Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 21. november 2019

21.11.2019 | 22:54

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ja justiitsminister Raivo Aeg.

 

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=Rwvzeq5HmNI

 

Juhataja Urmas Seaver

Nii, head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, Helme, välisminister Urmas Reinsalu ja justiitsminister Raivo Aeg. Esmalt annan sõna peaminister Jüri Ratasele.

 

Jüri Ratas

Aitäh! Tervist! Urmas on alati öelnud, et tal on hea meel, kui siin mõnikord on rohkem inimesi. Minul on ka täna hea meel. Ma ei ole Uku Toomi väga kaua näinud siin. Nii et, Uku, mul on hea meel, et sa oled siin valitsuse pressikonverentsil. Täitsa siiralt kohe ma ütlen seda.

Nii. No eile oli väga huvitav visiit Hollandisse. Kohtusin seal oma ametikaaslase härra Mark Ruttega, me arutasime NATO teemadel ja Euroopa Liidu teemadel, kahepoolsete suhete teemal.

Oli ka kohtumine Hollandis tegutsevate ettevõtjatega, kes on olnud valmis investeerima ja tegutsevad ka siin Eestis. Päris tore oli see, et nii mõnigi ütles, et nende isa alustas 1990-ndatel investeeringuid siin Eestis ja nemad viivad seda edasi, nii et see oli nii tore ja armas side generatsioonide vahel.

Nii et need olid peamised teemad. Loomulikult kohtumine ka kohaliku eestlaskonnaga. Väga palju eesti tudengid õpib Hollandis, seda oli tore näha ja oli niisugune positiivne kohtumine.

Nüüd riigikaitseseaduse eelnõu. Valitsus kiitis tänasel istungil heaks uue riigikaitseseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Mõlemad eelnõud on mitu aastat kestnud riigikaitseõiguse revisjoni töö tulemus.

Seadusemuudatustega ühtlustatakse nii sõjalisteks kui ka mittesõjalisteks kriisideks valmistumine ja reageerimise alused, erinevad kriisiks valmistumisega seotud tegevused koondatakse ühte kohta, Riigikantseleisse.

Nüüd hädaolukorra seadus. Valitsus leppis kabinetinõupidamisel kokku, et ministeeriumid teevad Lõuna-Eesti tormist lähtuvalt vajadusel ettepanekuid hädaolukorra seaduse muutmiseks ning toovad need järeldused ja õppetunnid siis üle ministeeriumite uuesti jaanuarikuus kabinetti.

Justiitsminister Raivo Aeg tõi kabinetti teema, mis on seotud vast ühe suurima tragöödiaga meie iseseisvuse taastamise perioodil. Jutt on Estoniast, Estonia uurimisest. Valitsus arutas täna ka parvlaev Estonia reisijate, ohvrite lähedaste taotlust algatada uus uurimine laevahuku põhjuste väljaselgitamiseks.

Valitsus otsustas justiitsministri ettepanekul, et seda kohtuotsust me edasi ei kaeba. Eks siis järgnevad sammud tuleb läbi arutada siin lähima paari kuu jooksul.

Nüüd Euroopa Liidu poliitika eesmärgid. Kiitsime heaks Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid järgmiseks kaheks aastaks. See on ministritele ja ametnikele alus Eesti poliitika kujundamisel ja elluviimisel Euroopa Liidus.

Need olid sellised peamised küsimused, mida me täna siis töises korras arutasime nii valitsuses kui ka kabinetis. Aitäh!

 

Juhataja

Siseminister Mart Helme, palun!

 

Mart Helme

Me jõudsime täna siis lõpuks ühele poole välismaalaste seaduse ja mitmete teiste seaduste muutmise seadusega, mis käsitleb massilise sisserände tõkestamist.

Meil oli justiitsministeeriumiga pikalt selline pingpong, et kuidas me selle asja vormistame siin nii, et sellega ei tekiks riivet ega vastuolu põhiseadusega. Ja lõpuks me leidsime need lahendused – võib-olla Raivo Aeg tahab ka neid kommenteerida omalt poolt veel – nii, et me tõepoolest massilise sisserände korral saame seda tõkestada, saame sisserände korras Eestisse saabunud inimesi ja nende kaasuseid menetleda vastavalt vajadusele ka rohkem kui 48 tundi, kaasates sellesse siis ka kohtud ja muud institutsioonid.

Ma arvan, et selles suhtes me oleme liikunud edasi suure sammu ja Eesti julgeolekut, sh eelkõige ka sisejulgeolekut, olulisel määral tugevdanud, vähemalt loonud baasi selle tugevdamiseks.

Andsime ka natuke jälle kodakondsust, nagu meil viimasel ajal on see surve väga tugev. Kui ma eile vaatasin õhtupoole veel oma allkirjastamist ootavate dokumentide rida, siis seal on jälle laekunud terve hulk kodakondsustaotlusi, mis ju ühelt poolt näitab seda, et siin elavad hallide passidega inimesed, ma ei ütleks, et mingi murrang on saabunud, aga üha enam ja enam – eelkõige mõeldes oma laste peale ja noored inimesed – soovivad sellest staatusest vabaneda ja soovivad vabatahtlikult teha ära kõik protseduurid, et Eesti kodakondsust saada.

Eesti kodakondsust käsitlevad nad väga selgelt juba ka kontekstis Euroopa Liidu kodakondsusega. Nii et siin selles mõttes on toimunud murrang, vaatamata sellele, mis survet keegi on avaldanud ükskõik missuguste poliitiliste jõudude poolt või väljastpoolt Eestit, see on inimeste vaba tahte avaldus ja inimeste enda, no kuidas ma ütlen, perspektiividest tulenevate soovide realiseerimine.

Siis arutasime kabinetis ka valmistumist valitsuse kriisiõppuseks. Võtsime siin arvesse ka neid õppetunde, mis hiljuti olid meil seoses Lõuna-Eestis toimunuga. See on niisugune protsess, mis praegu käib. Ka vabariigi kriisikomisjon koguneb 27. novembril, kui ma õigesti mäletan. Ja siin on nüüd meil väga selgelt tekkinud ka ulatuslik koostöö erinevate ministeeriumite vahel, et need lahendamist vajavad küsimused ei kukuks eri ministeeriumite haldusalade vahele, sest hädaolukordadega peab tegelema sotsiaalministeerium, kes peab näiteks tagama haiglate elektrivarustuse toimimisvõimekuse, aga ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, riigihalduse ministril on väga palju ülesandeid jne.

Nüüd me peame neid vaatama kompleksselt, nagu ma ütlesin, et saavutada tulemus, kus uues kriisiolukorras ei peaks üksteisele otsa vaatama ja ütlema, et aga miks sa seda ei teinud, see oli sinu ülesanne. Selles mõttes ma arvan, et see Võru kriis oli väga-väga äratav. Ja siit teiselt poolt me näeme ka, kuidas valitsus peab looma mingisuguse info- ja toimimisvertikaali ülevalt alla kohalike omavalitsuste ja ka kohalike kodanikuühiskonna platvormideni.

Nii et ma arvan, et see õppetund oli väga-väga valgustav. Mul on kahju muidugi, et 65 000 inimest pidid mõnda aega olema infosulus ja ilma elektrita, aga ma arvan, et ülejäänud Eesti selle õppetunni tulemusena saab tulevikus kergemini hakkama. Minu poolt praegu kõik.

 

Juhataja

Välisminister Urmas Reinsalu, palun!

 

Urmas Reinsalu

Aitäh! Eelmisel aastal tegi Rootsi Kuningriik meeldiva üllatuse ja seadis Eestile, Lätile ja Leedule ettepaneku moodustada koostööfondid eraldi kõigi kolme riigiga. Rootsi Kuningriik paigutas igasse fondi kümme miljonit Rootsi krooni n-ö Rootsi kingitusena meie 100. sünnipäevaks, meie riigile, et arendada just nimelt kultuuri ja eriti noorte koostöö kontakte selle fondi ja nende vahendite kaudu. Mingisugust kohustust Eesti riigilt rahalisi vahendeid sinna paigutada see omalt poolt ei eeldanud.

Me arutasime täna seda valitsuses. Ees seisab ka peaministri visiit Rootsi. Ja me otsustasime omalt poolt eraldada 150 000 eurot omapoolseks sissemakseks sellesse fondi.

Teine punkt oli Eesti-Läti-Leedu valitsuste vahelise konsulaarabi ja -koostöö kokkuleppe eelnõu heakskiitmine täna valitsuses. Me viimane dokument kehtib juba aastast 1999, siin on rida tehnilisi asju, elu on arenenud. Ja kes see muu ikka kokku hoiab siin maailmas kui Eesti, Läti ja Leedu oma kodanike huvide kaitsel. Ja see ei ole üldse halb.

Ja siis tegelikult kiideti heaks ka Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite koosolekuks.

Eile oli ettevalmistav NATO välisministrite koosolek detsembri algul toimuvaks NATO Londonini tippkohtumiseks. Kiideti heaks rida praktilisi dokumente.

See arutelu oli märkimisväärselt avameelne ja tõsine, kaalukas. Prantsusmaa ja Saksamaa on teinud ühise ettepaneku niisuguse tarkade kogu moodustamiseks, veidi erinevate rõhuasetustega NATO tulevikku vaadates.

Meie poolt vaadates see on kindlasti tervitatav, selline dialoog arutelul NATO tuleviku üle, selles ei ole midagi halba. Väga tähtis on hoida ka tippkohtumise valguses meie jaoks avatud uste poliitikat NATO laienemise osas. Tähtis on üle rõhutada, et riigid, kes on võtnud varasematel tippkohtumistel kohustusi oma riigikaitsesse rahalisi, varalisi vahendeid eraldada, neid täidaksid.

Ja muidugi on oluline see, et NATO jätkaks oma pühendumust tugevale heidutushoiakule Venemaa suunal.

See oli niisugune teemade ring. Eesti ajakirjanikud võtsid ka ühendust, tundsid huvi, need teemad on olulised, kaalukad. Põhiküsimus, mis mulle esitati, oli, et kas Mart Helme avalduste kohta ka huvi tunti NATO koosolekud. Äripäev helistas just eile õhtul ja küsis, kas keegi Helme kohta küsis. Ma sain öelda … Epp Ehand küsis ERR-ist – näete, just viis minutit tagasi lõpetasin vestluse.

 

Mart Helme

Aga ma ei ole mingit avaldust teinud.

 

Urmas Reinsalu

No siis visiooni, visiooni seisukohtadega.

 

Mart Helme

See on midagi muud.

 

Urmas Reinsalu

Aga jah, ma võin öelda küll, et – olgu ta siis, Mart, sulle kurvastuseks, rõõmuks – ei, keegi ei tundnud muret sinu küsimustes. Inimestel oli, tundus, seal pea paks praegu kogu NATO tuleviku üle. Aitäh!

 

Juhataja

Justiitsminister Raivo Aeg, palun!

 

Raivo Aeg

Jaa, aitäh! Ma teen kiire ülevaate ära, siis saabki päevakajaliste NATO teemade juurde minna.

Riigikaitse revisjon, tõepoolest, sai nüüd oma pika tööga hakkama ja oleme jõudnud nii kaugele, et selle revisjoni põhjal on esitatud seaduseelnõud. Täna kaks tükki nendest valitsuses arutelu läbisid ja peatselt riigikokku arutelule lähevad.

Ja esmane, mis on selline põhiline, on loomulikult see riigikaitseseadus, kus on ühendatud täna kehtivad erakorralise seisukorra seadus ja riigikaitseliste sundkoormiste seadus ühte seadusse. Ja riigikaitseseadus rõhutab väga selgelt, et lisaks iseseisvusele, territoriaalsele terviklikkusele, põhiseadusliku korra kaitsele on ülioluline ka tagada elanike turvalisus pidevalt ja igapäevaselt.

Samamoodi toob ta välja, et riigikaitsesse selle seaduse mõttes peavad lisaks riigile oluliselt rohkem panustama kohalikud omavalitsused ja kogukonnad, isegi perekonnad ja loomulikult ka üksikisikud. Kõigi ülesanne on tagada riigikaitseseaduse mõtte ja idee järgi riigikaitset.

Ja mis on ka väga oluline aspekt, et riiki tuleb kaitsta kõigi saadaval olevate vahendite ja varudega, mis tähendab ka seda, et mitte ainult riigi ja kohalike omavalitsuste varud ei kuulu siia alla, vaid ka juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute varud ja võimalused. Kui on riiki vaja kaitsta, siis ka need tuleb haarata riigikaitsesse.

Samuti pannakse riigikaitse ülesandeid erinevatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes vastutavad siis eeskätt just elutähtsate funktsioonide ülalpidamise eest nagu elekter ja side jne, samuti avalik-õiguslikele isikutele – ERRile, Eesti Pangale, haigekassale, töötukassale, ka advokatuurile näiteks, mis on väga oluline sõjaolukorras või erakorralises olukorras kohtumõistmisel isikutele õiguste tagamiseks ja abi andmiseks.

Ja siis on ka KOV-ide täiendavad ülesanded, mis on siin eeskätt just n-ö KOV-idest oluliselt sõltuvad, need on siis vesi, kanal, kaugküte, evakueerimisele kaasa aitamine, olulisel määral erinevad teenused, mis on ka kohalikel omavalitsustel, majutus-toitlustus jne, ja loomulikult ka kohalikud teed näiteks.

Mis on ülioluline, mis on ka seadusesse sisse kirjutatud, ma markeeriksin ära, et ka üksikisikute varud ja varad võidakse rakendada riigikaitse eesmärgil, aga seadus näeb ette, et need tuleb ka selle järgselt õiglaselt kompenseerida, kui nad on kasutusele võetud.

Siis, mis on ka ülioluline, võetakse kasutusele riigi kaitseolukorra mõiste. Kaitseolukord koosneb siis sisuliselt kahest seisukorrast: üks on erakorraline seisukord ja teine on sõjaseisukord. Mis neil vahet on? See, et erakorraline seisukord on see, kui ei ole tekkinud veel n-ö konventsionaalse sõjapidamise olukorda, aga on oht riigi põhiseaduslikule korrale, näiteks on seal mingid separatismi ilmingud või mingid muud asjad, kus tuleb riigi põhiseaduslikku korda tagada ja kaitsta. Ja sõjaseisukord on siis juba see, kui tegelikult on päriselt tekkinud konflikt, relvastatud sõjaline konflikt kellegagi.

Ja nendele kahele tuginedes riigikogu saabki need siis välja kuulutada, selle kaitseolukorra mõistele tuginedes riigikogu saab need välja kuulutada. Samamoodi on ette nähtud ka kriisiolukordade juhtimise unifitseerimine. Koordineeriv tegevus on toodud Vabariigi Valitsuse ülesandeks ja kriise juhib siis konkreetselt, st juhtimisvastutus on pandud valitsuse juhile, peaministrile.

Teine seadus, mis samuti sai täna valitsuses läbi arutatud, oli karistusseadustiku muutmise seadus. Tuleb öelda, et karistusseadustikus peatükk, mis puudutab kaitseväe teenistusalaseid süütegusid, mis sai vastu võetud 2002. aastal, sisuliselt on puutumatu sellest ajast saadik. Nüüd, kuna olukorrad, situatsioonid on muutunud, elu on edasi läinud, siis seesama riigikaitseõiguse revisjon vaatas üle ka selle seaduse ja just sellest aspektist, et ka rahuajal kaitseväe süüteod, nende karistused nende süütegude eest omaksid suuremat mõju ja suuremat preventiivset eesmärki.

Samamoodi pärast 2002. aastat on oluliselt kasvanud Eesti osalemine erinevatel rahvusvahelistel missioonidel. Ka seal rahvusvahelistel missioonidel toime pandud kaitseväealased süüteod, ka nendele on konkreetsemalt otsa vaadatud ja need ka fookusesse toodud.

Siseminister siin tõepoolest markeeris juba ära, et kaks ministeeriumi on nüüd omavahel jõudnud tõhusate läbirääkimiste tulemusel rahuldavale tulemusele, mis puudutab just massilise rände korral meile ebaseaduslikult riigipiiri ületanud migrantide menetlemise korda. Tõepoolest, seadus näeb praegu ette, et see on maksimaalselt 48 tundi, kui võib isikut kinni pidada ilma kohtu loata.

Hindasime seda olukorda, tõesti, kui see peaks olema massiline, et korraga tuleb üle tuhandeid, siis tegelikult tõepoolest tekib tõrge just eriti ressursside olemasolul ja ka vajalike materjalide ettevalmistamisel kohtumenetluseks.

Ja lepiti siis kokku jah see lahendus, et see ei ole nii-öelda blankoveksel, et üle 48 tunni võib, aga kohtu loal – kohus siis hindab seda olukorda, et tõepoolest olukord on muutunud kriitiliseks ja annab loa tänaste põhiõiguste laiemaks piiramiseks kuni seitse päeva. Aga see on kuni seitse päeva, see ei ole kohe automaatselt seitse päeva, seda võidakse pikendada ka järgmise 24, 48 [tunni] või muu aja võrra. Nii et kohtule jääb see otsustuskord.

Nii et sellega ka õiguskantsleri hinnangul isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitse on tagatud olukorras, kus riik vajab rohkem hoobasid oma turvalisuse tagamiseks. Aitäh!

 

Juhataja

Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, kellele küsimus suunatud ja küsime läbi mikrofoni. Ja Sven alustab.

 

Sven Soiver, TV3

Küsimus peaministrile. Täna peaksite saama Järviku raporti kätte. Pigem selline küsimus logistiliselt-praktiliselt: mis te edasi sellega teete? Kui kiiresti te otsuse kavatsete teha, kas te peate enne teiste erakondade juhtidega nõu pidama või on antud teile ka volitus, kui see on nüüd väga halb raport, oletame, otsustada päevapealt ja koheselt?

 

Jüri Ratas

Küsimuste rahe. Saan kätte, mis ma sellega edasi teen? Loen läbi. Loen läbi selle raporti.

Mina tean seda, et Riigikantselei täna teeb selle ka avalikuks, avalikustab Riigikantselei kodulehekülje pealt. Mulle on seda esialgset versiooni tutvustatud ka täna hommikul, riigisekretäri tutvustas. Aga tal oli veel täna hommikul, ta ütles, selle töörühma või komisjoni liikmete vahel suhtlus, nii et ta arvas, et peale lõunat ta selle lõppraporti mulle toimetab. Ja siis ma loodan, et tänase tööpäeva jooksul saab see olema avalik.

Mis ma edasi teen? Eks siis loen läbi ja siis tuleb need otsused langetada. Aitäh!

 

Sven Soiver

Täpsustav küsimus: kas teil on ka mingi ajaraamistik kokku lepitud või teiste erakondadega kokku lepitud, kuidas ta selle raportiga edasi talitate?

 

Jüri Ratas

Ma usun, et kõik tahavad selle läbi lugeda. Samamoodi on ju soov teistel koalitsioonipartneritel see läbi lugeda.

Eks siis loomulikult ma pean peale seda konsultatsioone valitsuses sees, koalitsioonis sees. Ja siis tuleb teha need otsused. Aitäh!

 

Hannes Sarv, „Aktuaalne kaamera“

Ma lähen korra selle julgeolekuküsimuse juurde, mis puudutab nüüd NATO-t ja plaani B. Kui ma nüüd kõrvale jätan võib-olla selle siseministri, ütleme siis, öeldu, justkui valitsus arutaks plaani B, siis muidu need ohuhinnangud, mis siseminister ju Soome ajakirjanikele rääkides esitas, puudutasid Macroni väljaütlemisi, puudutasid problemaatikat Türgi osas, Ameerika Ühendriikide valimisi.

Ja mul ongi see küsimus: kuidas teie hindate, kas need kuidagimoodi on Kremli jutupunktidega sarnased? On teil erinevad ohuhinnangud?

 

Jüri Ratas

Aitäh! Teie küsimus on, kas siis Prantsuse, USA või Türgi riigijuhtide jutupunktid on Kremli jutupunktidega sarnased või?

 

Hannes Sarv

Ei, see ei olnud minu küsimus.

 

Jüri Ratas

Ma ei tea, ma ei saanud aru.

 

Hannes Sarv

Minu küsimus oli selles, et siseminister tegelikult analüüsis olukorda seoses NATO-ga. Ta tõi sealt välja Türgi probleemid …

 

Jüri Ratas

No ma vastan siis teile, kui tohib. Ega keegi ju … Ega siseminister ei ütelnud seda valesti. Seda on ju Prantsusmaa riigijuht välja öelnud NATO kohta, ega seda ei mõelnud välja Eesti Vabariigi siseminister või teie oma küsimuses. See on ju reaalne fakt, me teame seda.

Me teame ka seda, et minu meelest otsekoheselt – kas see oli järgmisel päeval? – Saksamaa liidukantsler Merkel ütles, et transatlantilised suhted on ääretult olulised. Seda ütlesin ka mina eile välja Hollandis ja ma olen sellel seisukohal, et transatlantilised suhted on meie jaoks nurgakivi.

NATO koostoimimine, NATO ühtsus, kindlasti USA juhtroll on ääretult oluline, see on ääretult oluline kogu Euroopale.

Kas sellele NATO tippkohtumisele minnakse vastu ka teatud muremõtetega? Muidugi minnakse, me ei saa ju seda eitada. Need teemad on üleval – põhimõtteliselt needsamad, mida teie oma küsimuses ka puudutasite. See on minu meelest väga suur väljakutse ja olulisus, et tegelikult sellest NATO tippkohtumisest tullakse välja tugevamana, kui sinna sisse minnakse.

Ma arvan, ka see, mida välisminister just ütles, et püütakse teha või see initsiatiiv, mida kaks riiki on välja pakkunud, et tegelikult lahendada teatud erimeelsusi NATO-s sees, on minu meelest hästi oluline.

Nii et Eesti töötab ainult ühel teel ja see tee on tõesti see, et me näeme, et see 29 – või loodame, et selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses 30 – NATO liikmesriiki on väga tugevasti ühe mütsi all. Ega meil ei ole ju mingit muud soovi, vaid see on meie soov, et NATO on ühtne ja tugev. Aitäh!

 

Mart Helme

Ma tahaks küsida omalt poolt, kas lugupeetud „Aktuaalse kaamera“ reporteril on olemas Kremlist saadud jutupunktid. Minul ei ole. Ja kui „Aktuaalne kaamera“ arvab, et Eestis ei tohi avameelselt rääkida julgeolekuprobleemidest ja probleemidest, mis on ka praegu kerkinud NATO kontekstis, ja see on just nagu vabariigi julgeoleku kahjustamine, siis ma ütlen veel kord nii, nagu ma ütlesin ka eile: kõige suurem julgeoleku kahjustamine on see, kui me iseendale valetame, et probleeme ei ole. Kui probleemid on, siis tuleb neile otsa vaadata ja nendega tegeleda, aga mitte teha nägu, et neid ei ole olemas ja kui me nendest räägime, siis me oleme kohe Kremli agendid. Vabandust! See on perversne mõtlemine.

 

Juhataja

Hannes, ulata edasi Marvelile.

 

Toomas Sildam, ERR

Jaa, üks moment. Ma siiski vist peaks nagu kolleegi kaitsma ja täpsustama, et kõik algas siseministri sõnadest, et me oleme töötamas ka n-ö plaaniga B ehk mida Eesti teeb siis ja mitte ainult Eesti, ka teised Baltimaad, kui Macron on ka päriselt rääkinud tõtt.

Küsimus oli ikkagi selles, et Eesti valitsuse liige andis välisajakirjanike ees esinedes mõista, et Eesti on loomas koos Läti-Leedu ja võib-olla ka Soomega mingit NATO-välist kaitsealliansi. Aga see selleks.

 

Mart Helme

See on süüdistus ja ma vastan sellele. See on otsene süüdistus. Aga milles te mind süüdistate? Süüdistati selles, et siseminister tahab tagada Eesti julgeolekut senisest paremini, nähes, et rahvusvahelises olukorras on toimumas muutused, mis ei ole Eestile soodsad. Kui see on süüdistus riigireetmises või riigi julgeoleku kahjustamises, siis see on täiesti kuidagi, ma ütleksin, väärastunud mõtlemine.

Ja kui te ütlete, et plaan B-sid ei ole vaja, siis on küll vaja. Sellessamas kriisiolukorras, milles me olime just äsja Lõuna-Eestis, on vaja plaani B. Meie plaan B ei tööta piisavalt hästi.

Kui te ütlete, et rahvusvahelises olukorras ei otsita tõhusamaid lahendusi, siis ma arvan, et ka härra välisminister võib kinnitada, et otsitakse. Ja üks niisugustest lahendustest või paralleelidest või julgeolekudimensiooni süvendamisest, laiendamisest – ükskõik, kuidas me seda nimetame – on näiteks Kolme Mere initsiatiiv, millesse on kaasatud ka Saksamaa ja USA kui kaks niisugust rahvusvahelise julgeoleku seisukohast väga olulist riiki. Ja ka see on omamoodi plaan B.

Võtaks nüüd lugupeetud ajakirjanikud mitte propagandisti hoiaku, vaid Eesti Vabariigi patrioodi hoiaku ja vaataks, et valitsus tõepoolest pingutab Eesti Vabariigi julgeoleku kindlustamise nimel, sealhulgas ka siseminister.

 

Juhataja

Küsib Marvel, siis Elo, siis Sven ja siis Hannes.

 

Marvel Riik, Õhtuleht

Küsimus peaministrile. Kas esimesi arenguid Järviku osas võib oodata reedel, kui Isamaa juht Helir-Valdor Seeder on tagasi Eestis? Ja teiseks siseministrile: kas ka teie olete mustandiga tutvunud, mida riigisekretär on koostanud, või on see ainult peaministri privileeg? Ja kui olete, mis on teie arvamus?

 

Jüri Ratas

Aitäh selle esimese küsimuse eest! Ega see, kui ühe erakonna esimees on Eestist väljas komandeeringus, ei tähenda seda, et me ei saa suhelda. Loomulikult me saame suhelda ja oleme suhtluses härra Seedriga olnud ka viimastel päevadel.

Ma ei saa teie ees kuidagi öelda, et, ma ei tea, see tähtaeg, millal ma langetan otsuse, on täna õhtul, reede õhtul või esmaspäeval. Ma soovin tõesti selle aruandega tutvuda. Riigisekretär on öeldud, et see on circa 20 lehekülge pikk, neid lisasid on veel rohkem, neid lehekülgi. Nii et selle aja ma kindlasti võtan.

Ma tahan paar sõna ikkagi selle NATO kohta veel öelda. Ma mäletan eelmise aasta NATO tippkohtumist. See oli kindlasti keeruline NATO tippkohtumine. Aga ma arvan, et just läbi sellise diplomaatia ja ühtsuse näitamise NATO suutis sellest tulla väga hästi välja ja suutis näidata, et NATO läheb edasi tugevamana.

Me näeme täna, et tegelikult NATO tegevused toimivad 2019. aastal rohkem, kui nad põhimõtteliselt 2018. aastal toimisid. Toona oli tippkohtumisel laual – olin seal ise laua taga – väga tugevasti kahe protsendi panustamine. Me näeme seda, et nende riikide arv 2019. aasta statistika järgi on kasvanud päris tublisti.

Hea meel on selle üle, et see on kasvanud meie regioonis. Kui me vaatame, kas NATO täna toimib, siis jah, mina ütlen, et NATO toimib. NATO heidutus kindlasti toimib. NATO tegevused siin meie regioonis läbi EFP, läbi õhuturbe toimivad.

Olles ise käinud mõned nädalad tagasi Afganistanis, kus samuti NATO tegutseb, võin öelda, et ka see toimib. Nii et neid on kindlasti need positiivsed ja õiged sammud.

See, et näiteks ka eile rääkides Hollandi ametikaaslasega, loomulikult on teatud muresid enne Londoni tippkohtumist. Seda keegi ei eita. Selle nimel täna mina väidan, et kõik need riigid tegelikult pingutavad, et NATO läheb edasi samuti ühtsena, et NATO heidutus toimib. Ja mina sellesse usun. Aitäh!

 

Mart Helme

Mina ei ole Taimar Peterkopi käest mingisugust mustandit saanud. Mingit mustandit, ma arvan, ka ei eksisteeri. Eksisteerib ikkagi lõppraport. Ma olen Taimar Peterkopiga rääkinud, ta on kinnitanud, et see on väga tasakaalustatud. Ta on püüdnud vältida mis tahes ühe või teise või kolmanda poole seisukohtade rõhutamist või nende kuidagi ebaproportsionaalselt esiletoomist.

Ja mul ei ole mingit põhjust kahelda, et see on tasakaalustatud dokumentidel põhinev raport. Kui see täna avalikustatakse, siis saab see avalikuks ka minule, meie erakonna liikmetele, ka maaeluministrile.

Ja ma olen ka väga selgelt võtnud selle hoiaku, et maaeluministri erakonnakaaslasena ma hoidun täielikult igasugusest niisugusest võimalikult surveavaldusena tõlgendatavast sekkumisest, kohtumisest, suhtlemisest Taimar Peterkopiga enne, kui see raport on avalikustatud. Seetõttu ma ei tea, mis seal on. Loen seda siis, kui see avalikustatakse.

 

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2

Küsimus siseminister Mart Helmele. Kas EKRE tunnustab seda raportit ainult juhul, kui see toetab Järviku ametisse jäämist, või olete te ka valmis, teie erakond plaaniks B ehk siis selleks, et Järvik peab oma ametist lahkuma? Kas üleüldse see tuleb kõne alla teie erakonnal?

 

Mart Helme

No vot, ma olen nii vana mees, et ma olen õppinud siin teadusliku kommunismi ja NLKP ajalugu ja igasuguseid selliseid asju. Ja ma mäletan, et Vladimir Uljanov-Lenin ütles kuldsed sõnad: „Kes töötab plaanita, see töötab halvasti.“

Meil on loomulikult mõeldud mitmete variantide peale, seda enam, et me ei tea, mis see raport täpselt endast sisaldab. Meie andmetel, nii palju kui meie käsutuses on neidsamu dokumente, mis on maaeluministeeriumis tegelikult ju avalikult ka osaliselt kasutatavad, osaliselt ametkondlikuks kasutuseks, aga valitsuse liikmetele ka ligipääsetavad, me ei näe seal nii suuri probleeme, kui siin meie erapooletu ja propagandasuunitlustest vaba meedia on presenteerinud. Nii et ootame ära. Ma ei rutta sündmustest ette.

 

Elo Mõttus-Leppik

Aga te ikkagi ei vastanud. Selles mõttes, kui raport näeb neid probleeme, kas te olete valmis selleks plaaniks B ehk vahetama välja ministri?

 

Mart Helme

Ma arvan, et sellisel juhul koalitsioonipartnerid kohtuvad ja arutavad koos selle raporti sisu ja järeldusi.

 

Juhataja

Nüüd Svenile palun, siis Hannes ja siis Tiina. Ja pärast Tiinat on Toomas.

 

Sven Soiver, TV3

Küsimus peaministrile. Eile Kuku raadiole antud intervjuus kohtumistest ja ärilõunast Hollandis te mainisite, et otseselt ei tulnud jutuks, aga küsimusi oli Eestis toimuva poliitilise olukorra kohta ehk siis Keskerakonna koostöö parempoolsetega, ja on olnud juttu ka sellest, et ALDE ehk siis nüüd uue nimega Renew Europe plaanib uurimist või jälgimist või, ma ei tea, mentori määramist Keskerakonnale.

Kuidas te hindate seda huvi, mis Lääne-Euroopast Keskerakonna suunal on, küsimusi parempoolsetega koostöö osas ja Eesti poliitilise olukorra kohta? Palju sellist huvi on ja mida küsitakse?

 

Jüri Ratas

Aitäh! Jah, Eesti valitsuses on ju kaks konservatiivset erakonda ja üks vasaktsentristlik erakond. Nii see on.

Kõigepealt, Renew Europe on erinevate poolte kooslus Euroopa Parlamendis. Keskerakond kuulub ALDE-sse ja minu teada see teema tasapisi hakkab seal ALDE-s vaibuma ja on oma vastused saanud.

Küsimus, kas eile oli juttu Eesti sisepoliitilisest olukorrast minu ametikaaslasega. No tavaliselt, kui sellised kohtumised on peaministrite vahel nelja silma all, siis ikka räägitakse, mis toimub ühe riigis ja mis toimub teises riigis. Seda tegime ka meie eile. Midagi erilist küll ei olnud. Aitäh!

 

Juhataja

Ulata Hannesele.

 

Hannes Sarv

Märkuse korras lihtsalt siseministrile. Ma saan küll aru, et poliitikutele Kremlile viitamine mõjub emotsionaalselt, aga minu küsimus oligi ju selles, et kas probleemidele viitamist, nagu oponendid kõnelevad siin, võib pidada Kremli jutupunktideks. Aga see selleks.

Mul on küsimus maaeluministeeriumi kantsleri kohta peaministrile. Kas valitsus seda täna arutab või mitte ja mis otsust võib oodata?

 

Jüri Ratas

Valitsus seda täna kindlasti ei aruta.

 

Tooma Sildam, ERR

Mul on küsimus välisministrile. Tahaks selgust saada korraks ühe välispoliitilise detaili kohta. Kui riigikogu esimees ütleb meie-vormis, et me tahame vaid enda oma tagasi, Venemaa on annekteerinud circa viis protsenti Eesti territooriumist, kas see on Eesti ametlik välispoliitika?

 

Urmas Reinsalu

Aitäh! No mul oli ka eile palju kahepoolseid kohtumisi, põnevaid kahepoolse kohtumisi. Arutasime Ameerika välisministriga, meenutasime Ameerika visiiti. Juttu oli, tegelikult tunti huvi muidugi Eesti sisepoliitika vastu.

Ja Norra kolleeg tegelikult, ma hakkasin patu salgama, küsis meie otsuse kohta Arktika Nõukoguga liituda. Ja tervitas seda, ma ütlen avameelselt. Ütles, et see avab uue ja täiesti teistsuguse dimensiooni selles perspektiivis. Ma võin nüüd öelda, et ma olen kõigi oma Põhjala kolleegidega vestelnud sel teemal, kõigi poolt suhtumine on ülimalt soe.

Me leppisime ka kokku, et Norra aitab igasuguse oma oskusteabega meie liitumisavalduse ettevalmistamist, mis puudutab meie panustamist nii keskkonnakaitselistesse ja muudesse, haridusse, teadusesse ja ka põlisrahvaste kultuuri kaitsmise valdkonda.

Rumeenia uus välisminister – jälle vahetasime infot sisepoliitika kohta – tundis huvi Kolme Mere algatuse vastu. Rumeeniat me võime pidada tegelikult ju sisuliselt üheks kandvaks riigiks Kolme Mere algatuses. Siin ei ole mingisugust kahtlust. Ja tuletan meelde, kui õnnestunult viis Rumeenia läbi tippkohtumise ja ärifoorumi 2018. aastal.

Rumeenia kolleegil oli üsnagi suur veendumus selles, et meil õnnestub kaasata Ameerika Ühendriikide strateegilisi investeeringuid. See on ka teemade ring, mida puudutas oma viimasel visiidil Ühendriikidesse peaminister.

Nüüd küsimus sellest, mis on seotud Eesti Vabariigi vaatega Tartu rahulepingule.

 

Toomas Sildam

Ja viiele protsendile territooriumist, mille tõstatas riigikogu esimees.

 

Urmas Reinsalu

Just. Siis seisukohad on väga lihtsad. Esiteks, Eesti Vabariigi piirijoon on määratletud vastavalt meie põhiseadusele Tartu rahulepingu piirijoone ja teiste riigipiiri puudutavate lepingutega, näiteks Eesti-Läti maismaapiiri leping.

Eesti on allkirjastanud kahepoolselt Vene Föderatsiooniga piirilepingu, piirijoone markeerimise lepingu, mis ei ole jõusse astunud, kuna mõlemad riigid ei ole läbi viinud vastavaid rahvusvahelises õiguses määratletud protseduure, nagu on ette nähtud Viini konventsioonis.

Ja selle ajani põhiseaduse loogika järgi, kuni ei ole uus leping, kehtib varasema lepingu loogika. See on väga selge loogika ja riigiõiguslik lähtealus.

Meie seisukoht on, ma tuletan meelde, ja on olnud koherentselt, järjekestvalt kõigi valitsuste aegadel, et me loeme Tartu rahulepingut maksvaks lepinguks, nii nagu see on, ja Eesti Vabariik on allkirjastanud piirijoone muutmise lepingu. Kui kaks riiki on selle jõustanud, siis on uus piirijoon. See on ka reaalsus.

Kui on küsimus selle kohta, kas Eesti Vabariigi Valitsus on teinud ettepanekuid Vene Föderatsiooni valitsusele, olgu see või varasemad valitsused, et tegelikult vaadata üle piirijoon, mis puudutab seda uut lepingut või lepingut, mis on allkirjastatud kahepoolselt, siis see vastus on eitav. Aitäh!

 

Juhataja

Svenil oli veel üks küsimus.

 

Sven Soiver, TV3

Ma vahetaks teemat ja räägiks lastest. Ma ise ka vanemahüvitiselt praegu mõneks päevaks tööle tulnud, aga varsti saab see läbi ja laps läheb lasteaeda. Ehk siis: kas valitsusel on kavas midagi teha sellega, et lasteaiatasud ei oleks seotud miinimumpalgaga? Ja oodatud on kommenteerima ka välisminister, kes tegelikult oma eelmises ametis on ajanud seda teemat, et kas kõik asjad peaksid olema – vist oli alimentidega seotud – seotud miinimumpalgaga. Kas valitsusel on kavas selles osas midagi lahti siduda?

 

Jüri Ratas

Lasteaiatasu. Lasteaiatasu minu teada kehtestab kohalik omavalitsus. Kehtestab a) lasteaiatasu ja b) mõnes kohas kehtestab eraldi toidutasu ja mõnes kohas on ta selle vabastanud. See on kohaliku omavalitsuse pädevus.

Ja ma arvan, et neid näiteid on mõlemas suunas – on kindlasti neid lasteaedasid Eestis, ma arvan, kus ei ole ei toidutasu ega ole ka lasteaia kohatasu, aga on ka neid, kus on mõlemad.

Kas valitsus seda arutab? Eks valitsus kindlasti kõiki selliseid küsimusi, mis on seotud kohalike omavalitsustega, arutab ju väga pingsalt eelarve menetluse käigus. See on ju lausa eraldi vorm, kus tänane linnade ja valdade liit ja teiselt poolt siis rahandusministeerium neid arutelusid peab.

Selles mõttes on küsimus täiesti õigustatult tõstatatud, et kui oli siin ju aastaid, kui isegi seda ühisprotokolli omavalitsusliitude – toona olid omavalitsusliidud – ja valitsuse vahel alla ei kirjutatud, sest ei olnud üldse sellist head koostööd, siis täna on see asi muutunud. Ja alles hiljuti minu meelest Pärnus me kirjutasime selle teema alla. Aitäh!

 

Urmas Reinsalu

See teema, küsimus oli seotud tegelikult elatisraha maksmisega, mis on seotud nagu eelduslikult miinimumpalga osakaaluga. Ja tuleb tunnistada, et tegelikult siin – kui kõneleme inimeste sissetulekutasemest või kasvõi näiteks kärgperedest, kus on lapsed – minu hinnangul küll see süsteem vajab muutmist põhimõtteliselt. Mehaaniliselt seda miinimumpalgaga seotult me näeme, et siin on nendes kombinatsioonides tekkinud ebaõiglus.

Ja see on ka kahesuunaline. Üks suund on see, ma arvan – ma olen veendunud selles –, et kui on näiteks lapsevanem, kes ei kasvata enam lapsi, aga ta väga jõukas, siis ta peaks panustama rohkem, kui on see miinimumpalgatase, n-ö protsendiosa oma sissetulekust. Ja vastupidi, kui inimese sissetulekutase on väike ja tal on palju ülalpeetavaid, siis tõenäoliselt ei ole ta suutlik hoolitsuskohustusega kõigi lähedaste eest sellisel tasemel seda tegema.

Täna võimalus kohtult taotleda nende asjade ümbervaatamist. Me omal ajal pakkusime välja ühe niisuguse tabeli sarnaselt Saksamaa süsteemile, kus siis inimese sissetuleku protsendi osana võetakse arvesse. Kui pere läheb lahku ja suhted säilivad normaalselt, siis tegelikult lepitakse omavahel kokku, kuidas need asjad on. Ja siis ei peagi sekkuma kõrvaltpoolt.

Aga kui on niisugused erinevad arusaamad, siis on need väga tundlikud teemad. Meil oli mitu ümarlauda sellel teemal. Justiitsministeeriumis omal ajal sai kokku lepitud, et selle töö analüüsiga tegeletakse. Ma olen kindel, et need asjad seal kulgevad koostöös sotsiaalministeeriumiga. Ja siin kindlasti tuleb lahendusi vaadata. Aitäh!

 

Juhataja

Võtame viimase küsimuse. Elo, palun!

 

Elo Mõttus-Leppik

Jaa. Viimane küsimus on hoopis Estonia hukkunute lähedaste taotluse kohta. Milline on praegu peaministri, siseministri ja ka justiitsministri selline hinnang, et kas on mõtet alustada uurimist, kas on põhjust seda rahuldada? Kas uurimisel on mõtet?

 

Jüri Ratas

Ma olen öelnud, et poliitiku sõnal on ülisuur kaal. Antud teema kontekstis see tuleb korrutada mitmekordselt. Saame ju kõik aru, et ükskõik kumma suuna Eesti võtab – kas taasalustada uurimine või mitte alustada uurimist –, see peab olema, kui tänast positsiooni me muudame, see peab olema minu meelest üheksa kui mitte kümme korda mõõdetud ja siis üks kord tehtud otsus.

Ei, täna kindlasti minul küll seda valmidust ei ole isegi öelda põhimõtteliselt, kumba suunda me hakkame liikuma. Mul on olnud teatud kohtumised sellel teemal viimaste nädalate jooksul, et enda jaoks seda teemat järjest rohkem ja rohkem taas meelde tuletada ja selgeks teha.

Seal kindlasti tekib küsimus, et kui see uuesti alustada, siis mida me suudame teha. Omaste, lähedaste positsioon on olnud ju põhimõtteliselt selles, et nad soovivad teada tõde ja seda tõde välja selgitada. Või ütleme, seda versiooni välja selgitada, mis nende jaoks on vaja ümber lükata või siis tõestada, et see nii on. See teema vajab väga põhjalikku süvenemist.

Täna siin öelda hoobilt, kumba suunda valida, ma arvan – ma ei tea, kuidas teistel –, et minul küll selleks valmidust pole. Aitäh!

 

Mart Helme

Teised ministrid? See on väga keeruline ja väga emotsionaalne küsimus. Sellele [ei saa] lihtsalt lajatada, et jah, valitsus otsustab ja teeb nüüd nii.

Siin on mitu dimensioon. Üks dimensioon on siin kahtlemata see, kuidas juriidiliselt edasi minna sellega. Teine dimensioon on see, kuidas edasi minna sellega siseriiklikult.

Kui me kavatseme midagi tegema hakata, siis ainult juba läbi käidud dokumentide veelkordne läbikäimine ei anna tõenäoliselt meile mingit erilist efekti.

Kui me tahame jõuda mingite füüsiliste tõendusteni või ümberlükkamisteni, siis me peame tegelikult, nagu ütlevad asjatundjad, laeva üles tõstma. Laeva ülestõstmine ei ole niisama asi, et me läheme sinna, paneme Reinsaluga skafandrid selga ja kummaltki poolt upitame ja laev ongi pinnal. See on väga kallis. Eesti Vabariigil, ma kardan, ei ole isegi vastavat tehnoloogiat olemas. Siin on väga selgelt ka see niisugune majanduslik-rahanduslik aspekt.

Ja kolmas aspekt on kahtlemata välispoliitiline. Kuna see puudutab ka ikkagi teiste riikide kodanikke, rahvusvahelist vett, siis on kindlasti vaja saavutada ka mingisugune kokkulepe, mingi konsensus teiste riikide valitsustega. See eeldab võrdlemisi pikaajalisi läbirääkimisi, võib-olla väga erinevaid positsioone, väga erinevate positsioonide mingisse raskuskeskmesse kokku viimist.

Nii et me oleme valitsuses arutanud seda asja. Me ei ole jõudnud praegu mingisuguse niisuguse seisukohani, mida me võiksime presenteerida valitsuse üksmeelse seisukohana.

 

Juhataja

Raivo?

 

Raivo Aeg

Ma mõtlesin, et jälle Urmas tahab ka kindlasti sõna võtta, aga näed, ei tahtnud seekord.

Jaa, tegemist on loomulikult äärmiselt emotsionaalse ja raske teemaga. Ka omaste poolel on ju kahetine arvamus tegelikult – neil, kes on oma lähedased kaotanud seal. Osa kindlasti soovib täiendavalt selgust saada nendele murepunktidele, nendele küsimustele, mis on esile kerkinud, aga on ka kindlalt seal esindatud see pool, kes ütleb, et las nad olla, see on hauarahu, see tuleb tagada, miks me peame minema nende hauarahu seal segama. See on see n-ö emotsionaalne pool.

Siis on kindlasti see välispoliitiline pool ja sisepoliitiline pool, mis tuleb meie partneritega siis läbi arutada. Ja siis on ka see juriidiline pool. Meil on tegelikult ju ka siin üks kolmepoolne suhteliselt siduv leping Soome ja Rootsi riigiga. Ka see leping tuleb väga selgelt analüüsida.

Selle kohta on tehtud juba üks analüüs, mis on ka leitav internetist. Lauri Mälksoo on selle analüüsi siin aastaid tagasi teinud. Justiitsministeerium kindlasti vaatab sellele lepingule ka otsa, kuivõrd millised on need tingimused üldse ühel või teisel suunal liikumiseks.

Ja üks hästi oluline aspekt, kui üldse nagu rääkida, mis on ka välja toodud mingisugusest menetluse uuendamisest, on see, et seal peavad olema ilmselt selgunud siis täiendavad asjaolud, uued asjaolud, mis õigustaksid üldse selle menetluse alustamist.

Kui neid täiendavaid asjaolusid selgunud ei ole, siis ei ole küll mitte mingit moodi põhjendatud lihtsalt uudishimust hakata kogu seda teemat uuesti avama ja kogu seda menetlust avama ja uuesti minna, eeskätt just nende inimeste emotsioonidesse sisse tungida, kes on hingeliselt seotud selle traagikaga seal.

 

Juhataja

Pressikonverents on läbi. Suur tänu kõigile!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-