuks ära. Ja jällegi, ei ole mõtet käia kasiinos mängimas. Kui raha on kasiinos mängimas käimiseks, siis on raha ka maksta ära lapsele elatis.

Me loodame nende meetmetega seda elatise sissenõudmise olukorda parandada nendes valdkondades, kus tundub inimeste liikumine väljaspool Eestit, nii sõidukite omandamine kui ka sularahatehingute läbiviimine, et parandada siis tegelikkuses last üksi kasvatavate vanemate võimekust oma lapse huvide eest seista. Aitäh!

Juhataja
Riigihalduse minister Janek Mäggi, palun!

Janek Mäggi
Tere! Täna andsime valitsusele ülevaate töökohtade väljaviimise seisust ja sellest, kuidas ja kus keskvalitsuses ja avalikus sektoris töökohad on vähenenud/kasvanud. Oluline on see, et keskvalitsuses vähenes viimase kolme aasta jooksul töötajate arv 2450 inimese võrra, mis on sama palju, kui kõik ministeeriumid kokku, sisuliselt, mida tänasel hetkel on 2544 töötajat.

Keskvalitsuses, kus on 5400 töötajat, on töökohtade vähenemine olnud minu hinnangul väga hea. Sellist tõhusust me oleme püüdnud suurendada olulisel määral, praktiliselt kõigis ministeeriumites. Kokku oleme tänaseks välja viinud siis circa 600 töökohta. Sinna lisanduvad Kaitseväe töökohad, mis ei ole siis avalikud.

Kui me vaatame suurimaid probleeme, mis sellises valitsussektori töökorralduses on, siis ühest küljest me oleme päris edukalt suutnud töökohti viia Tallinnast välja, pealinnast välja, aga teiselt poolt on suureks probleemiks see, et piirkondadest mitte ei viida töökohti ära, vaid need lihtsalt kaovad. Neid töökohti ei ole seal enam vaja. Tõhusus on loomulikult oluline, aga seetõttu võib-olla peaks järgmise valitsuse järgneva aastate peaprioriteet olema see, et muuta Eestis ainult siis kahe tõmbekeskuse keskset riiki. Täna on selleks Tallinn, kus on siis 44% kõikidest valitsussektori töötajatest, ja Tartu, kus on 23%. Noh, seal loomulikult olulise osa moodustavad Tartu Ülikooli kliinikum ja teised analoogsed asutused. Kui me suudaksime kõikidesse maakonnakeskustesse viia vähemalt ühe olulise riigiasutuse, siis ma arvan, et see tasakaalustatus üle Eesti oleks oluliselt parem. Võib-olla see oleks lühike kokkuvõte.

Juhataja
Kaitseminister Jüri Luik, palun!

Jüri Luik
Aitäh! Kõigepealt tahaksin ühineda peaministriga ja tänada kõiki neid, kes täidavad oma põhiseadusest ja seadustest tulenevaid kohustusi, jätavad oma igapäevase elu ja tulevad lisaõppekogunemisele, mis tõepoolest on seekord pataljonisuurune. Tegu on rutiinse praktikaga. Kuigi lisaõppekogunemine ise on ootamatu, siis praktika on meil juba rutiinne. Igal aastal toimub siis üks pataljoni mõõdus ja üks kompanii mõõdus lisaõppekogunemine. Ja nagu te teate, nagu juba infot on ka avalikkusele antud, lisaõppekogunemisele on kutsutud siis üks tagalapataljon toetusväejuhatuse alluvuses. Tagala ja tagala toetus on muidugi erakordselt oluline, sest ilma selleta ei liigu ükski lahingväeosa. Nii et me pidasime oluliseks proovida ka seda osa meie kaitsejõudude struktuurist. Praegu toimub üksuse formeerimine, jagatakse välja varustust, antakse ülesandeid, nii et kõik toimub praegu plaanipäraselt.

Siis valitsus langetas ka rea otsuseid, mis puudutavad järgmise aasta rahvusvahelisi sõjalisi missioone. Ma võib-olla toon siin välja mõned tähtsamad muudatused. Praegu siis reaalselt, järgmisest aastast saab meil väljas olema sada kümme võitlejat kõigi rahvusvaheliste missioonide peale. See arv on mõnevõrra väiksem kui selle aasta numbrid, sest me lõpetame oma rahuvalvemissiooni UNIFIL-is, Liibanonis. Toome sealt ära oma põhiüksuse, aga jätame UNIFIL-i staapi ohvitseri, mis tähendab, et me oleme UNIFIL-is endiselt kohal, küll palju väiksemas mastaabis. Me lõpetame ka oma KFOR-i osaluse, mis oli niigi väga väikesearvuline. Ja ümber formeeritakse meie osalus Iraagis, kus numbrid jäävad enam-vähem samaks, aga me liigutame oma spetsialistid, oma väljaõppeinstruktorid siis USA alguses olevast missioonist NATO alluvuses olevasse missiooni.

Ja siis on meil 126 n-ö ametikohta, millele me samuti taotleme mandaati, aga mis on kiirreageerimisüksused ja mis ei ole reaalselt ühelgi missioonil. Need on siis NATO kiirreageerimisüksuse NRF ja ühe Ühendkuningriigi juhitud ekspeditsioonivägi, nn JEF, Joint Expeditionary Force. Miks me seda mandaati taotleme, on muidugi see, et nad peavad olema pidevas valmisolekus ja vajaduse korral, kui kell käib, siis nad peavad olema suutelised välja minema. Ja siis ei saa me neile enam eraldi piisava kiirusega seda mandaati taotleda.

Samuti me taotleme, nagu ka kõigil eelmistel aastatel, 50 võitleja ulatuseks mandaati esmakordseks panustamiseks. See on jällegi väga oluline selleks, et kui juhtub maailmas midagi täiesti erakordset ja Vabariigi Valitsus peab julgeolekupoliitiliselt hädavajalikuks saata välja liitlastele appi mingisuguse üksuse, siis meil on olemas selline tühi või ettevaatav mandaat. Seda me oleme teinud igal aastal. Ühelgi aastal me ei ole seda tegelikult kasutanud, seda mandaati, sest loomulikult rutiinselt me kasutame alati neid mandaate, mis riigikogu on meile juba andnud.

Kõik need mandaadid, mida me taotleme, on ühe aasta pikkused. Tavapäraselt siis riigikogu annab meile mandaadi üheks aastaks. See ei peegelda tingimata ühe või teise operatsiooni pikkust aga lihtsalt selliste ajavahedega meil tavaliselt riigikogu neid mandaate annab. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, kellele küsimus on suunatud ja küsime läbi mikrofoni.

Fred Püss, Delfi
Küsimus on kaitseministrile. Väljatöötamisel oleva eelnõu kohaselt soovib kaitsevägi nüüd saada endale osaliselt sarnaseid õigusi kaitsepolitseiga. Sellest oli tänases Eesti Päevalehes ka põhjalik lugu. Mida teie nüüd kaitseministrina ütlete selle kommentaariks, et miks peaks kaitsevägi hakkama siis tegema seda tööd, mida kapo juba teeb?

Jüri Luik
Aitäh! Jutt on siis ühest väljatöötatavast seaduseelnõust. Kindlasti ei ole plaanis dubleerida midagi sellist, mida kapo juba teeb. Küsimus on eelkõige selles, et kaitsevägi vajab teatavaid lisavolitusi, mis puudutavad niisugust süvendatud taustakontrolli. Nagu te isegi ette kujutate, küsimus on selles, et inimene, kes teadlikult liitub kaitseväega, aktsepteerib ka asjaolu, et tema suhtes rakendatakse süvendatud taustakontrolli. Ma arvan, et viimaste sündmuste valguses ei oleks põhjust isegi küsida, kas see on vajalik või mittevajalik. See ei ole mingil juhul soov kuidagi kapo töömaale liikuda, aga see on lihtsalt soov võimaldada sõjaväeluurel garanteerida, et inimeste taust oleks piisavalt kontrollitud. Kui te vaatate kas või seda Päevalehe artiklit ennast, siis seal on väga spetsiifiliselt ja täpselt kirjutatud, milliste, ütleme, ohvitseride ja kaitseväelaste kontingentide kohta on selline süvendatud taustakontroll kasutatav. Ja mina pean seda iseenesest vägagi loogiliseks. Aga loomulikult viimase sõna ütleb siin riigikogu. Riigikogu julgeolekukomisjon on suhtunud sellesse positiivselt. Ma usun, et nemad siis vaatavad selle ka omalt poolt läbi ja annavad siis lõpliku hinnangu.

Fred Püss
Samas, siseministeerium on olnud üsna kriitiline.

Jüri Luik
Mul ei ole mingisugust ametlikku siseministeeriumi seisukohta. Ma tean, et arutelud selle ümber käivad. Ja see on väga oluline probleem. See ei ole selles mõttes laest võetud teema. Ja loomulikult me peame selle viimase detailini sirgeks rääkima, kellel millised volitused on. Aga me peame ka arvestama seda, et on rida asutusi – noh, ma toon siin … Urmas (toim. Reinsalu) oskab võib-olla täpsemalt öelda, aga näiteks vanglaamet või teised asutused, millel on väga erakorralised funktsioonid. Ja ma usun, et kaitseväe puhul ei ole kahtlust, et need funktsioonid on väga erakorralised. Need on inimesed, kes kõik valdavad ühel või teisel viisil riigisaladust. Need on inimesed, kes kõik ühel või teisel viisil võivad kasutada surmavat jõudu ehk siis relvastust. Ma usun, et sellised süvendatud kontrollimeetmed kaitseväe sees on loogilised. Samas, mis puudutab vastuluuret, siis vastuluuret tervikuna muidugi teeb kapo. Ja ma olen kindel, et sõjaväeluure ja kapo suhted, mis on ajalooliselt olnud positiivsed ja head, et see positiivne koostöö nendega kahe asutuse vahel jätkub.

Juhataja
Kas keegi teine? Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on …

Laura Kimmel, TTV uudised
Küsiksin arvamust kõikidelt ministritelt. Me viimasel ajal räägime ligi neljast miljardist eurost, mis on meie teise pensionisambasse kogunenud. Kas see on n-ö õige mõte see vabaks anda, et inimesed saaksid ise otsustada, kuhu see raha investeerida? Aitäh!

Jüri Ratas
Aitäh! Ma olen ka vastanud siin pressikonverentsil, aga vastan veel kord. Ma ei pea õigeks seda, et me muudame hetkel seda süsteemi, mis riigi poolt on teise sambaga loodud, kus riik panustab sinna kaks kolmandikku ja inimene ühe kolmandiku. Me ei saa öelda ju täna seda, et meie pensionid on hetkel piisavalt suured. Säästmine on igal juhul oluline. Ma arvan, et see, mida riik on süvendanud, mis garantii ta on andnud, mis usalduse ta on andnud, ma arvan, et see peaks kindlasti jätkuma. Ma saan aru, et Isamaa esimees on käinud selle mõtte välja, ja selles mõttes on igal juhul ju see ajastus väga õige, et enne riigikogu valimisi neid teemasid tulebki arutada ja nendel teemade diskuteerida. Aitäh!

Urmas Reinsalu
Ma arvan, et see on ainuvõimalik lahendus, kui meil on terve mõistus ja me usume sellesse, et inimesed suudavad langetada oma varasse puudutavalt ratsionaalseid otsuseid. Kui meil seda kahtlust ei ole, siis tegelikkuses ei oleks kahtlemata mõtete seda algatust üldse arutada.

Mulle tuli meelde, et sarnane diskussioon oli tegelikkuses, kui me rääkisime tulumaksuvaba miinimumi tõusust 500 euroni. Siis Maris Lauri Reformierakonna poolt ütles välja mõttekäigu, et väiksema sissetulekuga inimesed ei pruugi ollagi arukad, kui neile raha taskusse jääb, teevad rumalaid otsuseid, lollusi teevad selle rahaga – kas ongi mõtet seda raha inimestele maksude mittekorjamise puhul kätte jätta.

Ja nüüd ma näen, et kahtlemata väga mõjukad huvirühmad, finantsinstitutsioonid, kelle n-ö väga suur osa kasumist sõltub just nendest haldustasudest, kahtlemata väljendavad oma intensiivset vastumeelsust idee osas ja seavad kahtluse alla, et isikud suudaksid ise oma vara üle teha arukaid otsustusi.

Kui me vaatame Eesti pensionifondide tootlust, siis see on rekordiline negatiivses tähenduses OECD riikide seas. Ja tuleb ausalt öelda, et lati alt on läbi joostud, lati alt on reaalselt läbi joostud. Ja Isamaa ettepanek on kaugel sellest, et teine kogumispensioni sammas koos riigi poolt tehtavate 4%-liste maksetega kuidagi sulgeda või lõpetada või riigistada. Ei. Me ütleme seda, et inimesed, kes soovivad, kellel on usaldus teise pensionisamba maksete jätkumisse ja soovivad seda teha, nad võivad seda teha. Ja riik maksab jätkuvalt neli protsenti ja riik peab oma sõna ja riik ei murra antud lubadust.

Kuid inimesed, kes soovivad nende nelja miljardi euro seas langetada teistsuguseid finantsotsustusi, siis nendel inimestel meie hinnangul peab see õigus olema, sest tegelikkuses on see majanduslikult ratsionaalne. See neli miljardit eurot, selle, mis on kokku kogutud, ning kasvik, mis on tekkinud fondide tootlusest, kui ka kaks protsenti, mida inimesed on sinna makstud oma palgarahast, kui ka neli protsenti, mida riik on võtnud neilt ja siis eeldatavalt tulevikus vähendades nende esimese pensionisamba osakaalu, suures plaanis veerand miljardit eurot, on läinud valitsemistasudeks. Jällegi, me oleme Euroopas või OECD riikide seas rekordimees. Küll tootlused on kõige madalamad OECD riikide seas, aga valitsemistasud OECD riikide seas on kõige kõrgemad. Selle olukorraga ei saanud rahul olla, sellepärast Toomas Tõniste ettepanekut ka valitsus toetas, et neid valitsustasusid püüda vähendada. Meie hinnangul vajab kogu see süsteem suuremat vabadust.

Ja nii ongi olukord, et kui me vaatasime näiteks Tallinna Sadama börsile minekut. Tallinna Sadama börsile mineku puhul, kui inimesed ostsid Tallinna sadama aktsiaid, siis see tähendab tegelikult seda, et inimesed saavad iga aasta dividende, neil on tegelikult oma selle ostetud vara eest, väärtpaberite eest, tootlus, mitte nad ei pea juurde maksma selle eest, et nad on mingi vara omanikud iga-aastaselt.

Kindlasti minu hinnangul kõrvuti selle plaaniga, et inimestel oleks rohkem võimalust oma vara finantsotsuste üle otsustada, selle nelja miljardi euro ulatuses, me peaksime võtma ette, seadma sihiks ka ambitsioonikama erastamisplaani riigi äriühingute vähemusosalustena. Ma arvan iseenesest, et tõepoolest eelmises valitsuses ei olnud seda võimalik, erastamisi läbi viia. Jüri Ratase valitsuses me oleme teinud esimese sammuna Tallinna Sadama ja ma loodan, et me jõuame sisuliselt ka realiseerimisotsusteni, mis puudutab enne selle valitsuse … n-ö enne valimisi, mis puudutab Rohelise Energia tütarühingut Eesti Energiat. Aga ma usun, et vaadates võimalusi erasektori vallas ka riigi majandamisest rohkem erastada, ma arvan, et see ambitsioonitase võiks olla vähemalt üks miljard eurot. Üks miljard eurot riigi äriühingute vähemusosalusi panna börsile, nende aktsiaid, mis tegelikult tagavat kindla tootluse inimestele, ja siis inimestel on koht, kus valida. Kas ma jätan sinna teise pensionisambasse oma vara, maksan tootlustasudeks, nagu on makstud juba veerand miljardit eurot või ma lähen selle peale, et ma ostan näiteks riigi äriühingute aktsiaid, mis annavad iga aasta mitmeprotsendilise tootluse, nelja-viie-kuueprotsendilise, ja teiselt poolt nende aktsiate väärtus ajas, olen kindel, kasvab ja kasvab korralikult.

Ja me peame arvestama sellega, et üks asi on inimeste õigus oma vara tuleviku üle otsustada, aga teine asi on see, et kindlasti see neli miljardit eurot, kui inimestel selle vara ulatuses tekib ka võimalus langetada investeerimisotsuseid või tarbimisotsuseid Eestis, siis see elavdab ka meie majandust. See ei ole mitte mingi miljon eurot, siis ei ole mitte kaks miljonit eurot, vaid me räägime summade suurusjärgust, mis on üle 10% meie SKT-st. See on kindlasti väga tugev signaal ka kogu majanduskasvu soodustavalt.

Nii et kindlasti ma olen seda meelt, et see kujuneb valimistel, ma usun, üheks oluliseks, keskseks teemaks. Ja ilmselt on mõistlik poliitilistel jõududel siin kõigil oma seisukohad välja öelda. Isamaa toetab rohkem vabadust. Me ei karda seda, et Eesti inimesed teevad oma vara üle – sest see on nende vara, nende nende poolt makstud raha – otsustamisel lollusi.

Ja mind üllatab küll retoorikas parempoolseks parteiks nimetatud parteijuhi Kaja Kallase seisukoht, kes ütleb, et ainult vähesed Eesti inimesed oskavad investeerida. Uskuge mind, Eesti inimesed on arukad, Eesti inimestele tuleb anda õigus otsustada oma vara üle. Eesti inimestele tuleb teha olukord, kus nad maksaksid vähem tööjõumakse. Ja küll nad langetavad otsuseid, kui neil vaid vara oleks, mille üle otsustada. Küll Eesti inimesed oma otsustega hakkama saavad. Ja nad ei vaja mingeid saksu, kupjaid, ülemusi määrama, mida nad peaksid tegema. Aitäh!

Laura Kimmel, TTV
Aga ma küsiks uuesti teie käest, härra Reinsalu, et kas te olete nõus Seederi väitega, et võiks ka täitsa vabalt pensionirahast SMS-laene tagasi maksta. Aitäh!

Urmas Reinsalu
See oli suunatud ERR-i küsimus Helir-Valdor Seederile, mille mõte oli naeruvääristada seda ettepanekut ja selle tõsist kaalu. Loomulikult eesmärk ei ole mitte mingeid SMS-laene tagasi maksta.

Aga me peame selgelt aru saama, et kui inimesel on selline finantsiline kitsikus, et ta tegelikkuses on sunnitud jooksvate kulutuste teenindamiseks võtma SMS-laenu, siis uskuge mind, paraku ei ole tal mingeid miljoneid ka seal teise samba varades. See on pehmelt öeldes illusoorne pettumus. Kui inimene ei suuda elada ära, jooksvalt teenindada oma kulusid, on see siis palk 500 eurot, 600 eurot, 700 eurot võib-olla või jooksvat püsitulu pole üldse, siis kahetsusväärselt ei olegi sinna teise sambasse erilisi rahasid ja suuri miljonivankreid laekunud, millest ta ennast pensionieas saaks ära elatada. See on reaalsus.

Nüüd, teine pool on selles, et me võime ju küsida, kas on moraalne, et inimene näiteks – kujutame ette olukorda – kaotab oma kodu sellepärast, et ta ei suuda teenindada oma jooksvaid püsikulutusi. Tegelikkuses satub sellisesse võlaspiraali, et ta näiteks on sunnitud lausa Eestist lahkuma – ja kahetsusväärselt me rääkisime siin eelmises punktis näiteks elatisvõlglastest – või oleks tegelikult ausam see, et ta suudab oma kohustused ära teenindada. Meil pole mõtet tekitada olukorda, kus ta hoiab siis, olles jooksvalt oma kohustusi mittesuuteline täitma, et siis kuskil 30-40 aasta pärast saabub see kuldne priiuseaeg ja siis ta sellest loetud eurodest, mis tal on kogunenud teise sambasse, saab endale pensioni maksta.

Kahtlemata, kui me täna räägime sellest mõttekäigust, et Eesti inimesed on miljardeid eurosid võlgu eluasemelaene ja nad maksavad pankadele üks-kaks protsenti jooksvat eluasemelaenu intressi. See on reaalsus. Ja nüüd, kas te arvate, et pankadele meeldib see mõte, et inimesed võtaksid teise samba raha välja ja maksaksid oma eluasemelaenud tagasi? Ma arvan, et suures plaanis kusagil pankade suur osa kasumist tuleb tegelikkuses sellest, et nad annavad inimeste eluasemelaene välja.

Ja kui te nüüd küsite, kas inimesel oleks mõistlikum maksta oma eluasemelaen ära, nõnda et ta ei peaks pankadele maksma laenu teenusraha, siis ma arvan, et on täiesti reaalne, et see võib olla majanduslikult ratsionaalsem otsustus. Ja mina usun, et inimesed langetavad majanduslikult ratsionaalseid otsustusi.

Need, kes ütlevad, et inimestele seda õigust ei oleks, on seisukohal, et inimesed ei ole võimelised majanduslikult ratsionaalselt otsustusi langetama, vaid langetavad rumalaid otsuseid. Nii et ma kahetsusväärselt ütlen, et kui inimene on juba sunnitud olnud võtma SMS-laenu, siis paraku temal mingeid kullakoormaid või mingeid varandusi, nagu ERR-i ajakirjanik eeldas, seal teises sambas paraku peidus ei ole. Seal valitseb tühjus. Tühjus. Aitäh!

Juhataja
Pressikonverents on lõppenud. Suur tänu kõigile!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-