Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 18. oktoober 2018

18.10.2018 | 14:56

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaministrit asendav kultuuriminister Indrek Saar, maaeluminister Tarmo Tamm ning rahandusminister Toomas Tõniste.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/9SOnXdRtjNg

Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna kultuuriminister Indrek Saar, maaeluminister Tarmo Tamm ning rahandusminister Toomas Tõniste. Alustuseks annan sõna peaministri ülesannetes Indrek Saarele.

Indrek Saar
Tere päevast, head ajakirjanikud ja Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi jälgijad!

Kõigepealt ma tahaksin seoses Kakumäel juhtunud traagilise gaasiõnnetusega Vabariigi Valitsuse nimel avaldada kaastunnet lähedastele, kelle lapsed selles sündmuses hukkusid.

Vabariigi Valitsuse tänasel istungil olid meil päevakorras järgmised seitse punkti. Muutsime sadamaregistri pidamise põhimäärust, mille järgi viiakse sadamaregistri turvaklass teisele tasemele. Moodustasime valitsusdelegatsiooni Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu konverentsil osalemiseks. Sõlmisime diplomaatilised suhted Cooki saartega. Ja lisaks kiitsime heaks mõned Maaelu- ja Rahandusministeeriumi tegevust puudutavad päevakorrapunktid, millest räägivad asjassepuutuvad ministrid juba ise. Tänan!

Juhataja
Maaeluminister Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm
Aitäh! Tere kõigile! Ühinen Indreku välja öeldud kaastundega sellele perekonnale. Sellist traagikat ei oleks tegelikult vaja, aga … See on kurb.

Aga mis täna Vabariigi Valitsuse istungil oli. Seal oli ka kolm päevakorrapunkti, mis puudutavad otseselt Maaeluministeeriumi ja maaeluministrit.

Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muudatused. Siis oli loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja kolmandaks, arvamuse andmine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele. Need kõik on sisuliselt tehnilised punktid ja need tuleb lihtsalt viia direktiividega kooskõlla.

Aga millele ma tahaksin tähelepanu juhtida ja mille üle ma olen ka õnnelik, sest vaatamata kõikidele ilma kapriisidele, mis meie põllumeest, Eesti tublit põllumeest on siis kiusanud kahel aastal, on põllumajandussektor ja põllumehed olnud hästi tublid. Statistikaameti analüüsi järgi tegelikult selgus, et ka eelmisel aastal, kui oli väga keeruline aasta, siis ettevõtjatulu suurenes, 2016. aastaga võrreldes näiteks piimasektorisse 1,8 miljonilt eurolt 135,6 miljoni euroni 2017. aastal. No see on väga märkimisväärne ja oluline tõus.

Samasugune tõus on ka taimekasvatussektoris. Vaatamata ilmale, sõltumata ilmast saadi väga head tulemust. Ja see jätkub ka sellel aastal, esimese poolaasta sektori tulemused on hästi positiivsed. Piima toodeti rohkem võrreldes eelmise aastaga 3%. No me teame, et me oleme Euroopa Liidus väljalüpstud piima poolest lehma kohta teisel kohal Taani järel, aga meie kasv 3% aastas on hästi tubli. Samal ajal kasvas ka loomade arv. Piimalehmade arv kasvas 1000 võrra, sigade arv 11 000 võrra. See näitab seda, et kui põllumehi toetada ja nendest lugu pidada ja luua nendele võrdsemad konkurentsitingimused, siis nad saavad väga hästi hakkama. Nii et see sektor on hästi tubli.

Ma arvan, et see tendents jätkub ja aasta lõpul me kuuleme kogu selle aasta kohta – vaatamata sellele, et oli suur põua-aasta – ka positiivseid numbreid. Igal juhul kiitus nendele inimestele, kes maal toimetavad ja seal väga hästi hakkama saavad.
Aga väga suur osakaal on muidugi toetustel, mida eelmine valitsus ei andnud põllumeestele sellisel määral nagu see valitsus, nii et igal juhul on see abiks neile. Aitäh!

Juhataja
Rahandusminister Toomas Tõniste, palun!

Toomas Tõniste
Jah, ma liitun ka kolleegide kaastundeavaldusega Kakumäe tragöödia asjus. Mis saab olla suurem tragöödia, kui kaotada oma lapsed.

Aga kui tuleme valitsuse istungi juurde, siis kiitsime heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni direktiivi muudatuste kohta, mis puudutavad kohustuslikku liikluskindlustust. Eelnõu peamine eesmärk on parandada liiklusõnnetuses kannatanute olukorda, ja seda Eesti ka toetab. Suuri muudatusi see eelnõu Eesti jaoks kaasa ei too. Aga mõned näited. Tõstetakse kindlustussummasid. Maksimaalselt hüvitatav isikukahju on ettepaneku kohaselt 6,1 miljonit eurot praeguse 5,6 miljoni asemel. Ja asjakahju on 1,22 miljonit, praegu on see 1,2 miljonit. Nimetatud summani on kindlustusandja kohustatud hüvitama kannatanule kahju, samas peab märkima, et õnnetusi, millega kaasneb nii suur kahju, juhtub reaalses elus väga harva.

Kehtestatakse ühtne vorm kahjutõenditele, et lihtsustada kahju ajaloo tõendamist ja kontrollimist, ning parandatakse kannatanu olukorda kahjude hüvitamisel, kui kindlustusandja on maksejõuetu. Sellisel juhul hüvitab kannatanule kahju selleks loodud fond. Samas, läbirääkimised on alles algusfaasis ja eelnõu juures võib veel siin ajapikku palju muutuda.

Mõned sõnad veel eile riigikogus arutuse all olnud 2019. aasta riigieelarve kohta. Mul oli hea tunne riigile üle antud riigieelarve eelnõu kaitsta, sest tegemist on vastutustundliku eelarvega. See toetab meie majanduse, julgeoleku ja perede heaolu kasvu. Seejuures on eelarve tasakaalus, nominaalses ülejäägis 130 miljonit eurot. Maksukoormus on stabiilne, laenukoormus väheneb ja riigi rahandus on ka järgmise aasta lõpus heas korras.

Sama sain öelda ka aasta tagasi tänavuse eelarve kohta. Aeg on näidanud, et nii on ka läinud. 2018. aasta lõpetame tõenäoliselt eelarveülejäägiga nii struktuurses kui ka nominaalses vaates. Ja nominaalses vaates tähendab see numbrites umbes 170 miljonit eurot.

Järgmise aasta eelarve on selles mõttes ka väga hea eelarve, et uusi maksutõuse seal ei ole ja ka mitte uusi makse. Tegemist on maksurahueelarvega ja ainukesed maksumuudatused, mis seal kavandatud on, on alkoholiaktsiisi tõusude ärajätmine. Riigi rahanduse head seisu kinnitab ka rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch, kes tõstis just meie riigireitingu seniselt A+ tasemel AA– tasemele. Ja võrdluseks siia, kui me ennast viimasel ajal väga palju võrdleme oma lähinaabritega, lõunanaabritega, siis nende tase on kolme taseme võrra allpool.

Paar sõna ka paar päeva tagasi toimunud valitsuse rahapesu tõkestamise komisjoni istungist. Arutelu oli seal väga sisutihe ja konstruktiivne. Tuli ka häid ettepanekuid. Leiame, et võtmeroll rahapesu tõkestamisel on vaieldamatult rahvusvahelisel koostööl, aga ka meie analüüsivõimekusel. Rahapesu tõkestamist võetakse Eestis äärmiselt tõsiselt ja mul on hea meel, et seda näitab ka Baseli rahapesuvastane indeks, mille kohaselt oleme Soome järel madalaima rahapesu ja terrorismi rahastamise ohuga riik. Seejuures on tähelepanuväärne, et Eesti tõusis tabelis võrreldes mullusega ühe korra võrra.

Ma arvan, et see põhjus on selles: kui teised siin räägivad, siis Eesti siin tegutseb. Juba 2015 pandi Danske panga filiaalis kahtlased mitteresidentide tehingud kinni. Samamoodi selle aasta esimeses pooles võeti tegevusluba Versobankilt. Kuid selleks, et olla rahapesu tõkestamisel veelgi edukamad, peab täna keskenduma uutele rahvusvahelistele riskidele ja väljakutsetele, näiteks krüptovara ja makseasutused. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on võimalik küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud ning küsime läbi mikrofoni.

Laura Kimmel, TTV uudised
Mul paluti küsida kõikide ministrite käest, mida te arvate Kanada plaanist legaliseerid kanep? Kas Eesti võiks taas alustada sellesama teema üle diskussiooni? Aitäh!

Indrek Saar
No diskussiooni ühiskonnas võib alati alustada. Seda ei saa keegi takistada. Mis Eesti olukorda puudutab, siis Eestis – nii palju, kui mina aru saan – on tänasel päeval sisuliselt ravikanep lubatud, aga see sõltub arsti otsusest. Ja siinkohal ma arvan, et valitsus ei pea ennast targemaks, kui seda on meedikud. Ma arvan, et nad kujundavad oma ekspertiisi pealt parimad otsused.

Mis puudutab n-ö laiatarbekaubana kanepi legaliseerimist, mida Kanada värskelt on teinud, siis, kui me vaatame Eesti olukorda, siis rõhuv enamus Eesti inimestest ei toeta seda. Teha seda olukorras, kus enamik ei saa aru, miks seda tehakse, ma arvan, ei ole mõistlik. Ja teiseks, ka tervishoiuorganisatsioonide senine seisukoht on olnud see, et kui vaadata meile omast käitumismustrit üldiselt mõnuainete seisukohast, siis sellel võiksid olla ka üsna negatiivsed tagajärjed, mis puudutab mõnuainete tarbimist üldiselt. Nii et ma arvan, et selle diskussiooni juures peaks kõiki neid asjaolusid siis ka kindlasti silmas pidama.

Tarmo Tamm
Aitäh! See, mis maailmas kusagil toimub, me ei pea ju seda kõike kohe hakkama üle võtma. Igal juhul me võiksime arutada erinevate teemade üle, aga ma ütlen, et see tänasel päeval küll Eestis aktuaalne ei ole. Ja selle peale nagu valimisdebatis ruumi küll ei peaks kulutama.

Aga Eestis kasutatakse kanepit, tööstuslikku kanepit, ja põllumehed kasutavad seda väga suurtel aladel. Nii et iseenesest see põllumehe jaoks on väga hea kultuur. Nii et selles ei ole nagu midagi erilist. Meil on Eestis isegi üks omavalitsus olemas, Kanepi vald, kes oma vapiks võttis selle kanepilehe, nii et …

Ma tean, et ka Hollandis on väga palju sellist liberaalsust selles valdkonnas. Aga ma arvan, et Eesti võiks olla siin konservatiivsem ja hoida seda konservatiivset joont. Me ei peaks kõike maailmast üle võtma. Aga loomulikult seda otsustavad ikkagi eksperdid ja eriti siis terviseeksperdid, kes hindavad olukorda, mida see tähendab.

Ma arvan, et valimisdebattides see keskseks teemaks Eestis kindlasti ei kujune.

Toomas Tõniste
Jah, eks see kanepi legaliseerimise teema ole ikka aeg-ajalt tõstatunud. Ja nagu näha, kas siis täna see teema pakub jälle huvi. Kindlasti on see teema, mida, kes tahavad, võivad arutada, aga ma täna küll ei näe mingit vajadust seda siin tõsiselt arutlema hakata. Mingit vajadust minu arust sellest praegu ei ole. Aitäh!

Madis Kimmel, Kanal 2 „Reporter“
Küsimus maaeluministrile. Kas need numbrid, millest te rääkisite, piimandussektoris ja loomakasvatuses, tähendavad ja näitavad seda, et nn Vene kriis on seljatatud ja me oleme sellest välja tulnud?

Tarmo Tamm
Aitäh! Jah, kindlasti, Vene kriis on seljatatud. Eesti põllumajandussektor ja põllumehed on sellega väga hästi hakkama saanud. Kõikide kriisidega – olgu see Vene kriis, siis kriis, mis on tekitatud liigniiskusega, ka sellel aastal põuakriis.

Mul on võimalus kiita ka valitsuspartnereid. See valitsus on põllumeeste poole pöördunud näoga. Kõikvõimalikud toetused, mis põllumeestele on võimalik välja maksta, olgu see siis üleminekutoetused, sigade tõuaretustoetus … Ka ütleme, et väga kiiresti valitsus leidis 20 miljonit eurot sellel aastal, mis on seoses põuaga, MES-i raha. See oli väga kiire otsus, minu teada läks selleks aega ainult paar nädalat.

Sellel on ka tulemus ja seda näitas ka Statistikaameti analüüs, et väga suur kaal on toetustel, ja toetustel on eelkõige sellepärast suur kaal, et me oleksime võrdses konkurentsis võrreldes meie naabritega ja ülejäänud kolleegidega Euroopa Liidus, sest paraku meie toetustasemed on madalamad.

Aga meie põllumees on hästi tubli. Ja nad on nutikad ja nad saavad hakkama. Tendents on positiivne. Ja ma ütlen, et igal juhul kiidan põllumajandust ja põllumehi. Jah, tendents ja saaginumbrid ja toodangunumbrid on kõik ülespoole. Nii et igal juhul kriisist oleme küll üle tulnud.

Juhataja
Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on pressikonverents lõppenud. Suur tänu kõigile!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-