Valitsus kuulas Eesti lõimumiskava lõpparuannet ja kiitis heaks uue perioodi arengukava

18.12.2014 | 11:56

Uudis
    • Jaga

Valitsus võttis teadmiseks kultuuriministri esitatud "Eesti lõimumiskava 2008-2013" lõpparuande ning põhimõtteliselt kiita heaks ja anda korraldus ellu viia lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020”, seejuures otsustas valitsus veel täpsustada uue lõimumiskava indikaatoreid.  

Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ üldeesmärk on, et Eesti ühiskond oleks lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi. Rohkem on vaja töötada selle nimel, et lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused kinnistuksid Eesti ühiskonnas; vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas kasvaks Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu ning uussisserändajad kohaneksid Eesti ühiskonnas.

Arvestades lõimumisvaldkonna horisontaalsust, on arengukavasse lisatud ka teiste arengukavade kaudu elluviidavad lõimumisalased eesmärgid ja meetmed, mis hõlmavad hariduse, noorsootöö, tööturu ja täiskasvanute keeleõppe valdkondi.

Arengukava loodi eri ministeeriumite ja rakendusasutuste koostöös, see tugineb laiaulatuslikule avalikule kaasamisele ja valdkonna ekspertide arvamusele. Arengukava koostamise ettepanek ning lõpptekst olid kommenteerimiseks avaldatud keskkonnas www.osale.ee. Veebilehe integratsioon.ee kaudu oli terve arengukava koostamise protsessi vältel võimalik anda tagasisidet ja teha ettepanekuid. Arengukava kogumaksumuseks perioodil 2014–2020 on prognoositud orienteeruvalt 42,47 miljonit eurot.

Lõimumiskava 2008–2013 ellurakendamise tulemusi võib valitsuse hinnangul pidada rahuldavaks, eriti arvestades 2007. aasta aprillisündmuste ning 2009. aastal alanud majanduskriisi negatiivset mõju ühiskonnale.  Täitunud on mitmed lõimumiskava eesmärgid – paranenud on eesti keele enesehinnanguline oskus ning tihenenud on kontaktid eestlaste ja teistest rahvustest elanike vahel. Lisaks on vähenenud määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanikkonnas. Positiivsemaks on muutunud eestlaste suhtumine teisest rahvusest inimeste osalemisse ühiskonnaelus. Suurenenud on usaldus Eesti riigi suhtes eestlaste ja teiste rahvuste seas. Kasvanud on eestikeelset meediat jälgivate ning seda usaldavate Eestis elavate teistest rahvustest elanike osakaal. Vähenenud on nende inimeste osakaal eestlaste ja teiste rahvuste seas, kes peavad erinevate rahvusrühmade võimalusi ja olukorda ühiskonnas ebavõrdseks.

Soovitud eesmärke ei saavutatud tööhõive valdkonnas: töötuse määra erinevus eestlaste ja teistest rahvustest elanike vahel on suurenenud. Pikaajaliste töötute osakaalu erinevus eestlaste ja teistest rahvustest elanike vahel pole vähenenud. Erinevused ametitasemetes (juhtide, spetsialistide ja tööliste osakaal) rahvusrühmades sektorite kaupa pole soovitud määral muutunud. Sissetulekute erinevus eestlaste ja teiste rahvuste vahel pole vähenenud.

Arengukava elluviimiseks kulus aastatel 2008-2013 üle 45,2 miljonit euro.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-