Valitsus andis üheksale isikule eriteenete eest kodakondsuse

22.12.2005 | 17:27

Uudis
    • Jaga

TÄIENDAV PÄEVAKORRAPUNKT: Täna õhtul jätkunud valitsuse istungil otsustati anda üheksale isikule Eesti kodakondsus eriliste teenete eest. Eesti kodakondsuse saavad Philippe Jean-Charles Jourdan, Ja¹a Kur¹ubadze, Aleksandr Frolov, Vjat¹eslav Semernikov, Dmitry Suur, Vladimir Vidjaev, Maksim Liksutov, Natalia Umarova ja Yana Toom.

Philippe Jean-Charles Jourdanile kodakondsuse andmisel tunnustab valitsus tema panust Eesti oikumeenilise töö arendamisel.

1996. aastal tuli Philippe Jean-Charles Jourdan Eestisse, kus ta nimetati Eesti Katoliku Kiriku peavikaariks ja Apostelliku Nuntsiatuuri pastoraalata¹eeks. Samast aastast on ta Rooma-Katoliku Kiriku esindaja Eesti Kirikute Nõukogus ja on aktiivselt osalenud oikumeenilise töö arendamisel Eestis. Alates 2004. aasta märtsist on Philippe Jean-Charles Jourdan Eesti Kirikute Nõukogu asepresident.

Käesoleva aasta märtsis nimetas paavst Johannes Paulus II Philippe Jean-Charles Jourdani Eesti Rooma-Katoliku Kiriku apostellikuks administraatoriks ja piiskopiks. 10. septembril 2005 pühitseti ta piiskopiks Tallinnas Oleviste Kirikus.

Rooma-Katoliku Kiriku apostelliku administraatori piiskop Philippe Jean-Charles Jourdani näol on tegemist Euroopa kiriklikes ringkondades tuntud ja tunnustatud vaimulikuga, kes on teinud väga palju ka Eesti riigi olude ja arengute tutvustamiseks välismaal.

Ja¹a Kur¹ubadzele kodakondsuse andmisel tunnustab valitsus tema panust vähemusrahvuse kultuuri säilitamisel ja arendamisel.

Ja¹a Kur¹ubadze on Eesti-Gruusia seltsi “Mamuli” esimees alates 1998.a. Peale Ja¹a Kur¹ubadze valimist esimeheks on seltsi liikmete arv suurenenud. Seltsi juures tegutseb pühapäevakool, mille programm näeb ette nii emakeele kui ka eesti keele õpetamist, samuti mõlema riigi ajaloo, kultuuri ning kommete tutvustamist. Seltsi juures tegutsevad folkansambel “Mamuli” ja jalgpallikoondis. Selts on loonud tihedaid sidemeid Gruusia loominguliste inimeste ja kollektiividega.

Tänu Ja¹a Kur¹ubadze tegevusele on Eesti ja Gruusia suhted tihenenud. Ja¹a Kur¹ubadze toetusel loodi samuti selts “Kaukaasia eestlased”.

Aleksandr Frolovile kodakondsuse andmisel tunnustab valitsus tema panust Eesti majanduse arendamisel.

Aleksandr Frolovi poolt on asutatud ja tegutseb kolm ettevõtet nii Jõhvi linnas kui ka selle lähiümbruses: AS Fortem Grupp, AS Fortrade ja AS Forwood, mis kõik on seotud nii mööbli tootmise kui ka mööbli realiseerimisega. Aleksandr Frolov laiendab pidevalt tootmist, millega kaasnevad ka uued töökohad.

Vjat¹eslav Semerikovile kodakondsust andes tunnustab valitsus tema panust Eesti kunsti arendamisel.

Alates 1975. aastast on ta aktiivselt osalenud Eesti kunstielus ja olnud seotud mitmete kodumaiste ja rahvusvaheliste koostööprojektidega. Vjat¹eslav Semerikov on osalenud alates 1988. aastast paljudel ühisnäitustel ja korraldanud ka personaalseid näitusi nii Eestis kui välismaal. Tema tööd asuvad galeriides ja erakollektsioonides Eestis, Venemaal, Soomes, Prantsusmaal, Itaalias, Kreekas, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Rootsis ja Hollandis.

Vjat¹eslav Semerikov kuulub Eesti Kunstnike Liidu liikmeskonda ja Eestis tegutsevasse Vene Kunstnike Ühendusse, osaledes aktiivselt Eesti kunstielus, olles üks aktiivsemaid ja tunnustatumaid vene kunstnikkonna liidreid.

Dmitry Suurele kodakondsust andes tunnustab valitsus tema panust Eesti spordi arendamisel.

Dmitry Suur hakkas jäähokiga tegelema 1982. aastal. Ta on kaks hooaega mänginud Venemaa kõrgliiga klubis Moskva Krõlja Sovetov ning aastatel 1996-2000 Ameerika Ühendriikides erinevates elukutselistes klubides. Hooajal 2000-2001 võitis Dmitry Suur Slovakkia meistrivõistlustel hõbemedali jäähokiklubi Slovan Bratislava ridades ning käesoleval ajal on ta T¹ehhi superliiga Becerovka Karlovi Vary mängija. Aastatel 1993-1995 on Dmitry Suur võistelnud Eesti noorte, juuniorite ja täiskasvanute koondvõistkondades maailma ja euroopa tiitlivõistlustel. Dmitry Suur on Eesti koondvõistkonna edukaim kaitsemängija.

Vladimir Vidjaevile kodakondsust andes tunnustab valitsus tema saavutusi Eesti kirikute kaunistamisel ja korrastamisel.

Vladimir Vidjaevi osavõtul on paljude aastate jooksul korrastatud ja kaunistatud mitmeid Eesti pühakodasid: Tallinna Nikolai kirik, Valga Jumalaema Vladimiri ikooni kirik, Paldiski Püha Panteleimoni kirik. Vladimir Vidjaevit on tehtud töö eest autasustatud Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu kiriku ning ka Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II poolt.

Maksim Liksutovile kodakondsust andes tunnustab valitsus tema panust Eesti majanduse arendamisel.
1996. aastal lõpetas Maksim Liksutov Moskva Riikliku Sotsioloogia Ülikooli. Käesoleval ajal on ta tegev mitmetes transiidiga tegelevates ettevõtetes, nagu AS Transgroup Invest ning selle tütarettevõtted AS Transtrade ja AS Coal Terminal. Tema pädevuses on firmade strateegiate kujundamine ja juhtimine. Juhtides eelnimetatud firmasid, on Maksim Liksutov otseselt ja aktiivselt kaasa aidanud Eesti ekspordipotentsiaali tõstmisele ja majandussidemete arendamisele välisriikidega. Erinevate koostööde viimase aja suurimaks näiteks on uue söeterminali rajamine Muugale koostöös AS Tallinna Sadamaga.

Lisaks ärilisele tegevusele on Maksim Liksutov esindanud Eestit endise tippsportlasena korduvalt rahvusvahelistel võistlustel. Maksim Liksutov on mitmekordne Eesti juunioride meister allveeujumises ning tulnud ka 1991. aastal Eesti meeskonna koosseisus NSV Liidu meistriks.

Natalia Umarovale kodakondsust andes tunnustab valitsus tema panust sotsiaalvaldkonnas. 

2005. aastal lõpetas ta doktorantuuri Novgorodi Riiklikus Ülikoolis, kaitstes väitekirja teemal “Sotsiaaltöötajate teaduslik-metoodilised alused töös probleemsete peredega”. Alates 1999. aastast on Natalia Umarova Tartu Ülikooli Narva kolled¾i lektor.

Natalia Umarova igapäevane töö seisneb sotsiaalvaldkonna projektide juhtimises ja praktilises töös perede ja lastega. Tema juhtida on valdavalt ennetavat laadi grupitööd ja nõustamised lastega, noorukitega, nende vanematega ja sotsiaalvõrgustikuga Narvas.

Natalia Umarova on MTÜ lapsele Oma Kodu üks aktiivsemaid liikmeid, olles selle Narva keskuse asutaja. Nimetatud MTÜ Narva keskuse peamine sihtgrupp on probleemsed ja riskigruppi kuuluvad pered, sh erikohtlemist vajavad riskirühma kuuluvad inimesed. Alates 1997. aastast juhib Natalia Umarova Narva alaealiste laste komisjoni tööd.

Märkimisväärne on Natalia Umarova juhtitud projekt illegaalsete elanike legaliseerimiseks, mille käigus aidati dokumentide vormistamisel kuni 1700 isikut.

Yaana Toomile kodakondsust andes tunnustab valitsus tema panust ajakirjanduse valdkonnas.

Yaana Toom töötab ajalehe “Vesti Nedeli” peatoimetajana, on viimase kümne aasta jooksul olnud tegev mitmetes integratsiooni ja Eesti maine tõstmisega seotud projektides venekeelse elanikkonna seas. Alates 2003. aastast on Yaana Toom Ajalehtede Liidu liige, osaledes seeläbi aktiivselt Eesti meedia töös ja selle probleemide lahendamisel.

Käesoleval aastal laekus ministritelt kokku 18 ettepanekut Eesti kodakondsuse andmiseks eriliste teenete eest. Kodakondsuse seaduse kohaselt võib eriliste teenete eest anda Eesti kodakondsuse mitte rohkem kui kümnele isikule aastas. 

Kodakondsuse seaduse kohaselt loetakse erilisteks teeneteks saavutusi teaduse, kultuuri, spordi või muul alal, mis on tõstnud Eesti rahvusvahelist mainet. Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses ja Eesti kodakondsuse saamisel peab ta olema vabastatud senisest kodakondsusest.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-