Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 25. oktoober 2018

25.10.2018 | 16:23

Uudis
    • Jaga

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaministrit asendav kultuuriminister Indrek Saar, maaeluminister Tarmo Tamm ning rahandusminister Toomas Tõniste.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/1pk6mST9zTY


Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna kultuuriminister Indrek Saar, Tarmo Tamm ning rahandusminister Toomas Tõniste. Alustuseks sõna peaministri ülesannetes Indrek Saarele.


Indrek Saar
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud ja head ülekande jälgijad! Valitsuse tänases päevakorras oli 11 punkti. Valitsus kiitis heaks ja saatis riigikogusse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikku põllumaad. Sellest räägib pikemalt kindlasti maaeluminister Tarmo Tamm.

Valitsus otsustas loobuda seisukoha kujundamisest Vabaerakonna ettepaneku kohta lubada erakondadel osaleda riigikogu valimistel ka erakondade valimisliidu koosseisus, kuna valimissüsteemi kujundamine on poliitiline otsus, mis on riigikogu pädevuses.

Eelnõus kavandatavad muudatused omavad olulist mõju valimistulemustele. Üldiselt valimisreeglistikus sellist mõju omavate muudatuste tegemine vahetult enne valimisi pole demokraatlikes ühiskonnakorraldustes aktsepteeritav.

Valitsus otsustas mitte toetada Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille mõte oli vähendada valitsuse liikmete arvu ülempiiri 12-ni. Samas sõnastuses me oleme Vabaerakonna eelnõu arutanud ka juunis.

Me peame oluliseks, et valitsus oleks töövõimeline. Ministrite formaalne liikmete arv ei ole sel puhul primaarne. Põhiseadus annab peaministrikandidaadile ulatuslik otsustusruumi tulevase kabineti õigel ja õiglasel kokkupanekul, seda ei peaks ilma kaalukate põhjendusteta kitsendama.

Toetasime riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõu, et Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arv suureneb ühe võrra, 7-ni, ning kandidaatide arv ühe erakonna nimekirjas võib ületada parlamenti valitavate liikmete arvu kahe võrra ja on järgmistel valimistel 9 varasema 12 asemel.

Ühe koha me saime juurde, nagu teada, Ühendkuningriikidest vabaks jäänud Euroopa Parlamendi kohtade tõttu. Ja ühe erakonna poolt suurima lubatud kandidaatide arvu vähendamine 12-lt 9-le lubab muu hulgas kokku hoida ka valimiskampaaniaks kulutatavat raha.

Ja loogika tuleneb siis sellest, et riigikogu valimistel võib kandidaatide arv erakonna kohta ületada mandaatide arvu ringkonnas kuni kahe võrra. Kuna Euroopa Parlamendi valimistel on kogu Eesti üks ringkond, lähtutakse siis tulevikus sarnasest loogikast.

Valitsus kiitis heaks ka mitmed seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide kohta. Kiitsime heaks valitsuse seisukohad Euroopa rahutagamisrahastu loomise eelnõu kohta, mis aitab kaasa konfliktide ärahoidmisele, rahu kaitsmisele ning rahvusvahelise julgeoleku tugevdamisele.

Küll aga eelistab Eesti eraldiseisva sõjaliste operatsioonide ühisrahastamise säilitamist. Ja me peame oluliseks, et sõjaliste operatsioonide ja rahu tagamise vahendid on selgelt eraldatud ja sihtotstarbega.

Valitsus leppis kokku Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse osas, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2 heitenormid. Erinevalt sõiduautodest ja väikestest tarbesõidukitest ei ole raskeveokite CO2 heide praegu Euroopa Liidu reguleeritud. See puudutab sõidukite tootjaid. Ja meie huvides on, et maanteel sõidaksid võimalikult vähe reostavad veokid.

Lisaks kiitsime heaks Euroopa Liidu teemalised seisukohad piiriülese käibemaksusüsteemi ja järgmise eelarveperioodi tulude kohta. Aga sellest ja muudest oma tegevust puudutavast teistest punktidest räägib kindlasti pikemalt rahandusminister.

Valitsus kehtestas ka kutselise kalapüügi võimalused ja tasumäärad järgmiseks aastaks. Muuhulgas andsime ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile nõusoleku anda Läänemaal Osmussaare tuletornitasu eest Lääne-Nigula vallale kasutusele. Ja nii saab omavalitsus võimaluse tutvustada tuletorni ka avalikkusele.

See on jätk ühele sümpaatsele initsiatiivile, kus Veeteede Amet tegi ettepaneku seoses Eesti Vabariigi 100 aasta juubeliga renoveerida tuletornid, mis on juba avatud või mida on võimalik väikeste rahaliste kulutustega külastajatele avada. Tegemist on oluliste navigatsioonimärkidega, millest suurem osa on ka muinsuskaitse all ja kuna algselt ei ole tuletornid projekteeritud ja ehitatud selliselt, et neid oleks vajalik ilmtingimata avada külastajatele. Aga kokku on 2017. aasta seisuga sõlmitud lepinguid juba kaheksa suurima turismipotentsiaaliga ajaloolised tuletornide avamiseks külastajatele: Suurupi, ülemine ja alumine Pakri, Kõpu, Tahkuna, Ristna, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu. Tänaseks on avatud ka Sõrve tuletorn, Kihnus käivad praegu ehitustööd, Vilsandil ja Ruhnus on projekteerimistööd lõpetatud ja muinsuskaitsekomisjonis kooskõlastuse saamisel hakataksegi ka ehitama. Kaavis ja Põõsaspeas on ka projekteerimis- või ehitustööd käimas.

Avatavate tuletornide arvestuslik investeeringute maht on kolm miljonit eurot ja see on osa suuremast programmist, kus alates 1999. aastast on antud rendile ja avatud külastajatele atraktiivseid tuletorne.

Siit jätkavad kolleegid.


Juhataja
Maaeluminister Tarmo Tamm, palun!


Tarmo Tamm
Aitäh ja tere tulemast kõigile! Tänane valitsuse üks punkt, mis nõudis ka eraldi arutelu, oli maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seda eelnõud on menetletud alates aastast 2014. Selle seaduseelnõu eesmärk on see, et kaitsta väärtuslikku põllumaad. See on meie riigi üks kohustus ja ka nõue, et me kaitseks tuleb tulevaste põlvkondade jaoks väärtuslikku põllumaad, sest põllumaa on piiratud ressurss.

Seda tehakse ka Euroopa Liidu teistes riikides. Väga tugevalt on reguleeritud see Rootsis ja Taanis ja ka Inglismaal, kuidas siis väärtuslikule põllumaale on võimalik ehitada ja kuidas seda põllumaad kaitsta. Sest ega seda maad ju kusagilt juurde ei teki.

Kui vaadata statistikat ja andmeid, siis viimase kümne aastaga on põllumaal ehitatud 11 000 hektarile, kuhu on ehitatud 44 000 hoonet. Ja viimase kolme aastaga on elamumaaga hõlmatud ligi 4900 hektarit põllumajandusmaad.
See kindlasti ei piira ehitust maal ja maapiirkondades ja üldse nagu põllumaal, aga kindlasti üheks argumendiks ja faktoriks, mille järgi hakatakse seda hindama, on keskmine maa boniteet, mis on Eestis 41, ja üle selle piirkondades tuleks seda asja eraldi kaaluda.

Lihtsustatud korras on ehitada võimalik loomakasvatushooneid jne. Ka tänasel päeval maakasutust ja omandikasutust reguleerivad ja piiravad väga erinevad meetmed ja sätted, näiteks keskkonnaalased ja looduskaitsealased. Ka tänasel päeval ei ole põllumaale võimalik metsa istutada otse niimoodi, et kui omanik tahab… See minu arvates ei piira ka omaniku õigusi ja võimalusi.

Nii et maa meil läheb järjest hinda iga aastaga, maa hind kasvab, põllumaad on väga raske juba tänasel päeval põllumehel kätte saada, sest vaba maad sisuliselt ei ole. Kui kusagil üks vaba põllumaa ilmub müüki, siis see kindlasti ka põllumehe poolt ära ostetakse. See näitab seda, et selle maa järele on nõudlus. See põllumajandus ja meie põllumaa olemasolu on ka meie üks suur võimalus, sest maailmas elanikkond kasvab, toidu tarbimise vajadus järjest kasvab. Ja siin me võime olla hästi tubli ja tugev ekspordiriik põllumajandustoodete osas, nii et see on meie võimalus.

Me peaks kuidagi ennetama seda, et tulevikuks me ei peaks häbenema, et me omal ajal jätsime need asjad tegemata ja … Aga seda reguleeritakse ja see soovitus reguleerimiseks ka on Euroopa Parlamendi poolne.
Aga see on lühidalt kõik. Ülejäänud on nagu detailid, et kui suur see siis põllumaamassiiv on, see peab olema vähemalt kaks hektarit, ja mis on väärtusliku põllumaa mõiste jne.

Aga see seadus, eelnõu läheb edasi parlamenti ja eks siis parlament otsustab ja siis kaalutakse, kuidas sellega edasi minna. Eks siis näha on. Meil parlamentaarne riik, aga valitsus täna sellele eelnõule andis toetuse ja saatis selle parlamenti. Aitäh!


Juhataja
Rahandusminister Toomas Tõniste, palun!


Toomas Tõniste
Jah. Tervitused minu poolt!
Kõigepealt tahan alustada positiivse sõnumi sõnumiga. Eile avaldas USA mõttekoda Tax Foundation uue maksude konkurentsivõime edetabeli. Eesti on seal juba viiendat aastat esimesel kohal. Mul on selle tunnustuse üle tõeliselt hea meel. See näitab, et meie maksusüsteem soodustab majanduskasvu, on ettevõtjasõbralik ja atraktiivne ka välisinvestoritele.

Teisele kohale meie järele kerkis seal Läti. Ja just toodi välja, et see on tänu meie maksusüsteemi ülevõtmisele suuresti.

Nüüd valitsuse istungi juurde. Valitsus ei toetanud täna Reformierakonna ettepanekut langetada alkoholi aktsiisimäärasid 2017. aasta veebruari tasemele. Kuna piirikaubandus käivitus juba 2015. aastal, siis määrade langetamine 2017. aasta tasemele ei kaota kindlasti ära tekkinud probleemset piirikaubandust.

Ja küsimusi tekitab ka soov taastada lahja alkoholi erikohtlemist aktsiisiga maksustamisel. Teadaolevalt on just lahja alkohol, eriti magustatud joogid, noortele esimene samm tutvumisel alkohoolsete jookidega.

Valitsus arutas ka Eesti seisukohti, mis puudutavad Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi muudatusi. Muudatuse peamiseks eesmärgiks on asendada 1990. aastatest kehtiv ajutine käibemaksusüsteem lõpliku süsteemiga. See tugevdab ausat konkurentsi ja aitab vältida pettusi.

Lõplik käibemaksusüsteem piiriülestele tehingutele rakendub järk-järgult. Käesolev ettepanek puudutab lõpliku süsteemi rakendamist kaubatehingutele ja teise etapina laieneb see siis teenustele. Eesti toetab põhimõttelist muudatust, millega maksustatakse piiriülesed kaubad seal, kus toimub nende tarbimine ehk siis sihtliikmesriigis.

Samas näeb direktiiv sellisel juhul [ette, toim.] vastutuse panemist käibemaksu tasumise eest kauba müüjale. Eesti hinnangul vajab see veel arutamist ja selleks peavad olema täidetud olulised tingimused, et kindel olla selle toimimises. Pikemas perspektiivis tuleks üldse kaaluda piiriülese maksuarvestuse automatiseerimist.

Lihtsustusmeetmena on direktiivis välja pakutud ühe akna süsteem, mis võimaldab müüjal arvestada ja maksta sihtliikmesriiki viidud kaubalt käibemaksu selles riigis, kus müüja on registreeritud.
Muutsime ka Euroopa Liidu toiduabi jagamise korraldamist. Suunasime 227 000 eurot toidu ostmiseks. See vabanes perioodil 2014–2020 abi jagamise korraldamiseks ette nähtud rahast.

Laiendasime ka toiduabi saajate ringi. Lisaks toimetulekutoetuse saajatele saavad toiduabi ka need, kes on omavalitsustelt toetust saanud. Selleks peab linn või vald Toidupangale abivajajate andmed siis esitama. Ühtlasi vähendasime bürokraatiata ja tegime annetatud toidu jagamise arvestuse lihtsamaks.

Kinnitasime Eesti valitsuse seisukohad Euroopa Liidu eelarvetulude kohta järgmise, 2021.–2027. aasta eelarveperioodi läbirääkimisteks. Tuginesime vastustes varasematele, tänavu 14. juunil võetud seisukohtadele Euroopa Liidu uue eelarveraamistiku ettepaneku kui terviku kohta.

Euroopa Liidu eelarverahastamise ehk omavahendite kavandamisel lähtume järgmistest põhimõtetest. Pooldame võimalikult lihtsat, läbipaistvat ja õiglast süsteemi. Võimalusel eelistame Euroopa Liidu eelarve tuginemist ainult tollimaksul ja kogu rahvaturul põhinevale sissemaksele. Ja selle saavutamiseks siis jätkame läbirääkimisi teiste liikmesriikidega, kellel on Eestiga sarnased huvid. Ja siin tuleb arvestada, et nõukogu saab teha siin otsuse ainult ühehäälselt.

Samas ei toeta Eesti Euroopa Komisjoni ettepanekuid uute Euroopa Liidu eelarve tuluallikate kohta. Selleks on siis Euroopa Komisjon teinud kolm ettepanekut. Esimene, ettevõtte tulumaksul põhinev omavahend ehk siis ühtne tulumaks. Teiseks, kasvuhoonegaaside kvootidega kauplemise süsteemil põhinev omavahend. Ja kolmandaks, ringlusesse võtmata plastpakendijäätmete hulgal põhineb omavahend.

Meie hinnangul ei ole need ettepanekud kooskõlas äsja nimetatud põhimõtetega lihtsast, läbipaistvast ja õiglasest Euroopa Liidu omavahendite süsteemist, seepärast ei saa me ka selliseid ettepanekuid toetada. Aitäh!


Juhataja
Nüüd on võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Küsime läbi mikrofoni. Ulata, ole hea!


Vahur Koorits, Delfi
Küsiksin Indrek Saarelt. Eile, kui otsustati, et Laine Randjärv ei saa Eesti Kontserdi juhiks, siis Randjärv süüdistas otsuste tegijaid selles, et otsuse tegijad lasid ennast poliitiliselt mõjutada. Kuna üks nõukogu liige on teie alluv ja et kogu see asutus on ju Kultuuriministeeriumi alluvuses, siis tahtsingi küsida, et mida te ütlete nende etteheidete kohta, et tegemist oli poliitilise mõjutamisega.


Indrek Saar
Tänan küsimuse eest! Esiteks, tõepoolest kurb, et selle juhivaliku ümber on tekkinud selline segadus. Samas, ma pean meelde tuletama, et sihtasutuste juhi valik on nõukogu otsustuspädevus ja nõukogu on nendes otsustes sõltumatu. Millised on nõukogu kaalutlused ühe või teise otsuse tegemisel, tuleb nõukogul loomulikult avaliku asutuse puhul ka avalikkusele selgitada.

Kas nõukogu oleks saanud kogu selles protsessis oma protsessireegleid korraldades vältida tänast olukorda? Mida oleks nõukogu saanud omalt poolt selleks teha, seda, ma arvan, on põhjust kindlasti ka Kultuuriministeeriumil arutada. Ja ma olen palunud, et mulle tehakse ülevaade sellest, kuidas nõukogu oma protsessi kavandas ja milline oli siis nõukogu roll sellise segaduse tekkimisel. Tänan!


Laura Kimmel, TTV uudised
Minul oleks küsimus eelkõige maaeluministrile, aga kui teised soovivad kommenteerida, olen ainult rõõmus. Küsimus selline. Euroopa Parlament eile kiitis heaks eelnõu, millega 2020. aastal keelustatakse ära ühekordsed plastnõud, sealhulgas vatitikud ja siis see, mis käib sinna õhupalli, ma ei teagi, kuidas see on … õhupallivarred. Kas Eesti ühineb sellega, me keelustama ära plastnõud, ja kui suures ulatuses üldse selline plastik teeb meie keskkonnale kahju? Aitäh!


Tarmo Tamm
Aitäh! Mul on hea meel, et sinna Euroopa Parlament välja jõudis. Ja ma arvan, et Eesti kindlasti kiidab seda ettepanekut. See, mis nagu toimub looduses, see ei ole normaalne. Mered ja ookeanid on plastikuga kõik risustatud. ka meie metsaalused jne.

Kindlasti ma arvan, et siin Eestil on ka täiendav võimalus tulla siis turule selliste looduslike pakenditega, mis looduses lagunevad ära. Ja see võib-olla meie võimalus. Nii et, et kindlasti me ei saa selle … Olgugi, et valitsus ei ole seda veel arutanud, aga minu isiklik seisukoht on kindlasti, et see on õige tee ja seda oleks pidanud juba võib-olla varem tegema.

See plastiku hulk, mida iga päev toodetakse, alates kauplustest ja kõik need pakendid, ilmselt on võimalik sind mõelda oluliselt keskkonnasõbralikumatele pakenditele. Eestis on mets ja teisi materjale, mille kaudu võib-olla on meil täiendavalt võimalik siis kusagil maailmaturule minna oma loodusliku, loodust säästva pakendiga.

Nii et mina igal juhul isikult küll too toetan sellist ettepanekut. Ja kui valitsuses see arutelu tuleb, siis ma kindlasti oma seisukohta ei muuda. Aga see, mis looduses toimub, see on hullumeelne, sest see ei lagune ja ookeanid on kõik seda plastikut täis.

Kui juba kala kala püütakse, siis 10% sellest kala kogusest on plastik, nii et need piirid on ammu juba kõik ületatud. Siin peab kuidagi reageerima ja siis, et seda hulka mitte suurendada, siis mina igal juhul toetan seda. Aitäh!
 

Marvel Riik, Õhtuleht
Küsiksin kõigi koalitsiooni esindajate arvamust. Mainisite, et valitsus ei toetanud Vabaerakonna ettepanekut langetada Riigikogu liikmete arvu, kuna puudus kaalukas põhjus. Mis need [põhjused, toim.] oleksid siis, kui seda ei ole demograafiline näitaja, mida on esile toodud toodud? Aitäh!


Indrek Saar
Ma nüüd pean täpsustama. Minu meelest meil ei olnud arutusel riigikogu liikmete arvu vähendamine, valitsuse liikmete arvu piiramine oli kõneks. Ja nagu ma juba ütlesin, siis põhiseadus annab peaministrile selle pädevuse komplekteerida valitsuskabinet vastavalt sellele, mis on just need väljakutsed, mis riigi ees sellel hetkel on.

See, kas neid ministreid on 10, 12 või 14, peaks olema mõistlik arutelu siis peaministri juhtimisel. Oluline on see, et valitsus oleks töövõimeline ja suudaks tegelikult ikkagi valdkonnad ära katta, mitte see, mis on täpselt nende ministrite arv.


Tarmo Tamm
Ma lisan omalt poolt, et ega tänasel päeval seadus on ülemise piiri paika pannud – 15 ministrit. Ja ma tuletan meelde, et Taavi Rõivase valitsuse ajal tõsteti seda 12 pealt 15 peale.

Osadele ministeeriumidele-ministritele pandi isegi kummaliselt nimed. Põllumajandusministeerium muudeti Maaeluministeeriumiks. Sisu ei ole tänaseks päevaks sinna juurde tulnud. Ja ikkagi kõik, kes kusagil mind kohtavad, ütlevad: „Tere, põllumajandusminister!“ Keegi ei seosta nagu Maaeluministeeriumiga seda.

Tehti kulukat ümberkorraldust, aga eks peale parlamendivalimisi on näha, kuidas siis need erakonnad, kes saavad valitsusse, kuidas nad, palju ministeeriumeid saab olema, palju ministreid jne. Aga seadus ei keela tänasel päeval alla 15 ministri olemast.

Nii et ma tuletan veel kord meelde, et Taavi Rõivas ajal, kui ta alustas valitsemist, oli 12 ministrit, see arv tõsteti 15 peale. Aitäh!


Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2 „Reporter“
Küsimus peaministri ülesannetes Indrek Saarele ja kui teised ministrid soovivad, võivad ka kommenteerida. Küsin kodakondsusteemade kohta, mis on praegu väga teravalt tõstatunud, eriti seoses Abhaasia eestlastega. President Kersti Kaljulaid on väljendanud arvamust, et tal on inimese ja ametnikuna piinlik selle pärast, mis toimub Abhaasia eestlastega. Kuidas teie kommenteerite ja kuidas te näete lahendusi sellele olukorrale? Aitäh!


Indrek Saar
Tuleb siinkohal paraku presidendiga täiesti nõustuda. Aga selle ühe võimaliku lahendusena on siseminister Anvelt saatnud täna kooskõlastusringile kodakondsusseaduse muudatuse, mille kohaselt ei pea ekslikul alusel Eesti sünnijärgseks kodanikuks määratletud inimene edaspidi enam tõendama teisest kodakondsusest loobumist ja tema kodakondsuse jätkub tingimusteta nagu kõigil sünnijärgsetel kodanikel.

Sellega saaks lahendatud nende inimeste olukord, kelle siis Riigikohtu tänavune otsus tunnistas tagantjärele ekslikul alusel sünnijärgse kodakondsuse omandatuks, nagu näiteks Alli Rutto. Ja neid inimesi on hinnanguliselt sadakond. Tegemist on inimestega, kes said sünnijärgse kodakondsuse Eesti Vabariigi algusaegse opteerimislepinguga.

Nii et ma loodan, et me liigume samm-sammult lahenduste suunas.

 

Vahur Koorits
Mina küsiksin Toomas Tõnistelt. Teie juhite ministeeriumi, kus on ka teine minister ehk siis Janek Mäggi. Nende topeltministrite teemal ma küsiks teilt siis seda, et kui nüüd peaks tulema selline asi, et ei Janek Mäggi [ministrikoht, toim.] kaotatakse ära ja teile antakse ka tema töö, siis kas see on miski, millega saaksite kergelt hakkama, või teeks see teie elu natuke raskemaks.


Toomas Tõniste
Jah, eks see haakub siin selle eelneva küsimusega ministrite arvu kohta. Ma julgen öelda seda, et kui oli päevakorral haldusreform, siis kindlasti oli põhjendatud, et on kaks ministrit. Ajapikku võivad need töökoormused muutuda, nii et kunagi hiljem ma üldse ei välista, et võib-olla sellist vajadust ei ole. Ja eks see ole ka iga koalitsiooni enda otsustada, kui palju … millised on tema tegevussuunad, prioriteedid, ja sellest lähtuvalt ka ministrite arv.

Millegipärast elu näidanud seda, et need, kes võib-olla kunagi kritiseerivad ministrite liigset arvu, siis saades koalitsiooni, soovides seal saada võimalikult palju ministrikohti, räägivad hiljem teist juttu. See on see elu teine pool, millega tuleb alati arvestada.

 

Tarmo Tamm
Ma võib-olla ainult lisan, et küsimus ei ole ainult ministrite arvus või ministeeriumite nimetuses, küsimus on ka sisuliselt selles, et Eesti on üks väheseid riike, kus on olemas küll Maaeluministeerium, aga maatehinguid ja maaregistrit omab hoopis Keskkonnaministeerium.

Pole pole vist Euroopa Liidus ühtegi riiki, kus maa ja mets ei oleks ühe ministeeriumi all. Ka siin on vaja sisulisi muudatusi, et vaata nagu sisu ringi. On küll Maaeluministeerium, aga maa üle kontrolli ja maaelupoliitikat korraldab Keskkonnaministeerium.

Ja see ulatub ka paljuski kalandusse, et osa teemasid on Keskkonnaministeeriumi all, osa on Maaeluministeeriumi all. Siin võiks nagu üksühene lähenemine olla, sest ma tean, et Lätis näiteks on mets istutamisest kuni lõpptoodanguni ühe ministri all. Ja Soomes on maa, mets ja kala kõik ühe ministeeriumi all.

Võib-olla tasub ka siin nagu sisu vaadata, et oleks inimese jaoks ja, ütleme, ettevõtja jaoks see asjaajamine lihtsam. Aitäh!


Indrek Saar
Ma lihtsalt ütlen, et ilmselt on see protsess, mis objektiivselt ei saagi kunagi päris lõplik olla. Ja neid rollijaotusi tulebki vahetada. Riikides on erinevad tavad, kuidas seda korraldatakse.

Eesti puhul siin üks näide, mis seondub näiteks Rahandusministeeriumiga. Hetkel, kui võeti tõsiselt ette riigireform ja haldusterritoriaalne reform, siis see, et keegi fokusseeritult tegeleb riigihaldusega ja regionaalvaldkonna arengusuundadega, on selles etapis ju suure tõenäosusega mõistlik.

Samal ajal ma ütlen enda kogemusest, et see, et ma olen nii kultuuriminister kui samal ajal ka spordiminister, ei ole minu arust tekitanud skisofreenilist olukorda. Ja ma arvan, et neid ülesandeid on võimalik ühitada.


Juhataja
Kui rohkem küsimusi pole, siis on pressikonverents lõppenud. Suur tänu kõigile!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-