Arengukava tuli uuendada kuna 2021. aastal kinnitatud vana dokument ei arvestanud tehisaru arengut ega muutunud julgeolekuolukorda pärast Venemaa agressiooni Ukrainas. Samuti ei kata varasem arengukava Euroopa Liidu järgmist rahastusperioodi 2028–34.
Arengukava keskne sõnum inimestele ja ettevõtetele on, et digiriigi ja tehisaru arendamine peab andma maksumaksjale rohkem väärtust ilma makse tõstmata.
„Eesmärk on pakkuda kiiremaid ja paremaid teenuseid, vähendada bürokraatiat ning suunata avaliku sektori tööjõudu rutiinsete tegevuste asemel sisulisematele ülesannetele,“ ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Uuendatud arengukava seab fookusesse kasutajakeskse ja elusündmustel põhineva teenusloogika, kus teenused muutuvad proaktiivsemaks ja personaalsemaks. Samas säilib inimestel kontroll oma andmete üle. Teenuste arendamisel liigutakse ühtsete platvormide ja komponentide suunas, et vähendada dubleerimist ja tehnilist võlga.
Riigivalitsemise tõhustamiseks tugevdatakse IKT keskset juhtimist ning konsolideeritakse IT-majad ja taristu. Eesmärk on delegeerida rohkem teenuseid erasektorile ja toetada nn GovTech-sektori kasvu, et riik saaks senisest enam kasutada turul olemasolevaid lahendusi.
Arengukava sisaldab eraldi eesmärke andmepõhise riigi ja tehisaru laiemaks kasutuselevõtuks, sh suveräänse arvutusvõimsuse arendamiseks Eestis. Tähtsal kohal on ka privaatsus ja läbipaistvus – tehisaru kasutus peab olema jälgitav ja vaidlustatav ning andmete kasutamine peab olema inimesele arusaadav ja kontrollitav.
Digiriigi hukukindluse suurendamiseks nähakse ette kriitiliste teenuste pilve viimine, toimepidevuse tagamine igas olukorras ning küberkaitse tugevdamine. Sidevaldkonnas on eesmärk tagada kogu Eestis ülikiire ja töökindel ühenduvus, sh 5G/6G ja gigavõrk, mis on vajalik nii digiriigi toimimiseks kui ka majanduse konkurentsivõimeks.
