Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1) osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme ja välisminister Urmas Reinsalu.
Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=-3G5UADzdSw
Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme ja välisminister Urmas Reinsalu. Esmalt annan sõna peaministrile.
Jüri Ratas
Austatud ajakirjanikud ja head televaatajad!
Kõigepealt ma alustan selle eilse päeva kurva uudisega, et meil suri esimene koroonaviirusesse nakatunud inimene. Siiras kaastunne tema lähedastele, tema perele!
a kutsun kõiki Eesti inimesi üles võitlema koroonaviiruse vastu. Ma kutsun üles ka kaubanduskeskusi, erasektori omanikke ja tegevjuhte: ei ole täna aeg allahindluste tegemiseks, olgu see 5% või 10% või 50%. Austatud erasektor! Te peate ise saama aru, et te kutsute inimesed oma kauplustesse. Seal kehtib ka reegel, et kaks inimest koos ja kaks meetrit vahet.
Me oleme siseministriga eile seda arutanud, Mart Helme on andnud oma korraldused. Ja riik ka karistab, kui neid korraldusi ega tähelepanekuid ei järgita.
Meil on igaühel ka oma vastutus. Indiviid võib ühel hetkel olla ka ettevõtte omanik, tegevjuht – ei ole täna aeg panna selliseid üleskutseid, et tulge minu poodi, küll siit saab hästi odavat kaupa. Palun ka inimesi: täna ei ole see aeg, kui minna kauplustesse selliste kampaaniate peale. See on otsene oht viiruse levikuks.
Täna hommikul tuli teade 134 uue nakatunu kohta. Ma palun siin ajakirjandust, ma väga palun ajakirjandust: andke Eesti inimestele täisinfo! Tegemist on sisuliselt kahe päeva andmetega. Need ei näita – vähemalt hetkel – selle ühe päeva diagnoositute suurt hüpet.
Kokku on neid analüüse või teste tehtud 2281. Tõsi on see, et positiivseid neist oli 134. See on mitme päeva kohta. Neid teste koguti kokku ja siis viidi laborisse, et saada need tulemused. Kui arvestada seda päevade hulka, siis see teeb osakaaluks circa 5,8%.
Täna me arutasime kabinetis loomulikult COVID-19 vastu võitlemise samme. Rõhutan veel kord üle: 2 + 2 reegel, see korraldus kehtib, see korraldus on välja antud ning sellest tuleb kinni pidada. Igal pool.
Head Eesti inimesed! Sellest tuleb kinni pidada ka nüüd, nädalavahetusel. Ka looduses, ka matkaradadel, rääkimata avalikust ruumist, rääkimata siseruumidest. Igal pool.
Ja nagu ma ütlesin, neid korraldusi hakkab kontrollima politsei ja ta rakendab ka jõudu, kui on vaja, ka karistab.
Ma tahan edasi anda tänu naiskodukaitsjatele. Soovin eraldi neid välja tuua, kes piiripunktides, haiglate ja testimispunktide juures aitavad meil tõkestada COVID-19 viirust. Naiskodukaitsjad aitavad samuti häirekeskusel vastata inimeste kõnedele, jutt on infotelefonist 1247. Need inimesed annavad oma parima, et vastata kõikidele Eesti elanike muredele ja küsimustele.
Nüüd kirurgiliste maskide ostmisest. Täna võib öelda, et loomulikult kõige olulisem on Eesti inimeste elu, Eesti inimeste tervis. Aga kui me räägime nüüd erinevatest vahenditest, et saavutada seda eesmärki, mis on seotud inimeste elu ja tervisega, siis ma ütlen, et kõige olulisemad on praegusel hetkel erinevad isikukaitsevahendid.
Kui ma eile Riigikogu infotunnis palusin Eesti ettevõtjaid ja erasektorit ja palun ka täna: kellel on võimekus toota erinevaid isikukaitsevahendeid siin Eestimaal, palun anda sellest teada otse minule, valitsuse liikmetele, Riigikantseleile. See on täna hästi oluline info. Olen tänulik nende pöördumiste eest, mis eile tulid.
Nüüd kirurgiliste maskide ostmisest. Valitsus eraldas täna reservist 1,6 miljonit eurot kirurgiliste maskide ostmiseks. Ja järgmiste hangete kiiremaks läbiviimiseks suunas valitsus sihtotstarbelisse reservi 4 miljonit eurot. COVID-19 erivarustuse hankimist korraldab – kui me jätame meditsiini ja hooldushaiglad ja hooldustemaatika kõrvale – Jaak Aab.
Töötukassa toetamine. Valitsus kiitis heaks tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra muutmise. Töötukassa saab vajalikud vahendid, et hüvitada eriolukorras töötasu inimestele, kelle sissetulek on COVID-19 mõjul oluliselt vähenenud või sootuks kadunud.
Eriolukorras on paljude tööandjate igapäevane majandustegevus tugevasti häiritud, käive ja tulu järsult langenud, töötajatele töö tagamine ning töötasu maksmine raskendatud. Selleks, et vältida koondamisi, suunab riik Eesti töötukassa kaudu tööinimeste toetuseks 250 miljonit eurot esimeses etapis.
Siin ma soovin öelda ka aitäh tööandjatele ja loomulikult ametiühingutele, kes leidsid koos riigi esindajatega konsensusliku otsuse. Me teame ju seda, et ettevõtted ehk tööandjad ja Eesti inimesed kõik on sellessesamasse töötukassa reservi igakuiselt makseid teinud, iga kuu.
Olukorra leevendamiseks maksab Eesti Töötukassa hüvitist töötajatele, kelle töömahtu või töötasu on vähendatud, ühes kuus kuni 1000 eurot brutosummana. Sellele peab lisanduma tööandja poolt makstav brutotöötasu vähemalt 150 eurot.
Täna on ka Ülemkogu videokonverents, kus peamiselt tuleb jutuks just COVID-19. Võimalikult hea koordinatsioon, nii palju, kui see on tänasel hetkel võimalik. Kaupade liikumine piiriüleselt. Siin on välisminister, ma tänan teda, ta on teinud väga suurt tööd läbi meie välisesinduste, läbi meie saadikute, läbi meie aukonsulite, nii palju kui võimalik, et saada üle maailma Eestisse isikukaitsevahendeid. Aitäh teile!
Juhataja
Siseminister Mart Helme, palun!
Mart Helme
Jaa, loomulikult praegu kõik käib selle koroona tähe all. Täht kõlab ilusamini, kui asi tegelikult on.
Ja mis nüüd siseministeeriumi poolt vaadates on? Siseministeeriumi poolt on nüüd see, et valitsus on võtnud terve rea otsuseid vastu. Otsused on vaja jõustada. Seesama kauplustes rahvakogunemiste ärahoidmine, inimeste distantsi kontrollimine. Ega me ei kavatse ega saagi mingisuguseid repressioone otseselt rakendada, aga politsei koostöös turvafirmadega teeb selgitustööd, tuletab inimestele meelde.
Probleem on meil vene keelt kõnelevate inimestega, kes ei ela samas inforuumis, mis meie suurel määral ja kes just nagu ei ole paljudel puhkudel üldse teadlikud sellest, et tegemist on väga ohtliku ja pandeemilise viirusega, mis on ka paljudel puhkudel surmav. Loomulikult mitte igal juhul letaalne, aga teatud riskirühmade puhul ikkagi võib omada tõsiseid tagajärgi.
Võimalik, et siin on probleem selles, et selles infoväljas, mida nemad rohkem kasutavad, on koroonat peetud niisuguseks ebaoluliseks teemaks või mitte nii ohtlikuks teemaks.
Igal juhul me näeme seda, et selles inforuumis on riigil vaja astuda väga kiiresti jõulisi samme, et olukorra tõsidust selgitada ja selgitada ka seda, et need otsused, mis valitsuse tasandil on vastu võetud ja kriisikomisjoni tasandil on vastu võetud, on täitmiseks, mitte lihtsalt selline naljanumber. Ka see on ülesanne, mis on politsei peal.
Ma tahan veel öelda seda, et siseministeerium on võtnud enda juhtimise alla regionaalsed kriisikeskused. On neli regionaalset kriisikeskust ja nende kriisikeskuste juhtideks on kohalikud regionaalsed päästeameti juhid. See tähendab seda, et me suudame koordineerida tegevusi ka üle omavalitsuste. Me teame, et kõikidel omavalitsustel on oma kriisiplaanid ja oma kohalikud kriisikomisjonid ja kriisi vastutajad, aga tihtipeale omavalitsuste võimekused on väga erinevad ja koordineerivat tegevust on vaja, riigi otsuste jõustamist on vaja tagada. Ja seetõttu need kriisikomisjonid on siseministeeriumi kohalike päästejuhtide juhtimisel ja kontrollimisel.
Ja see on, ma arvan, väga oluline, et meil üleriigiliselt kogu poliitika, mis puudutab kriisi, mis puudutab koroonat, mis puudutab preventiivseid, abinõusid, mis puudutab korra tagamist, mis puudutab otsuste elluviimist, oleks ühtlaselt korraldatud ja ühtlaselt ellu viidud. See on kindlasti ka väga oluline asi.
Nüüd, kuna rahandusministrit täna siin ei ole, siis ma tahaksin öelda veel – ja kindlasti peaminister on siin kompetentne ka kommenteerima, et üks meie prioriteete praegu on kiiresti lisaeelarve menetlemine ja Riigikogus vastuvõtmine. Sest sellest sõltub, kas me saame hakata välja maksma ettevõtjatele toetusrahasid, mille kohased otsused on meil olemas. Aga selleks, et neid välja maksma hakata, on meil vaja eelarvet menetleda. Sellega on kiire ja sellega me kavatseme minna edasi nii pikkade sammudega ja nii kiirete sammudega, kui vähegi võimalik. See on Eesti majanduse ellujäämise seisukohast väga oluline.
Nüüd veel. Ajakirjanikud teavad loomulikult alati kõige paremini, kuidas riiki juhtida, seda me loeme kõikidest juhtkirjadest ja artiklitest. Aga ma siiski tuletaksin teile meelde, et kui nad paugutavad, siis pidagu meeles ka seda, et valitsusel sajaprotsendiliselt Eesti majanduse tapmine on väga lihtne. Me võime paari nädalaga Eesti majanduse sajaprotsendiliselt tappa, see pole üldse mingi probleem. Aga kas me siis tapame sajaprotsendiliselt ka viiruse ja juurime haiguse välja? Vaat, see on juba teine küsimus.
Seetõttu valitsus astub oma samme rahulikult, kiirustab aeglaselt, ja meie istungid on äärmiselt pikad, sellepärast, et see mõttevahetus, missugune peaks olema vähemalt meie arvamuse kohaselt, tuginedes ka ekspertide arvamusele, see optimaalne raskuskese, see võtab aega.
See võtab aega, me ei saa lihtsalt puusalt tulistada ja öelda, et selle paneme kinni, selle paneme kinni, selle likvideerime ära, sinna viskame selle raha. Meil ei ole riigieelarves blankovekslit igasuguste asjade elluviimiseks. Kõikidel asjadel on oma hinnalipik ja me peame need hinnalipikud läbi kalkuleerima. Vaatama, missugune on riigi võimekus, missugune on pikas perspektiivis riigi võimekus.
Ükskõik missuguse valdkonna me võtame, siis me näeme, et me peame kiirustama aeglaselt. Võtame piiride kontrolli alla võtmise, võtame liikumispiirangute jõustamise – mis tahes asja me võtame, me näeme, et see nõuab ressurssi, mida me ei saa planeerida ainult üheks või kaheks nädalaks ja mida meil võib-olla on vaja planeerida pikkadeks kuudeks.
Me ei tea seda. Me oleme teadmatuses, nii nagu kogu Euroopa ja maailm on teadmatuses, kaua see pandeemia kestab ja millal see on võimalik sedavõrd kontrolli alla saada, et me võime juba öelda: nii, nüüd me saame hakata tagasi minema normaalsesse ellu. Kuna me seda ei tea, siis me peame olema ettevaatlikud kõikide oma planeerimistega ega saa ennast joosta esimesel sajal meetril hingetuks.
Meil võib olla pikamaajooks. Ja selleks, et pikamaajooksu läbi teha, peame me hoidma jõuvarusid ja arvestama distantse – sellel distantsil me teeme seda, sellel teeme seda, sellel teeme seda. Palun seda ka ajakirjandusel mõista! Ma saan aru, et ajakirjandus ihkab alati verd ja laipu, aga antud juhul see on küüniline, kui ajakirjandus oma läbimüüginumbrite ja klikkide seisukohast niisuguse lähenemise võtab.
Me kiirustame aeglaselt ja me palume, et ka ajakirjandus mõistaks vajadust kiirustada aeglaselt. Me teeme, mis on meie võimuses. Me ei koonerda, kus on koonerdamine absoluutselt kohatu, näiteks isikukaitsevahendite muretsemine. Muide, isikukaitsevahendite hinnad on turgudel tõusnud kordades ja kordades. Aga mis teha. Neid, kes õnnetusest kasu lõikavad, on ka alati.
Nii et minupoolne üleskutse on hoida ühiskondlikku konsensust ja mõista seda, kui valitsusel mõne otsuse langetamine võtab rohkem aega, kui võib-olla mõni ajakirjanik ootaks. Aitäh praegu!
Juhataja
Välisminister Urmas Reinsalu, palun!
Urmas Reinsalu
Jah, aitäh! Olukord, kus me asetseme selle viirusega ülemaailmselt, on praegu selline, et tänase päeva seisuga on viirus tuvastatud maailmas 198-s riigis. Ja viimaste ööpäevade võrdluses kasvab uute juhtude arv stabiilselt kümme kuni üksteist protsenti. Hoolimata sellest, et paljud maailma riigid on lõpetanud laialdase testimise. Ja samasugune dünaamika on ka hukkumiste arvuga selle viiruse tagajärjel.
Viimase ööpäevaga nakatunute esikümnes on Ühendkuningriik möödunud Lõuna-Koreast. Kriisikolletena on üle maailma tänahommikuse raporti järgi jätkuvalt esil Itaalia, Ühendriigid, Hispaania, Saksamaa, Iraan ja Prantsusmaa.
Välisministeeriumi kesksed ülesanded on praegu järgmised. Esiteks, aidata rahvusvahelist koostööd edendada ja toetada minister Jaak Aabi, kes vastutab riigis isikukaitsevahendite hankimise eest. Teiseks, seista selle eest, et tagada meie meditsiinisaadetiste liikumine tõrgeteta. Mul oli eile vestlus Rumeenia ministriga, meil lahenesid küsimused teatud medikamentide osas. Ühendkuningriigiga on olnud aktiivne suhtlus, ka siin on probleemid transiidi ja ravimite osas. Ma usun, me oleme kommunikeerunud tõsiselt.
Ning mis on tähtis? Tähtis on teise ülesandena meie inimeste naasmine. Tänase seisuga on üle 8000 inimese meiega kontaktis olnud. Lisaks telefonikõnedele üle 8000 ja sellele lisaks siis sotsiaalmeedia ja e-mailide teel kontaktid. Kokku me tänase päeva seisuga hindame, et oleme saanud pakkuda abi üle 1800-le inimesele. Tänase päeva seisuga on meil info 292 inimese kohta, kes soovivad abi Eestisse naasmiseks – 292 inimese kohta.
Suuremat transporti vajavad Eesti inimeste grupid on hetkeseisuga koondunud kaugematesse paikadesse. Austraalia – praeguse seisuga 41 inimest, Indoneesia – 31, Bahama – 31.
Ja viimastel päevadel on olnud abivajajate arv pigem kasvutrendis. Miks see nii on? Sellepärast, et inimesed on vaadanud, kuidas sündmused kulgevad, ja on viimastel päevadel mure kasvades langetanud otsuse, et soovivad Eestisse naasta.
Ja kahtlemata, mida aeg edasi, seda ahtamaks muutuvad lennu- ja transiidivõimalused. Seetõttu muutuvad ka need kaasused üha keerukamaks. Seega ma tahan rõhutada veel kord üleskutset: inimesed, kes on otsustanud kriisi ajaks jääda välisriiki, palun arvestage, et kriisi lõppemise aega on raske ennustada. Kõik, kes tunnevad, et soovivad siiski reisilt Eestisse naasta, palun otsustage seda kohe! Asukohariigis võib hädavajalike teenuste pakkumine olla kahtlemata ka piiratud.
Nii et sõnum on üks ja selge. Me näeme, et tegelikult on juba suurele osale maailma riikidest rakendunud riigisisesed piirangud üldse liikumiseks. Samamoodi on tegelikkuses reaalajas seiskumas rahvusvahelised regulaarlennud. Ja sisuliselt, kui me kõneleme perspektiivis praegu nendest lendudest, millega me loodame ka tagasi toimetada oma inimesi, siis tegemist on evakuatsioonilendudega, mida viivad läbi kas separaatselt meie partnerriigid, kui me räägime eksootilisematest riikidest, või siis mida viiakse läbi Euroopa Liidu egiidi all.
Praeguse seisuga on tühistatud suurel hulgal London-Tallinna lende. Meil tegelikult toimub homme Leedu korraldusel erilend Vietnamist Ho Chi Minhist, mis väljub kell 10. See teeb vahemaandumise Tais Bangkokis ja seejärel suundub Kaunasesse.
Nüüd on küsimus selles, et Tai on muutnud oma varasemat otsust ja vabastab praeguse informatsiooni järgi transiitreisijad kuni 31. märtsini tervisetõendi ja tervisekindlustuse nõudest tingimusel, et reisijad viibivad spetsiaalsel lennujaama alal transiittsoonis vähem kui 24 tundi.
Transiitreisijatele on nüüd siiski vaja fit to fly ehk „lendamiseks terve“ tõendit. Praegustel andmetel peab need tõendid endiselt väljastama haigla. Kuid erinevalt varasemast otsusest need ei vaja koroona testi tulemusi eraldi võetuna.
Soome välisministriga oli mul täna hommikul vestlus. Me kõnelesime sellest, et Soome valitsus on otsustanud eraldada raha, neli miljonit eurot, evakuatsioonilendudele. Ja Soome välisminister rõhutas, et kui on võimalus, siis kindlasti nad võtavad pardale ka Eesti Vabariigi kodanikke. Ja kindlasti me sellel teemal teeme koostööd. Soome välisministeerium korraldab homme lennud Helsingisse, info on Finnairi kodulehel: Küpros, Helsingi, Faro, Portugal, Helsingi, Funchal, Madeira, Helsingi.
Nordika teeb homme lennu Malaga-Tallinn. See väljub kell 10.20 veel Hispaanias lõksus olevatele Eesti kodanikele. Ja lisaks on otsustatud teha homme kell 14.45 vahemaandumine Brüsselis, et Eesti kodanikke sealt pardale korraldada.
Leedu on pikendanud transiidi võimalust Eesti inimestele Leedu kaudu jõuda Eestisse. See on lubatud vaid politseieskordi saatel. See on vajalik eelnevalt kokku leppida Leedu ametivõimudega ja selleks tuleb Eesti kodanikel ennast registreerida – kui nad soovivad Leedu kaudu liikuda Eestisse, on mõistlik registreerida ennast Eesti saatkonnas Vilniuses. Võtta ühendust.
Alates homsest ööst, st täna öösel vastu homset, kell 00.00 peatab Venemaa nii liini- kui ka tšarterlennud välisriikide lennujaamadesse ja vastupidi, välja arvatud lennud Vene kodanike tagasitoomiseks koroonaviirusest puudutatud riikidest kui ka lennud, mis toimuvad Vene Föderatsiooni valitsuse erikorralduste alusel.
Nüüd, Belgia on otsustanud, et kui isikud tulevad tema riigi territooriumile, on määranud alates eilsest 14-päevase kohustusliku karantiini.
Pariis sulgeb 31. märtsi ööst Orly lennujaama täielikult. Charles de Gaulle'i lennujaam jääb praeguse informatsiooni kohaselt avatuks.
Soome teatavasti on võtnud vastu otsuse kehtestada Uusimaa maakonnas 25. märtsist kuni 19. aprillini piirangu, et Uusimaa maakonnast sisse-välja liikumine on lubatud praeguse informatsiooni alusel koju või elukohta naasmiseks, piirkonda tööle liikumiseks või kaalukatel isiklikel põhjustel. See on siis nii-öelda see määratlus.
Praegu on väliministeeriumisse laekunud hoiatus, mis ei ole ametlik otsus, vaid hoiatus, et Taani kaalub kehtestada liikumispiirangu oma eri regioonide vahel, et vältida kevadpühade perioodil siseriiklikku reisimist ehk siis haiguse viimist linnadest maapiirkonna asumitesse.
Juhul, kui viibitakse Ühendriikides viisavabadusprogrammi raames – seal on hulgaliselt Eesti inimesi –, siis peab arvestama, et ei tohi olla – see on praegune Ameerika Ühendriikide ametivõimude seisukoht ¬– Ühendriikides üle esialgse 90 päeva. Seega, kui inimestel on teoreetiliselt ja praktiliselt võimalus naasta Euroopasse, siis on soovitus tulla tagasi esimesel võimalusel. Erakorralistel juhtudel on siiski Ameerika Ühendriikide ametiasutused sedastanud, et on võimalus esitada avaldus eriloa taotlemiseks, et pikendada lahkumiskuupäeva 30 päeva võrra.
Ehk teisisõnu, praegu olud muutuvad ja muutuvad üha keerukamaks. Kõigil inimestel palun ühendust võtta, kui on muresid, välisministeeriumi infotelefoniga või saata meil aadressil [email protected].
Ja mul on tõesti tungiv palve Eesti rahvale. Praegu ilmaennustus näitab, et meil seisab ees 10 kraadi sooja sellel nädalavahetusel. Armas Eesti rahvas! Me oleme praegu ühel pool rindejoont – kõik, kes me oleme, ükskõik mis rahvusest, ükskõik kui vanad, on linnainimesed, on maainimesed, täidame 2 + 2 reeglit. Meie järgmised nädalad on otsustavad.
Need mudelid, mida me oleme teinud selles võitluses, näitavad seda, et järgmistel nädalatel see viirus on kasvufaasis. Ja meie võimalus seda kasvunurka alandada on ainult see, et me täidame reegleid. Püsime kodus, ei lähene teistele inimestele. Aitäh!
Jüri Ratas
Kui tohib, ma võtaksin välisministri sõnast kinni. Ma olen mitu korda öelnud, et selles koroonaviiruse vastases võitluses me oleme meie-ühiskond. Siin ei tööta minu-ühiskonna reeglid, see on meie-ühiskonna reegel. See on ühine pingutus.
Head inimesed! Kui me praegu neid reegleid ei järgi, siis meid kõiki võib oodata järgmisel hetkel ka lauskarantiin. Me igaüks peame vastutama selle eest, igaüks peab tundma vastutust enda käitumise, oma lähedaste ees, oma ettevõtete ees. Ja reeglid on mõeldud selleks, et keegi meist ei haigestuks, et keegi meist ei sureks.
Nüüd, ma tegin ettepaneku Riigikogu esimehele, et kas on mõeldav, mida ütles ka Mart Helme, järgmine eelarve menetlus lisaeelarve puhul. Ma palun seda Riigikogul kaaluda, et me annaksime üle riigi lisaeelarve 6. aprillil, mis on esmaspäev, et Riigikogu saaks seda piisavalt arutada ja erinevaid ettepanekuid seal kaaluda. Kui vähegi võimalik, siis ma olen palunud Riigikogus seda menetleda nädalal, mis on kuupäevadega 13.–16. aprill. Siis saaks läbi viia ka esimese, teise ja kolmanda lugemise.
Seda on vaja meil majandusmeetmete jaoks, seda on vaja meil KredExi jaoks ja seda on meil vaja veel väga paljude teiste seaduste muudatuste jaoks.
Juhataja
Nüüd on ajakirjanikel võimalik küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, mida te esindate, ning kellele küsimus on suunatud. Ja küsime läbi mikrofoni.
Sven Soiver, TV3 „Seitsmesed uudised“
Küsimus peaministrile. Hulk ettevõtjaid on teinud avaldusi, et riik peaks veel mingeid asju kompenseerima. Kaubanduskeskuste omanikud on öelnud, et nõuavad riigilt siin mõned kahjutasud, kuna neid kästakse kinni panna. Osa ettevõtjaid tahab, et riik paneks nad käsu korras kinni – ilmselt selle tõttu, et siis on võimalik riigilt nõuda mingeid meetmeid. Kuidas te selliseid avaldusi kommenteerite?
Jüri Ratas
Aitäh! Kõigepealt, jah, ma saan aru, et ka paljud erinevad teenindussektorid on ju öelnud, et palun sulgege meid. Selge on see, et kui on olemas reeglid – kõikidel on reeglid, juuksurite salongidel, ilusalongidel on olemas reeglid, rääkimata hambaravist, on olemas reeglid. Kui neid hügieenireegleid, kui neid kaitsereegleid oma töötajatele läbi isikukaitsevahendite ei suudeta täita, siis see ettevõte ei saa tegutseda, siis ta rikub Eesti erinevate ametkondade juhiseid või korraldusi.
Nüüd see mõte, et kui riik sulgeb kaubanduskeskuse, riik sulgeb spaa eriolukorras, riik sulgeb kinod või veel midagi muud, siis on minul võimalik need arved saata, ma ei tea, kas Riigikogusse või Stenbocki majja, siis vastus on: ei, kindlasti see ei ole lähenemine.
Ja mina tahan öelda, et ma just lugesin meediast uudist, kus üks kaubanduskett, kes minu meelest eile tegi väga vale sammu, ma räägin suurtest allahindlustest, täna vabandab, minu meelest see kaubanduskett on kinni. See näitab seda, et ikkagi olgu see tegevjuht, – aga ma kutsun üles siin nende ettevõtete omanikke käituma väga vastutustundlikult – tegelikult teevad nad neid teatud samme ka ise.
Nii et ei, seda lähenemist, et kui eriolukorras midagi suletakse, siis see on automaatselt riigi vastutus, et arved, tulge siia, ei, see on vale suhtumine. Me täna teeme neid sulgemisi ju sellepärast, et selle viirusega võidelda, et säilitada inimeste elu ja tervist, et teha kõik selleks, et see haavaks inimeste elu ja tervist võimalikult vähe.
Ja seesama asi, mida ütles ka siseminister, loomulikult nende tundide jooksul, mis me istume Stenbockis täna, on kogu aeg kaalutlusel ka see nn proportsionaalsus, et majandus täielikult ära ei kukuks. Me peame arvestama ka sellega, et kui see on täielik sulg või lauskarantiin siis jah, mingi perioodi me peame vastu. Aga ühel hetkel, kui on maksude laekumine täielikult all, siis see on seotud ka meditsiinisektoriga. Aga nagu ma ütlesin, kui reegleid ei järgita, kui arvatakse, et see on lihtsalt niisama paberil, siis kindlasti me oleme väga kiiresti valmis ka siit edasi liikuma.
Üllar Luup, Tallinna Televisioon
Võib-olla te seletaks natukene lahti kaubanduskeskuse mõiste, sest paljud näiteks Handymann Laagris, kes on küll ühes suures kompleksis, aga ütleb, et tema on kauplus ja tema jätab ennast lahti, kuna tal on eraldi sissepääs. Ja täpselt samamoodi on tekkinud ka küsimus selles, kui kaua näiteks on ehituskauplused lahti, mis on ju tihtipeale sama suured kui kaubanduskeskused ja praegu käib seal üsna elav kauplemine.
Jüri Ratas
Jaa, aitäh! Kõigepealt ma tahan veel korraks tulla, kui tohib, härra Soiveri küsimuse juurde. Kindlasti riik käitub põhiseaduspäraselt ning kehtestatud piirangute mõte on kaitsta meie kõigi elu ja tervist. Nendest ei tulene automaatselt, nagu ma ütlesin, üldist riigi vastutust. Praegu on piirangute ja keeldude talumisel tavapärasest teistsugune sisu ja ulatus. Ja loomulikult me kaalume alati neid piiranguid hoolega.
Vastates teile. Kõik kauplused, kus on siis ka väiksemaid kaupluseid, ma ei tea, näiteks lillepoed või kingsepad või kolmandad-neljandad, kui see sissepääs on ühiselt alalt, st et me läheme kuskile kauplusesse sisse, seal on niisugune aatrium või suur koridor, ütleme, või eesruum, siis need kõik kauplused, mis ei ole toidupoed, mis ei ole apteegid, mis ei ole seal näiteks telekommunikatsiooni ettevõtted, need tuleb sulgeda.
Nüüd teie küsimus, et ütleme, et on suur kaubanduskeskus ja ehituspood saab sulgeda ennast selle kaubanduskeskuse ja ehituspoe vahelt täielikult, et seal ei ole mitte mingisugust liiklust, mitte mingisugust inimeste vahelist liiklust, ja on eraldi sissepääs, siis tema võib tegutseda.
Ja kolmas küsimus, suured ehituspoed, mis on tõesti ainult ehituspoed, siis tänase otsuse pinnalt on need poed avatud. Aga siin kehtib väga konkreetne reegel: 2 + 2 reegel, nagu ütles välisminister. Oleks hea ja meie soovitus on, et üks inimene korraga. Kui on kaks, on perekond – selge. Aga see 2 + 2 reegel, see peab toimima, seda peavad ka vaatama kaupluste personal, kaupluste juhid, ettevõtete omanikud. Aitäh!
Urmas Reinsalu
Kui vaadata neid piiranguid tavaolukorra kontekstis, siis on need kõik ju absurdsed, mõttetud. Meil poleks mõtet üldse legitiimselt arutadagi nende üle. Aga mul läks hinge see, mida, ma vaatasin, Postimees tõi ära: Leedu tervishoiuminister ütles, et meil on praegu valik, kas me piirame ühiselt oma vabadust või me tegelikult asetame oma rahva olukorra ette, kus meil hakkab toimuma looduslik valik ehk selektsioon selle viiruse mõjul.
Eesti põhiseaduses on Eesti riigi ülesanne, põhiseaduslik ülesanne kaitsta inimeste elu. Ja kui me räägime erinevatest õigustest, mis põhiseaduses konkureerivad, ka ettevõtlusvabadus, majandusvabadus, siis ma väidan seda, et inimeste õigus ellu jääda, inimeste õigus elule on suurusjärgu võrra tähtsam põhiõigus.
Ja see tähendab tegelikult seda, et kõigi nende piirangute mõte on see, et viirus ei leviks inimeselt inimesele. Ja kui me räägime ostukeskustest, nendest suurtest kompleksidest, mis meil on, siis on selge, et tõenäosusteooria järgi on üks viirusega nakatunud inimene, kui on neid rohkem, inimestel on põhjust sinna ostukeskusesse tulla, kus 1000 inimest või 10 000 inimest päevas käib, on tõenäosusteooria järgi see suurem kui väikeses poes. Paratamatult inimesed peavad oma toiduained hankima, kogu elu ei saa seisma jääda, siis tekivad muud riskid ühiskonna toimimisele.
Aga fakt on see, et need meetmeid on rakendatud lühiajaliselt. Me hakkame neid vaatama läbi kahe nädala kaupa. Just nimelt seetõttu, et meie ühiskonnas ei hakkaks toimuma looduslik valik. Me oleme loonud omale riigi selleks, et see riik kaitseks meie vabadusi ning ennekõike meie vabadust ja õigust elule. Aitäh!
Mart Helme
Ma natuke lisan. Üks kriteerium, miks otsustati, et ehituspoed jäävad lahti, on see, et seal ei ole sellist inimeste kontsentratsiooni, seal on ikkagi oluliselt vähem inimesi nende riiulite ja käikude vahel liikumas isegi tavaolukorras kui praegu. Ja see on üks kriteerium.
Nüüd skeemitamine. Skeemitamine loomulikult, eks inimene on nii suur siga, kui olla lastakse. Me kõik teame seda. Ja skeemitamist loomulikult tuleb. Aga siin on ka omad kriteeriumid. Neid osaliselt juba mainis peaminister, aga tuleb rõhutada kahte asja. Esiteks, mida rangemalt me kõik nendest piirangutest kinni peame, seda lühemat aega kogu see jama kestab. See on kindel kohe. Teiseks, kui keegi, mingisugune väike kauplusekene või mingisugune muu müügilett tahab edasi kaubelda, siis ta peab järgima kõiki hügieeni- ja sanitaarnorme. Need on Eesti Vabariigi seadustega ilusti-kenasti kehtestatud.
Aga alati on lubatud, kellelgi ei ole keelatud tekitada ka nõukogudeaegne olukord, kus ta müüb oma kaupa läbi luugi. Ei pea olema niimoodi, et inimesed käivad seal riiulite vahel ja võtavad ise kaupa. Inimene tuleb, ütleb, mida tal vaja on. Ja pleksiklaasist on võimalik teha ajutine sein, seal on luuk ja sealt luugi kaudu antakse.
See võib ka apteekide puhul näiteks nii olla ja peakski isegi nii olema. Ehkki apteekides ma saan aru, et seal nad järgivad üsna täpselt sanitaarnõudeid.
Nii et inimeste oma leidlikkus, et iseennast ja kliente kaitsta, on alati tervitatav ja lubatud. Aga selline ülbe kõige peale vilistamine, no eks see varem või hiljem maksab kätte ühiskonnale tervikuna, aga ka nendelesamadele vilistajatele.
Loora-Elisabet Lomp, Postimees
Minu küsimus, esimene küsimus oleks siis peaminister Jüri Ratasele. Nüüd paari päevaga on siis üle 2000 testi tehtud, aga meie võimekus oli, ütleme, algselt siis kuni 1000 päevas. Kas see on tõusnud, meie testimise võimekus nüüd?
Ja teine küsimus oleks siis selline. Mart Helme rääkis siis skeemitamisest ja ka Postimeheni on jõudnud päris paljud skeemitamised, kus siis inimesed, ütleme, kurdavad ennast siis veel hapramaks, kui nad on, et saada koroonaviiruse testi. Milline on valitsuse seisukoht? Kas see on õige, kas inimesed peaksid ennast valetama nõrgemaks, kui nad on, et see test saada?
Mart Helme
Sellele teisele küsimusele ma võin kohe vastata. Ega asjatu testimine, kui inimesel ei ole mingisuguseid sümptomeid, sellel ei ole mingit mõtet. Sellepärast, et see test tõenäoliselt näitab negatiivset tulemust, aga see ei tähenda, et homme või ülehomme see inimene ikkagi ei saa kusagilt seda nakkust. Ja siis ei tule tal juba sümptomid ja siis ta vajab ravi. Nii et lihtsalt ma ei oska öelda sportlikust huvist testimise vastu – mis on, muide, suhteliselt ebameeldiv toiming – ei ole mõtet testimisele kippuda.
Jüri Ratas
Vabandust, kuidas teie nimi oli?
Loora-Elisabet Lomp, Postimees
Loora-Elisabet Lomp.
Jüri Ratas
Jaa. Ma lugesin seda teie eilset kirjutist Postimehes. Ja ma olen sellele perele, kes kirjutas selle kirja, mille pealkiri on „Mul on sulle palve“, väga tänulik. Mul on palve kõigile Eestimaa inimestele: lugege see lugu, jutt läbi. see puudutas mind väga. Aitäh teile selle eest! Ma tänan loomulikult seda peret, kes oli nõus seda kirjutama, ja ma loodan, et neil läheb kõik hästi.
Testimise kohta ütlen, et meie võimekus oli täiesti alguses võib-olla 20 testi, siis tõusis see 50-le, 100-le, tegime päris kaua teste seal suurusjärgus 250, pluss-miinus 30. Jah, täna tänu erasektorile me oleme suutnud selle testide arvu riigiga koostöös tõsta 1000-ni.
Täna ütles sotsiaalminister, et see on isegi gramm üle tuhande, mis on kindlasti hea uudis. Tahan öelda siin nii Medicumile, Synlabile kui ka Qvalitasele väga suur tänu, et me saame täna testida. Meie võimekus on tõesti tuhat ja natuke peale testi. Ja kindlasti sellega me läheme edasi. Aitäh!
Urmas Reinsalu
Jah, see on olnud põhimõtteline selge otsus, et testimise võimekust kasvatada. Nüüd me hakkame arutama valitsuses tegelikult ka seda, – kui me paneme tähele ka Ühendkuningriigi valitsus langetas otsuse vereteste veel rohkem hakata liikuma – et võtta kasutusele kiirteste. Me hakkame arutama valitsuses ka seda.
Peaminister palus ülevaate terviseametilt nende kiirtestide pakkumiste kohta, mis meie käsutuses on, nende usaldusväärsuse kohta. Kindlasti testimise avardamine on võimalus viirust kandvaid inimesi kergemini isoleerida ja saada ka selgust inimestel, kellel on kõhklus. Ja selle tegevusega tuleb kiiresti minna edasi.
Mart Helme
Ühe väikese lisamärkuse tahaks teha kõikidele ikkagi meeldetuletuseks, et meil eriolukord kehtib 9. päeva. Üheksa päeva on eriolukord olnud Eestis. Selle üheksa päeva jooksul, ma arvan, me oleme langetanud valitsuses väga suure hulga olulisi otsuseid, raskeid otsuseid, keerulisi otsuseid. Raskete ja keeruliste otsuste langetamise jada, mida me näeme, mida on veel vaja teha, seisab ees. Nii et oodata nüüd, et meile kõigile kaela sadanud täiesti uskumatu olukord…
Me Jüri Luigega arutasime eile, et me oleme üle 25 aasta olnud tegevad poliitikas, välispoliitikas, selle vastu huvi tundnud, loenguid pidanud ja mida kõike veel, jälginud, mis maailmas toimub, aga me poleks iialgi osanud arvata, et maailma poliitikas võiks tekkida niisugune olukord, nagu see praegu on. See on kõigile uus tundmatu ja segane olukord.
Selles olukorras me oleme paratamatult natuke niisugused pimedad, kes elevanti õpivad tundma – üks võtab sabast kinni, teine võtab londist kinni ja ütleb, et ei, see elevant on ju hoopiski paksu jalaga. Midagi ei ole teha.
Me püüame langetada nii optimaalseid, nii operatiivseid, kiireid ja vajalikke otsuseid kui võimalik. Aga nii nagu kogu ühiskond, ka meie õpime selle viirusega elama ja selles olukorras kohanema.
Urmas Reinsalu
Selles supis on meil üks taktikaline eelis ja see on see, et see supp, see viirus ei ole meid löönud esimesena, kui me räägime rahvusvahelises kontekstis. Meil on aega, meil on vähe aega teha sellest kiirelt järeldusi. Ma võin öelda seda, et mitte ükski riik, kes on praegu selles kõige kriitilisemas tormilaines, ei ole kahetsenud seda, et ta kuidagi reageeris üle või rakendas mingeid piiranguid ennatlikult.
Mul tulevad igal hommikul raportid eri riikide meetmete kohta nende seisukohtadega ja niisugust kahetsust ei ole praegu mitte keegi väljendanud.
Sven Soiver, TV3
Küsimus peaministrile ja siseministrile. Ühelt poolt olete öelnud, et neid meetmeid vaadatakse iga kahe nädala tagant üle, teiselt poolt te ütlesite, et olete valmis väga kiiresti reageerima muutuvatele oludele. Mis see valitsuse töörütm on, kui tihti te arutate uusi meetmeid? Mis need järgmised sammud võivad olla?
Te mainisite, ilmselt mitte sõna-sõnalt, aga täielikku karantiini, et see võiks nüüd kohe tulla. Aga kas ühistranspordist on teil juttu? Mis tempos te otsustate?
Ja siseministrile võib-olla seotud küsimus. Väga palju te palute inimestel mõista, aga igapäevaelus me näeme, et kõik ei mõista. Millal muutub politsei karmimaks, millal hakkavad tulevad trahvid ja nagu reaalsed sanktsioonid?
Jüri Ratas
Kui me lõime selle Vabariigi Valitsuse COVID-19 komisjoni, siis oli minu mõte, et me töötame esmaspäeval, kolmapäeval ja neljapäeval – kolm korda nädalas. Tänaseks sellest on saanud, noh, ma ütleks, kaks kuni kaks ja pool korda päevas. See tähendab seda, mida ütles ka siseminister, et meil on väga pikad nõupidamised, istumised. Päris palju kaasame valdkonna spetsialiste, täna oli doktor Popov, täna oli sotsiaalkindlustusamet, terviseamet. Homme on meil taas videosild professor Lutsariga.
Lisaks need hetked, kui on võimalik, me kõik suhtleme, eks ju, telefoni teel erinevate spetsialistidega. Nii et see on pidev protsess, ei saa nii-öelda, et nüüd me saame nädala pärast uuesti kokku. Ma ütlen, iga päev, päevas mitu korda. Need otsused sünnivad selles mõttes analüüsitult, kindlasti kaalutletult, aga ka operatiivselt.
Mis on järgmised sammud? See, mis te küsite, ühistransport – loomulikult see on laual meil olnud. Ja küsimus on selles, et kui see on lauskarantiin, siis see tähendab väga selgelt ka ühistranspordi piiramist või täielikku sulgu. Kõik need teemad on valitsuse ja komisjoni laual kogu aeg. Kogu aeg on need laual ja kogu aeg on kaalutlusel, et mida arvab siin terviseamet, mida arvavad professorid, mis on majanduse seis. Me võtame kindlasti kõiki nurkasid erinevate piirangute tegemisel arvesse ja langetame otsused. Aitäh!
Üllar Luup, Tallinna TV
Üllar Luup …
Mart Helme
Oot, ma vastan ka selle kohta, kuidas me edasi läheme. No eile rääkisime ju politseijuhtidega sellest, et meil liiguvad Ida-Virumaa linnades, aga ka Tallinnas noorte kambad. Nendega ei ole selles mõttes probleemi, et nad huligaanitseksid ja midagi lõhuks või oleks mingisuguseid muid selliseid probleemseid olukordi. Aga see rikub liikumispiirangut.
Ja politsei täna juba tegeleb sellega, et ta võtab üle kogu linna ja ka teistes linnades kokku videomaterjali, vaatab üle, analüüsib, suhtleb kohalike politseijuhtidega, politseipatrullidega. Me teeme koondpildi sellest, kui tõsine see probleem on ja missugune on riigi võimekus ja vajadus siin sekkuda. Me ei hakka paiskama lihtsalt patrulle suvaliselt tänavatele, et minge vaadake, äkki sattute mõnele kambale peale, vaid me tahame ikkagi selgeks teha, kus on need kogunemiskohad, kas need on regulaarsed kogunemiskohad ja kõik muu. Me teeme analüüsi ja vastavalt analüüsile reageerime.
Jah, algul me hoiatame, algul me püüame ilusti rääkida. Mul ema ikka ütles, et alati ilusti rääkimisega saab rohkem kui sundimisega. Aga mingil hetkel muidugi on ka teine vanasõna – kes ei taha kuulda võtta, see peab tunda saama, see on saksa vanasõna, muide. Ja kes ei taha kuulda võtta, see peab tunda saama – riigil on õigus määrata trahve ja kasutada muid jõumeetodeid ja vajaduse korral me hakkame seda tegema.
Mis veel? No me analüüsime ka seda, et kui meil karantiinis olijate puhul on vajadus tekitada ikkagi tõhusam kontroll, siis meil on telekomi firmadega praegu pooleli projekt, et nad annavad meile analüüsi, kuidas on võimalik kasutada telefoni positsioneerimist näiteks selleks, et kontrollida, kus inimene viibib. Muidugi inimene võib ka oma telefoni koju jätta ja ikkagi linna peale minna, aga üldreeglina muidugi meie inimesed on niivõrd nutisõltuvuses, et nad ikkagi ei tee seda.
Siin neid võimalusi edasi minna on mitmesuguseid. Ja me ei kõhkle jõu kasutamist selles tähenduses, et me kasutame siis sunnimeetodeid ja trahve ja kõike muud, kui see vajadus on, kui tegemist on inimestega, kes ilmselgelt ignoreerivad oma kohustusi ja kuritarvitavad oma õigusi. Nii et see on kindel asi.
Aga mis puudutab transporti, siis ma olen teinud ettepaneku, mida me ei ole jõudnud tegelikult põhjalikumalt kaaluda, et eriti väiksemates linnades me võiksime kaaluda mõnedel puhkudel võib-olla ühistranspordi – linnasisese ühistranspordi – täielikku kinnipanekut ning riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös jalgratta, kas laenutuse või jalgratta andmise või jalgrattatranspordi kasutuselevõttu, selleks, et inimesed liikuda saaksid. Esiteks on see väga roheline, väga tervislik. Ja teiseks on see kindlasti ka viiruse seisukohast tunduvalt parem lahendus kui see, et inimesed on ühistranspordis – kes seda seal ikka nüüd sajaprotsendiliselt kontrollida suudab – desinfitseeritud kätega ja üksteisest kahe meetri kaugusel.
Jüri Ratas
Ma soovin öelda paar asja. Minu meelest see, mida ütles politseijuht, et politseiniku kõige tugevamaks relvaks on tema mõistus, tarkus ja sõnajõud. Ma arvan, et seda tuleb austada ja sellest tuleb alustada. Aga loomulikult, nii nagu siseminister ütleb, kui ei piisa sõnadest ja kehtestatud reeglitest kinni ei peeta, siis on politseil õigus ja võimalus kasutada ka karmimaid meetmeid.
Tulen korra veel nende piirangute juurde tagasi. Ma näen seda, kaupmehed, et te tunnete ennast ebamugavalt. Loomulikult me mõistame. Ma isegi ütlen nii, et ma mõistan täna neid kaubanduskeskusi, kes siunavad seda valitsust ja peaministrit. Aga minu selgitus on ju see, et me teeme seda kõike ka kaupmeeste huvides.
Mida hoolsamini me neid piiranguid järgime, seda kiiremini me sellest jamast välja tuleme. Ja see kehtib meie kõigi jaoks.
Ma tahan öelda ka siin ajakirjanduse vahendusel aitäh nende erasektori ettevõtjatele, konkreetselt täna oli hommikul üks ettevõtja, kes minule kirjutas ja ütles, et, Jüri, kui riik vajab täna abi ja tuge, ka finantsilist abi ja tuge, mida kuhugi suunata, siis mina olen selleks valmis.
Ehk siis tema on selleks valmis. Need liigutavad väga hinge, et meil Eestimaal on selliseid omanikke, selliseid ettevõtjaid, kes ütlevad: nüüd on minu kord panustada. Aitäh!
Üllar Luup, Tallinna TV
Minister Jaak Aab mainis paar päeva tagasi, et tal on lootus, et täna jõuab Eestisse üks lennukitäis kaitsevahendeid. Kas see lootus on täitunud, kas see lennuk on tulnud või tuleb?
Mart Helme
Hetkeseisuga minu teada seda lennukit veel tulnud ei ole. Hommikul, enne, kui me alustasime valitsuse istungit, ma küsisin Jaagu käest, kas on uuemaid andmeid. Ta ütles, et ta on alates kella kolmest öösel tegelenud Hiinaga – kuna seal päev varem kätte jõuab –, olnud ühenduses Hiina saatkonnaga. Seal asjad peaksid minema nii, nagu on plaanitud.
Teine konteiner või teine kogus, mis meile peaks tulema, on Tšehhist. Ja siin ütles ta, et see peaks olema juba lennukis, aga ta ei ole veel näinud oma laua peal lepingut. Nii et see seis on niisugune.
Me peame arvestama sellega, et Eesti ei ole siin ainukene, kellel on puudus. On ikkagi suured riigid, kus vajadus on, on kordades ja kordades suurem kui meil. Ja ka nendel on puudus. Kui me nüüd võtame ühe tootja ja tarnija ja tal on kõrvuti kaks või kolm või kümme tellimust, üks tahab saada kümnetes miljonites ja teine tahab saada sadades tuhandetes, siis kelle tellimust ta enne täidab, me ei oska seda öelda, oleneb tema tootevõimsusest, eks ole.
Kui ta suudab neid miljoneid toota, siis ta loomulikult täidab enne selle suure tellimuse ja ütleb, et aga te Eestis oodake seal oma saja tuhande või viiesaja tuhandega. Kui ta on väiksema võimsusega, siis ta ütleb, et okei, ma selle Eesti tellimuse täidan ära, sest see on mulle kohe jõukohane, teisega ma venitan ja kogun jõudu ja võib-olla leian allhankijaid jne.
Eks see on ka äri, see on ärimaailm. Meie ei dikteeri praegu siin absoluutselt mitte midagi. Me oleme praegu selles olukorras, sõna otseses mõttes paluja rollis, ja see on väga ebamugav roll.
Jüri Ratas
21 minutit tagasi on Jaak Aab mulle andnud teada siin pressikonverentsi jooksul, et ta allkirjastab lähiajal Hiina lepingu.
Ja see on see põhjus, miks ma ütlen Urmas Reinsalule suur tänu – sest ma tean seda, et ta on pingutanud läbi isikliku panuse, läbi meie saadiku, kes on Hiinas, kogu diplomaatilise… inimeste, kes töötavad välisteenistuses, tohutult palju.
See, kas lennuk jõuab Eestisse, millal ta jõuab Eestisse, siis ma arvan, et siin kehtib see reegel: siis jõuab, kui me seda oma silmadega näeme. Pikad distantsid, nii nagu siseminister ütles, kõik vajavad isikukaitsevahendeid, kõik teevad täna lepinguid. Me oleme püüdnud seda fokusseerida nii täpselt, et jah, selle tootjaga me suudame tagada isikukaitsevahendid Eestisse ja ka transpordi. Siin on olnud väga suur ja kandev roll välisministril. Aitäh, Urmas!
Urmas Reinsalu
Aitäh! Tähendab, mis on küsimus? Küsimus on selles, et kogu see olukord, kus me asetseme ka rahvusvahelises kontekstis ja ka lepingute sõlmimisel, on üsna sarnane sõjaolukorraga. Ütleme, et sündmused on määramatud ja tegelikult määramatult kiirete sündmuste omavaheline põimumine toimub reaalajas.
Ja me oleme tõesti ühenduses, kõikide riikide esindajad, välisministrid ööl ja päeval Euroopas kõnelevad sellest, et defitsiit on absoluutselt kõigil – siin ei ole sellist olukorda või riiki, kes ütleks, et tal täna ei ole vajadust isikukaitsevahendeid soetada või et tal on olemas reservid, mis on tema jaoks piisavad.
Ja kahtlemata selles olukorras on väga oluline käivitada kiiremas korras meie rahvuslik kaitsevahendite tootmine. See on selles olukorras, kus me peame arvestama, et ainult see on kindel, mis on meie riigi territooriumile jõudnud, mida meil on tegelikult faktiline olukord.
Osa lepinguid on sõlmitud rahvusvahelistes tarnetes, osa on töös, osa on tarnimisel, aga kahtlemata selles olukorras, kus me kriisiga ajalist perspektiivi hindame üksnes tõenäosuslikkusega, on väga tähtis see. Ja peaminister on andnud Kaimar Karule ülesande seda tegevust koordineerida reaalajas.
Nii et praeguses olukorras võime öelda küll, et ei ole kesksemat ja tähtsamat pingutust praegu, kui on isikukaitsevahendite varu soetamine.
Selles olukorras, kui me kõneleme praegu ka nendest majandusprobleemidest, millega on erinevad ettevõtjad silmitsi – ja see ettevõtjate mure kandub üle ju töötajate mureks ja see on täiesti mõistetav, kaupmehed, kõigi mure –, aga me peame aru saama sellest, et praegu ei ole võimalust ette kujutada, et me võitleme selle viirusega nii-öelda külg ees või osaliselt. Kujutame ette, et säilitame kogu normaalse tegevuse ja siis võitleme külg ees.
Meil on väga valusad näited, millest meil on lihtsalt tänu vedamisele võimalus enda rahva mõttes õppida ja näha, et külg ees selle viirusega võitlus läheb liiga kalliks maksma.
Juhataja
Nüüd on meil kaks viimast küsimust veel.
Loora-Elisabet Lomp, Postimees
Mul on siis esimene küsimus peaminister Jüri Ratasele. Nüüd täna hommikul tuli siis teade, et Saaremaal on kaks hooldekodu inimest nakatunud. Kas valitsuse laual on ka mingid küsimused, millega te arutate, mis nüüd saab edasi Saaremaast, Kuressaarest?
Ja teine küsimus on välisminister Urmas Reinsalule. Praegu on välismaal ikkagi eestlasi. Kas keegi neist on kriitilises seisus? Kas keegi neist on koroonaviirusesse nakatunud?
Jüri Ratas
Hooldekodud. See on see, mis on väga suure tähelepanu all. Ja me saame kõik aru, et kui seal me ei suuda haiguse levikut – nüüd tuleb juba öelda – tõkestada, sest ma ei saa öelda enam, et täiesti ära jätta, vaid seal sees seda levimist tõkestada, siis sellel võivad olla väga kurvad tagajärjed.
Täna hommikul just arutasime hooldekodude temaatikat. Kõigepealt, punkt üks, loomulikult külastused, see ei tule kõne allagi, juba ammu ei tule kõne alla. Punkt kaks, kõik pakid, mis saadetakse hooldekodudesse, ei tohi sinna jõuda. Hooldekodud ei tohiks minu arust võtta täna midagi vastu, sest viirus võib tulla väljaspoolt sisse. Punkt kolm, sotsiaalkindlustusameti juhataja peab tegema siin lähitundidel-päeval ülevaate isikukaitsevahenditest, mida konkreetselt kohe-kohe vajatakse.
Ja loomulikult me peame olema valmis ka järgnevateks plaanideks. Nii et väga tõsiselt – täna hommikul just tulime – hooldekodude teema oli arutelu all.
Urmas Reinsalu
Kui me kõneleme kriitilisest seisundist, siis kõige akuutsemalt konsulaarkriisid – ja neid inimesi on – on seotud inimestega mitte koroonaviiruse mõttes, vaid tegelikult, kellel on muu meditsiiniline näidustus, näiteks, kes on olnud haiglas operatsioonil, on küsimus, mis tast saab – naasmine Eestisse, kindlustuskaitse küsimused. Need, ütleme, ei ole seotud nüüd koroonahaigusega, aga on muud meditsiinijuhtumid.
Ja arusaadavatel tervisekaitse või isikuandmete põhjustel ma ei hakka konkretiseerima neid, aga need on loomulikult kõige kõrgema prioriteetsusastmega, kus on tegelikult kaalul inimese tervis, mis puutub tema Eestisse jõudmist või olukorda, et ta saaks oma tervise eest hoolt kanda siis selles riigis, mis parasjagu ta asukohariik on.
Konstantin Sviridovski, ETV+ „Aktuaalne kaamera“
Küsimus peaministrile. Mis saab tehase ehitamise projektist Kohtla-Järvel ja kas see on mõistlik täna, kui maailmas on kriis maailmas ja naftahinnad on madalad, üldse investeerida sellesse projekti? Aitäh!
Jüri Ratas
Aitäh! Seda küsimust, mis on seotud siis Eesti Energia aktsiakapitali suurendamisega, mis on seotud Eesti Energia neljanda õlitehasega, me hakkame arutama täna peale lõunast kabinetti. Siis kindlasti anname ka teile teada, kui need otsused on langetatud. Aitäh teile!
Juhataja
Pressikonverents on läbi. Suur tänu kõigile!