Valitsus kiitis heaks Eesti ühinemise ÜRO kõrbestumise vastase ja pinnasekaitse konventsiooniga

29.12.2011 | 10:25

Uudis
    • Jaga

Valitsus kiitis heaks Eesti ühinemise ÜRO konventsiooniga, mis käsitleb kõrbestumise tõkestamist tõsise põua ja kõrbestumise all kannatavates riikides, eelkõige Aafrikas, ühinemise. Konventsioon hõlmab ka pinnasekaitset ja erosiooni vastast võitlust ning sellega on praeguseks ühinenud 194 riiki.

Rahvusvaheliselt jõustus konventsioon 26. detsembril 1996. Konventsiooni eesmärk on kõrbestumise tõkestamine ja põua tagajärgede leevendamine ning pinnasekaitse ja erosiooni vastane võitlus. Konventsioonis esitatud definitsioon seob kõrbestumise kuiva kliimaga piirkondadega, kuid konventsiooni üldeesmärk on ka kõigi teiste piirkondade maade rikkumise vältimine.

Kuigi algselt koostati konventsioon kuivade alade jaoks, on selle sätted rakendatavad ka maade degradatsiooni tõrjel ja säästva maakasutuse edendamisel teistsuguse kliimaga piirkondades, sh Kesk- ja Ida-Euroopas. Kesk- ja Ida-Euroopa rakenduslisa käsitleb eeskätt sotsiaal-majanduslikest muutustest põhjustatud muldade väärkasutamist ja hävitamist, tingituna nii saastumisest kui ka füüsilisest degradatsioonist.

Konventsiooniga ühinemine võimaldab Eestil väljendada solidaarsust riikidega, kes on silmitsi kasvavate globaalse ulatusega probleemidega, saada kasu koostööst teiste riikidega, kavandades ja rakendades oma programme maa degradeerumise tõkestamiseks, parandada juurdepääsu asjakohasele tehnoloogiale ja andmetele, kasutada teadus- ja tehnikakomitee töös osalemisega kaasnevaid võimalusi.

Konventsiooni ei tule Riigikogus ratifitseerida. Konventsioon jõustub Eesti suhtes üheksakümnendal päeval pärast ühinemiskirja hoiuleandmise päeva.

Konventsiooniga ühinemisel võtab Eesti endale kohustuse tasuda konventsiooni põhieelarvesse iga-aastast liikmetasu, mis on umbes 1200 eurot. Lisaks on Eestil kohustus anda olulisi rahalisi vahendeid ja muud abi arenguriikidele, abistamaks neil tõhusalt välja töötada ja rakendada nende pikaajalisi kõrbestumise tõkestamise ja põua tagajärgede leevendamise kavasid ja strateegiad. Eesti panustab sellesse kohustusse läbi ELi eelarve, kuhu tasutakse iga-aastane liikmemaks. Arengukoostöö vahendid ja liikmemaksu tasumiseks vastav summa on ette nähtud keskkonnaministeeriumi eelarves ning lisavahendeid selleks ei taotleta.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-