Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 5. detsember 2019

06.12.2019 | 18:19

Uudis
    • Jaga

Tartu Ülikooli senati saalis toimunud Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rene Kokk, justiitsminister Raivo Aeg ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

 

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=406-O3Hrh0c

 

Juhataja

Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rene Kokk, justiitsminister Raivo Aeg ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Ja alustuseks annan sõna peaminister Jüri Ratasele.

 

Jüri Ratas

Suur tänu! Aitäh, head ajakirjanikud, et te tulite!

Meil oli täna tõesti suur au olla siin Tartu Ülikoolis. Oli väga sisuline ja hoogne valitsuse istung ja peale seda ka kabinetinõupidamine koos rektori ja Tartu Ülikooli perega. Loomulikult see on ka meie tänu ja austus täna siin olla, et tähistada Tartu Ülikooli 100. aastapäeva rahvusülikoolina.

Ma õnnitlesin valitsuse nimel kogu Tartu Ülikooli selle väärika tähtpäeva puhul. Rahvusülikool on üks meie riigi keskseid institutsioone, meie teaduse ja kõrghariduse eestvedaja, kellel on olulised ülesandeid Eesti riigi ja eesti rahva ees, aga ka maailma teaduse ees. Tartu Ülikooli edetabelikoht maailma ülikoolide pingereas on aasta-aastalt paranenud.

Seda, kuidas siis Tartu Ülikooli rahvusvahelist edu veelgi enam kindlustada, arutas ka valitsus, nagu ma ütlesin, koos ülikooli juhtidega tänasel kabinetinõupidamisel. Oli suur au tõesti koos Tartu Ülikooli rektor Toomas Asseriga neid teemasid arutada. Rektor tutvustas meile ülikooli senist strateegiat ja tippteemasid, samuti ootusi valitsusele, kuidas suudaksime alma mater’i viia maailma saja parema ülikooli sekka.

Nüüd, hea meel on kindlasti Eesti hariduse ja PISA tulemuste üle. Need on väga head, suurepärased. Siinkohal kindlasti aitäh Eesti õpetajale! Suur tänu Eesti õpetajale! Kui see uudis tuli, ma ütlen ausalt, et ma saatsin kohe kolmele-neljale oma õpetajale [sõnumi] „Aitäh!“. Ütlesin neile ka aitäh, kes olid siis kooli ajal minu õpetajad. Nii et ma arvan, et see näitab, et meie õpetajad on tõesti teinud väga suurepärast tööd.

Eesti on, Eesti oli, aga – mis kõige olulisem – Eesti peab jääma haridusriigiks. Ja meie haridussüsteem on üks neist edulugudest, mida meie riigil kogu maailmale pakkuda on. See nädal tõi meile siis suure rõõmusõnumi, mis seda kõike kinnitas.

Valitsus kehtestas tänasel istungil 1. jaanuarist 2020 ka põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate miinimumpalgaks 1315 eurot kuus. Praegu on õpetajate töötasu alammäär 1250 eurot kuus – ja kindlasti sellest räägib haridus- ja teadusminister pikemalt – aga ma tahan öelda, et see tendents, mis on olnud viimase kolme aasta jooksul, on minu meelest ääretult oluline. Ma arvan, et see on tõusnud kusagil circa 300 euro võrra ja kindlasti see on väga tähtis.

Nüüd, tulles tagasi korraks 3.-4. detsembri juurde, see ei olnud mitte ainult PISA testide ja tulemuse hetk, vaid toimus ka NATO tippkohtumine Londonis, kus oli mul võimalus koos oma ametikaaslastega arutada NATO ühtsust, valmisolekut tegeleda tänapäevaste ja ka tulevikuohtudega.

Ja ma ütlen ausalt, et minu meelest NATO väljus sellest tippkohtumiselt, mis ühelt poolt oli 70. [sünnipäevale] pühendatud, kindlasti tugevamana, kui ta sinna sisse läks. Seal oli ka kõikidel teistel sessioonidel sellist ühtsust ja solidaarsust väga tugevasti tunda.

Oli au osaleda ka USA president Donald Trumpi kutsel töölõunal nende liikmesriikide juhtidega, kes siis tõesti 2% kaitsekuludesse panustavad. Kui me võtame 2017. aasta andmed, siis neid oli sel hetkel ainult neli riiki, praegu on üheksa riiki. Nii et tõesti võib öelda, et viimastel aastatel, mis on juurde tulnud, 130 miljardit dollarit kaitsekuludeks meie liitlaste poolt. Ja see suund on 2024. aasta lõpuks 400 miljardit dollarit. Nii et ma arvan, et see suund on olnud õige.

Ma tänan ka loomulikult Türgi president Erdogani, meil olid temaga läbirääkimised ning ka Läti, Leedu ja Poola presidendiga. Kaitseplaanidega on nüüd asi korras, see mure on murtud. Kindlasti siin andis oma olulise panuse ka NATO peasekretär härra Jens Stoltenberg.

Nüüd, väga huvitavad kohtumised tulevad Ülemkogus. Järgmise nädala neljapäeval ja reedel on au olla Brüsselis, kus on osalemine Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel. See on esimene tippkohtumine, kus on Ülemkogu eesistujaks saanud Charles Michel, endine Belgia peaminister.

Seal käsitleme väga olulisi teemasid. Eks järgmine MFF kindlasti on taas arutelu all. Soome on teatavasti teinud nüüd oma lõpliku pakkumise üldmahuga 1,07. Sellega me ei saa rahul olla. Eesti minu meelest ei saa näha, et me näeme vähem Euroopat. Igal juhul on meie soov näha tugevat jõukat edasiminevat Euroopat ja selle ettepanekuga me ei saa nõustuda.

Ja loomulikult kliimamuutused, kliimatemaatika. Siin kindlasti ma tahan öelda teie ees veel kord suur tänu Rene Kokale, kes on seda teemat tõsiselt vedanud, läheb minu teada lähiajal ka Hispaaniasse Madridi, kus on COP 25 kohtumised, nii et need saavad olema olulised teemad ülemkogul.

Homme lähen Riiga ja seal toimub koos Balti peaministritega töine kohtumine erinevate ühenduste teemadel. Ja loomulikult arutelu alla tuleb ka Rail Balticu küsimus. Suur tänu!

 

Juhataja

Keskkonnaminister Rene Kokk, palun!

 

Rene Kokk

Aitäh! Tere ka minu poolt kõigile!

Valitsuses oli täna keskkonnaministeeriumi teemadest kaks. Üks oli probleemsete elektritoodete põhimääruse muutmine. Valitsus otsustas muuta probleemtoodete põhimäärust ja see oli tingitud sellest, et oli vajadus viia see kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Eeskätt puudutas see muudatus elektri- ja elektroonikaseadmete tootjate registreerimist ja nende aruandlust. Ja see sai täpsustatud.

Teine punkt, millest me täna rääkisime, mis valitsus vastu võttis, on nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikel aladel. Tegelikult on need reeglid juba kehtestatud 2003. aastal. Tegemist oli Pandivere ja Adavere, Põltsamaa nüüd nitraaditundliku ala uuendamisega, määruse värskendamisega. Ja see on tingitud sellest, et 1. oktoobril sellel aastal jõustus uus veeseadus.

Miks seda vaja on? Vaja on seda sellepärast, et kaitsta nitraaditundlikel aladel meie põhjavett ja pinnavett, eelkõige just võimaliku põllumajandusliku saastamise eest.

Siis ma räägiks hea meelega paar sõna sellest, et mul õnnestus selle nädala alguses käia Kagu-Eesti visiidil esmaspäeval-teisipäeval. Oli väga tulemusrikas ja hea näha, kuidas meil sellel ala läheb. Käisin Põlvamaal keskkonnainspektsiooni büroos. Sai käidud Räpinas keskkonnaameti esindajatega kohtumas ja keskkonnamaja vaatamas.

Kogu selle visiidi vältel olid kaasas meil kohaliku piirkonna nii keskkonnainspektsiooni kui ka -ameti juhid. Käisime vaatamas nii Räpina sadamat kui ka Saesaare paisu. Kõik, kes on Taevaskojas käinud, teavad, et seal on selline kena pais ja paisutatud veekogu, kus sõidab ka üks alus.

Suvel on see igati tore koht, aga seal on omad probleemid sellega, kuidas minna edasi ja mis oleks võimalikud lahendused, et see veekogu avada ka lõhelistele. Vaatasime seda hetkeolukorda ja ma loodan, et me leiame sinna koostöös mõistlikud lahendused.

Sai käidud ka Marinova dolokivikarjääris Meremäe vallas, kus on ainukene Eestis dolokivi kaevandav karjäär, mis teeb seda põhimõtteliselt lõhates vee sees, ehk ei pumpa vett välja, vaid tehakse vee seest ja võetakse välja.

Ja oli kohtumine ka järgmisel päeval ehk teisipäeval Võru linnapeaga ja linnavalitsuse inimestega, kus me arutasime teemat, mis on kerkinud seoses Kuperjanovi pataljoni sooviga või, ütleme siis, vajadusega saada oma tehnikale juurde parkimisala.

Praegu on jäänud sõelale kaks varianti. Üks on see, et ta liiguks praegu olemasolevale elamupiirkonnale lähemale, kus on täna roheala – see ei ole hea lahendus –, ja teine on vana Võru naftabaasi territoorium. Koostöös – keskkonnaamet, Võru linnavalitsus kui kui ka kaitsevägi ja Ukraina pataljon – otsitakse lahendusi, kuidas oleks võimalik edasi minna. Aga loogiline ja hea oleks, kui me leiaks lahendused selle jääkreostuse likvideerimiseks seal ja läbi selle katsuda võtta see ala, mis on tööstusala, ka kasutusele.

Aga kahjuks nagu ikka, igal asjal on hind. Ja eks see hinnasilt on päris krõbe. See läbirääkimine käib ja vaadatakse, mis võimalused on, aga igati konstruktiivne vestlus oli.

Veel üritus, mis Võrus oli. Oli selline pilootprojekt, keskkonnaministeeriumi algatatud, mis on eakate jäätmekool. See oli esimest korda Võrus. Ja minu soojad tänusõnad kõigile inimestele. Meil oli saalis peaaegu nelikümmend eakat, kes olid väga heatujulised ja hakkamist täis. Oli väga meeldiv õhkkond.

Selle teema asekantsler oli paar tundi seal, rääkis jäätmeteemast ja vastas küsimustele. Tagasiside on väga positiivne olnud, nii et meil on plaanis minna sellega edasi ka sellel aastal.

Just eakad on need, kes ju päris tihti meie vanaema-vanaisadena meie lastega tegelevad ja see on üks uus aspekt, mida kasutada ära, et anda oma parem sõnum ka läbi selle lastelastele.

Nii palju veel positiivset. Siin aeg-ajalt kõlavad küsimused, et mida siis ikkagi riik teeb selleks, et me liiguksime puhtama looduskeskkonna poole, ja mis on need lahendused. Siis on hea meel tõdeda, et keskkonnainvesteeringute keskus on otsustanud anda raha biometaanil sõitvate busside soetamiseks Tartu linnale. Abi, mille tulemusena soetatakse 64 biometaanil sõitvat bussi, mis hakkavad sõitma järgmise aasta algusest Tartus. Ja Pärnu linn on saanud oma linnalähiliinide busside jaoks 11 bussi soetamiseks abiraha.

Taotlusvoor on veel avatud. Nii et kui on veel omavalitsusi, kes soovivad ja on võimalus sinnapoole liikuda, et soetada omale loodussõbralikumat transporti, siis kindlasti on kõik oodatud keskkonnainvesteeringute keskuse poole pöörduma ja taotlusi tegema.

Ja nagu peaminister juba ütles, siis järgmisel nädalal esmaspäevast reedeni olen Madridis COP 25 konverentsil. Aitäh!

 

Juhataja

Justiitsminister Raivo Aeg, palun!

 

Raivo Aeg

Jaa, aitäh! Tere päevast!

Jah, alustades natuke kaugemalt kui tänasest päevast, siis selle nädala esmaspäeval-teisipäeval olin Brüsselis, kus toimus Euroopa justiitsministrite nõukogu.

Nõukogu, nagu ikka, väga olulisel kohal, millest seal räägiti, oli ka õigusriik ja justiitskoostöö eri valdkondades. Aga lisaks sellele toimusid ka kahepoolsed kohtumised selle nõukogu n-ö kõrvalüritustena Rootsi justiitsministriga, Portugali ja Horvaatia justiitsministriga. Horvaatia on järgmine Euroopa Liidu eesistuja.

Meie kahepoolsete kohtumiste selline läbiv teema oli justiitskoostöös võimalike digitaalsete lahenduste arendamine ühiselt ja seismine koos nende digilahenduste rahastamise ja keskse arendamise eest, mis puudutab eeskätt just ülepiirilist justiitskoostööd ja selle raames nii dokumentide kui ka tõendite vahetamist eri riikide vahel.

Kindlasti me näeme siin väga olulise aspektina seda, et tulevikus nii meie inimeste huvid saaksid kiiremini esindatud ja lahendatud, probleemid lahendatud teistes riikides kui ka vastupidi.

Aga tänasel valitsuse istungil, mis puudutab nüüd justiitsministeeriumi töövaldkonda, teatavasti meil siin hiljuti valmis ühinguõiguse revisjon, mida on siin mitu aastat juba pingsalt oodatud ja mis väga mitmetes valdkondades just äriühingute esile kerkinud selliseid probleeme, mis aegade jooksul on olnud, üritas lahendada ja pakkus välja erinevaid lahendusi.

Ja samal ajal, kui see ühinguõiguse revisjon valmis sai, siis ka mitmed ettevõtjad pöördusid nii justiitsministeeriumi poole kui ka riigikogu õiguskomisjoni poole ja palusid algatada eelnõu, millega oluliselt oleks leevendatud äriühingutele, eeskätt just nende osaühingutele osade võõrandamisega seonduvaid probleeme või keerukusi, mis praegu eksisteerivad.

Teatavasti tänane regulatsioon väga selgelt ütleb, et osaühingute nii kohustus- kui ka käsutustehingute osas tuleb need tehingud teha notari juures. Need vorminõuded on väga selgelt piiritletud ning need tuleb teha kõik notari juures ja notariaalselt kinnitada.

Ja selle tulemusena riigikogu õiguskomisjon algatas ka seaduseelnõu, number 101 SE. See päris number on juba teatavaks saanud siin vähemalt äriringkondades ja selle üle tõsiselt polemiseeritakse.

Ja valitsus andis hinnangu sellele riigikogu õiguskomisjoni algatatud eelnõule, et põhimõtteliselt me neid suundasid või eesmärke toetame seal, aga omalt poolt lisasime ka selle, et ei toeta seda eelnõu sellisel kujul, nagu õiguskomisjon ta on välja pakkunud.

Ja alternatiivina Vabariigi Valitsus täna kinnitas Vabariigi Valitsuse eelnõu, mille saadame riigikokku menetlemiseks, kus teatud osas on tagasi tõmmatud seda riigikogu eelnõu, küll aga me toetame, et osasid saab kohustustehingu osas vormivabalt võõrandada, aga käsutustehingu osas peaks endiselt jääma notariaalse tõendamise kohustus.

Ühe erandina, mis on täna eelnõus välja pakutud, on see, et juhul kui on osaühingu osakapitali suurus vähemalt 25 000 eurot, siis sellisel juhul sajaprotsendiliste osanike nõusolekul, mida nad põhikirjas fikseerivad, on neil osasid võimalik võõrandada ilma notariaalse vorminõudeta.

Väga tehniline ja niisugune juriidiline konstruktsioon on siin teile ette toodud, aga kindlasti, kes eeskätt sellistest muudatustest eluliselt olid huvitatud, olid just iduettevõtted, kelle osanikud teatavasti asetsevad või paiknevad, võivad paikneda eri riikides üle maailma. Ja just nende investeeringute toomiseks, nende osakutega tehingute tegemiseks, nende toomine kõiki Eesti notarisse või nende esindajate toomine Eesti notarisse kindlasti on teatud mõttes raskendav. Ja mingeid leevendusi me seal üritame neile selles osas leida.

Vaatame, kuidas menetlemine riigikogus edasi läheb, kas need kaks eelnõu siis ühendatakse või kuidas nüüd hakatakse seal menetlema.

Aga loomulikult eesmärk on anda leevendust ettevõtluse ladusamaks korraldamiseks Eesti riigis, et mitte ettevõtjad seetõttu, et meil see bürokraatia on liigselt koormav, ei peaks liikuma ära siit Eestist ega viima oma ettevõtteid Eestist ära teistesse riikidesse, kus seda bürokraatiakoormust on oluliselt vähem. Aitäh!

 

Juhataja

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps, palun!

 

Mailis Reps

Tere õhtust kõigile! Loomulikult see nädal on kogu oma olemuses olnud haridusnädal ja ma loodan, et ta jätkub kõikides kodudes edasi nii. Aga Vabariigi Valitsuse istung ja kabinetiistung olid inspireeritud paljudes oma tegevustes ja mõtetes siiski sellest kaunist olmest siin – me olime Tartu Ülikoolis.

Ja mitmed meie arutelud ikkagi käisid ümber ja sisuliselt läbi selle, et me kuulasime, kuidas Tartu Ülikool, meie rahvusülikool on meile kõigile uhkuseks. Mitte ainult, et ta on 100-aastane eestikeelse kõrghariduse sünnipäev, vaid ka see, kuhu me edasi läheme ja palju kiiremini kui järgmised sada aastat. Ja kuidas rahvusülikool saab olema maailma saja hulgas.

Nii et selline põnev päev ja eks selliseid tõsiseid arutelusid, kuidas me kõrgharidus- ja teadusvaldkonnas koostöös ülikoolidega Eestis saame oluliselt võib-olla selliseid kitsaskohti lahendada, need arutelud ju käivad.

Valitsus kinnitas eelmisel nädalal haridusvaldkonnas laiemalt neli strateegiaeesmärki. Me vaatame suuresti, kuidas noortevaldkond peaks olema, selleks on tulemas omaette strateegia, haridusvaldkonnas on tulemas eraldi strateegia – keelevaldkond ja teadus, arendus, innovatsioon ja ettevõtlus.

Täna terve päev on ERMis arutatud siinsamas Tartus selliseid strateegilisi visioone. Ma usun, et paljud teist teavad, et selline põnev arutelu ERMis on käimas.

Nüüd täna, nii nagu peaminister juba kinnitas, kinnitasime ära järgmise aasta õpetajate palgamiinimumi. Nii nagu te teate, lisaks palgamiinimumile eraldame me kohalikele omavalitsustele veel lisaks palgafondi. Ja palgafondi märkimisväärselt siis õpetajate erinevate tegevuste toetamiseks ja ka selleks, et koolisiseselt on võimalik diferentseerida.

Nii et see miinimum on loomulikult see, mis iga õpetajani peab selgelt, kes täiskohaga töötab, jõudma. Nii et sellised vahvad asjad.

Ja PISA üle me oleme siin juba tervelt kaks ja pool päeva rõõmustanud. Aga võin teile kinnitada, et haridusvaldkonnas me võtame PISA analüüse väga tõsiselt. Sest nii nagu OECD kogu aeg muudab oma küsitlusviisi, interdistsiplinaarsust nendes valdkondades, nii sarnaselt ka meie hariduspoliitiliselt pidevalt vaatame, kuidas need erinevad oskused, mida me ühiskonnas ootame noorte käest, oleksid siis ka kajastatud.

Ja pean ka tagurpidi ütlema, et see põhjus, miks PISA-s meie noored väga julgelt ennast tunnevad, on see, et ka meie enda riiklikud küsitlused, riiklikud testid ja riiklikud mitmed sellised suunad, mida me oleme õpetajatele koolituses andnud, on väga-väga sarnased.

See on selge, et sellise reaaleluga pidev sidustamine, noortele ootamatute ülesannete andmine ei ole Eestis sugugi ainulaadne. Me oleme küll võib-olla seda debatti pidanud väga palju, et kas meil on liiga faktipõhine, aga see teadmiste rohkus Eestis siiski väga paljus on ka balansseeritud sellega, et me aina enam pöörame tähelepanu sellele, et see oleks sidustatud.

Nii et need on võib-olla sellised kokkuvõtlikud asjad nendest kahest ja poolest päevast. Ja loodan, et te kõik jagate rõõmsalt sotsiaalmeedias seda rõõmu. Iga inimene on täna hariduses osa. Aitäh!

 

Juhataja

Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, kellele küsimus on suunatud ja küsime läbi mikrofoni – kollase otsaga, mis on praegu mu kolleeg Liisi käes. Palun Mirkole!

 

Mirko Ojakivi, Vikerraadio

...

 

Jüri Ratas

Vabandust! Kollase otsaga on mikrofon.

 

Juhataja

Just.

 

Jüri Ratas

Praegu on värvid sinine, must, punane. Siis peaks panema kollase ja rohelise, saaks olümpiarõngad ilusti kokku.

 

Mirko Ojakivi, Vikerraadio

Ma alustaks võib-olla justiitsminister Raivo Aegist. Teie endine kolleeg, eksminister Mart Järvik on avalikustanud, et tema kabinetis oli pealtkuulamisaparatuur. Mis on teie kui endise kaitsepolitsei peadirektori soovitus – kui teie kolleegid, teised ministrid, kui neile tundub, et nende töökabinetti on paigaldatud pealtkuulamisvahendeid, siis mida teha? Olukord on ju keeruline.

 

Raivo Aeg

Jaa, aitäh küsimuse eest! Kui on tõesti hirm, et keegi on mingi ebaseadusliku pealtkuulamisvahendi tööruumidesse paigaldanud, siis ma soovitan pöörduda eeskätt meie õiguskaitseorganite poole.

Väga head spetsialistid, kes sellist julgeolekukontrolli oskavad tööruumides teha, on kindlasti meie kaitsepolitseiametis ja meie välisluureametis. Nendel on teatud juhtudel ka seaduslik kohustus ja vastutus teatud ruume ka screen’ida ja tagada nende ruumide turvalisus, et sinna ei oleks sisse viidud ebaseaduslikke pealtkuulamis- ja sidevahendeid. Just seal eeskätt sellistes ruumides, kus käsitletakse riigisaladust, peavad need ruumid olema puhtad sellistest vahenditest.

 

Mirko Ojakivi

Üks täpsustav küsimus ka: et kas abi võiks olla ka riigikogu esimees Henn Põlluaasa lutikatõrjeseadest?

 

Raivo Aeg

Minule küsimus või? Oi, vaadake, see on nüüd nii keeruline küsimus. Mina ei ole näinud, missuguseid seadmeid härra Põlluaas enda omandis omab ja kust ta need on saanud ja mis eesmärkidel neid on kasutanud. Ma ikkagi soovitan riiklike institutsioonide ja nende asutuste poole pöörduda, kes omavad kindlasti vastavat kompetentsi ja oskusi neid ebaseaduslikke elektroonilisi vidinaid leida.

 

Henry-Laur Allik, „Aktuaalne kaamera“

Kohe täpsustav küsimus peaministrile. Kas teile teadaolevalt on siis kuskil ministeeriumis lutikad või kuulatakse pealt?

 

Jüri Ratas

Tähendab, te mõtlete missuguseid lutikaid?

 

Henry-Laur Allik

Pealtkuulamislutikaid.

 

Jüri Ratas

Ma mõtlen, et kui teil on andmeid, et need loomad, lutikad kuskil on, siis ma luban, et kindlasti riigisekretär püüab seda tõrjet tegema hakata. Saan ma sellest aru, esimene reaktsioon?

 

Henry-Laur Allik

Ei, selles mõttes, et pealtkuulamisseadmeid.

 

Jüri Ratas

Aa, jaa-jaa. Eks me mõtlemegi erinevalt. Kui te ütlesite sõna lutikas, kes mõtleb looduskeskselt, kes mõtleb tehiskeskkonnale.

Mina ei tea, et neid oleks. Tõesti ma ei tea, mul sellist infot ei ole.

Ja ma tahtsin öelda, et mul on väga hea meel, et Mirko Ojakivi on [pressikonverentsil]. Tavaliselt ma vaatan teda kogu aeg Tallinnas, näete, nüüd ma kohtun temaga siin Tartus. Ma väga vabandan, aga meil on väga huvitavad saated alati, „Peaministri tund“.

 

Henry-Laur Allik, „Aktuaalne kaamera“

Selge. Küsimus Raivo Aegile. Milline on teie reaktsioon riigireetur Herman Simmi ennetähtaegsele vabastamisele?

 

Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! No mina oma reaktsiooni olen juba väljendanud siin vähemalt kuu aega või rohkem tagasi. Minu hoiak ja minu seisukoht on väga selgelt see, et isikud, kes on toime pannud kuriteo oma riigi vastu, või isikud, kes on toime pannud inimsusevastase kuriteo või genotsiidikuriteo ja ka terrorikuriteo, need isikud ei tohi mitte mingil juhul saada n-ö vabastatud ennetähtaegselt. Minu hinnangul nad peavad oma karistuse kandma viimase päevani.

Nüüd on teine kategooria: isikud, kes on korduvalt pannud toime näiteks raske seksuaalkuriteo või kuriteo alaealise suhtes, korduvalt tapnud teisi inimesi. Sellised ülimalt ohtlikud avalikkuse turvalisuse vastu suunatud kuriteod. Kui nad on neid kuritegusid toime pannud korduvalt ja on näha, et vanglas oldud ajal need erinevad sotsiaalprogrammid ja võõrutusprogrammid, mis nendega on tehtud, ei mõju, siis ka need inimesed ei tohi minu hinnangul saada vabaks enne, kui nende karistusaeg on täielikult kantud.

Sellepärast, et ilmselgelt on näha, et need programmid ei oma mõju ja need inimesed on jätkuvalt ohtlikud ühiskonnale. Ühiskonna turvalisus. Nii et see on, see on minu hoiak.

Ja nagu ma siin kuu aega tagasi juba ütlesin, et ma oma ministeeriumi kriminaalpoliitikaosakonnale andsin ülesande, et selgusele jõuda, kas me peaksime selliste asjade ennetamiseks muutma seadust või saab mingi sisemiste regulatsioonidega hakkama. Siis me jõudsime väga selgele järeldusele, et siin tuleb konkreetselt ikkagi sisse viia seadusemuudatused. Ja järgmine n-ö tööetapp on jaanuarikuu jooksul, jaanuari lõpuks välja töötada seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, saata see kooskõlastusringile teistele ministeeriumidele ja huvigruppidele ning seejärel juba siis konkreetse seaduseelnõuga esitada ta Vabariigi Valitsusele. Kui valitsus sellele selle heaks kiidab, siis saata ka menetlemiseks riigikogule. Aitäh!

 

Henry-Laur Allik

Tartu maakohtu kohtunik, kes sedasi Herman Simmi juhtumit analüüsis, ütles, et kui selline mehhanism ära kaotada, st siis kas riigireeturi või lapsepilastaja n-ö ennetähtaegne vabastamine ära kaotada, siis see võib vastuollu minna Eesti põhipõhiseadusega või Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.

Kas te ka siis – ma räägin võib-olla – kas te ka siis, kui selgub, et see läheb vastuollu, jätkate selle seadusemuudatuse elluviimisega?

 

Raivo Aeg

Loomulikult see väljatöötamiskavatsus selle jaoks ju tehaksegi, seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, et analüüsida kõikvõimalikud aspektid seal läbi. Ja üks analüüsikoht on kindlasti ka vastavus põhiseadusele. Ja kui seal põhiseaduse riivet ei teki, siis me läheme sellega edasi.

Aga muide, ma ei tea, kas te märkasite, aga hiljuti, kui Londonis terrorikuritegusid toime pandi, siis ka Briti peaminister Boris Johnson väga selgelt tõi välja argumendi ja ütles, et kui on terrorismikuriteod – ma ei tea, kas ta seda laiendas, aga vähemalt terrorismikuritegude kohta ta küll ütles –, nad algatavad samamoodi seadusemuudatuse, et selliste kuritegude toimepanijad ei saaks ennetähtaegselt väljuda vabaduskaotusliku karistuse kandmisest.

 

Mailis Reps

Ei saa ju pretsedenti ühest riigist teise tõsta, siin peab juhtumeid vaatama. Aga seal võib küll väga ennetavalt öelda, et näiteks terrorismi või teatud väga keerulisi kategooriaid on väga paljudes riikides üsna rangelt reguleerinud. Ma olen küll ettevaatlik.

Aga mis puudutab meie enda põhiseadust, siis muidugi ei saa sellega vastuollu minna.

 

Mirko Ojakivi

Küsiks peaministrilt. Me nägime mõne nädala eest Mart Helme puhul olukorda, kus intervjuud andes Soome ajakirjanikele läks ta kaitseministri töövaldkonda. Nüüd Postimees kirjutas eile Aidu tuulepargist ja Sõnajalgadest. Ka selle kaasuse puhul on siis tekkinud olukord, kuidas rahandusminister Martin Helme on läinud Jüri Luige töövaldkonda.

Mis see teie soovitus on – kas ministrid peaks jääma teie kabinetis ikkagi oma liistude juurde?

 

Jüri Ratas

Jah, ma tänan selle küsimuse eest! Ma tahtsin nii palju eelmisele küsimusele vastuseks küll öelda, et minu täiesti sügava veendumuse kohaselt on Raivo Aeg seadusekuulekas inimene. Ja mina küll ei usu, et ta hakkab tegema seaduseelnõu, mis läheb põhiseadusega vastuollu. Ma isegi ei kujuta ette seda, kuidas justiitsminister läheb sellise tee peale. Nii et ma arvan, et seda küll väga karta ei tohi.

Nii, nüüd vastates sellele küsimusele, ma olin ka päris segaduses. Ma seoses selle Postimehe looga ja kõigepealt toetusin Postimehe ühele lõigule, mis oli minu teada eile. Mul oli kiire kohtumine seal Londonis, aga hommikul varajastel hommikutundidel või öötundidel sai tutvutud selle online-versiooniga – kus sa seal Londonis seda paberlehte saad.

Nii. Ja seal oli kirjas niiviisi: „Ajakirjanikuga kohtudes valib ta sõnu hoolikalt. Ta ütleb, et kuna ei saanud selgesõnalist ettekirjutust, korraldust menetluse lõpetamiseks,“ (tsitaadi lõpp) ei tundnud ta ka selleks survet. Küll aga ta pidas pärast kohtumist vajalikuks anda sellest eraldi teada siis Taavi Aasale kui ka MKMi kantsler Ando Leppimanile.

Ma helistasin täna hommikul talle. Kohe, tulin tööle, esimene koosolek oli ministrikandidaadiga, uue maaeluministri kandidaadiga – oli väga huvitav kohtumine – ja siis ma küsisin selle ameti juhataja käest, et kuidas siis selle asjaga on, kas on sekkutud või ei ole sekkutud.

Postimehe juhtkiri kirjutas juba ka seal pahasid asju täna. Ja see ameti juht ütleb, et ei. Ei rahandusminister ega tema nõunik ei ole sekkunud. Tõsi, arutelul olid erinevad lahendused, nähti seda tulemust kuidagi erinevalt, aga seda, et kuidagi sekkuda protsessi, ei ole.

Mul on muidugi süda rahul selles osas. Aga ma ütlesin ka ameti juhile, TTJA ameti juhile ütlesin selliselt: kui ikkagi mingi sekkumine on – ükskõik kelle poolt –, siis tuleb anda sellest teada kas oma ministrile, kas riigisekretärile, peaministrile või pöörduda vastavatesse institutsioonidesse.

Ja nii see ongi Eesti riigis. Loomulikult poliitilist sekkumist ei saa ega tohi olla. Aga mind väga see puudutas ausalt öeldes, sest tema enda kommentaar oli see, et ei ole sekkutud. Ma küsisin seda tema käest täna üle. Ta ütles, et jah, need kohtumised olid, olid erinevad nägemused, kuidas seda menetleda – temal ja siis Martin Helmel –, aga ta ütles: ei, sekkumist pole olnud.

 

Grete Põlluste, Delfi

Jüri Luik sõnas Postimehele, et te olevat väidetavalt oktoobri alguses olnud teadlik paralleelmenetlusest. Mis teil selle kohta öelda on?

 

Jüri Ratas

Te olete Delfist, jah? („Jaa.“) Väga meeldiv!

Ma jään selle kommentaari juurde, mis ma ütlesin Postimehele. Ma ei tea, kas Postimehest on keegi siin. Teie olete Postimehest? Aidake mind. Tartu Postimehest, jah, muidugi. Tartu Postimehest olete.

Mina ütlesin Postimehele sedasama: mina ei mäleta, et Jüri Luik oleks minuga sellel teemal ühendust võtnud ega mulle seda öelnud, mida Postimees väitis oma lõigus, ja ka Jüri Luik ei mäleta seda, et tema oleks minuga sellel teemal ühendust võtnud ja mulle öelnud seda. Nii et ei Jüri ega Jüri – ühe nimi on Luik, teise nimi on Ratas –, kumbki ei tea, et selline vestluseks oleks toimunud.

Aga näete, Postimees teab. No mis ma oskan selle kohta öelda.

 

Mirko Ojakivi

Ma küsiks apteegireformi kohta.

 

Jüri Ratas

Vabandust! Las küsib Tartu Postimees ka. Sa, Mirko, tunnetad seda initsiatiivi.

 

Kaspar Koort, Tartu Postimees

Jaa, ma tänan! Kaspar Koort, Tartu Postimees. Kõigepealt mul on väga suur hea meel, et näeme ministreid ka Tartu linnas. Võite siia sagedaminigi tulla, saame teie käest rohkem küsimusi küsida. Ja minul ongi kohe päris mitu küsimust teile, kuna teatavasti väga palju te siin ei käi ja sestap ma küsida ei saa.

Kõigepealt siis ikkagi, kuna me oleme ülikoolis, siis küsimus teadusrahastuse teemadel. Härra peaminister! Siin ennist ka rääkisite väga ilusasti, kuidas Tartu Ülikool on meil ikkagi teadusmerel lipulaevaks ja kuidas ikkagi sooviksime, et Tartu Ülikool oleks maailma võib-olla saja parima ülikooli seas ja loomulikult meie teised ülikoolid ka.

 

Jüri Ratas

Kas teie ei soovi seda?

 

Kaspar Koort

Absoluutselt soovin. Absoluutselt soovin, aga kuulake ära mu küsimus. Samal ajal meil siin nüüd nii novembris kui ka oktoobris on haridus- ja teadusministeeriumi hoone ees, mis asub meil siin Tartus, toimunud piketid,  kus eriti noorteadlased tunnevad muret teadusrahastuse pärast ja lausa nõndaviisi tõesti, et kardetakse, et just meil ei ole seda noorteadlaste järelkasvu, kuna ei ole raha. Kas lähevad noorteadlased välismaale või siis üldse ära erasektorisse või kas või avalikku sektorisse tööle.

Ehk minu küsimus ongi see: kuidas üleüldse hinnata seda praegust teadusrahastust ja tema proportsiooni sisemajanduse kogutoodangusse? On see teaduserahastus praegu jätkusuutlik? Aitäh!

 

Jüri Ratas

Suur tänu teile selle küsimuse eest! Kindlasti haridus- ja teadusminister Mailis Reps aitab mind siin vastusega.

Aga kõigepealt ma ütlen seda, et mina kuidagi ei võta negatiivselt neid pikette. Ma loodan, et see ei olnud ka teie küsimuse alatoon. Ma tulin täna siia Tartu Ülikooli, siin ka rahvas oli Tartu Ülikool ees ja tervitasid ilusasti. Nii et mis selles halba on? Meil on tavaliselt iga neljapäev piketid Stenbocki maja ees. See on demokraatliku ühiskonna tunnus – inimesed võivad tulla ja sõna on Eesti ühiskonnas vaba, punkt üks.

Punkt kaks. See, kui me räägime nüüd teaduse rahadest, teadus- ja arendustegevuse rahadest ja sellest protsendist, siis seal on kaks poolt. Ka täna oli selle üle tegelikult arutelu. Üks pool on, mis on erasektori pool, mis peab tulema 2%. Ja me teame täna, et sinna on veel päris pikk-pikk-pikk maa minna. Ja teine on avaliku sektori rahastamine, 1%, milleni on ka päris pikk maa minna.

Me oleme teinud selles koalitsioonis selle aasta kevadel, kui tegelikult me pidime hoidma kokku väga paljudes valdkondades, oli kolm valdkonda, mida me ei kärpinud ja tegelikult panime sinna rahastust juurde. Oli kaitsevaldkond, oli teadus-arendusvaldkond – nii et need olid meie jaoks tähtsad –, ja kus me panime siis ka teatud miljonid seal juurde eakate toimetulekuks.

Kui me nüüd eelarvet tegime, siis – Mailis kindlasti täpsustab –, siis me tegelikult ka suutsime veel natukene tõsta teadus-arendustegevuse rahastust.

Kui te küsite, kas ma olen sellega rahul, et see ei ole üks protsent, siis vastus on: ei, ma ei ole sellega rahul. Loomulikult ma soovin, et see on üks protsent. Aga igal juhul tänane valitsus on suutnud seda, et me ei vähenda, me hoiame taset või pigem natukene suudame mõni gramm suurendada. Ja loomulikult seda vaatame kevadel taas üle.

Aga ma ütlen, et minu meelest selles teadus-ja arendustegevuse rahastuses tuleb vaadata alati kahte poolt koos. Ja see on tegelikult küsimus ka sellest, et kuidas me suudame erasektorit rohkem motiveerida panustama teadus-arendustegevusse.

 

Mailis Reps

Ma sain aru, et esimene pool oli see, et järgmine kord, kui ma tulen Tartu linna, siis ma peaks Tartu Postimehele teatama. Mulle jäi see arusaamatuks, et te ei ole saanud minult küsimusi küsida.

 

Kaspar Koort

Ei-ei, see ei olnud üldse kuidagi etteheide teile.

 

Mailis Reps

Et me võiks rohkem käia?

 

Kaspar Koort

Jaa-jaa, mitte ainult teie, vaid üldse ministrid.

 

Jüri Ratas

Kas see on ka kutse Tartu Postimehe toimetusse?

 

Kaspar Koort

Kutse Tartu Postimehe toimetusse. Loomulikult.

 

Mailis Reps

Alati võib tulla.

 

Jüri Ratas

No selge. Me võtame seda kutsena.

 

Mailis Reps

Võtame. Võtame väga tõsiselt.

Aga loomulikult, üks protsent kogumajanduse produktist on eesmärk. Ja meil ka sellel aastal, kui ma õigesti mäletan, siis on see välja arvutatud, et see võiks olla järgmisel neljal aastal seal üle seitsmekümne miljoni. Jah, seitsmekümne miljonini aastas me ei jõudnud, aga sammu sinnapoole tegime.

Ja kui me räägime noortest teadlastest, siis mina usun, et üks osa, mida me oleme suutnud siin koostöös Euroopa maksumaksjaga teha, on see, et meie keskkond on paranenud. See on ka üks motivaator. Nüüd on oluline lihtsalt see, et jah, see ülejäänud osa rahastamist tuleb ka juurde.

 

Kaspar Koort

Tänan! Kui lubate, siis veel mõningaid küsimused.

 

Juhataja

Üks küsimus veel.

 

Jüri Ratas

Te ütlesite, et teil on mitu küsimust.

 

Juhataja

Üks küsimus veel. Ja siis Mirkole ja siis pärast.

 

Kaspar Koort

Olgu, teeme nii. See üks küsimus puudutab väga konkreetselt meie kohalikku Tartu eluolu ja täpsemalt Riia ringristmiku. Riia ringristmik on selline suur ristmik meil, mis pidi järgmisel aastal minema ümberehitusele, aga paraku läks see riiklikust teehoiukavast välja. Ja nüüd ongi nii, et kuna seal juhtub ka üsna palju ikkagi õnnetusi, siis inimesed nüüd küsivad, kas on ikkagi lootust, et siis kui mitte järgmisel aastal, aga äkki ülejärgmisel aastal Riia ring siiski võetakse ette. Aitäh.

 

Jüri Ratas

Aitäh! Urmas, sa võib-olla aitad vastata, et viid Taavi Aasa siis kokku härra ajakirjanikuga. Siin on vaja täpseid vastuseid anda, siin ei ole vaja prognoosida.

 

Juhataja

Teeme nii. Võtame selle küsimus pärast. Mirkole, palun!

 

Mirko Ojakivi

Ma küsiks apteegireformi kohta ka. Jüri Ratas, te Keskerakonna esimehena olete keerulises olukorras, kus kaks mõjukat erakonnaliiget on diametraalselt erinevatel arvamustel. Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütleb, et apteegireform peaks ära jääma, sotsiaalminister Tanel Kiik ütleb, et reform võiks toimuda. Kuidas kavatsete partei sees keerulise olukorra lahendada? Millisele positsioonile teie asute?

 

Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt, ma rääkisin täna Kiigega sellel teemal. Tema küll ei öelnud mulle, et ei tohiks mingeid muudatusi teha. Vastupidi, ta arvas, et seda on arutatud erinevates koosseisudes, see on väga mõistlik, arutletakse ka selles koosseisus.

Mis täpselt nüüd selle arutelu tulemusena sünnib, eks seda tuleb korraks ju koalitsiooni sees veel arutada järgmise nädala alguses. Aitäh!

 

Kaspar Koort

Aitäh! Nüüd spetsiaalsed küsimused suure üleriigilise Postimehe toimetusest ka, nemad olid ka väga elevil. Aga ühesõnaga, härra peaminister, selline küsimus: te olete kindlasti Aidu tuulepargi loo endale selgeks teinud. Milliseid rikkumisi vennad Sõnajalad on teie teada seal toime pannud? Aitäh!

 

Jüri Ratas

Aitäh selle väga huvitava küsimuse eest! Eks minu teada neid ettekirjutisi või seda menetlust ole peamiselt kahes erinevas suunas: ühed on tehnilised ja teised on nende tuulikute labade kõrguse osas. Eks selle üle see vaidlus käib.

 

Kaspar Koort

Ja siis siit edasi veel – vabandust! – viimane täpsustav küsimus. Kui seal sellised rikkumised on olnud, kas siis tehnilised või nii …

 

Jüri Ratas

Ei, see ei ole nii või nii. Labade kõrgus, ma ütlesin.

 

Kaspar Koort

Just nimelt. Kas sellisel juhul antud rikkumised on teie arvates ka siis nii suured või nii rasked, et kas ministril on ikkagi põhjust ettevõtjaid toetada?

 

Jüri Ratas

Kui te küsite, kas mina sekkun TTJA tegevusse, siis vastus on, et ei, nad teevad kindlasti oma otsuse.

Ja mul oli eile jutuajamine ka majandus- ja taristuministriga. Mina ütlesin, et minu meelest peaks TTJA-le täna tagama töörahu. Ja ta ütles, et ta täielikult seda toetab. Ta arvab, et see on väga õige suund.

 

Grete Põlluste, Delfi

Delfi, jällegi Grete Põlluste. Eilses riigikogu infotunnis ütles Mart Helme, et ametnik ei peaks teavitama riigisekretäri või prokuratuuri, kui ta saab aru, et ministeeriumis on midagi viltu. Ja samamoodi taunis ka Martin Helme sellist käitumist ametnike poolt. Milline on teie kommentaar sellele, arvestades seda, missuguse sõnumi ministrid sedasi avalikkusele saadavad?

 

Jüri Ratas

Kellelt te küsite!

 

Grete Põlluste

Aa. Teilt. Vabandust! Ma vaatasin teile otsa ja siis ma mõtlesin, et … Aga Jüri Ratas.

 

Jüri Ratas

Ah minu käest või? Nagu ma ütlesin teile üks 5–10 minutit tagasi, et kui ametnik tunneb, et on mingeid sekkumisi, poliitilisi sekkumisi, loomulikult tuleb sellest teada anda.

 

Grete Põlluste

Hästi. Ja homse Riia suhtes. Riigikontrolli analüüsi järgi pole Rail Balticu tähtajaks valmimine realistlik ja ajakavast ollakse maas vähemalt kaks aastat. Samas, Taavi Aas väidab, et Rail Baltic saab õigeks ajaks valmis. Mida ütlete teie, kuidas sellega lood on siis? On realistlik või ei ole?

 

Jüri Ratas

No kes seda tulevikku oskab täpselt ennustada seal seitsme-kaheksa aasta pärast. Saustinõmmes juba ma ütlesin ajakirjanikele, et suure tõenäosusega see ei ole realistlik, et see esialgne tähtaeg, mis on Rail Balticule seatud, et ta täpselt selleks ajaks valmis on.

Aga tuleb pingutada. Tuleb pingutada, suur projekt. Eesti riigi jaoks suur projekt – 213 kilomeetrit. 213 kilomeetrit raudteed ehitada, ega see naljaasi ei ole.

Samuti, kolmest Balti riigist läheb läbi. Uus Euroopa Liidu eelarveperiood tuleb peale, kindlasti tulevad vaidlused selle rahastuse osas. Nii et täna on ju vaidlused selle üle, mis see katusettevõte Balti riikides, kuidas tema näeb seda trassi Eestis sees. Eks neid vaidlusi tuleb pidada.

Mis nad ütlevad, 40 minutiga Ülemistest Pärnusse, 40 minutiga – läbi Rapla. Aga ma arvan, et neid lokaalseid peatusi tuleks juurde teha. Kolmest on vähe, Ülemiste-Rapla-Pärnu jääb väheseks.

 

Grete Põlluste

Selge. Aitäh!

Küsimus Mailis Repsile. Rääkisite õpetajate palga tõstmisest, miinimumpalga tõstmisest. Ja selle raames siis põhimõtteliselt on tegelikult küsimus logopeedide, eripedagoogide kohta. Tänases Eesti Päevalehes ja ka varasemalt on ilmunud mitmeid lugusid, kus on välja tulnud see problemaatika, et logopeede on kõvasti vähem, kui neid tegelikult peaks olema. Lugemishäiretega laste osakaal tõuseb aasta-aastalt, aga abi selleks lihtsalt kuidagi kuskilt ei leia.

Kuidas teie silmis seda probleemi lahendada? Kas on võimalik kuidagi ka logopeedide, eripedagoogide palka tõsta õpetajate miinimumpalgaga samale tasemele?

 

Mailis Reps

Aitäh suurepärase küsimuse eest! Ma vabandan, kui haridusinimesena ma ei täpsusta alati ära. Õpetajate palga miinimumist lähtuvad täna väga paljud teised valdkonnad. Näiteks, kultuuritöötajad vaatavad, et oleks samas suurusjärgus. Lasteaiaõpetajas me lähtuma sellestsamast, mis nüüd täna riik kinnitas või valitsus kinnitas.

Samamoodi on eripedagoogide puhul, kes töötavad täna koolis – sotsiaalpedagoog, eripedagoog, siis on seal logopeed. Need kõik on täna õpetajad selle kooli mõistes ja nad lähtuvad samast õpetaja absoluutsest miinimumist. Nii et see aeg, kus õpetajate tuba oli kuidagi kitsamalt nagu vaadatud, see enam nii ei ole.

Nüüd rahastamise mõttes on nii, et me anname kohalikele omavalitsustele kaasa haridustoetuse. Haridustoetuse sees on õpetajate ametikohad arvestatud, aga sealjuures on siis rahastamine ka, ütleme, siis eri- või HEV lisarahastus. Ja väga mitmete mõjurite tulemusena võib öelda, et osati võib olla see HEV-i osa isegi suurem selles osakaalus lõpuks.

Nii et kinnitan teile, et raha mõttes on nad väärtuslikult hinnatud. Ja sellest aastast esimest korda nad saavad ka lähtetoetust. Nii et sellised õpetajaga võrdsemad tingimused on loodud selle viimase kahe aasta jooksul.

Nüüd, oleme täna Tartu Ülikoolis. Tartu Ülikooliga koostöö eripedagoogikas ja logopeedias tellimuse suurendamiseks ehk siis lihtsamalt öeldes, et me saaksime rohkem lõpetajaid, on olnud alates sellest aastast suurepärane. Ja me otsime veel lisalahendusi koos Tartu Ülikooliga, et logopeedias seda veelgi suurendada, aga selleks on juba vaja lisavahendeid Tartu Ülikoolile. Ja ka need võimalused on laual.

Lisaks sellele täienduskoolitused. Ma usun, et varsti need inimesed enam lihtsalt rohkem ei suuda. Ja see põhjus on selles, et õpetajad, eripedagoogika täienduskoolitust võetakse täpselt nii palju, kui täna me suudame pakkuda. See huvi ja tahtmine saada neid oskuseid tavalisel õpetajal, kuidas seda last toetada, tuleb juurde.

Mida ma tahan sellega öelda? Esiteks on see, lahendustest on see, et me koolitame rohkem. Teiseks on see, et õpetaja, kes täna nende lastega toimetab, saab neid oskusi, et vahel tal ei olegi vaja spetsialisti juurde minna, ta oskab neid esimesi lihtsamaid lahendusi ise tuua. Ja kolmandaks on see, et me koos vaatame läbi, et ka koolieelsel tasandil nendel juhtudel, kus otsest logopeedilist sekkumist ei ole vaja, siis lasteaiaõpetaja ise oma oskustega ja kindlusega suudab juba teatud asju logopeediliselt ära teha, siis näiteks keele arengut, lihtsalt keele arengut, sõnavara arendust.

Nii et neid lahenduskäike, mida me välja pakume, koostöös ülikooliga, on terve rida.

 

Juhataja

Aeg surub peale, võtame viimase küsimuse.

 

Mirko Ojakivi

Ma lõpetuseks küsiks. Väga kahju, et tegemist pole formaadiga „Stuudios on peaminister“, sest siis ma lõpetaksin selle küsimusega, et ma ütlen, et Suurbritanniast käisite ja me pildilt nägime, Jüri Ratas, et te magama jäite. Kas te nägite ka und ja mida te seal nägite?

Aga kuna see ei ole see formaat, siis ma küsin hoopis ühe teise küsimuse. EKRE on siin oma uudisteportaalis teinud üleskutse, et ettevõtjad peaksid andma teada ametnike kiusust. Seda me teame, et teie usaldate ametnikke, te olete seda korduvalt öelnud. Aga kuidas teile tundub, kas teie valitsus ka usaldab ametnikke?

 

Jüri Ratas

Aitäh! Ei, lahendame selle magamise küsimuse ära. See on väga huvitav teema, eile ka seal paljud rääkisid. Ma küll ei mäleta, et ma oleks seal maganud. Aga loomulikult, kui tehakse väga palju pilte ühest hetkest, siis neid näoilmeid võib olla erinevaid. Ju kogemata ajakirjanik valis siis sellise aja pildistamiseks.

Ja siis teine asi, see ametnike usalduse teema. EKRE ei ole mitte kordagi palunud, et me paneksime selle koalitsioonileppesse ja kujundaksime valitsuse seisukohaks, et me ei usalda ametnikke. Sellest pole kordagi juttu olnud. Aitäh!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-