Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 20. detsember 2018

21.12.2018 | 11:17

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil Stenbocki maja Riigivanemate saalis osalesid peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar ja justiitsminister Urmas Reinsalu.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: 
https://youtu.be/tO7KEFAW_qo

Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teeme seda täna siin, erakorraliselt Riigivanemate saalis. Põhjuseks see, et valitsus teeb ka väikse tagasivaate oma aastale. Samuti oli valitsuse istungil täna valitsuse tegevusprogrammi kokkuvõte. Teie ees on peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar ja justiitsminister Urmas Reinsalu. Alustuseks sõna peaminister Jüri Ratasele.

Jüri Ratas
Head ajakirjanikud, tere päevast ja suur tänu tulemast! Me lõpetasime oma 20. detsembri valitsuse istungi ja oli ka kabinetinõupidamine. Istungil oli kokku siis 31 päevakorrapunkti, nendest 25 me kiitsime heaks ja kuue osas tuleb veel lisaarutelusid pidada. Samuti oli kabinetiistung, seal oli viis päevakorrapunkti ja seal said kõik punktid otsuse.

Nüüd kui võtta see tänane istung, mul on hea meel, et me kinnitasime õpetajate järgmise aasta miinimumpalga 1250 eurot. See tähendab seda, et järgmisel aastal saab olema õpetajate keskmine palk suurusjärgus 1500 eurot kuus. Ja eks õpetajate palk on viimastel aastatel pidevalt kasvanud.

Samuti me eraldasime valitsuse reservfondist 135 000 eurot siis Siseministeeriumi valitsemisalale, mis oli seotud siis paavst Franciscuse visiidi turvalisuse tagamisega.

Istungil saime ülevaate ka valitsuse tegevusprogrammi täitmisest. Valitsusel on siis selle aasta algusest kuni detsembrini on ette nähtud 365 erinevat ülesannet, millest circa 94% on täidetud. Seega on suur osa valitsuse programmist saanud heakskiidu.

Nüüd lõppeva aasta kokkuvõte, nagu see tänane pressikonverents suuresti ka on. Kindlasti ma tooksin välja siin mõned selliseid võib-olla kuupäevad ja sündmused, mis minu meelest kindlasti jäävad seda aastat saatma. Meil on suur au, et tänane valitsus saab oma tööd teha Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal ja kindlasti see on midagi erakordset ja erilist, nii et see on seda aastat saatnud nii meie külades, meie valdades kui ka linnades, aga väga palju tegevusi on toimunud ka väljaspool Eestit.

Teiseks ma kindlasti tooksin välja paavst Franciscuse visiidi Eestisse septembrikuu lõpus, 25. septembril. Ja teatavasti viimane selline visiit oli aastal 1993.

Nüüd, minu jaoks on kindlasti oluline olnud ka NATO tippkohtumine, mis oli 11.-12. juulil. See oli kindlasti märgiline.

Tallinna digivaldkonna tippkohtumine selle aasta oktoobrikuu keskel, 15. ja 16. oktoobril. Ja kindlasti me soovime selle rahvusvahelise konverentsi ja tippkohtumisega edasi minna ka järgmistel ja järgnevatel aastatel. On hea meel, et 15. septembril toimus ka maailmakoristuspäev, kus üle 150 riigi võttis osa, ja tegelikult see initsiatiiv sai alguse just siit tublide Eesti inimeste käest.

Ja ei saa kuidagi üle ega ümber selle augustikuu keerulise raketisündmuse osas, mille tulemus on õnnelik õnnetus. Tänu Jumalale! Ja loodame, et see on ka tõsine õppetund kõigile. Eesti oleks kindlasti võinud olla hoopis teistsuguses seisus, kui läinuks ja selle raketi tagajärjed olnuks teistsugused.

Nüüd, mis osa ma tahaksin kindlasti sellest aastast veel välja tuua, et on olnud fookuses kindlasti tervishoiu rahastamine, selle rahastamise suurendamine, muudatused Eesti pensionisüsteemis, mida ka Riigikogu on heaks kiitnud, kindlasti uus halduskorraldus ja edasiminek riigireformiga.

Ning kõige olulisem on olnud kindlasti maksupoliitiline otsus, mis on seotud siis maksuvaba tulu reformiga, 500 euroga, ja tõesti, mille eesmärk on olnud vähendada ebavõrdsust, suurendada ühiskonna kindlustunnet, kindlasti ka sidusust. Minu meelest see, et tänane valitsus on võtnud tugeva sihi väga mitmes valdkonnas ka palgatõusudeks siseturvalisuses, politsei- ja pääste-, kultuurivaldkonnas, haridusvaldkonnas, sotsiaalvaldkonnas, aga ka infotehnoloogias, need on kindlasti kõik olulised lülid Eesti ühiskonnas ja avalikus sektoris, mis igapäevaselt ju teenindavad meie inimesi ja ehitavad loomulikult ka Eesti tulevikku. Me oleme pidanud tegelema jätkuvalt erinevate ID-kaardi probleemide ja väljakutsetega. Ja see, et tegelikult Eesti on saanud selles sellega hakkama, me oleme need probleemid suutnud ära lahendada, see on kindlasti suur tänu siin nii RIA-le kui ka Politsei- ja Piirivalveametile ning kõikidele teistele, kes on aidanud kaasa selleks lahenduseks.

Nüüd, mis ma tahan öelda? Välispoliitilises dimensioonis ma mainisin juba NATO-t. Kindlasti seda aastat jääb saatma Euroopa Liidu siseselt Brexit. Ja nagu me kõik teame, siis tegelikult seda lõpplahendust ei ole veel jätkuvalt. Aga ma usun seda, et me võime 2018 öelda, et rahvusvahelises pildis nii NATO kui ka Euroopa Liidu mõttes Eesti on oma positsiooni tugevdanud ja on jätkuvalt aktiivne panustaja mõlemasse.

Ma kindlasti ei arva, et saab öelda, et nüüd on valitsuse töö valmis ja töö on tehtud. Ei ole. Ei ole ka selle valitsuse töö tehtud. Valitsus töötab edasi aktiivselt kuni järgnevate korraliste valimisteni, 3. märtsini, ja siis otsustab kõrgeim võim, kes selle töö üle võtab.

Ma igal juhul soovin südamest tänada enda poolt Indrek Saart ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, kindlasti Urmas Reinsalu ja Isamaa liitu, aga ma soovin tänada loomulikult ka ametkonda kõikides ministeeriumites, kes on aidanud seda selle aasta tööd teha. Aitäh teile!

Head ajakirjanikud! On olnud suurepärane võimalus alati vähemalt neljapäeviti reeglina kell 12 kohtuda pressikonverentsidel.

Ja minu tänusõnad lähevad kindlasti ka opositsioonile Riigikogus, kõikidele erakondadele, kes on siis teinud opositsioonitööd. Nii et kokkuvõtvalt ma väga loodan, et 2018 Eesti inimestele on andnud juurde kindlustunnet, on andnud juurde ühtsustunnet, on ebavõrdsust vähendanud ja kindlasti on andnud selle signaali, et mitte keegi ei pea Eestimaal tundma ennast vähem väärtuslikuna. Aitäh!

Juhataja
Kultuuriminister Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Tervist! Ja head juubeliaasta jõuluootust võiks siis selles kontekstis ilmselt soovida.

Kindlasti on see juubeliaasta eriline hetk ja see on suur õnn sellisel ajal elada vabas Eesti riigis, mis saab tähistada 100 aasta juubelit. Ma loodan, et selle aasta õppetunnid panevad meid ka sügavalt ja põhimõtteliselt järele mõtlema selle üle, mida tähendab vaba riik, vaba kodanik, millised on vabaks olemise eeliseid ja millised on need kohustused, mida me kodanikuna peame meeles pidama, kui me tahame sisuliselt ju tegelikult olla vaba riik. Ja võib-olla ka pühade ajal on aega nende asjade üle põhimõtteliselt mõelda.

Aga juubeliaasta on toonud väga palju rõõmustavaid sündmusi. Ma tahan tänada kõiki neid kümneid tuhandeid inimesi, kes Eesti Vabariik 100 ametliku programmiga on olnud seotud, aga ühel või teisel moel oleme kõik ju ka mitteametlikult seda pidupäeva tähistanud, nii et tahan tänada kõiki Eesti inimesi, kes juubelit on aidanud läbi viia. Ma arvan, et see on olnud erakordne aasta nii siseriiklikult kui kui väljapoole Eestit.

Mitmed asjad, millest aastakümneid ei juletud isegi unistada, on saanud sel aastal teoks. Nii näiteks meil on nüüd Arvo Pärdi Keskus Eestis. Arvo Pärdi fenomeni kirjeldamisel jääb alati sõnadest puudu, seega ma ei hakka seda tegema. Aga ka see, et Eesti kunst koos teiste Balti riikide sümbolistidega oli väljas Orsay muuseumis, seda külastes maailma kunstimekas Pariisis veerand miljonit inimest. Michel Sittow sai 500 aastat peale oma tegutsemisaega endale personaalse isikliku esimese näituse, mille jaoks koguti kokku ta tööd väga erinevatest galeriidest maailmas, mis algas Washingtonis ja oli kõigi aegade seni külastatuim näitus Kumu kunstimuuseumis. Ja nii võiks jäädagi tegelikult neid sündmusi lugema. Meie filmiprogramm, see, et Eesti festivaliorkester osales BBC Promsil, grammofoniauhind Neeme Järvile ja filharmoonia kammerkoorile jne.

Aga kõik see juubeliga seonduv pidulikkus ei ole veel sugugi möödas. Tähistame järgmine aasta edasi. Ja eriti uhke on teadmine, et 150 aastat esimesest laulupeost saab järgmine aasta tähistatud. Ja selle jaoks me oleme saanud ka uue katuse ilma igasuguste katuserahadeta. Ehk siis lauluväljak on saanud uue laudise laulukaarele. Mul on hea meel selle koostöö üle, mis meil on Tallinna linnaga selle olulise objekti korrastamisel.

Aga on palju muid riigis olulisi teemasid, millest kindlasti tuleb rääkida juubeliaasta taustal. See meie turvatunne, ma arvan, et me oleme astunud väga suure sammu sel aastal tegelikult edasi läbi erinevate tegevuste, läbi erinevate erinevate valdkondade, erinevate tegevuste, selle jaoks, et ühiskonnas turvatunnet suurendada.

Ja üks nendest näidetest on kindlasti jätkuvalt lastetoetused. Ja kolmanda lapse toetus tõi sel aastal kaasa hüppelise kolmanda laste sündide arvu tõusu, mille üle on ainult hea meel. Ja kui me räägime sellisest rahvuslikust turvatundest ja pikemas perspektiivis loomulikult sündide arv on sellest üks väga oluline osa.

Tervishoiu lisaraha juba peaminister ka mainis. Üks väga oluline pool on see, et Eesti arstid ja õed tahavad taas töötada Eestis, nende töötingimused ja palgad on piisavalt motiveerivad. Aga kindlasti ka ravimihüvitis ja hambaravihüvitis, millest nüüd esimesest on kasu saanud juba 10 000 inimest ja teist on kasutanud 200 000 inimest, mis kõik näitab, et tegelikult väiksemate sissetulekutega inimeste jaoks selliseid toetusmeetmeid on väga vaja.

Siseturvalisuses ka palgatõusud, mida, mida peaminister mainis. Lisaks sellele, et seal on olulised palgatõusud kavandatud ka järgmisel aastal, on ka 45 piirkonnapolitseiniku lisandunud ja kahekordistunud kiirreageerijate hulk.

Ja mis puudutab tuleohutust, siis just kõige suuremate n-ö riskiperede puhul kahe aasta jooksul – juba sellest aastast algas, see projekt kestab ka järgmine aasta – muudetakse tuleohutuks vähemalt 700 kodu. Algavate pühade taustal, kus kasutatakse palju elavat tuld, minnakse võib-olla oma maamajja, tahan ma väga kõigile Eesti inimestele südamele panna: olge veendunud, et teie kütteseadmed on ohutud ja palun kontrollige üle oma suitsu- ja vingugaasiandurid, et need pühad mööduksid võimalikult turvaliselt.

Ettevõtluses on see nüüd natuke pikem periood, seda projekti on sotsiaaldemokraadid ajanud kogu selle mandaadi ajast, nii et aastast 2015 on 400 korterelamut riigi abiga saanud renoveeritud. Me võime täna öelda, et Eesti ettevõtluskeskkond on start-up’ide jaoks maailma parim.

Ja sel aastal töötati välja ka mitu – ma ei taha kasutada sõna „meede“ –, jah, töötati välja mitu erinevat moodust, kuidas muuta Eesti e-riik efektiivsemaks. Nagu ettevõtlusminister on öelnud, me kratte ei karda, me kasutame neid hea meelega, kui nad teevad meie elu mugavamaks. Ehk siis paljud riigi teenused tulevikus saavad inimesed kätte automaatselt – nad ei pea selle jaoks enam eraldi taotlusi esitama – ja ka riigiga suhtlemine peaks minema oluliselt mugavamaks.

Välisministeeriumi koha pealt tahan ka tuua üles mõned teemad. Küberjulgeolek ja digiküsimused. Esimene küberjulgeoleku erivalitsuse diplomaatiline esindaja, digiküsimuste erivolitusega diplomaatiline esindaja, need on meie jaoks jällegi, ka sellest turvalisuse poolelt, väga olulised tänasel päeval.

Ja kultuuris loomulikult, et pean taas rõhutama seda, et kultuuritöötajate palk tõusis märkimisväärselt sel aastal, tõuseb ka järgmisel aastal. Me saame praegu välja öelda, et järgmisel nädalal saame sõlmida kultuuritöötajate ametiühinguga palgaleppe, mis sätestab kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalgaks 1300 eurot, tõus 13%. Ja see annab meile teadmise, et aastal 2020 on võimalik ära täita kultuuripoliitika põhialustes võetud eesmärk jõuda järgi Eesti keskmisele palgale.

Kui me alustasime selle protsessiga 2015. aastal, siis oli kultuuritöötaja miinimum 730 eurot, Eesti keskmine 1070. Me oleme peaaegu Eesti keskmisele palgale järgi jõudnud. Kui järgmisel aastal veel teha täiendav samm, siis ka jõuame. Selle ajaga, nelja aastaga on kasvanud kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk 78%.

Ja spordivaldkonnas tahan meelde tuletada, et sellest aastast käivitus ka üks pikka aega oodatud ja selleks on tööandja maksuvabastus, kui ta toetab oma töötaja spordiharrastusi. Ma loodan, et kõik siinviibijad juba kasutavad seda, või kui ei kasuta, siis tuletavad tööandjale meelde, et järgmisel aastal peaks kindlasti eelarves selleks vahendid ette nägema. See on kuni 400 eurot aastas.

Ja loomulikult on mul hea meel selle üle, et me oleme oluliselt suutnud suurendada tasuta keeleõppe kohtade arvu ja sisuliselt on tööd alustanud nii Tallinna kui ka Narva eesti keele majad, kuigi pidulikud avamised alles seisavad ees.

Õpetajate palgatõus, mis on ka sotsiaaldemokraatide jaoks olnud läbi aastate oluline teema. Mul on hea meel, et me oleme seal saanud suure sammu edasi ja õpetaja keskmine palk järgmisel aastal jõuab 1500 eurole. Sotsiaalvaldkonna palgad saavad järgmisel aastal tuge, selleaastane kokkulepe on väga positiivne.

Ja kui me vaatame erinevaid näitajaid, mis puudutavad ühiskonna arenguid õigluse seisukohast ehk siis sissetulekute või siis ebavõrdsuse näitajaid ja suhtelist vaesust, siis on need üldjoontes kogu aeg paranenud. Me oleme viimasel aastal, sel, käesoleval aastal teinud ka mitmeid olulisi samme selles suunas.

Kindlasti tahan siin toonitada tulumaksuvaba miinimumi kolmekordistamist, mis on madalamapalgalistele inimestele andnud oluliselt rohkem raha kätte.

Aga värskete suhtelise vaesuse ja absoluutse vaesuse näitajate pealt 2017. aastast näeme me ühte ka väga murelikuks tegevat trendi, ehk siis üldise sissetulekute kiire kasvu tingimustes on pensionäride vaesusnäitajad halvenenud. Sestap on mul hea meel ja ma vaatan optimistlikult sellele, et mitmed erakonnad on oma valimisvalimislubadustes väga tõsiselt tegelenud ka pensionite küsimusega.

Ma arvan, et Eesti ühiskond peabki jälgima väga pingsalt, mida järgmises koalitsioonileppes selle koha pealt kokku lepitakse, sest me ei tohiks kuidagi lubada seda, et mingil osal meie elanikkonnast muutub elu vaesemaks ja nende võimalused vähenevad võrreldes kõigi teistega. Me peaksime jätkuvalt liikuma selles suunas, et ühiskond oleks solidaarsem ja õiglasem.

Ja selle eest, et me oleme sinna suunas järjekindlalt liikunud, tahan ma väga tänada koalitsioonipartnerid, kellega on olnud rõõm sel aastal koos töötada. On olnud lõbusamaid ja veel lõbusamaid hetki. On olnud üksjagu vaidlusi, aga ma loodan, et nende tulemusena on lõpuks asjad saanud selgemaks ja meie elu liigub paremuse suunas.

Ja kuna väljas on tulnud lumi maha, siis ma loodan, et ma pühade ajal kohtan teid kõiki ka erinevatel suusaradadel.

Juhataja
Justiitsminister Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu
Jah. Tere päevast! Ilusat jõulu kõigile koalitsioonipartneritele ja kõigile, kes poliitikat teevad või poliitikast huvituvad või kõigile toredatele Eesti inimestele ka Isamaa poolt!

Eile asuti realiseerima Danske panga rahapesuga seotud esimesi juhtumeid. Siin ma igal juhul tunnustan prokuratuuri tööd. 2017. aastast prioriteet prokuratuuri arendamisel on olnud finantskuritegude uurimine. Prokuratuur on saanud lisavahendeid, mis võimaldas ka eriprokuröri ametissenimetamise puudutavalt finants- ja majanduskuritegusid. Eks prokuratuuri oli muidugi kimbatuses, kui selle aasta suvel süüdistati, et miks te kriminaal asja ei algata, kui Browderi avaldus tuli. Tegelikkuses see uurimine käis juba pikka aega, aga uurimise tulemuste kahjustamise vältimiseks seda ei avalikustatud. Nii et tõde ei tohi jääda vaka alla ja süüdlased peavad saama karistuse.

Teine oluline asi, mida valitsus arutas ja võttis põhimõttelise suuna, mis puudutab siis isiklikuks otstarbeks autorite loomingu kasutamist, nn tühja kasseti süsteem. Ja valitsus võttis kursi sellele süsteemile, et seda hakatakse kompenseerima tulevikus riigieelarvest. Mingeid lisamakse nutiseadmete või mingite endiste salvestusseadmete või esitusseadmete eest ei hakata kehtestama. See summa saab olema minimaalselt kaks miljonit eurot. Ja seda hakatakse siis perioodiliselt tulevasest süsteemis ümber vaatama, lähtudes tarbimisuuringutest.

Nüüd, juttu on olnud sellest, et Eesti Vabariik on saanud 100, me oleme seda väärikalt tähistanud. Minu jaoks võib-olla kõige tähendusrikkam kingitus, mida Eestile on tehtud, on see, et me oleme saanud – sellel aastal saime – kuuenda rahvuspargi, Alutaguse rahvuspargi. See oli Gustav Vilbaste unistus juba 1920. aastatest ja selle üle 43 000 hektarise rahvuspargi projekti suutis Siim Kiisler ette valmistada Ida-Virumaal. Ma arvan, et see on see, et Eesti on see maa, see rahvas, see kultuur, mis peab kestma. See, et elamisväärne maa oleks meie lastele ja lapselastele. Ma arvan, et arvestades neid unikaalseid looduskooslusi ja ka rannakooslusi, mis on Alutagusel, see oli ilus kingitus.

Nüüd, sellel aastal me oleme teinud sotsiaalvaldkonnas, ma arvan, kaks põhimõttelist reformi. Kui kõik ajakirjanikud või kes kõik võtsid seisukohti, et see valitsus ei tee mitte midagi, siis tekkis segadus, et kuidas see valitsus ometi julges läbi mõeldamatult teha pensionireformi. Aga tegelikkuses see on muidugi olulise, kaaluka perspektiiviga reform. Me suutsime selle Kaia Iva vedamisel ära teha.

Ja teine teema puudutab töö- ja pereelu paindlikumat ühitamist, millele meie unikaalse vanemahüvitise süsteemi ühe probleemina on aastaid ja aastaid osundatud, eriti just noorte vanemate poolt. Ja me suutsime ka vanemahüvitise reformi ära teha.

Puutuvalt meie riigi majandus- ja rahanduskeskkonda, võime öelda, et see on korras. Meil on Eestis majanduskasv, meil on tootlikkuse kasv reaalnäitajates, meil on madal tööpuudus ja meie riigi finantskeskkond, riigi rahaline olukord on korras. Selle eest tõesti on positiivne vaadata, et järgmise aasta eelarve on tasakaalus.

Ja puutuvalt nüüd meie poliitikas minevikku, siis ma usun, et minu jaoks kahtlemata üks niisugune inimlik tähtsündmus oli kommunismiohvrite memoriaali avamine sellel aastal Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeval. Ja noh, mille üle mul on eriti hea meel, et me tegime seda pikalt, valmistasime ette. Aga mulle tundub, et võib-olla vähe oli asju Eestis, ühiskonda kõnetanud asju, mille suhtes valitses konsensus sellel aastal, oli ta siis, käsitleme seda vooruse või probleemina. Aga selle mälestusmärgi võttis Eesti rahvas omaks. See on kindlasti vast nendele autoritele ja loojatele kõige suurem tunnustus.

Nüüd, kõneldes mälust minevikus, ma mäletan, kui me olime siin aasta tagasi, samamoodi jõulude eel kokkuvõtteid tegemas, siis keegi ajakirjanikest küsis, et mis siis on tegemata jäänud, mis on kripeldama jäänud. Ja ma tõin ühe teemana esile loomulikult ühiskonnas palju kõneainet tekitanud küsimuse, kus parlament ei leidnud piisavalt jõudu lahendada Konstantin Pätsi ausamba küsimus. See oli teema, mida ma aasta tagasi siin laua taga meelde tuletasin. Ja mul on hea meel, et me oleme haaranud härjal sarvist. See valitsuskoalitsioon on surunud läbi eelarve, kus on raha selleks ausabmaks sees. Kõik, siin ei ole midagi rääkida.

Taavi Minnikul oli hea artikkel Postimehes, kus ta andis sellele õige perspektiivi. Tallinna linnavalitsus ei ole ka uimerdanud, on komisjoni kokku pannud, asjatundjaid-asjamehed. Ja loomulikult me teeme seda ausammast ju tegelikkuses vabadussõtta, Eesti riigi vabadussõtta  viinud mehele ja ühele kesksele riigi loojale.

Nüüd, kui me mõtleme selle riigi hoidmise kohustuse peale, hoolsuskohustuse peale, siis rahvusvahelise õiguse suhted maailmas muutuvad, riikide, ka Euroopa Liidu meie liikmesusest võivad tuleneda väga erinevad kitsendused meie riigi riigiõiguslikule olemusele. Kaasaegne riiklus ja selle käsitlus rahvusvahelise õigussüsteemis, see vajab – selleks, et me seda riiki kui ideed suudaksime praktikas realiseerida riigiõiguslikus tähenduses – meilt selle pidevat mõtestamist. Selle jaoks on Justiitsministeerium pidanud vajalikuks eraldi sihtrahastu loomist riigiõiguse sihtkapitalile. Selle mõte on just nimelt meie rahvusliku riigiõiguse teadusprojekte toetada, õpikute, artiklite, meie ülikoolides riigiõiguse õppejõudude toetamisega, selleks, et meil oleks, kui me vaatame täna Eesti Vabariigi 100 perspektiivis, et meie n-ö riikluse idee, riigiõiguslik mõte ka inimeste põhiõiguste arenemist kaasaegsemate põhiõiguste laiendamisel, et me suudaksime olla siin ise oma saatuse peremehed, et meil ei oleks niisuguseid heitlikke käsitlusi tulevikku vaadates, vaid me suudaksime oma tulevikku ja ka maailmas juhtuvat prognoosida. Ja ma täna kirjutan alla selle lepingu Justiitsministeeriumi ja Eesti Teaduste Akadeemia presidendiga. See sihtkapital asutatakse Eesti Teaduste Akadeemia juurde. Selle sihtkapitali sisulist tööd korraldava nõukoja juhiks saab endine Riigikohtu esimees, Euroopa kohtunik härra Uno Lõhmus.

Nii et veel kord: ma tahan öelda tunnustavad sõnad kõigile, kes on panustanud nendesse olulistesse algatustesse, mis meil Eestis sellel aastal on aset leidnud, ja ma soovin kõigile rahulikke valgeid jõule. Ma loodan, et inimesed leiavad võimaluse ka puhata 27. ja 28. detsembril. See on oluline, et see nädal võiks meil olla. Me oleme Eesti Vabariigi 100. aastapäeval selle nädala ära teeninud. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun, nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud ning küsime mikrofoni.

Fred Püss, Delfi
Küsimus justiitsministrile. Eesti suursaadik ÜRO-s teatavasti hääletas ränderaamistiku poolt. Kas isamaa annab nüüd EKRE-le oma allkirjad, et välisminister Mikserit Mikserit umbusaldada?

Urmas Reinsalu
Aitäh, ma arvan, et see oli kehv hääletus Eesti Vabariigi suursaadiku poolt, teda isiklikult loomulikult sellest eest süüstamata, kuna ta tegutses välisministri mandaadi alusel. Ma olen väljendanud oma ühemõttelist seisukohta ja panin ka ette välisministrile, et me peaksime moodustama Justiitsministeeriumi ja Välisministeeriumi juhtimisel kõigepealt ühe ekspertide töörühma, mis üldse hindab selle leppe nii poliitilisi kui ka õiguslikke mõjusid ja tagajärgi. Ja ma ei teinud seda mitte lihtsalt nii, et idee tuli pähe, vaid tegelikkuses selle aluseks, mida me välisministrile saatsin, oli neli erinevat õigusekspertiisi. Täiendava ekspertiisina, mida ma parlamendile ei ole veel tutvustanud, oli rahvusvahelise õiguse professor Jill Goldenzieli analüüs, aga lisaks ka Saksamaa Max Plancki instituudi, Saksamaa mainekaima rahvusvahelise õiguse instituudi direktori proua on Anne Petersi arvamus. No need tulid ka ajakirjandusele, aga ajakirjandus leidis, et Eesti ühiskonnas neid hinnanguid ei ole vajalik käsitleda või neid tutvustada. See oli ajakirjanduse valik.

Nüüd küsimus, milline riigiõiguslikus mõttes on Eesti Vabariigi staatus selle lepingu suhtes, siis kindlasti Justiitsministeerium viib läbi täiendavad analüüsid puutuvalt kujunenud olukorda, sest olukord on segane. Teatavasti Eesti Vabariigi esindajad Marrakechis, kus toimus selle leppe heakskiitmine, ei osalenud. Ja ma arvan, et see oli mõistlik otsustus, et Eesti Vabariigi esindajad selles ei osalenud. Kindlasti meil on hea meel, et Vabariigi Valitsus seda otsustust selle leppega ühinemise kohta ei langetanud. Ja kindlasti me kaalume kõiki samme, et tõkestada edasisi õiguslikke järelmeid puutuvalt sellesse leppesse. Need kõik küsimused on laual, nagu nad peavadki olema. Aitäh!

Fred Püss
Aga ma küsisin ikkagi, et kas Isamaa kavatseb siis toetada Sven Mikseri umbusaldamist või mitte.

Urmas Reinsalu
Ma vastasin teile. Eile ma saatsin ma kommentaari selle leppe kohta. Küsiti ja taheti kommentaari, mis seal siis minu seisukoht on. Ma ütlesin, et mu seisukoht on endine. Postimehe ajakirjanik, ma vaatasin, saatis tagasi: Reinsalu seisukoht on poolik. Mis tähendab poolik? Mu seisukoht on selline, et Eesti Vabariigi suursaadik on – Postimees esindajat siin ei ole –, et Eesti Vabariigi esindaja ei peaks sellele alla kirjutama. Aga vaat, ei kõlvanud.

Te ju küsite, teile ei kõlba minu vastus. Ma ütlesin, et kõik küsimused on laual, kõik variandid on laual. Me tegeleme sellega, et selle leppe õiguslikke järelmeid Eesti Vabariigile ei tekiks ja poliitilisi järelmeid. Ja me töötame selles keskkonnas, arvesse võttes õiguslikke, poliitilisi, arvesse võttes rahvusvahelise õiguse aspekte. Nii et ärge kartke! Olgu te siis selle leppe entusiast või selle leppe pigem skeptik. Aitäh!

Aleksei Ivanov, PBK
Minu küsimus on kõigile. Kultuurminister juba kõneles sellel teemal, aga võib korrata ka. Vaesus. 44 000 eestimaalast elab vaesuses. Mida see valitsus tegi, et probleemi lahendada? Aitäh!

Jüri Ratas
Aitäh! Kindlasti on tegemist väga tõsise küsimusega, väljakutsega, probleemiga. Mida see valitsuskabinet on selle jaoks teinud, et Eestis ebavõrdsust vähendada, siis need andmed, mis on toodud, on minu teada toodud 2016 võrreldes 2017. aastaga.
Me oleme kõik rõhutanud ja ma rõhutan veel kord, et üks selleks on olnud tõesti see, et tulumaksuvaba miinimumi määra tõsta seda 500 euroni. Me oleme jätkanud üksiku pensionäri toetuse väljamaksmist, oleme toonud täiesti uue meetme sisse, mis on see täiendav retseptiravimi toetus ja mis puudutab ligemale 100 000 Eesti elanikku.

Kindlasti ma mainiksin ära ka täiendavad toetused, mis on seotud hambaraviga. Need on olnud minu meelest väga olulised sammud selleks, et seda vaesust ja ebavõrdsust ühiskonnas vähendada. Täiendav rahastus tervishoidu, et arstiabi oleks rohkem kättesaadav. Nii et need on olnud konkreetsed sammud.

Selge on see, et nii nagu ütles ka kultuuriminister Indrek Saar, me näeme, et eakad, kelle sissetulek on ainult pension, see tähendab ka tulevikus, ma usun, et ka Riigikogu debattides ja Riigikogu valimiste eel, et kuidas siis eakate sissetulekut veel tõsta. Nii et need on kindlasti fookusteemad, ma usun, et ka järgmises valitsuskoalitsioonis ja Riigikogus. Aitäh!

Indrek Saar
Jaa. Peaminister juba mainis neid meetmeid. Üks teema, mida kindlasti tuleb siinkohal ka rõhutada, on see, et kui me jälgime pikemas perspektiivis, mis on juhtunud viimase näiteks nelja aastaga või ka viie aastaga – sotsiaaldemokraadid on kogu selle aja olnud valitsuses –, siis vaesusnäitajad ja ka ebavõrdsuse indeks on kogu aeg langenud. See on olnud stabiilne langus.

Üks väga oluline osa on sellest olnud ka juba eespool mainitud lastetoetuste tõus. Absoluutsest vaesusest ja ka suhtelisest vaesusest on aidatud välja üle 20 000 lapse läbi erinevate meetmete, lisaks lastetoetuste tõusule, mis nende aastate jooksul on rakendatud.

Aga tõepoolest, kui me vaatame nüüd ühte konkreetset lõiget ühel aastal, ja see puudutab siis 2017. aastat võrreldes 2016. aastaga ja pensionäride vaesusnäitajaid, siis kuna kogu ülejäänud ühiskonna sissetulekud suurenesid nii kiiresti ja pensionäride sissetulekud ei jõudnud sellele järele, siis suhtelise vaesuse näitaja, mille järgi seda mõõdetakse, hüppas ka üles ja hüppas kiiremini üles kui pensionäride sissetulekud.

Samas, loomulikult, kui me tunneme ennast suhteliselt vaesena, siis me olemegi vaesed. Ja sellepärast ma ka rõhutasin seda, et kui me räägime järgmisest koalitsioonileppest, järgmisest valitsusest, mis moodustub, siis kindlasti ma loodan, et sellele teemale pööratakse tähelepanu, mida teha, et sellist situatsiooni ei juhtuks või et see ei oleks mitmeaastane tõdemus, et see ei korduks ka 2018. ja 2019. aasta näitajates.

Üldiselt, kui me räägime ebavõrdsus- ja vaesusnäitajatest, meil ei ole veel neid andmeid 2018. aasta kohta. Paraku me näeme neid lõplikke andmeid alles aasta pärast. Aga on väga loogiline, et tulumaksuvaba miinimumi niivõrd hüppeline tõus, selle kolmekordistamine, mis palgasaajatele, kes saavad aasta jooksul keskmiselt palka alla Eesti keskmise, tähendab üle 60 euro kuus täiendavat sissetulekut, see peaks oluliselt ka tegelikult neid ebavõrdsusnäitajaid parandama.

Jätkuvalt jääb küsimus, kas pensionite tõus on piisavalt kiire kogu ülejäänud ühiskonna taustal. Ja sellega peaks eraldi tegelema.

Urmas Reinsalu
No selle suhtelise vaesusega on, noh, selline paradoks, et kui ühiskonnal üldiselt … kui majandusel läheb kehvemalt ja palgakasv aeglustub, siis suhtelise vaesuse näitajad muutuvad väiksemaks. Aga kui ühiskonnal läheb paremini, palgakasv on kiirem, siis suhteline vaesus kasvab. See ei ole mitte tunnetuslik küsimus, suhteline vaesus, vaid see on siis madalaima ja suurima sissetulekurühma n-ö sissetulekute erinevuse kategooria.

Omal ajal, kui olin riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, oli ka üllatav, et majandusbuum oli, siis korraga suhteline vaesus kasvas, siis oli majanduskriis, siis suhteline vaesus vähenes. Ma arvan, et nagu objektiivsem näitaja kindlasti selles loogikas on absoluutse vaesuse näitaja.

Meil selle aasta uuringuid ei ole veel olemas või tulemusi, aga noh, ma olen vaadates neid reaalseid kvantitatiivseid samme, mis on astutud, ma olen kindel, et objektiivse vaesuse näitaja on liikunud vähemuse suunas, mis on igati mõistlik.

Ma usun, et vaesuse puhul on kindlasti tarbimiskoormuse küsimus. Ma arvan, et selle valitsuse puhul on see positiivne, mida me oleme tegemata jätnud, et inimeste, ütleme, toimetulekusurvet mitte kasvatada. Me ei ole kehtestanud täiendavalt pakendiaktsiisi, see oleks löönud inimesi, kes paratamatult, on vaene või rikas, ta käib ikka poes ja ostab süüa, eks ole. Ja oleks see kindlasti löönud valusamalt need tarbimiskoormuse sissetuleku osa mõttes, mis kuluks näiteks sellele, lööks ju väiksema sissetulekuga inimesi.

Samamoodi kinnisvaramaksu ei ole see valitsus kehtestanud. Magusamaks jällegi on ära jäänud.

Ja teine teema, mis puudutab, kus me üllataval kombel olime n-ö sotsiaalmajandusliku mõõtmena härra Ossinovskiga täiesti ühel pool rindejoont, oli küsimus, mis puudutas niisugust laugjat toimetulekutoetuse vähenemist, kui inimene tööle läks. Mis on probleem? Ka Eestis, ma arvan, koputab uksele see küsimus, et meil ei tohi tekkida olukord, kus töö mittetegemine on tasuvam, puudutavalt sotsiaaltoetusi, konsolideeritud, kui töötamine. See on väga ohtlik lõks, see on amoraalne lõks, mida ühiskond ei tohi asetada inimesele, kui inimesed on töövõimelised, loomulikult, ja tööealised.

Küsimus on nüüd selles, et me, vaadates seda ka lastetoetuste tõusu, tegelikkuses lõime selle mudeli, et konsolideeritult inimese toimetuleku toetus, et kui ta läheb ka tööle, siis tegelikult need toetused vähenevad laugelt, et mitte võtta ära inimestel seda … et mitte inimesi panna niisuguse, noh, moraalilõksu ette, et korraga see murdepunkt on selline, et tal ei tasugi ka väikse sissetulekuga tööle minna, sest siis ta kaotab täielikult need toetused. Varem see süsteem nii oli. Ma arvan, et see on väga oluline.

Ja ma usun inimeste õigusesse oma vara peremees olla, olgu seda vara siis vähem või rohkem, ma arvan, et see on niisugune mõttekäik. Ja ikkagi haridus ja töö võimalused, need on kaks asja, mis on ka kindlasti kõige strateegilisemalt vaesuse leevendamise abinõud. Aitäh!

Ingrid Teesalu, TV3 uudised
Minu küsimus on peaministrile seoses ID-kaardi turvaümbrikutega. Mis info teil selle kohta on? Kas tegu on turvariskiga ja mis kavatsetakse ette võtta? Aitäh!

Jüri Ratas
Aitäh! Jah, ma olen saanud ülevaate Politsei- ja Piirivalveameti poolt, et see, mida öeldakse, et neid ümbrikke on võimalik valgustades siis sealt neid PIN-koode näha, ütleb PPA, et jah, see nii on. Ma olen küsinud, et mis hetkest siis selliseid ümbrikke koos ID-kaartidega on välja antud. PPA ütleb täna, et seda on olnud siis sellel kuul, detsembrikuu sees. Ja loomulikult on palutud ka see küsimus siis ju koostööpartnerite poolt lahendada. Siin on teatud … Ütleme, seda riski vähendavatest asjaoludest üks on see, et ei saa ID-kaarti ju enne kasutusse võtta, kui inimene on selle ise oma kätte võtnud. Teatavasti PPA on alati soovitanud neid oma PIN-e siis vahetult, kui see ID-kaart on võetud, ka vahetada ja loomulikult ka see vähendab seda seda riski. Nii et ma väga loodan, et lähiajal see ümbrikuprobleem laheneb. Väga-väga kahetsusväärne, et selline selline asi on juhtunud, aga ma kindlasti usun, et kellegi andmed tänu sellele ei leki ega keegi paharet ei saa neid kätte.

Juhtaja
Kui rohkem küsimusi pole, siis on pressikonverents lõppenud.

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-