Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 13. detsember 2018

13.12.2018 | 15:11

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaministrit asendav kultuuriminister Indrek Saar, tervise- ja tööminister Riina Sikkut, rahandusminister Toomas Tõniste ning riigihalduse minister Janek Mäggi.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/rL_H_FNx6_s


Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna kultuuriminister Indrek Saar, riigihalduse minister Janek Mäggi, rahandusminister Toomas Tõniste ning tervise- ja tööminister Riina Sikkut. Alustuseks sõna peaministri ülesannetes Indrek Saarele.

Indrek Saar
Tere päevast, head ajakirjanikud ja head inimesed, kes te meid jälgite! Strasbourg’i sündmuste taustal tahan ma kõigepealt ühineda peaministri ja välisministri kaastundeavaldustega kõigile nendele inimestele, kes kaotasid oma lähedased, ja soovida kiiret paranemist kõigile neile, kes on viga saanud. Vägivallale ei ole mitte mingit õigustust. See on Eesti Vabariigi valitsuse selge seisukoht.

Aga Eestis on vahepeal vastu võetud riigieelarve. Ja ma olen veendunud, et see on hea eelarve. See on kindlasti kõige solidaarsem ja inimestest hoolivam eelarve, mis sellel sajandil on Eesti parlament vastu võtnud. Sellest räägib loomulikult täpsemalt rahandusminister.

Aga ma tahan omalt poolt väljendada heameelt, et see eelarve sisaldab väga paljude nende inimeste palgatõuse, kes on olnud selle valitsuse jaoks prioriteetsed palgarühmad. Kui me räägime õpetajatest, ka lasteaiaõpetajatest, siis õpetajate palk järgmisel aastal tõuseb minimaalselt 1250 eurole, aga koos lisanduva 20%-ga, mis õpetajate palgafondi lisaks läheb, siis keskmise palga prognoos õpetajatele on ligi 1500 eurot.

Kindlasti oluline on ka politseinike ja päästjate palgatõus, arstide, õdede ja sotsiaaltöötajate palgatõus. Ja kultuuriministrina on mul väga hea meel tõdeda, et me saame järgmisel aastal astuda suure sammu edasi ka kõrgharidusega kultuuritöötajate palkadega. Ehk siis me liigume selles rütmis, mida kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 meile ette näevad. Ja selleks järgmisel aastal tõstame kõrgharidusega kultuuritöötaja palga miinimumi 1300 eurole. Ka kõigile ülejäänutele, kes kas ei kuulu kõrgharidusega kultuuritöötajate gruppi, kes on n-ö tugiteenistujad või kelle palk on juba kõrgem, ka nende palgafond kasvab 7%.

Aga valitsuse istungi tänasest päevakorrast, sest eelarvega on valitsus juba mõnda aega varem tegelenud. Istungil oli 18 päevakorrapunkti ja valitsus kiitis muu hulgas heaks näiteks turismi arengukava rakendusplaani aastateks 2018–2020, mis ütleb, et Eesti riikliku turismiarengukava alusel investeerib riik neil aastatel turismi arendamisse üle 38 miljoni euro.

2020. aastaks on eesmärgiks kasvatada turismiteenuste eksporti 2,15 miljardi euroni. Ja meile prioriteetseteks sihtturgudeks on Soome, Venemaa, Läti, Saksamaa, Suurbritannia, Norra ja Rootsi ning kaugematest sihtturgudest Hiina, Jaapan ja USA.

Eraldi lisasime tänasesse päevakorda siseministri ettepanekul punkti seoses Brexiti järel Ühendkuningriigi kodanike õigustega, kus on oluline see, et me kiitsime heaks ja saatsime riigikogusse eelnõu, millega me tagame väljaastumislepinguga määratud tingimused Eestis elamiseks nii Ühendkuningriigi kodanikele kui ka nende praegustele ja tulevastele perekonnaliikmetele.

Me võtsime vastu ka Eesti seisukohad, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika, mida siis need, kes valdkonnaga tegelevad, nimetavad ÜPP-ks 2020+ reformipaketi teemal. Ja meie jaoks on seal loomulikult prioriteetne, et maaelu arengu vahendid uuel perioodil ei väheneks ja samuti, et Eesti põllumehi väärtustataks sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikide põllumeestega.

Aga teistel väga olulistel teemadel räägivad juba minu kolleegid.

Juhataja
Riigihalduse minister Janek Mäggi, palun!

Janek Mäggi
Tere kõigile! Täna valitsus sai ülevaate riigihangete valdkonna olulisematest arengutest möödunud aastal. Siin ma võib-olla tooksin välja selle, et eelmisel aastal suunati riigihangete kaudu ettevõtlusesse kokku 2,3 miljardit eurot ja see moodustas 10% Eesti sisemajanduse koguproduktist, mida on väga palju. 93% kõigist hangetest olid e-riigihanked. Ja märkimisväärne on võib-olla ka see, et mullu siis kokku 10 375-st riigihankest vaidlustati ainult 1,7%, mida on tegelikult väga-väga vähe.

Lisaks kiitis valitsus heaks 2017. aasta riigiabi ülevaate. Eesti ja Euroopa Liidu vahenditest toetati möödunud aastal ettevõtlust 309 miljoni euroga ja kõikidest toetustest, tagatistest ja maksusoodustustest moodustas siis riigiabi kokku 266,6 miljonit eurot ja kasvas aastaga 33,6%.

Ja üks väga pikaleveninud saaga, mis puudutas siis kirikutele raha eraldamist, selles osas ka valitsus otsustas tühistada siis või muuta kehtetuks määruse, mis võimaldas anda kirikutele toetust sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks.

Mul on hea meel, et see saaga sai lõpule, meil on tänaseks sobiv õiguslik lahendus. Kirikutele makstakse toetus välja lähipäevil vastavalt siis nendele lepingutele, mis kirikutega on sõlmitud.

Ja omalt poolt tahan öelda, et Eestis on kokku circa 400 erinevat ajaloolist sakraalhoonet, need on kõik väga, väga olulised Eesti kultuuripärandi seisukohast. Ajaloolisi hooneid on meil muidugi rohkem, meil on näiteks 41 tuletorni ja meil on väga palju mõisahooneid. Kõiki neid on vaja hoida, säilitada ja kaitsta.

Valitsus otsustas ka tagasi võtta ta siis sellesama eelnõu, mis me riigikogule esitasime ja mis palju vaidlusi tekitas. Aga need punktid, mis puudutasid kortereid ja siis neid muinsustega seotud rahavajadusi, nende osas siis suure tõenäosusega eeldame, et järgmine riigikogu tuleb juba uue lahenduse ja uue eelnõuga ning need teemad saavad samamoodi lahendatud.

Riigieelarve koha pealt mul on hea meel selle üle, lisaks, mis Indrek siin ütles, et väga paljud regionaalsed probleemid saavad lahendatud. No valitsust on siin püütud korduvalt kritiseerida katuserahade teemadel, aga ma mõtlesin natukene, et mis need katuserahad siis endast kujutavad. Ja kui te olete käinud või mina siis olen käinud 13-s Eesti maakonnas tänaseks visiidil ja Tartumaa on veel ees, siis ma näen, et on väga palju selliseid asju, mida kõik inimesed saavad aru, et neid probleeme tuleks lahendada, aga mida ei ole erinevatel bürokraatlikel põhjustel võimalik lahendada tavaviisil, on vaja otsustuskorras seda teha. Seetõttu mul on selle riigieelarve kontekstis väga hea meel, et kõik need otsused, mis kaasnesid, need pisikesed otsused võrreldes selle 11 miljardiga, mis selle aasta eelarve on, mis lahenduse leiavad, need on just sellised asjad, mida iga normaalne perekond tahaks lahendada, aga millele tavalist lahendusteed ei olnud. Aitäh!

Juhataja
Rahandusminister Toomas Tõniste, palun!

Toomas Tõniste
Jaa, aitäh! Teadaolevalt oli minul eile väga oluline päev. Riigieelarve läbis riigikogus kolmanda lugemise, see tähendab seda, et ta võeti vastu. Ma tänan kõiki, kes selles protsessis osalesid, ja neid, kes ka selle vastuvõtmisele kaasa aitasid. Tänan ka kriitikuid.

Kõige olulisem selle riigieelarve juures on see, et meie riigi rahaasjad on heas korras ja jäävad ka heasse korda. Eesti on kindlalt maailma rahanduslikus kõrgliigas. Seda kinnitavad ka rahvusvahelised reitinguagentuurid, kes tõstavad esile just Eesti erakordselt tugevat rahandust. Reitinguagentuur Fitch tõstis hiljuti Eesti riigireitingut ja rõhutas samamoodi just rahanduse head seisu.

Selle eelarvega me hoiame maksurahu. See tähendab seda, et me ei kehtesta uusi makse, me ei tõsta makse järgmisel aastal. Ainuke oluline maksumuudatus, mis teeme, on see, et me jätame ära varem kehtestatud aktsiisitõusud. See tähendab eelarvele miinus kolmkümmend miljonit nii sellel aastal kui ka järgmisel aastal.

Maksukoormus püsib samal tasemel, kui ta oli eelmiste riigikogu valimiste eel. Ja kui meie keskmine on siin 33,6%, siis Euroopa keskmine on 40% SKP-st.

Valitsussektori eelarve on struktuurses tasakaalus. See tähendab seda, et nominaalselt on ülejääk 130 miljonit eurot. Järgmisel aastal me maksame tagasi varem võetud laene kuskil 70 miljoni euro eest.

Ja kindlasti tasub eraldi ära märkida veel riigi laenukoormus, mis on maailma üks madalamaid, kõige madalam Euroopa Liidus, ja see laenukoormus veelgi alaneb. See näitab, et meie riik on igati valmis võimalikeks kriisideks tulevikus.

Eile lõpetas ka Eestis Rahvusvaheline Valuutafond, ehk siis IMF tehnilise abi missiooni. Me ise kutsusime nad siia, et nad aitaksid meil leida viise, kuidas avaliku sektori investeeringuid veelgi paremini juhtida. On ju iseenesest mõistetav, et valitsus peab kasutama meile usaldatud raha kõige efektiivsemalt, et sellest kõige rohkem kasu meie ühiskonnal oleks.

IMF-i ja Maailmapanga laia rahvusvahelise kogemusega asjatundjad hindasid, kui head tööd teevad Eestis meie ametnikud ja riigiettevõtted nii raha paigutamisel ehitistesse kui ka rajatistesse. Üldiselt saime me palju kiita, sest meie avalik teenistus on kindlasti maailmatasemel. Näiteks soovib ka IMF meie eksperte kutsuda Washingtoni Eesti riigi arvepidamise süsteemi tutvustama. Saime ka väärtuslikku nõu, kuidas asju saaks veel paremini teha. Lõplikud soovitused valmivad järgmise aasta alguseks.

Hästi on nende arvates ka meie riigihangete korraldus. Nad toovatust just esile, et vaidlusi on vähe ja need vaidlused, mis ka tekivad, lahendatakse suhteliselt kiiresti. Samuti kiidetakse riigikassa tööd. Meie süsteem tagab, et langetatud otsuste katteks on raha alati vajalikul hetkel olemas. Tuleb välja, et mujal maailmas see nii iseenesestmõistetav asi nii lihtne ei ole. Ja ettepanek on ka, et me looksime investeeringute sellise kava kümne aasta perspektiivis, et rahastamisotsuseid saaks teha siis nii, et on hinnatud juba need objektid läbi varem. Sellest oleks kõige suurem kasu meile kõigile.

Aga tänasel valitsuse istungil tegime siis kolm otsust raha eraldamise kohta Vabariigi Valitsuse reservist. Kõigepealt eraldasime 11 330 eurot kultuuriväärtusega leiu leidjatele leiutasu väljamaksmiseks. Kokku makstakse siis leiutasu 18 leidjale. Väljamakstavad summad jäävad vahemikku 50 kuni 5000 eurot ja autasu suurus sõltub siis leiu kultuuriväärtusest ja kaalukusest.

Teiseks eraldasime Haridus- ja Teadusministeeriumile 2,1 miljonit eurot Kambja vallas asuva Kammeri Kooli üürilepingu lõpetamiseks ja selle kinnistu ostmiseks. Kammeri Kool on riigikool, kus õpivad hariduslike erivajadustega õpilased. Tänavu juunis otsustas valitsus Kammeri Kooli pidamise anda üle Kambja vallale. Ja anname kooli vallale üle koos kinnistuga. Kambja vald on näidanud ka valmisolekut kooli edasi pidada.

Ja kolmandaks eraldasime raha Kaitseministeeriumile Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Tegu on siis täiendavate vajadustega operatsioonidel Malis ja Afganistanis. Aitäh!

Juhataja
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut, palun!

Riina Sikkut
Tere! Valitsus otsustas kehtestada järgmise aasta töötasu alammääraks 540 eurot ehk siis tõus 500 euro pealt 8%. Tunnitasu miinimumiks teeb see 3 eurot ja 21 senti.

Töötasu alammäär tõuseb juba üheksandat aastat. See tõus siis võrreldes ka kümne aasta taguse ajaga kokku on olnud umbes 80%. See töötasu alammäär lepitakse kokku sotsiaalpartnerite poolt ehk siis Eestis ametiühingute keskliit ja tööandjate keskliit. Ja tõesti väärib tunnustamist, et seekordne alammäära tõus on nii suur, sest see aitab vähendada ebavõrdsust ja parandab suure hulga inimeste toimetulekut. Neid inimesi, kes meil siis teenib kas alampalka või 540 eurot kuus, on igakuiselt meil 40 000 ehk siis üle 8,5% kõigist töötajatest.

Töötasu alammäära tõus tähendab ka seda, et need töötasud ja hüvitisemäärad, mis on seotud töötasu alammääraga, muutuvad ka järgmise aasta 1. jaanuarist. See tähendab siis näiteks vanemahüvitise seda alammäära, lapsepuhkuse tasu, hoolduspuhkuse tasu ja ka lasteaiakohatasu maksimumi, mis on ette seatud.

Töötasu on väga oluline osa, mis mõjutab tööturul toimuvat, aga teine asi, teine pool on siis inimeste arv, kes on need, kes meil tööturul panustavad. Eile OSKA avaldatud uuringu „Eesti tööturg täna ja homme 2018“ raames siis prognoositi ka tööturu arenguid, töötajate arvu ja koolitusvajadust. Ja nii nagu viimase kümne aasta jooksul meil on vähenenud 15–74-aastaste inimeste arv, vähenenud rohkem kui 70 000 inimese võrra, aga töötajate arv on meil endiselt buumiaegsel kõrgtasemel, töötajate arv ei ole vähenenud. Ja seda seetõttu, et meil on töötuse määr vähenenud. Meil on tööturule liikunud väga palju inimesi, kes kas vähenenud töövõime tõttu, hoolduskoormuse tõttu või vanuse tõttu on varem olnud tööturult eemal.

Ja panustab ka positiivne rändesaldo. Sealjuures Eestisse tagasipöördujaid, sealjuures Soomest tagasipöördujaid viimase juba kolme aasta jooksul on päris arvukalt.

Nüüd, OSKA prognoos ütleb, et tõenäoliselt on sama palju kui praegu hõivatuid ka aastal 2026. See, kui me suudame meil rohkem inimesi tööturule tuua, neid tööturul hoida, see on väärtuslik ja see võimaldab meil küll rahvaarvu vähenemisest tingituna või seda töökäte arvu, selle vähenemist ära hoida.

Aga see ei tähenda seda, et see ametialane struktuur või need nõudmised, mis tööturul on, jäävad samaks. Peamiselt uue tööjõu vajadust kujundabki see, et paljusid tööturult lahkuvaid inimesi on vaja uute töötajate vastu vahetada. Ja see, et vanuse tõttu töörutult palju inimesi lahkub, see puudutab siis eriti õpetajaid ja ka koolide-lasteaedade tugispetsialiste, meditsiiniõdesid hooldustöötajaid ja ka ehituse oskustöötajaid ja mootorsõidukite juhte. Need on need, kus vanuse, pensionile või tööturult välja liikumise tõttu on palju vaja töötajaid asendada.

Aga on ka valdkondi, kus siis töökohtade arv kasvab. Ja esikohal on kõik see, mis puudutab tehnoloogiat, infotehnoloogiat, aga samamoodi ka tervishoius ja sotsiaaltöös, kus see vajadus töötajate järgi on tingitud rahvastiku vananemisest. Aga hõive kasvu on oodata ka puidutööstuses, elektroonika- ja elektriseadmete tootmises.

Samas on meil selgelt ka harusid, kus prognoositakse töötajate arvu vähenemist. Need on näiteks avalik haldus, jaekaubandus, põllumajandus, tekstiili-, rõiva- ja nahatööstus, veondus ja laondus. Aga vaatamata nendele sektorite erinevatele arengutele tegelikult muutuvad kõik töökohad.

Ja kuna noorte arv, kes lõpetavad meil kooli, nende noorte arv ei kata tulevikus tööjõu vajadust, siis tööandjatel tulebki leida aina enam sobivaid töötajaid täiskasvanute, sh vanemaealiste seast. Ja kõigil tuleb end täiendada, ümber õppida, uusi oskuseid omandada, et sellel tuleviku tööturul ennast hästi tunda ja oma panus anda.

Aga lisaks töötasu alammäärale ja siis tulevikutööd puudutava uuringu avaldamisele, kiitis valitsus täna istungil heaks ka haigekassa rahastatavate tervishoiuteenuste loetelu. See on väga keeruline, tehniline ja muudatusi tuleb väga palju.

Ma tooksin välja neli suunda. Ühelt poolt peremeditsiini tugevdamine. Teiselt poolt laste ravivõimaluste parandamine. Kolmandaks, bioloogilise ja immunoloogilise vähiravi võimaluste laiendamine. Ja neljandaks, ka hinnakomponentide kaasajastamine.

See, mis muutub, esmatasandil, on tingitud ikkagi sellest, et tervishoiu aluseks meil on pädevad perearstid ja õed. Nad aitavad inimeste tervist hoida ja parandada ja aitavad järjest rohkemate tervisemurede korral. Aga neil peavad selleks olema ka võimalused. Nii et ühelt poolt suureneb baasraha ja tervisekeskustel on võimalik teha filiaalid, et soodustada maapiirkondades asuvate perearstide üksikpraksiste liitumist tervisekeskusega.

Laiendatakse e-konsultatsiooni võimalusi ehk siis võimalusi, et perearst saab eriarstiga konsulteerida ilma inimest tegelikult eriarsti vastuvõtule suunamata. Need e-konsultatsiooni võimalused laienevad taastusarsti, naha- ja suguhaiguste arsti, veresoonte, kirurgia ja valuravi erialade puhul. See võimaldab kokku hoida nii patsiendi kui ka eriarsti aega ja parandab ka perearstilt eriarstile liikuva info kvaliteeti.

Lastearstide taotlusel lisatakse võimalus ambulatoorseks vastuvõtuks mitme eriala spetsialistidest koosneva meeskonnaga. On palju lapsi, kellel on tõsised tervisemured ja selle asemel, et neid konsulteerib üks spetsialist ja tehakse mitu visiiti, selline spetsialistide meeskond saab siis lasteraviga tegeleda, nende tervist toetada.

Hakatakse rahastama ka doonorpiima enneaegsetele vastsündinutele, kelle toitmine ema rinnapiimaga ei ole võimalik. Oluliselt suureneb ka koolitervishoiuteenuste rahastus.

Siis, lähtudes erialaühenduste ja ekspertide ettepanekutest, lisatakse tervishoiuteenuste loetellu ka mitmeid tõenduspõhiseid ja kulutõhusaid uusi teenuseid, mis puudutavad bioloogilise ravi uusi näidustusi, immuunravi koos kopsukasvaja, lümfoomi korral ja mitmete harvaesinevate haiguste ravimeid.

Ja kui töötasudest täna oli juttu, siis tõesti, meenutan ka, et 30. novembril sõlmiti kollektiivleping, tervishoiutöötajate kollektiivleping, millega siis järgmiseks kaheks aastaks lepitakse kokku töötasu alammäärad, ka lisapuhkuse päevad, töötasu koefitsient öötöö ja nädalavahetus töötamise korral. Nii et ka järgmise kahe aasta puhul on selge suund sellele, et tervishoiutöötajad saaksid väärilist tasu. Töötasu tõus puudutab kõiki töötajaid – ka kiirabitehnikuid, hooldajaid, õdesid –, et nende panust väärtustada nende rolli ka meie inimeste tervise hoidmisesse paremini ka tasustada. Tänan!

Juhataja
Nüüd on võimalik küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, kellele küsimus on suunatud ja küsime läbi mikrofoni. Kas on kellelgi küsimusi? Kui küsimus ei ole, siis on pressikonverents lõppenud. Suur tänu kõigile!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-