Valistuse pressikonverentsi stenogramm, 25. oktoober 2007

25.10.2007 | 17:17

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 25. oktoober 2007

Juhataja Inga Jagomäe
Tere, head ajakirjanikud. Täna toimus pärast valitsuse istungit ka kabineti nõupidamine ning neist annab teile ülevaate peaminister. Palun!

Andrus Ansip
Valitsus kinnitas Eesti Euroopa Liidu poliitika aastateks 2007-2011. Aga sel teemal on meil olnud põhjalik arutelu juba ka Riigikogus ja ma olen ka ühe artikli avaldanud. Ma väga loodan, et te sellest poliitikast kirjutate, aga vaevalt te seda teete. Tegemist on väga tõsise asjaga ja see on ka meediakajastust leidnud.

Valitsus kiitis heaks tervishoiuteenuste ja e-terviseprojektiga seotud seaduste korraldamise eelnõud ja sellega luuakse juriidilised alused e-terviseprojektide elluviimiseks. E-terviseprojektideks on meil digitaalne terviselugu, digitaalsed pildid, digitaalse ravijärjekorra registratuur ja digiretsept. Ka selles küsimuses on sotsiaalminister juba eraldi pressikonverentsi andnud, kuid ma tahaksin rõhutada, et tegemist on päris revolutsioonilise otsusega ja kindlasti võimaldab see säästa inimelusid. Kui kõik need e-terviseprojektid rakendust leiavad, võimaldab see kasutada ka tervishoiukorraldamise vahendeid märksa efektiivsemalt. Ameerika Ühendriikides on tehtud uuringuid, kui palju võiks olla kasu sellest, et tervishoiusüsteem oleks selline, et informatsioon haiguslugudest oleks kiiresti kättesaadav ja leitakse, et täielik informatsioon patsiendi kohta võimaldab ära hoida surmajuhtumeid umbes 0,1% elanikkonnast. See on päris märkimisväärne mõju, kui arstid saavad õnnetusse sattunud inimese varasema haiguslooga hästi kiiresti tutvuda. Kui need e-terviseprojektid rakendatakse, siis on võimalik filtreerida erinevaid arveid märksa kiiremini ja efektiivsemalt. On võimalik vähendada vigaste arvete arvu veel umbes kolmandiku võrra, mis tähendaks jälle kulude kokkuhoidu. Mitte küll väga suurelt, kuus miljonit krooni aastas hinnatakse selleks efektiks. Patsientidel on veel see soodusvõimalus, et nad hakkavad saama ka interneti teel end arsti juurde registreerida.

Digi-retsepti eesmärgiks on luua võimalus väljastada retsepte elektrooniliselt, mitte enam paberkandjatel ja see tähendab põhimõtteliselt jälle suurt mugavust. Esiteks, kui on digiretsept ja retseptikeskus, siis tuleb minna lihtsalt apteeki, öelda, mis mure ja siis apteeker võtab ühendust retseptikeskusega ja see, kes ravimit vajab, see ka selle ravimi saab. Praegu esitatakse aruandlust 4,1 miljoni retsepti kohta aastas ja hinnanguliselt on seal vigade osatähtsus nii retseptide väljastamisel kui ka aruandluses märkimisväärne. Viga aruandluses võib olla kuni 100 tuhande retsepti osas. Selline digitaalsetele retseptidele üleminek võimaldab jälle kasutada erinevaid filtreid, võimaldab vältida vigu nii aruandluses kui ka retseptide väljakirjutamises, mida võib paberi puhul lihtsalt inimlikust eksimusest ikka juhtuda. Praegu trükib haigekassa aastas 4,2 miljonit retseptiblanketti, millele kulub umbes 1,6 miljonit krooni. Kui see digiretsept peaks käivituma, siis selle raha saab jälle kokku hoida. Ehkki, eks me saame ju aru, et ega ka digiretsept ei saa tasuta olla.

Valitsus otsustas rahaliselt toetada kommunismi virtuaalmuuseumi loomist 5000 dollariga ehk siis 56 500 krooniga. Sellest räägib meile välisminister Urmas Paet.

Valitsus otsustas ka, et Siim Suklas jätkab kultuuriministeeriumi kantslerina ja sellesse ametisse on ta nüüd kinnitatud kuni 31. oktoobrini 2012. Siim Suklas on olnud kultuuriministeeriumis spordi asekantsleri kohusetäitja, töötanud Eesti Kultuurkapitali tegevjuhi ametikohal ning alates 1. novembrist 2002 on ta olnud kultuuriministeeriumi kantsler. Ta on lõpetanud õigusteaduse eriala ning jätkab õpinguid ärijuhtimise magistriõppes.

Valitsus nimetas Ida-Viru maavanemaks Riho Breiveli, aga kuna meil on regionaalminister siin, siis kui ta peab vajalikuks, võib sellest pikemalt rääkida. Nii et üks maavanem on meil siis nüüd jälle ametisse saanud. On veel üks vakantne koht praegu, Põlvas, loodame ka selle küllalt kiiresti täita.

Vallo Reimaa
Kaks on praegu, Läänemaa ka.

Andrus Ansip
Jaa, Läänemaa ka. Ja siis on hea uudis malehuvilistele. See uudis on kord juba olnud ja pole päris head lahendust saanud. Eesti soovib jälle taotleda Rahvusvaheliselt Maleföderatsioonilt FIDE 2016. aastal maleolümpia korraldamise õigust. Ükskord me oleme sellise taotluse esitanud, aga me ei olnud edukad. Loodame, et seekord me oleme edukad, seda enam, et tegemist on Paul Kerese 100. sünniaastapäevaga. Nii et see oleks igati kohane, kui Eesti selle õiguse saaks. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ma annaksin sõna rahandusministrile.

Ivari Padar
Rahandusminister oli täna valitsuses kahe rahaeraldisega. Kõigepealt OÜ-s Abja Muna toimunud lindude hädatapmise puhul on kord selline, et Vabariigi Valitsus peab reservfondist taolised õnnetused katma ja hiljem siis Euroopa Komisjon teeb tagasimakse. OÜs Abja Muna esinenud Newcastle haigusepuhangu tõrjeks eraldati 465 tuhat krooni.

Rahandusministeerium oli valitsuses stabiliseerimisreservi ülevaatega ehk siis vastavalt seadusele kord kvartalis peab rahandusminister andma aru, kuidas me oma stabiliseerimisreservi vahendeid kasutame. Stabiliseerimisreservi on pragu meil kogunenud enam kui 6 miljardit krooni, 6,2 miljardit krooni ja me oleme sellega väga mõistlikult, väga korralikult majandanud. Stabiliseerimisreserv on paigutatud väga mitmetesse, ääretult usaldusväärsetesse võlakirjadesse ja rahva raha on igati turvatud. Ja tuleb ka ütelda, et stabiliseerimisreservi tootlikkus on kolmandas kvartalis olnud üllatavalt kõrge, ligikaudu 6,9%. Tavaliselt jääb see aastane tootlikkus 3 ja 4% vahele. See on minu poolt kõik.

Juhataja
Aitäh! Ja annan sõna välisministrile.

Urmas Paet
Aitäh! Tere veelkord ka minu poolt! Valitsuses oli täna välisministeeriumi poolt aruteluna välja pakutud ülevaade sellest, kuidas me lähema nelja aasta jooksul peaksime oma välisesindusi arendama. See on igasügisene ülevaade lähema nelja aasta vaates. Ja nüüd pärast tänast valitsuse arutelu on kindlasti hea seda arutelu korraldada ka Riigikogu väliskomisjoniga, ka presidendiga ja kõigi teistega, kes Eesti välispoliitika vastu huvi tunnevad. Nii et ka valitsus tuleb selle teema juurde veel tagasi.

Aga mida siis välisministeerium on järgmise nelja aasta võtmes meie välisesinduste osas mõelnud. Muidugi tuleb tugevdada mõningaid meie olemasolevaid esindusi, nii diplomaatidega kui ka tehniliste töötajatega. Muuhulgas näeb see kava ette esinduste tugevdamist näiteks Ameerika Ühendriikides, Saksamaal, Suurbritannias, Prantsusmaal, Venemaal ja Euroopa Liidu juures ja mõningates teistes paikades. Uuematest arengutest me pakume välja seda, et kui seni on Dehlis töötanud meie konsul Soome saatkonna juures, siis arvestades seda, et viimase aasta jooksul on oluliselt kasvanud Indiat külastatavate Eesti kodanike hulk, ja ka seda, et on tekkinud Soomest otselennud erinevatesse India linnadesse, seetõttu me peame kindlasti oluliseks, et meie esindatus Indias jätkuks, et seda konsulaarabi oleks võimalik saada ja oleks ka aeg hakata elama seal iseseisvat elu. Arvestades ka India poliitilise ja majandusliku osakaalu väga kiiret kasvu, siis me ikkagi peame vajalikuks siin lähema nelja aasta kontekstis ka Eesti enda esinduse loomist Dehlisse.

Siis teatavasti on Eesti alustanud kõnelusi majanduskoostööarengu organisatsiooni OECDga selle organisatsiooniga liitumiseks. See kutse tuli meile selle aasta maikuus. Ja kui need kõnelused edukalt lõpevad ehk kui me saame ka selle organisatsiooni liikmeks, siis järgmine väga vajalik ja loogiline samm on see, et meil tuleb luua oma esindus ka OECD juurde. Kui vaadata veel selle nelja aasta peale ette, ka Euroopa Liidu arenguid, siis me peame vajalikuks ka kohaloleku tekitamist kümnendi lõpuks Rumeeniasse ja ka ühte Lääne-Balkani riiki. Ning edasi tuleb kindlasti arendada umbes aasta tagasi valitsuse poolt otsustatud esinduste loomisi Lähis-Idas, Iisraelis ja Egiptuses, et ka need esindused saaksid nö täie jõuga tööle hakata. Ja kui ka arvestada seda, et meil on neli arengukoostöö partnerriiki ehk siis Ukraina, Gruusia, Moldova ja Afganistan. Neist kolmes on meie täna esindus olemas, ühes ehk Moldovas ei ole. Seal käib praegu meie Kiievi saatkonnast regulaarselt diplomaat kohapeal, aga arvestades seda, et Moldova on jätkuvalt huvitatud meie reformikogemusest, soovib liikuda Euroopa Liidu poole, ka see, et me oleksime seal alalisemalt kohal, lähematel aastatel on meie hinnangul oluline.

See ülevaade kajastab lisaks välisministeeriumile ka teiste ministeeriumide plaane eriala-ata¹eede nimetamisel lähematel aastatel. Ma nimetaksin siin näiteks kultuuriministeeriumi väga head ja selget kava kultuuriata¹eede võrgustiku laiendamisel, sest ka olemasolevad kultuuriata¹eed on Eesti kultuuri tutvustamisel teinud kindlasti väga head tööd. Kultuuriministeerium näeb ette järgmisel aastal kultuuriata¹ee lähetamist Soome ja Helsingisse, 2009. aastal Riiga ja Rooma, 2010 Viini ja Peterburi ja 2011 Madridi. Ning ka haridus- ja teadusministeerium peab vajalikuks 2009. aastast haridus- ja teadusata¹ee lähetamist Soome, Helsingisse.

Saatkondade ja meie esinduste diplomaatide ja muu personaliga mehitamise kõrval on kindlasti oluline ka see, kuidas või mis tingimustes need saatkonnad töötavad. Sellest on olnud ka varem juttu, aga kindlasti pean ma oluliseks seda, et me Kiievis, Varssavis ja Madridis, juhul kui Riigikogu kiidab heaks lisaeelarve, saame oma diplomaatide ja ka inimeste teenindamise keskkonda oluliselt parandada ehk soetada sinna uued saatkonnahooned. Ka Riias ja Pekingis võiksime alustada uute saatkonnahoonete rajamisega ning renoveerida ka juba ostetud uued saatkonnahooned Tbilisis, Budapestis ja Londonis.

Nii et, nagu ma nimetasin, võib seda arutelu täna valitsuses nimetada esimeseks lugemiseks. Need arutelud jätkuvad parlamendis ja ka presidendiga ja selge on see, et iga uue saatkonna avamise puhul peab valitsus tegema konkreetse otsuse. See, mida ma täna tutvustasin, oli välisministeeriumi vaade lähemaks neljaks aastaks.

Mõni punkt veel, millest ma tahaksin rääkida, mis täna valitsuses oli. Üks on see, mida peaminister nimetas ehk siis otsus eraldada 56 500 krooni ehk siis 5000 Ameerika dollarit kommunismi ülemaailmse virtuaalmuuseumi loomise toetuseks ja see otsus on jätk ühele varasemale otsusele, mida ka Eesti valitsus toetas. See oli otsus rajada Washingtoni Kapitooliumi mäele kommunismiohvrite mälestusmärk. See mälestusmärk on teatavasti avatud, avamisel osales ka president Bush. Ja ka siis toetas seda Eesti valitsus, nagu nüüd ka järgmist sammu. Seda virtuaalmuuseumi hakkab looma ja edaspidi ka käigus hoidma ja haldama kommunismiohvrite mälestamise sihtasutus ja selle eesmärk on rääkida kommunismiideoloogiast, rääkida ka sellest, milline on olnud kommunismiajalugu ja pärand ja näidata kommunismikuritegusid ja mälestada selle ohvreid.

Valitsus kiitis täna heaks ka Eesti-Aserbaid¾aani vahel topeltmaksustamise vältimise lepingu eelnõu, millele ma kirjutan alla järgmise nädala alguses oma Aserbaid¾aani visiidi käigus. Ka Eesti ettevõtlus- ja äriringkondades on huvi Aserbaid¾aani vastu suurenenud, arvestades ka siis selle riigi majanduslikku arengut. Eelmisel aastal oli näiteks majanduskasv selles riigis 35% sisemajanduse kogutoodangust. Nii et kui meie siin muretseme oma kiirete kasvude pärast, siis selgub, et on riike, kus oli see veel rohkem kui kolm korda kiirem. Sellel visiidil Aserbaid¾aani on kaasas üle 20 inimese, ka äridelegatsioon, nii et see maa on järjest enam ka meie äriinimestele, ettevõtlusringkondadele huvi pakkunud.

Ja viimasena tahaksin ma tutvustada veel ühe lepingu eelnõu. See on Eesti ja Ungari vaheline kokkulepe, mis puudutab diplomaatiliste ja konsulaaresinduste vastastikust esindamist viisade menetlemisel. Selle sisu on see, et Moldova pealinnas Ki¹injaus on avatud Ungari eestvõttel viisakeskus, kus praegu osalevad lisaks Ungarile ka Sloveenia, Austria ja Läti. Ka meie soovime selle keskusega liituda, mis tähendaks seda, et Moldovas saab anda selle keskuse kaudu Eesti viisataotlusi. Enam ei pea sõitma Moldova kodanikud näiteks Kiievisse Eesti viisat taotlema, vaid seda saab teha kohapeal. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna regionaalministrile. Palun!

Vallo Reimaa
Täna oli nii valitsuse istungil kui kabinetis arutusel teemad, mis on olulised Eesti ühiskonna demokratiseerimisprotsessi edasiarendamisel ning seonduvad valitsuse prioriteediga, mille sisuks on riigi pööramine näoga kodaniku suunas ehk ametlikumas sõnastuses kodanikuühiskonna arendamine. Valitsus kiitis heaks kodanikualgatuse toetamise arengukava rakendusplaani 2008. aastaks ning selles on terve rida meetmeid, mille pealkirjad ise juba on küllalt olulised selle demokratiseerimisprotsessi edasise arendamise iseloomustamiseks.

Esimene meede kodanikuühiskonna arengu eest vastutavate struktuuriüksuste ja ametnike pädevuse tõstmine, on üheks järgmise aasta tegevuseks. Sest riigiametnike pädevuse puudujäägid on üheks oluliseks takistuseks seni olnud kodanikuühiskonna arendamisel. Sellega haakub meede number kaks, avaliku sektori teadlikkuse tõstmine kodanikualgatusest. Järgmine, mida kodanikuühendused ise kõige rohkem ootavad, see on meede, mille sisuks on kodanikuühenduste rahastamispõhimõtete ja mudelite ühtlustamine. Ning ka siin on konkreetne, täpsem tähtaeg, see on järgmise aasta kolmas kvartal, kui peab selline üldine rahastamismudel valmis olema ja see sisaldub ka Vabariigi Valitsuse tegevuskavas.

Oluline on ka meede kodanikualgatuse maakondliku tugisüsteemi arendamine, mis on seotud eelkõige maakondlike katusorganisatsioonide toetamisega. Ja mis võib olla kõige huvitavam ja oodatum, riiklike rahastus programmide edasiarendamise meede ja siin võiks ka ette lugeda, millised programmid siin sisalduvad. Kohaliku omaalgatuse programmi rakendamiseks on ette nähtud 20 miljonit, noorteühingute toetamiseks 9 miljonit, arengukoostööga tegelevate kodanikuühingute rahastamiseks 6 miljonit ning kodanikuühiskonna sihtkapitali käivitamiseks, mis on täiesti uus protsess, 20 miljonit ja sellest räägime pärast ka eraldi.

Järgmine meede on kaasamise hea tava juurutamine ja praktika ühtlustamine riigiasutustes. See on väga oluline prioriteet selleks, et sidustada tugevalt nii kodanikeühendusi kui ka riigistruktuure. Sellega seondub järgmine tegevus, riikliku kaasamisveebi edasiarendamine. See juba toimib, aga seal on terve rida küsimusi, millega on vaja jätkuvalt tegeleda, et ta tõesti täidaks püstitatud eesmärke. Mis on täna oluliseks takistuseks, on siis vastava statistika ja andmebaasi ebaühtlus ja sellega seondub järgmine prioriteet, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kaasajastamine. Sest täna on olukord, kus regionaalministrile pandi vastutus vastava valdkonna eest, aga on küllalt probleeme, et isegi kirjeldada ja analüüsida kogu seda sektorit, sest statistiline baas on selleks puudulik.

Järgmine meede avaliku äri- ja mittetulundussektori koostööstruktuuride käivitamine ja toetamine. Edasi, kodanikuühiskonna arengu pidev jälgimine ja analüüs. Ka see on seotud sellega, et paremini mõista kogu seda sektorit ja sellest tulenevalt ka teha õigemaid otsuseid, kuidas edasi arendada ja milliseid meetmeid rakendada. Ning olulised on ka sellised meetmed, mis on mõeldud vastava hariduse ja koolituse süsteemi loomiseks, et muutuks ka koolihariduse loomulikuks kodanikuühiskonna teema.

Ja üha aktuaalsemaks on muutumas meetmed, mis seonduvad vabatahtliku tegevuse soodustamisega, noorte osalemisvõimaluste mitmekesistamisega ning ka teadlikkuse tõstmisega kodanikualgatusest. Kui võrrelda senise arengukavaga, siis täiesti uued, täiendavad punktid, mis seni ei kajastunud, on sihtkapitali käivitamine ning need meetmed, mis on seotud vabatahtliku tegevuse toetamisega.

Nüüd lühidalt ka kabineti päevakorras olnud küsimusest, mille sisuks oli kodanikuühiskonna sihtkapitali kontseptsiooni tutvustamine, sest lõppenud on kogu suve kestnud protsess, mille käigus kaasati kõiki maakondi, kogu Eestit kodanikuühiskonna sihtkapitali kontseptsiooni väljatöötamise protsessi. Toimus terve rida debatte, arutelusid, ka e-keskkonna kaudu oli loodud kaasamisvõimalus. Kontseptsiooni lähtemudel valmis augusti lõpul ning septembri vältel toimus töö Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud ühiskomisjonis, kus toimus kodanikuühenduste poolt välja töötatud põhimõtete ja ministeeriumide seisukohtade kooskõlastamine. Ministeeriumid on selles komisjonis esindatud kantsleri tasemel, mis on väga oluline suhtumise näitamine riigi poolt. Ning täna jõudis selles komisjonis heaks kiidetud kontseptsioon kabinetti ja see kiideti ka kabinetis heaks. Sellega lisanduks igal aastal kodanikuühiskonna toetamise sektorisse 20 miljonit, mis põhiliselt on suunatud vastava kontseptsiooni järgi selle sektori enda võimekuse tõstmiseks - siis katusorganisatsioonide võimekuse arendamiseks ning suutlikkuse tõstmiseks, et kodanikeühendused oleksid võimelised üha rohkem avalikke teenuseid ka enda kanda võtma, mis on riigi demokratiseerimisprotsessis väga oluline. Rakenduks see 1. jaanuarist. Ja mudel on avatud iseloomuga, et järgnevate aastate vältel liita lisaks sellele konkreetsele 20 miljonile, mis täna on otsustatud, veel uusi meetmeid, et sellest sihtasutusest, mis hakkab haldama sihtkapitali, kujuneks oluline kodanikuühiskonna rahastamise ja finantseerimise tugiinstrument. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja küsimused, palun.

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Et ajakirjanikke ei huvita Euroopa Liidu poliitika, huvitab küll. Kõrge Euroopa Liidu poliitika ametnik lubas eelmisel nädalal Eesti seisukohti Euroopa Liitu 19. septembril avalikustatud energiapaketi osas sel nädalal valitsuse istungile. Kus need on? Peaminister ise mainis oma kõnes Eesti riigi seisukohtade ettevalmistamise venitamist. Kas ei lähe liiga pikaks?

Andrus Ansip
Ei, kindlasti ei lähe see pikaks. Ja töö Eesti seisukohtade kallal käib, need seisukohad kujunevad. Ja ei ole ju meil ka praegu arutelukohta, nii et mida põhjalikum seisukohtade kujundamine, seda argumenteeritum saab olema meie seisukoht. Ei, tormata kindlasti ei ole mingit mõtet.

Juhataja
Sven Soiver, palun.

Sven Soiver, TV3
Küsimus peaministrile. Kui nüüd maadevahetuse skandaali osas tekiks võimalus nõuda asjaosalistelt tehtud kahju sisse, kas peate tõenäoliseks, et kunagi asi nii kaugele läheks, et riik saaks sealt midagi tagasi?

Andrus Ansip
Ma usun, et neid väiteid tehingute ebaseaduslikkusest saab kommenteerida prokuratuur ja kindlasti ei ole kohane, kui neid kommentaare hakkab jagama peaminister. Õigusemõistmine ei tohi olla kuidagi kallutatud täitevvõimu poolt, poliitikute poolt ja ma ei tahaks hakata neid asju kommenteerima.

Sven Soiver, TV3
Ei, kommentaar mitte selle kohta, kas see asi on ebaseaduslik, vaid selle kohta, et kas riik võiks midagi tagasi saada?

Andrus Ansip
Kui ta on ebaseaduslik, siis võib midagi tagasi saada, kui on seaduslik, siis ei saa. Hinnangute andmiseks sellises küsimuses, ma arvan, ei ole valmis ei mina ega ükski teine peaminister. See oleks selgelt tõlgendatav uurimise kallutamise soovina ja seda ma kindlasti ei soovi.

Feliks ©ubin, Raadio4
Härra Paet, mis see meie välisesinduste nelja-aastane arenguplaan võiks rahaliselt välja näha?

Urmas Paet
Kõigepealt sõltub sellest, kui palju sellest siis ellu viiakse, eks ole. Ja igal aastal, nagu ka seni on olnud, vaadatakse see sügisel üle. Kõige esmane rõhk on muidugi järgmisel aastal ehk siis mis on väga otseselt eelarvega seotud. Kui me räägime praegu järgmisest aastast, siis eelarve projektis on sellega arvestatud. Nende lisadiplomaatide saatmise suurusjärk on 10 miljonit krooni. Nii et kui nüüd vaadata kogu seda kava, siis see võiks kokku püsikulusid suurendada kuskil 25 miljoni krooni kandis.

Juhataja
Kas rohkem ei ole küsimusi?

Andrus Ansip
Te küsige kodanikuühiskonna kohta. Lisaks sellele 20 miljonile järgmise aasta eelarve näeb ette mittetulundusühingutele 870 miljonit 65 tuhat 951 krooni ja sellele lisaks veel järgmise 7 aasta jooksul kasutatakse maaelu arengukava LEADER programmi vahendeid 1,4 miljardi krooni ulatuses. Ka hasartmängumaksu rahast umbes pool läheb mittetulundusühingutele. Nii et see 20 miljonit, millest kõneldi, ei ole sugugi ainus raha, mis mittetulundusühingutele läheb. Raimo Poom tahtis küsida?

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Teie parteikaaslane Jürgen Ligi esines eile riigitelevisiooni saates Foorum ja ühines seal Isamaa ja Res Publica Liidust Taavi Veskimäe eelarvepoliitika kriitikaga, et eelarve ehk kasutab liiga palju järgmisel aastal inflatsioonikroone. Kui teie erakond parlamendis teeb ettepaneku vaadata eelarve põhimõtteid üle, kas te siis toetate seda?

Andrus Ansip
Kahjuks ei jälginud eile seda saadet. Ma olen veendunud, et meie järgmise aasta eelarve on koostatud konservatiivselt, konservatiivsemalt kui ühelgi eelneval aastal Eesti Vabariigi ajaloos. Eelarve on koostatud märkimisväärse ülejäägiga, 2,7 miljardit krooni, peab olema piisav puhver ka selleks puhuks, kui arengud ei peaks kujunema nii soodsateks või sellisteks, nagu näevad ette Rahandusministeeriumi suvine prognoos või ka Eesti Panga viimane prognoos.

Ain Köster, BNS
Kas ta näete võimalust, et tulude maht ei tule täis?

Andrus Ansip
Keegi ei suuda tulevikku ette prognoosida sajaprotsendilise täpsusega. Kui keegi oleks selleks võimeline, siis oleks kogu maailma raha kogunenud selle inimese taskusse. Aga õnneks ei ela sellist inimest ei Eestis ega mujal maailmas. Meie majandusuprognoosid on praegu sisemajanduse kogutoodangu osas enam-vähem ühte ja samasse suurusjärku läinud, sinna 274 miljardi krooni ümber kogunevad ka kõik need kriitilised ja vähem kriitilised prognoosid. Küsimus on inflatsioonitaseme erinevas hindamises. Kuid ohtu selleks, et eelarve ei laeku täis, ei ole väga palju ette näha.

Eesti Panga prognoos ütleb, et eelarve ülejääk järgmisel aastal saab olema mitte 1,3% skp-st, nii nagu rahandusministeerium on prognoosinud, vaid 1,1% skp-st. Ma olen päris kindel selles, et niipalju need prognoosid tegelikkusest kindlasti erinema ei saa, et meil kavandatud puhvrist ei jätkuks eelarve täitumiseks sel määral, et kõik planeeritud kulutused ära teha. Taolisteks kartusteks ei ole põhjust.

Ain Köster, BNS
Aga ülejääk võib ära kaduda?

Andrus Ansip
Ei või. Ei või kaduda. Me oleme ikkagi teinud eelarve parimas usus, et majandusprognoosid peavad paika ja kasutatud on erinevaid prognoose, mitte ainult üksnes rahandusministeerium prognoosi ja need prognoosid valdavas enamuses kinnitavad kõik, et just taoliseks, nagu planeeritud, need ülelaekumised ka kujunevad. Ma ei näe praegu, millele tuginedes tehakse pessimistlikumaid stsenaariume.

Ain Köster, BNS
Härra Ligi räägib näiteks, et võib minna nii, et tulude pool ei tule 96,3 miljardit.

Andrus Ansip
Eesti Pank ütleb ka, et võib mõnisada miljonit vähem tulla. Ütleb, et mitte 1,3% skp-st, vaid 1,1% skp-st. Vahe on olemas.

Ivari Padar
Majanduses ongi prognoosid. Selles suhtes on niimoodi, et nende prognooside järgi proovitakse teha parimaid otsuseid. Kindlasti on neid inimesi, kes aasta pärast ütlevad, no näed, mis ma ütlesin?! Ja on neid, kes hoiavad moka maas, sellepärast et ütlesid täna liiga palju.

Andrus Ansip
Eesti senine praktika on olnud, et iga järgneva aasta tulud on osutunud prognoositust suuremaks, mis viitab sellele, et siiani on olnud põhjust süüdistada rahandusministeeriumit liigkonservatiivsetes prognoosides. Kuid kui me meenutame nüüd aastaid tagasi aasta-aasta kaupa, siis meile meenub see, et igal aastal, sügisel, kui on esitatud uute eelarvet, siis on süüdistatud rahandusministeeriumi liigoptimistlike prognooside koostamises. See kordub aasta-aastalt, see on nagu aastaaegade vahetus ja ei ole mingi ime, et ka sel sügisel me räägime jälle sellest, et järgmise aasta prognoosid on tehtud liigoptimistlikud. Senised aastad on kinnitanud, et need prognoosid on olnud liigkonservatiivsed, liigpessimistlikud, ma loodan, et ka järgnev aasta läheb täpselt samasse aegritta ja me saame ka järgmise aasta lõpus öelda, et jah, ka möödunud aastal oli rahandusministeerium oma prognoosides liiga konservatiivne.

Ain Köster, BNS
Härra Padar, kas te praegu teeksite teistsuguse prognoosi kui augustis?

Ivari Padar
Vaadake, riigieelarve tegemise protsess on taoline, et ühel hetkel tuleb ära otsustada. See otsustamise koht on augustis. Augustis otsustatud prognooside pealt hakatakse riigieelarvet nö kokku tõmbama. Ja selge, et aastad on erinevad, aga selge on ka see, et selles augustis tehtud prognoosi pealt juba planeeritaksegi eelarves sisse ka võimalikud nö stabiliseerijad, võimalikud amordid. Ja selge, et selle jaoks neid ülejääke tehaksegi. Mitte selleks, et osta kulda ja peita sohu. See on selle jaoks, et kõiki võimalikke riske maandada. Ja meie oleme väga selgelt ühel hetkel teinud oma otsuse ära, et sellest punktist me hakkame eelarvet koostama ja selle nimel, et kõiki võimalikke riske maandada. Me oleme planeerinud eelarvesse reservid. Selles suhtes on niimoodi, et kõik on väga selge ja väga loogiline. Lihtsalt kusagilt peab otsustama. Ja selles suhtes, riik ei saa nii toimida. Riigikogu saadetakse laiali, kui me peaksime hakkama oktoobri või novembri prognooside pealt oma eelarvet tegema. Nii et elu on selline.

Andrus Ansip
Kui küsimus oli esitatud silmas pidades seda, et kas vahepeal on laekunud sellist informatsiooni, mis käseks praegu teha teistsuguse eelarve, siis ma kinnitan, et ei, sellist informatsiooni ei ole. Majandus on kulgenud või arengud on kulgenud prognoosidepäraselt, nii et mitte mingisuguseid korrektuure viimaste kuude arengud toonud ei ole.

Ivari Padar
Ma võin lihtsalt lisada, et põhiline dispuut on praegusel juhul käinud ju selle majanduskasvu numbri pealt, et kas ta on 4,3 või on ta 7,3 või siis, tulin üleeile tagasi Ameerikast ja IMF-i prognoos ütleb meie kohta majanduskasvu 6. Aga kui me vaatame, mis päeva lõpuks on juhtunud, mis on seal tabeli lõpus, siis tabeli lõpus me näeme, et see, mis puudutab võimalikku laekumist, siis võimaliku laekumise puhul ei ole väga erinevaid stsenaariume. Nad tegelikult on ikkagi enam-vähem selles stsenaariumis, mis on täna riigieelarve koostatud. Aga selge, me oleme kõigeks valmis.

Juhataja
Kas on veel küsimusi?

Mall Mälberg, Eesti Raadio uudised
Täna ei olnud valitsuskabinetis Estonia komisjoniga seotud arutelu, mis põhjusel?

Andrus Ansip
Põhjus oli väga proosaline, prokurör Kurm oli Riigikogus ja hõivatud ning ta ei saanud olla korraga kahes kohas. Ettekandjat ei olnud ja see oligi väga triviaalne põhjus.

Mall Mälberg, Eesti Raadio uudised
See koosolek, kus tema pidi olema, on meie andmetel kell 4 päeval ehk siis valitsuskabineti vana traditsiooniline kellaaeg.

Andrus Ansip
See oli kõigile juba ammu-ammu teada, et kabineti nõupidamine toimub vahetult pärast valitsuse istungit. Esialgsete kavade järgi oleks pidanud härra Kurm jõudma nii Riigikokku kui ka Stenbocki majja, kuid kabineti nõupidamise ajal justiitsminister helistas talle veel ja tal läks seal Riigikogus kauem. Me ei pidanud vajalikuks jääda ootele ja arutame seda, ma isegi ei luba, et järgmisel neljapäeval, sest siis ei ole justiitsministrit, vaid ilmselt kahe nädala pärast.

Juhataja
Kas on küsimusi?

Josef Katz, Molodjo¾ Estonii
Jah, mul on üks küsimus välisministrile. Kas te võite öelda, kas selle muuseumi ekspositsioon tuleb ainult süüdimõistev või püüab ta anda objektiivset ajalookäsitlust? Kas räägib näiteks igapäevasest elust NSV Liidus või ma ei tea, näiteks nende poliitikute kohta, kes olid alustanud oma karjääri kommunistlikus parteis ja jätkavad edukalt praegu teistes erakondades?

Urmas Paet
Eks seda ekspositsiooni ju ehitatakse praegu üles. Ja nagu ma nimetasin, on selle tegija kommunismiohvrite mälestamise sihtasutus, kes on oma muuseumi missiooniks nimetanud praeguste ja tulevaste põlvkondade harimist, et anda teavet kommunismiajaloo ja pärandi kohta, näidates ära ka kommunismikuriteod ja mälestades selle ohvreid. Nii et ma olen päris kindel, et see muuseumi ekspositsioon, virtuaalselt küll, aga saab olema täiesti objektiivne. Kirjeldades seda, millised olid ideed, teooria ja teiselt poolt, milline oli praktika. Nagu me ilmselt kõik siin teame, need kaks asja väga hästi kokku ei langenud.

Juhataja
Viimane küsimus.

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Ma ei saanud vastust oma küsimusele. Peaministri parteikaaslane ütles, et eelarve põhineb liiga palju inflatsioonikroonidele ja peaministri koalitsioonipartneri juht on sellel esmaspäeval rääkinud liiga suurest sisse planeeritud keskvalitsuse ja ministeeriumide palgatõusust. Samal ajal te räägite konservatiivsusest jne. Selles mõttes, et kui Riigikogu otsustab seda eelarvet kärpida, vähendada, veelgi konservatiivsemaks teha, kas te siis toetate Riigikogu selles?

Andrus Ansip
Ma leian, et eelarve on tehtud konservatiivselt, on optimaalne. Ma ei ole nõus sellega, et riigiametnike või avaliku sektori palgatõusud on planeeritud liigsuured. Ministeeriumi ametnike palgatõusud on 8, 9 kuni 13% ja sugugi mitte rohkem. Ma olen seda ka juba öelnud, et riigile lojaalne ja kompetentne ametnikkond on suur väärtus igale rahvale ja suur väärtus ka Eesti Vabariigile ja me kindlasti ei tohi lubada seda, et meie riigiametnikud peavad töölt lahkuma vaid sellepärast, et nad ei suuda oma palgaga peret ära toita. Nii et ma ei pea neid palgatõuse liigsuurteks. Ei vasta ka tõele see, et avaliku sektori palgatõus veaks palgatõusu Eestis. Avaliku sektori palgatõus viimastel aastatel on olnud märksa aeglasem kui palgatõus erasektoris. Need palgatõusud on põhjendatud. Kui Riigikogu otsustab kulutusi kärpida, siis see on Riigikogu õigus. Kuid ma leian, et me oleme praegustes oludes, praeguse informatsiooni põhjal teinud eelarve parimatest kavatsustest lähtudes. Ma ei näe hetkel mitte mingit vajadust hakata seda sama eelarve eelnõud, mille me just äsja oleme üle andnud Riigikogule ja mis eile läbis seal esimese lugemise, uuesti ümber tegema. Ei ole tulnud olulist täiendavat informatsiooni ja ei ole ka hinges kahetsust, et midagi oleks saanud väga halvasti teha. See on konsensus, see on hea eelarve.

Raimo Poom, Eesti Päevaleht
Kas Eesti Panga info ei ole täiendav?

Andrus Ansip
Eesti Panga informatsioon ütleb seda, et valitsussektori eelarve ülelaekumine järgmisel aastal tuleb 1,1% skp-st. Me ise kavandasime 1,3% skp-st. See tähendab, et põhimõtteliselt prognoos langeb absoluutselt ühte. Sellise täpsusega prognooside, kas ta on 1,1 või 1,3, ei suuda ka ühe aasta peale ette mitte keegi. Seda võib lugeda täiesti loomulikuks, normaalseks hälbeks. Paraku on senini olnud nii, et kui kavandatakse protsenti, no siis tuleb 2 või koguni 3% ülejääki. Nii nagu möödunud aastal oli ülejääk 3,6%. Nii et märksa rohkem kui kavandati. Ei maksa teha sellest nüüd mingisugust järeldust, et senini on kogu aeg kavandatud väiksemat ja on tulnud rohkem, et nii jääb ka tulevikus. Me tegime selle väiksema ülejäägi kava uskudes, et nii need arengud lähevadki. Senini on tegelik elu prognoosidest kujunenud märksa paremaks.

Ivari Padar
Prognooside erinevus Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi vahel laekumiste suhtes on ju kusagil 500 miljonit krooni 96 miljardilise eelarve juures. Ma saan tõesti aru seda, et midagi tuleb kirjutada.

Andrus Ansip
Väga suuri erinevusi ei ole nende kahe prognoosi vahel võimalik leida. On üks prognoos, mis hälbib oma pessimistlikkuse poolest kõikidest prognoosidest, see on SEB prognoos, mille negatiivne stsenaarium näeb isegi eelarve defitsiiti ette. Kuid ma olen päris veendunud selles, et me oleme meie riigi rahandust hinnanud päris adekvaatselt ja see ei ole mitte nii, et lähen viskan pilgu peale. See on mudelanalüüs ja seda on tehtud ülima põhjalikkusega. Meil ei ole mingit põhjust umbusaldada ei mudelit ega ka analüüsi tegijaid.

Ivari Padar
Kusjuures SEB prognoos minu andmetel on tuginenud kummalistel andmetel – palkade tõus üleriigiliselt 25%. Ma ei tea, kust on need andmed?

Andrus Ansip
Iial ära ütle iial. Võibolla et neil on mingi põhjus oodata sellist tõusu, aga avalikus sektoris sellist kindlasti ette näha ei ole.

Ivari Padar
Kusjuures inflatsioonimäär järgmiseks aastaks oli vist 3,4 või?

Andrus Ansip
Jah, see prognoos on hea aastaks 2010-2011, sest selle prognoosi järgi me mahuksime Maastrichti inflatsioonikriteeriumi raamesse. Nii et igas prognoosis on midagi head võtta.

Juhataja
Aitäh! Sellega lõpetaksime.

Lõpp

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-