Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 19. detsember 2019

20.12.2019 | 14:11

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil riigivanemate saalis osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme ja välisminister Urmas Reinsalu.

 

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav:

https://www.youtube.com/watch?v=LsPBAJyC0BA

 

Juhataja Urmas Seaver

Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Tegemist on selle aasta viimase pressikonverentsiga, seetõttu toimub see siin riigivanemate saalis.

Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme ja välisminister Urmas Reinsalu. Esmalt annan sõna peaminister Jüri Ratasele.

 

Jüri Ratas

Aitäh! Auväärt ajakirjanikud, suur tänu tulemast! Valitsus pidas istungi, oli ka kabinetinõupidamine ja läheb edasi peale lõunat.

Me oleme arutanud tegelikult eile ja ka täna nii kabineti aruteludel kui ka valitsuses ja täna kiitis valitsusistungil heaks circa 30 päevakorrapunkti.

Üks oli suurim alampalga tõus. Valitsus kehtestas siis tuleva aasta 1. jaanuarist uueks miinimumpalgaks 584 eurot kuus, mida on siis 44 eurot rohkem kui 2019. aastal. Alampalga leppisid kokku Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Nüüd töötasu alammäära määra tõusuga koos suurenevad muuhulgas ka vanemahüvitis, lapsepuhkuse tasu ja hoolduspuhkuse tasu.

Meil oli täna arutelul istungil ka kolme meretuuleparki. Valitsus andis täna loa uuringute tegemiseks kahe meretuuletuuleparki tuulepargi rajamiseks Liivilahte ja ühe meretuulepargi rajamiseks Saaremaale. See on Eesti energeetikas kindlasti uus verstapost ja ajalooline otsus.

Võib nii öelda, et rohelisel energeetikal on kolm sõpra: päike, tuul ja vesi. Kuna päikest kahjuks meil nii palju ei ole või ülemäära palju pole, suuri jõgesid ka mitte, siis tulevikus jääbki tuuleenergeetikale kindlasti kandev roll.

Nüüd, Eesti tõhustab võitlust rahapesuga. Täna valitsus kiitis heaks ja saatis riigikogule arutamiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu. Ja eelnõu täidab oluliselt praeguseid seadusandlikke võimalusi rahapesu tõkestamisel. See oli siis rahandusminister Martin Helme poolt.

Välisminister Urmas Reinsalu andis ülevaate Eesti ÜRO Julgeolekunõukogust. Nüüd, kui me saame mõne päeva pärast seal mitte alaliseks liikmeks või valitud liikmeks, tänasel kabinetinõupidamisel tutvustas välisminister Urmas Reinsalu valitsusele põhimõtteid ja eesmärke, millest Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena lähtub. Kindlasti see liikmelisus on Eestile võimalus seista selle eest, et rahvusvahelisest õigusest ja ühistest kokkulepetest kinni peetakse. Ja meie töös kindlasti osalemine tugevdab ka Eesti julgeolekut.

Nüüd riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030. Selle osas annab majandus- ja taristuminister Taavi Aas peale lõunat valitsuskabinetile ülevaate. Kava eesmärk on anda Eesti inimestele ja ettevõtetele, Euroopa Liidu liikmesriikidele infot sellest, milliste meetmetega kavatseb siis Eesti oma kliimasamme ja energeetika samme astuda.

Head ajakirjanikud! Nüüd aasta kokkuvõtteks. Kindlasti aastalõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Täna vaatas valitsus ka tagasi selle koalitsiooni kaheksale kuule ja tehtule. See tähendab seda, et me vaatasime läbi valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023 täitmise.

Ma arvan nii, et me oleme astunud sellel aastal väga palju olulisi ja tähtsaid samme, mis vormivad kõikide Eestimaa inimeste elu ka tulevikus, olgu selleks siis seesama siht kliimaneutraalsusele, pensionireform, Rail Balticu ehituse nurgakivi panek.

Eesti majandusel läheb hästi, Eestil läheb hästi. Eestis väheneb ebavõrdsus ja kasvab jõukus. Mullu vähenes nii suhteline kui ka absoluutne vaesus. Ja selline muutus tuleb eelkõige madalapalgaliste sissetuleku kasvust ja on jõudnud ka kõikidesse maakondadesse. Ma usun, et sellele on kaasa aidanud ka paar aastat tagasi teostatud tulumaksureform.

Ma tänan ja tunnustan loomulikult tublisid tööinimesi ja meie ettevõtjaid, kes on majanduskasvu vedanud ja Eesti riiki ehitanud. Paranenud on ka meie rahvastikuprognoos. Peresõbralik Eesti on üks selle valitsuskoalitsiooni olulisest viiest prioriteedist.

Tänavune aasta näitas, et Eesti haridussüsteem on üks väga suuri edulugusid, on jätkusuutlik ning on kindlasti pakkunud ja pakub maailmas väga kõrgelt konkurentsi, rääkimata siin Euroopas. Eesti õpetajate keskmine palk ületas tänavu keskmist palka kõigis maakondades ja palgakasv jätkub.

Eesti on kaitstud, Eesti on hoitud. Ja kindlasti lubage ka edastada jõulusoov. Järgmisel neljapäeval on teine jõulupüha. Loodan, et saame kõik järgnevaid päevi rahulikult ja koos oma lähedastega nautida. Ja soovin teile, head ajakirjanikud, ja tervele Eestile rõõmurohket jõuluaega. Tänan, head ajakirjanikud, teid selle aasta koostöö eest! Aitäh!

 

Juhataja

Siseminister Mart Helme, palun!

 

Mart Helme

Aitäh! Jaa, täna oli teine väga tihe tööpäev järjest. Eile oli meil valitsuse erakorraline istung ja kabinetiistung. Ja tänu sellele, et me eile pikalt koos istusime, oligi võimalik meil võtta siis circa 30 otsust vastu Vabariigi Valitsuse istungil.

Meil jätkub täna kabinetiistung pärast lõunat. Tõenäoliselt läheb ka õhtul päris pikalt välja. Ja seda kõike selleks, et see töö, mis meil on kaheksa kuu jooksul tehtud ministeeriumites, kabinetis, valitsuse – kuidas ma ütlen – ajurünnakute korras, jõuaks ka institutsionaliseeritud formaliseeritud kujul otsusteni.

Ja tänasel istungil üks punkt, mis mulle väga suurt rõõmu teeb, on see, et valitsus otsustas võimaldada kasutada meie ministeeriumi eelarves olevat raha sisekaitsereservi ettevalmistustööde ja varustuse ostmise ja kõikide nende IT-arenduste ja lahenduste alustamiseks.

See on äärmiselt oluline. Sellele on eelnenud pikad konsultatsioonid nii Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi kui ka Rahandusministeeriumiga. Tuletaksin siinkohal meelde, et kevadel, kui me riigi eelarvestrateegiat arutasime, siis oli pilt, kuidas riigieelarve kokku saada, ilma et me oleksime omadega sügavas miinuses, võrdlemisi pessimistlik. Kõik ministeeriumid, ametkonnad on teinud omapoolseid pingutusi.

Kindlasti soodsa tulemuse saavutamisele aitas kaasa üks väga oluline otsus: alkoholiaktsiisi langetamine, mis erinevalt kõikidest nendest spekulatsioonidest, mis eelnevalt ringlesid nii ajakirjanduses, avalikkuses kui ka mõningatel puhkudel analüütikute kirjutistes, osutus väga tulusaks riigieelarvele, tõi tagasi Eestisse soomlased, tõi eestlased Eesti poodidesse, mitte Läti poodidesse. Ja see väljendus ka eelarvenumbrites.

Nüüd, tagasi tulles Siseministeeriumi valdkonna juurde, ma arvan, et võime päris hea pilguga tagasi vaadata nendele kuudele, mis on möödunud valitsuse töö algusest. Meil on õnnestunud saavutada siseturvalisuse valdkonna töötajate palgatõus, mis ei ole suur, aga mis kindlasti kompenseerib vähemalt elukalliduse tõusu.

Mis on saavutatud viisil, mis ei võta ära investeerimisvõimalusi Päästeametilt, Politsei- ja Piirivalveametilt, Häirekeskuselt, Sisekaitseakadeemialt. Investeeringuid säilivad.

Võin sügava rahuloluga öelda ka seda, et kui varasematel aastatel oli tekkinud suurusjärgus 90-miljoniline investeerimisvõlg Siseministeeriumi erinevate ametkondade kinnisvarasse, siis see investeerimisvõlg on praegu olulisel määral likvideerimisel. Ja valitsus leidis juba suvel, kui ma õigesti mäletan 46 miljonit, et kordoneid, Päästeameti komandosid ja politseijaoskondi remonditöödega järele aidata ning mõnedel puhkudel, näiteks Pärnus, ka nurgakivi panna uue ühishoone rajamisele.

Samuti võib väga sügava rahuloleva rahuloluga tõdeda, et me oleme liikunud edasi väga pikkade sammudega piiri ehk siis Eesti ajutise kontrolljoone turvarajatiste ehitamise alustamisega. Praegu oleme olukorras, kus meil raha selleks on eraldatud, hanked käimas, ja võime üpriski veendunult öelda, et järgmisel aastal saame ehitustöödega alustada.

Ma võin rääkida mõned sõnad ka siin laua taga mitte viibiva teise Siseministeeriumi majas töötava ministri, Riina Solmani eest, kes on teinud väga suuri pingutusi lähisuhtevägivalla teema päevakorda tõstmisel ja sellekohaste initsiatiivide algatamisel. Aga võib-olla, et kuna ta kuulub Isamaa ministrite hulka, puudutab neid teemasid ka välisminister Urmas Reinsalu.

 

Juhataja

Välisminister Urmas Reinsalu, palun!

 

Urmas Reinsalu

Armas rahvas! Ongi aastakene saanud läbi. Aasta tagasi oli kõik teisiti. Istusid kolm valitsuse delegatsioonide esindajat hoopis tagurpidi – teie istusite siinpool, kuusk oli meie selja taga. Siis olid siin Indrek Saar, Jüri Ratas ja mina – me andsime oma ülevaate.

Kui ma nüüd mõtlesin sellele, teie ees kuulates siin Jüri ja Mardi mõtteid selle aasta üle. Et nagu teatud pildid sellest aastast, kui teed kokkuvõtted, jooksevad silmade eest läbi. Mõnes mõttes on see aasta olnud väga pikk, kuna see on tegelikult olnud väga palju ju täidetud, ütleme, sündmustega, tähendusrikaste sündmustega, mis on ühiskonda kõnetanud.

Valimised on olnud, ülemaailmne prügikorjamine, mida Siim Kiisler huvitavas intervjuus täna meenutas, tõstis selle niisuguse aasta teona esile, need eestlaste vaprad teod ühe ilusa algatuse vedamisel. No ralliaasta, Ott Tänaku aasta. Kes meist tegelikult ei oleks sellel aastal muutunud, eks ole, rallihulluks.

Aga ma usun, et selle aasta puhul, kui me vaatame aastate järgi tagasi, mis jääb nagu meelde, milliseks aastaks me seda aastat nimetame, siis see oli ikka laulupeo aasta. 2019 oli laulupeo aasta.

Ja iga laulupidu on erinev. Siin inimesed ju rääkisid, näiteks Ivo Linna, kes on osalenud kõigil laulupidudel, ma vaatasin, 1960. aastatest saati. Aga minule kuidagi tundub, et sellel laulupeol oli mingi eriline, hea maik juures – oli selline  rahva liitmise maik.

Nüüd, kui kõneleda sellest, et milline see aasta on olnud Eestile, ma arvan, et see on olnud hea aasta, see on olnud edukas aasta. Ja viimastel päevadel laekusid ju värsked numbrid: 8,2% kolmanda kvartali palgakasv, 4,2% majanduskasv. Ma arvan, et need numbrid näitavad, et on positiivne tõuge inimeste elujärje muutumisel ja on positiivne tõuge ka sellel, et selle elujärje puhul on see tagatud ka nö majanduse kasvuga.

Nüüd, kui kõneleda mõningatest niisugustest toredatest asjadest sellel aastal ka maailma perspektiivis, ma vaatan Eesti välispoliitilisi huvisid, Eesti n-ö asendit, selle väikse riigi laeval – väikse riigina maailmamerel –, siis ma võin öelda, et see kindlasti on olnud rahvusvahelistes suhetes tormine ja pingete kasvu aasta. See on objektiivne kriteerium.

Kui me nüüd räägime meie enda subjektiivsest panusest, siis ma arvan, et me oleme suutnud oma huvisid erinevate initsiatiivide kaudu maksma panna ja, mis on kõige tähtsam, neid selgemalt määratleda.

Seetõttu ongi põhjus, miks me oleme kujundanud oma valitsuse poliitika Ameerika-poliitika küsimustes, oleme arutanud või kujundanud seisukoha Põhja-Balti koostöö küsimustes, oleme vastu võtnud erinevaid initsiatiive, näiteks kolme mere algatust hakkame korraldama järgmise aasta suvel, läbi viima ja panustame selle investeerimisfondi arendamisse.
Otsustasime hakata Arktika Nõukogu vaatleja staatust taotlema.

Kindlasti järgmisel aastal me kavatseme luua Eestile uusi välisesindusi, nimetada ennekõike uued saatkonnad, need tulevad Eestil, tulevad uued selgelt välisdiplomaatiale, majandusdiplomaatiale orienteeritud diplomaatide punktid üle maailma – kahtlemata selleks, et meiega legitiimsed majandus- ja ärihuve edendada.

Nüüd, välispoliitika jaoks niisugune sümbolkehastus, nagu Ott Tänaku võitmine rahvale spordis, oli tegelikult muidugi Julgeolekunõukogu liikme koha saamine. Ma tutvustasin valitsusele siis täna seda poliitikat või kuidas see asi hakkab välja nägema.

Ka 13.30 tuleb üks väga põnev pressikonverents Välisministeeriumis, kus tulevad spetsialistid-eksperdid ja räägime niisugust kulissitagust infot. Seal avame seda, mis järgmise 24 kuu jooksul meie riigi diplomaatias ja ka kogu, ütleme, välispoliitikas riigi töörütmile hakkab tähendama.

Ja see aasta kindlasti oli, ma usun, väga kõnekas selle poolest, et meie riigi majanduslikud võimalused võimaldasid meil langetada otsused oluliste sümbolväärtusega kultuuriobjektide suhtes. Me tegelikult teeme korda – otsus sai vastu võetud – Rahvusraamatukogu uue maja, Rahvusarhiivi. Lõpuks ometi saab Rahvusringhääling saab sellest tsitadellist seal punkrites lahti, selles suunas hakkame liikuma.

Õigusega Mart tunnustas Riina Solmanit. Minu meelest see tiimitöö on Siseministeeriumis kahe ministri vahel. Öeldakse, et kui on kaks ministrit, eriti teistest erakondadest, siis kas nende tiimitöö tegelikult sujub. Aga vaat, see on küll positiivne näide, kus me võime öelda, et see OECD moodne soovitus, et nagu erinevate valdkondade ministrid võivad olla ühes ministeeriumis koos, on tegelikult kandnud vilja.

Ja tegelikult me näeme, et minister Solmani vedamisel on väga huvitav, väga põnev algatus globaalse eestluse programmis. Seal on kaheksa eraldi tiimi, kes sellesse teemasse panustavad ja see on hakanud käima minema.

Ja ma näen tõesti siiralt neid inimesi üle maailma, maailma eri kantides elavaid Eesti inimesi, kes tahavad panustada sellesse, kuidas oma lapsi eestlastena üles kasvatada, ükskõik kus maailma kandis nad elavad, kuidas seda sidet Eestiga luua ja kuidas nemad saavad ka olla tegelikult Eesti huvidele, meie rahva huvidele kasuks, ükskõik kus maailma paigas on nad omale kodu leidnud või kus on nende pered ja eellased kodu leidnud.

Ja riigikaitse. Siin ei ole midagi öelda, see meie järjekestvus nii riigikaitse iseseisva kaitsevõime arendamisel tugevate liitlassuhete puhul, selle aasta kokkuvõttes võib öelda, et Eesti on oma kaitsevõime poolest tugevam riik. Kui me vaatame seda investeeringute osakaalu, mis puhtalt läheb uute sõjaliste võimete soetamiseks, siis see on selgelt see osakaal, mis lubab meil väita, et me suudame oma riiki tõhusamalt kaitsta.

Ning kui me kõneleme õigusvaldkonnast, õiguskuulekusest, siis vaadates ja hinnates Raivo Aja tööd, siis ma usun, et ka ennekõike majanduskeskkonna poolest täitevaldkonnas on päris mitmed huvitavad põnevad reformid, mis on sellel aastal saanud alguse. Ja ma olen kindel, et need päädivad mõistlikke tulemustega.

Tõesti, mõneti on alati psühholoogiline – aga ma arvan, et see on igal inimesel – enne tähtaja saabumist (ehk see aasta on tähtaeg) tehakse lauad korda, vaadatakse asjad läbi. Ja tõesti, valitsus töötas läbi 30 punkti, see on erakordselt suur maht, ja töö jätkub veel. Täna on tegelikult mitukümmend punkti väga erinevatest teemavaldkondadest.

Nii et, armas rahvas, ma tahan öelda kõigile: ilusat jõuluaega! Ja ärge pange pahaks, kui kuidagi oleme pahandanud, seda ka tuleb ette. Tegelikult jõulud on ikkagi selline läheduse aeg. Aitäh Isamaa delegatsiooni poolt EKRE-le ja Keskerakonnale! Ja muidugi jõulude aeg on alati niisugune toetamise aeg. Kindlasti on oma tööd teinud südamega oma vaates Eesti tuleviku üle opositsioon.

Pole midagi öelda, Eestil on olnud hea aasta ja ilus aasta. Aitäh!

 

Juhataja

Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, kellele küsimus suunatud ja küsime läbi mikrofoni.

 

Aitäh! Marian Võsumets, Kanal 2

Rahandusminister Martin Helme kinnitas oma Londonis öeldud sõnu meie saatele siin ühel päeval, et tema erakonna agenda on provotseerida, eskaleerida ja mitte kunagi vabandada. Järgmisel päeval ütles peaminister Jüri Ratas seda kommenteerides, et provotseeriv agenda valitsusse ei sobi. Siin on nüüd küsimus, kuidas edasi. Ja kuidas te selle ebakõlaga toimetate, kui üks pool ütleb koalitsioonis, et see on agenda, teine pool ütleb, et see ei sobi, kuidasmoodi te selle kesktee leiate? Aitäh!

 

Jüri Ratas

Aitäh selle küsimuse eest! Ma ei tea, kasvõi needsamad näiteid nii eilsest kui ka tänasest, minu arust on olnud väga töised ja väga asjalikud arutelud nii kabinetis kui ka valitsustasandil. Ja me jätkame, nagu ma ütlesin, täna kell kaks. Ma ei tunneta, olgu see siin valitsuse ruumis või valitsuskabineti nõupidamistel, et on mingisugust provotseerimist või teist agendat.

Ma ütlen ausalt, et päris suured otsused, mis me oleme seitsme-kaheksa kuu jooksul teinud, ka tänased otsused või olgu kasvõi see rahapesu näide, nagu ma olen öelnud, minu jaoks on tähtis see, et valitsus töötab, ta suudab teha otsuseid. Ja praegune valitsus seda minu meelest tänasel hetkel näitab. Aitäh!

 

Mart Helme

Ma ütlen omalt poolt, et Martin tuleb julgelt välja ideedega ja seda võib nimetada ka vahel provotseerimiseks. PPP-d ehk siis avaliku sektori ja erasektori koostöö maanteede ehitamiseks, Saaremaa silla ehitamiseks – seda võib käsitleda teatud määral küll kui provokatiivse idee väljaviskamist, aga tegelikult see idee lendab juba, valitsus tegeleb sellega, me oleme liikunud ettevalmistustöödega päris palju edasi. Ma arvan, et see, mida teie võtate võib olla natukene sellise negatiivse hinnanguna, võib olla tõlgendatav tihtipeale hoopis positiivselt.

Aga kui te tahate küsida veel valitsuse tervise kohta, siis keegi ajakirjanikest kusagil on öelnud, et see valitsus püsib seni, kuni Jüri Ratas ja Mart Helme saavad hästi läbi. Ja ma kinnitan teile: Jüri Ratas ja Mart Helme saavad hästi läbi.

 

Viljar Voog, Õhtuleht

Eilse päeva kõige tähtsam sündmus. Ma tean küll, et peaminister on selle kohta juba oma sotsiaalmeedias sõna võtnud, aga kuna laua taga on ka esindajad neist erakondadest, kes hääletasid riigikogus peaaegu in corpore selle poolt, et apteegireformi tuleks ümber teha, ümber pöörata, siis paluks kõigilt ka kommentaare selle kohta, mis te sellest eilsest ketiapteekide aktsioonist arvasite.

 

Jüri Ratas

Ma ei saanud aru, kas Õhtuleht mind nüüd välistab selles vastuses või lubab ka minu kommentaarida. (Lubatakse.) Ahaa. Aitäh teile!

No ma ütlen nii, et me ju eile arutasime ravimite kättesaadavuse temaatikat. Ja väga mitmed valitsuse liikmed eile ütlesid, et nad paluvad, et see tegelikult täna jätkuks. Palusime ju ka Ravimiameti täna valitsuskabinetti Tartust kohale, et just arutada ravimite kättesaadavuse temaatikat.

See ei olnud veel tegelikult eile hommikul ju see, et apteegid sulgevad seal kas 45 [minuti] või tunnise etteteatamisega uksed. Seda ei olnud veel siis teada. Tahan öelda, et me võtame seda väga tõsiselt, me jätkame tegelikult neid otsustuspunkte peale lõunat.

Mis minu jaoks on hästi oluline, tegelikult, on ju see, et me suudaksime tagada kvaliteedi, et me suudaksime tagada ohutuse, et me suudaksime tagada efektiivsuse. See, et uksed pannakse nii ruttu kinni, ma selle kohta tõesti eile võtsin sõna ja ma ei kiida seda kuidagi heaks. Ma arvan, et see ei ole mõistlik.

Aga noh, teiselt poolt seesama, mis te küsite, ravimite kättesaadavus. Tänagi Ravimiameti ütles, et seda mõistetakse viiel erineval moel – ühed mõistavad hinnatasandit, ühed mõistavad apteekide arvu ja päris palju oli täna näiteks arutelu selle üle, et kui on sellised eriolukorrad, kuidas siis inimesed, kes ei ole sel hetkel patsiendid, näiteks haiglates, et kuidas haiglaapteegid siis töötavad, kas neil võiks olla õigus siis ravimeid anda patsiendile või võib-olla ka lausa kohustus.

Ja siin tekib ka minu meelest veel tugevam vastutus selle osas, kes siis ravimeid pakuvad Eestis, et kuidas see on nendel keerulistel hetkedel lahendatud, kas teil on kohustus see teenus tagada või ei ole. No seda Võru näidet on palju kasutatud tegelikult, seda Võru tormi ajal toimunut. Aitäh!

 

Mart Helme

No mulle tuli selline apteekide laus sulgemine totaalse üllatusena. Ja ükskõik kui vastandlikud on meil seisukohad nii riigikogus, kui poliitikute vahel kui ka avalikkuses seoses apteegireformiga, siis niisuguseid aktsioone ei saa kindlasti pidada produktiivseteks. Pigem on need aktsioonid ikkagi kontraproduktiivsed.

Ja minu arvates ühiskondlikult resonantsid kogu sellele eilsele apteegitormile, lisaks siis looduslikule tormile, näitavad seda samuti, et ka ühiskonnas ei mõisteta niisugust surveavaldust, niisugust väljapressimist, niisugust ähvardavat hoiakut. Ma ei näe siin küll, et me saaksime kuidagigi pidada seda aktsiooni diskussiooni edasiviivaks.

Mis edasi saab apteegireformiga? Nagu peaminister ütles, me arutame, meil on mitmeid mõtteid. Need mõtted tuleb selgeks mõelda, selgeks rääkida. Aga ilmselt on praegu liiga vara neid tooreid mõtteid avalikkusele pakkuda.

 

Urmas Reinsalu

Jah. Kõigepealt ma tahan öelda, et niisugune positiivne leid on mul olnud Viljar Voogi suur tähelepanu välispoliitika küsimuste vastu. Sada aastat möödus niisuguse ajalehe nagu Haaretz (Iisraeli ajaleht) asutamisest sellel aastal. Ja tõepoolest Viljar üllatas mind küsimusega Haaretzi lugejana ühe väga konkreetse Eesti hääletuse koht ÜRO-s, mis puudutas Palestiina sekretariaadi probleemi. Ja tegelikult siin on ka teisi asju olnud. Nii et ma arvan, et kindlasti välispoliitika on väga huvitav valdkond Õhtulehes avada lugejatele teemat.

Aga apteegid? Ei, ma mõistan sellise ekstreemse protesti hukka. See kindlasti ei ole lahendus, sellisel moel surveavaldus ei ole okei. Ma tegelikult palusin – me arutasime hommikul ja me jätkame arutelu täna – ja see puudutab nüüd ravimite kättesaadavuse probleemi ja varustustõrgete probleemi.

Jätame selle kõrvale, üks asi on see apteegireformi juhtum, aga tegelikult teine, mida on tänuväärselt Päevaleht ja Delfi Grupp käsitlenud, on see küsimus, et siin on mitmetes kohtades tekkinud niisuguseid varustustõrkeid. See minu jaoks ei ole tegelikult okei.

Me kõneleme, et meil on väga palju erinevaid elutähtsaid teenuseid. See on loomulik. Saaremaa praam – elutähtis teenus, veevarustus – elutähtis teenus, kütus – elutähtis teenus. Aga me teame, et väga paljudele inimestele on ravimite kättesaadavus elutähtis teenus. Kui ei saa ravimit kätte, on inimesel paraku kas väga suured traagilised vaevused, kui mitte letaalne lõpp.

Nii, et kindlasti ma arvan, et siin on riik jätnud midagi tegemata. Ravimite varud, toimepidevuse loogika peab riigil olema teada, mis on ravimite varud nii kriiside jaoks, kui me räägime, mis on looduskatastroof, ma ei tea, inimtekkeline kriis, aga seda enam ka tegelikult, kus paratamatult lihtsalt ka vaba turu tingimustes võivad tekkida varustustõrked, mingisugused turuhälbed. Seetõttu on kindlasti mõistlik kiiremas korras see poliitika kujundada, mis puudutab ravimite kättesaadavuse poliitikat.

Nüüd, teine küsimus on selles, et vaadates kogu seda laia teemaringi, ma olen sügavalt seda usku, et me näeme, et meil on unikaalne valdkond, kus on tegelikult kogu see ravimite varustuskorraldus – ja nii jae- kui ka hulgivarustuskorraldus – nii üle reguleeritud. Ütleme, antiturumajanduslikus keskkonnas toimib. Meil teisi selliseid valdkondi on väga-väga raske leida.

Noh, see on n-ö rüütatud sellise valgete kitlite õilsuse loogika taha, eks ole. Aga kui me räägime praegu seda, et kõik probleemid, mis on meil aset leidnud ja mis ees seisavad, on tegelikult ikkagi ebanormaalne keskkond, mis on välja kujunenud õiguslikus mõttes.

Ma olen sügavalt seda meelt. Ma vaatan, Konkurentsiameti omaaegne ettepanek, mida ma toetasin, täiesti loogiliselt üles ehitatud, ma ei näe põhjust, miks me käsimüügiravimeid ei või avaramalt müüa.

Öeldakse, et inimesi nõustada ei saa, aga kus nüüd eile see nõustamine oli? Apteegid kinni, ei saanud keegi sealt mingit nõu.

Ma usun, et selles valdkonnas, mis puudutab ennekõike kättesaadavuse tagamist, on tõsist ja kiiret tegevust vaja teha. Ja me jätkame seda arutelu pärast lõunat.

 

Sven Soiver, TV3 „Seitsmesed uudised“

Küsimus välisministrile. Kas võib mõjutada ja mis suunas võib mõjutada Eesti rahvusvahelist suhtlust Mart Helme väljaütlemised nii selle kohta, et Soomes on valitsuses mitmeid rumalaid inimesi, kui ka see, et Saksamaal armee või kaitsevägi tegutseb luuavartega? Kas see võib mõjutada, kas see on juba mõjutanud?

 

Urmas Reinsalu

Ei. Ma arvan, küsimus sellest, mis puudutab nüüd seda, kas riikidevahelised suhted või Eesti-Soome sild on tugev ja kindel ükskõik millise ühe või teise avalduse peale. Ma arvan, on. Selles ei ole … See sild on üles ehitatud nii meie sõdurite vaprusega kui meie rahvatruudusega üksteise vabadusele. Ja üks või teine sõnavõtt siin seda küll kuidagi ei mõjuta.

Mul oli esmaspäeval ka oma Soome kolleegiga vestlus. Mu Soome kolleeg saatis mulle täna kirja. Ma tegin ettepaneku, et Soome ja Venemaa rahulepingu originaal tuua tegelikult Tartusse vaatamisele. Aga ta vabandas ja ütles, et kuna see on nii õrnas olukorras, see lepingu originaal, seetõttu seda ei ole võimalik tuua.

Aga jah, järgmisel aastal meil seisab ees ju mõlema riigi puhul suur juubeliaasta nende lepingute puhul. Nii et ma ütlen nõnda, et riik määratleb oma välispoliitikat tugevalt selle valitsuse ajal nagu varasemate varasemate valitsuste ajal. See rajaneb järjekestvusel, see rajaneb sellel, et me saame aru oma liitlaste huvidest, mõistame seda, teeme koostööd.

Erinevad analüüsid, hinnangud ühe või teise isiku poolt, neid ei saa ega tohi üle kanda riikidevaheliseks suhtlemiseks. Seda keegi ei teegi üheski riigis. Ei mäleta meie ühe inimese seisukohta, ei tee seda teised riigid. Inimesed ütlevad, inimesed räägivad, aga riigid suhtlevad omavahel nii, nagu riikide suhtlemise kanalid on.

 

Mart Helme

Ma selle Saksamaa kohapealt täiendan. See, mida ma ütlesin, on ammu teada avalik teave. Umbes poolteist aastat tagasi või umbes nii ilmus sellekohane artikkel Postimehes. Uutes Uudistes on see artikkel refereeritud kujul kättesaadav, vist eilsest või üleeilsest. The Washington Post on sellest kirjutanud. Me kõik teame, et NATO liitlaste surve Saksamaale kaitsekulutuste tõstmisel on samuti suur. Saksamaa on samme astunud selles suunas.

Ega siin ei ole selles mõttes ju midagi uut ei sakslastele ega kellelegi teisele. Võib-olla natuke ootamatu on see, et niisugused sõnad minu suust tulid, aga ma ütlen siinkohal, et ma olen 14 aastat töötanud lektorina ülikoolis ja ka see oli mul loeng. Ja see lõik sellest loengust oli tegelikult väga lühike. Loeng käsitles põhimõtteliselt teemat „Demokraatia või demokratuur“ – missugused on tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas ilmingud, mis peaksid meid kõiki muretsema panema. Kas me näeme fassaadi taga, demokraatliku fassaadi taga toimumas mingisuguseid arenguid, mis võivad viia demokratuurini, nagu meie seda ütleme, ehk olukorda, kus vormiliselt on kõik just nagu demokraatlik, aga tegelikult demokraatiat kuritarvitatakse ja juhitakse kuidagi nii, et sisuliselt teatud jõud moonutava rahva tahte teistsuguseks.

See oli selline arutelu, loeng. Ja nagu minu loengud tavaliselt on, teen ma ikka ekskursse ka muudesse, kõrval valdkondadesse. Sealt ka siis see niisugune väike mõttearendus. Aga ma arvan, et seda mõttearendust ei ole mõtet püüda kuidagi mingisuguseks suureks välispoliitiliseks skandaaliks teha. Sest veel kord: see kõik on olnud ajakirjanduses, avalikkuses juba pikka aega teada, sh Eesti meedias ilmunud.

 

Sven Soiver

Samal teemal jätkuküsimus peaministrile. Mis tundeid teis tekitab see, et nüüd vist juba mitu kuud peate riigikogus iga nädal käima ja arupärimised teile on teemal, mida Mart Helme ütles, mis rollis ta ütles, oli ta siis minister, valitsuse liige, teie asemik või hoopis lektor? Kas see häirib teid, on see teie arvates opositsiooni kisu, üle reageerimine või te näete siin murekohta?

 

Jüri Ratas

Aitäh küsimuse eest! Ma ütlen ausalt, et infotunnis on palju huvitavam olla, kui on küsimusi. Siin mingil hetkel polnud küsimusi, siis mul oli väga huvitav kuulata ka neid debatte ühe kõrvaga ja teiselt poolt valmistada ette järgmisi kohtumisi. Nii et täna on opositsioon valinud jälle uue taktika ja see on nende õigus infotunnis.

Kas see on opositsiooni kius? Eks opositsioon teeb ju oma poliitilist tööd ja siin armsa ja härda jõulukuuse all nüüd öelda, et nad kiusavad … Eks nende soov on ju poliitiliselt arusaadav. Nende soov on tõusta opositsioonist koalitsiooni ja kõiki neid vahendeid nad kasutavad, teevad oma tööd tublisti. Aga ma arvan, et koalitsioon teeb seda tööd palju paremini.

Nüüd, kui te küsite, kas see mind kuidagi häirib või, ma ei tea, kas see kuidagi pahandab, siis see on ju arusaadav, et koalitsioonis tegutsedes on alati väga palju keerulisi olukordi ja sa pead nendele küsimustele alati vastama. Ma arvan, et see käib selle töö juurde.

 

Joosep Tiks, Eesti Päevaleht

Tahtsin natuke seda valitsuse tehtud tööd kvantifitseerida ehk siis küsida: enne kui nüüd hoogkorras läks otsuste vastuvõtmiseks siin täna, võib-olla ka eile, näiteks üleeilse seisuga mitu protsenti või mis mahus oli valitsuse iseendale seatud eesmärgid ehk siis tegevuskava täidetud?

 

Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei tea, kas see hoogtöö on või ei ole. Ma olen olnud siin kolm aastat ja eks see aastalõpp nagu ütles ka Urmas, mingis mõttes see on selline emotsionaalne. Sa soovid, et saaks nii palju kui võimalik asju ära teha. See on alati olnud aasta lõpupoole. On olnud mõnikord pikemad kabinetid või istungid. Ja loomulikult on ka ju soov anda riigikogu menetlusse need seaduseelnõud, mis ikkagi valitsuses valmis on.

Nüüd protsendi osas. Kokku oli Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis käesolevaks aastaks ette nähtud ülesandeid 195, millest praegu on täidetud 116 ülesannet ja see on 64%.

Kui vaadata, võrrelda seda eelmise aasta skooriga, seal oli neli kuud rohkem – meil on kaheksa kuud olnud aega, tookord oli 12 kuud aega –, siis seal oli vist 72 ülesannet 102-st. Siis oli protsent 77,5.

 

Urmas Reinsalu

Aga noh, kui öelda … Mul tuli ka meelde, kui mõtlesin selle aasta peale, et eelmisel aastal lugesime neid protsente. Eks nad niisugused kuivad mõõdikud on. Aga ma mäletan küll – oli ju ka küsimus, mis viimane kord küsiti – ja ma hakkasin mõtlema, et kui ma olen peaministri kõrval istunud eelmisel aastal infotundides, siis ega seal muud teemat ei olnud kui viina hind, viina hind, viina hind, õlle hind, õlle hind, õlle hind, viina hind. Ja tegelikult ausalt öelda üldiselt praegune asi tundub palju antropotsentrilisem või inimlikum. Kui räägitakse Mardist, räägitakse inimesest. Ega meil elu kese ei ole viin, eks ole.

 

Mart Helme

Ma omalt poolt ütleksin, et me saime nüüd vastu näppe sel nädalal apteegirefomiga. See on tegelikult väga hea õppetund sellele koalitsioonile. Me oleme tegelikult seda arvesse võtnud kogu aeg, tööd tehes, et meil peaks olema asjad nii lõpuni läbi räägitud kabinetis, koalitsioonis, valitsuses, et me vastu näppe niimoodi ei saaks nagu selle apteegireformiga.

Aga näete nagu vene keeles öeldakse „чем чёрт не шутит“, eks ole, millega vanakuri nalja ei tee, ikka juhtub. Töö on võtnud nii mõneski küsimuses palju rohkem aega, kui algselt on planeeritud.

Oma valdkonnast võin tuua kindlalt näite sellesama sisekaitsereserviga. See on võtnud palju rohkem aega, sest ministeeriumite vaheline kooskõlastamine. Ma toon teile ka selle näite: varustuse nomenklatuuri väljatöötamine, spetsialistide kaasamine, mida on vaja, missuguseid relvi on vaja, missugust kaitsevarustust on vaja, mida veel on vaja, missugust logistikat on vaja, missugune saab olema komplekteerimise kord, missuguseid seadusandlikke algatusi on vaja – see ei ole nipsu lastes kõik.

Ajakirjanikul on väga lihtne ironiseerida, nagu ma täna ka kuskilt lugesin, see oli vist Päevalehes, et valitsusel saavutusi ju praktiliselt ei ole. No aitäh! Me siin laua taga oleme täiesti vastupidisel arvamusel. Me arvame, et meil on päris palju saavutusi. Ja me arvame, et me oleme tohutult palju ära teinud eeltööd selleks, et meil uue aasta esimesel poolaastal oleks veel rohkem saavutusi.

Aga sellele on tõesti eelnenud väga-väga tõsine töö, mis tihtipeale [takerdub], midagi ei ole teha – paneme juba asja üles, et läheks kabinetti, oleme sunnitud mõne päeva pärast maha võtma, sest kuskilt ministeeriumist tuleb, et neil on märkused, neil on arusaamatused, nad tahavad täpsustada, neil on vaja seda, teist, kolmandat. Ja nihkub nädala võrra edasi. Siis nihkub veel nädala võrra edasi.

Aga see ei ole maha visatud aeg. See on aeg, mis on vaja ettevalmistamiseks, et me ei saaks vastu näppe, kui asjad lähevad kuskile riigikokku või ka juba rakendusse.

 

Urmas Reinsalu

Võib-olla selle valitsuse kõige suurem saavutus see aasta või kaheksa kuuga ongi mitteotsus. Me pole uusi makse eesti rahvale ega Eesti ettevõtetele kehtestanud.

 

Allan Rajavee, Äripäev

Küsimus peaminister Jüri Ratasele. Rahandusminister Martin Helme andis ülevaate riigi osalusest ettevõtluses. Ja üks teema, mida ta ka vist eile puudutas, oli Enefit Greeni aktsiaemissioon. Millises tempos sellega plaanitakse edasi liikuda?

 

Jüri Ratas

Jah, aitäh! Kuna see on mõnes mõttes ka ju tundlik küsimus, et siin on ka teatud reeglistik üldjoontes ju see põhimõte, kui see koalitsioon sai loodud, mis me panime paika, et me soovime meie, ütleme siis, väärtpaberi või börsi aktiviseerida.

Me peame seda õigeks, et teatud osa sellest peaks minema börsile ja seal oleks võimalik ka just seda rahvaaktsia mõtet võib-olla veel tugevamalt rakendada, kui see oli Tallinna Sadama puhul.

Nii et me oleme sellest tegelikult ülevaate saanud, eile saime sellest ülevaate. Ja küsimus on nüüd, mis konkreetses tempos. Tehakse ettevalmistustöid ja siis täpne ajakava ja kriteeriumid tulevad järgmisel aastal valitsuse lauale.

Aga jah, ma arvan, et see on mõistlik. Ma mäletan, et kui see Tallinna sadam oli, siis eelmine riigi äriühing, mis läks börsile, oli vist isegi eelmisel sajandil, kui ma ei eksi. Vahepeal on olnud omavalitsuse, üks Tallinna Vesi ja kolm-neli vist või kaks-kolm eraettevõtet.

Ma loodan väga, et see annab just ka heas mõttes sellele meie finantsturule rohkem aktiivsust juurde ja annab ka Eesti inimestele võimalusi üheks uueks alternatiiviks, kuhu oma oma sääste panna ja oma investeeringuid teha.

 

Juhataja

Ma rohkem küsimusi ei näe. Pressikonverentsi läbi. Suur tänu kõigile!

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-