Valitsuse 01.11.2012 istungi kommenteeritud päevakord

31.10.2012 | 16:46

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10 Stenbocki majas, 01. november 2012

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisateave: valitsuse meedianõunik Anu Adra-Entsik 693 5719.

Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud justiitsminister Kristen Michal ja kaitseminister Urmas Reinsalu. Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.

1. Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Kristen Michal
Tüüp: seaduse eelnõu

1. jaanuarist 2013 hakkavad kohtutäiturid arestitud vara müüma reeglina elektroonilisel enampakkumisel ehk e-oksjonil. Selleks luuakse kohtutäiturite vajadustele ja õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastav elektrooniline oksjonikeskkond, mille loomise ja arendamisega tegeleb kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda.

Eelnõu eesmärk on teha seadusesse vajalikud täiendused ja muudatused selleks, et võimaldada elektrooniliste enampakkumiste läbiviimist loodavas oksjonikeskkonnas, mis aktiveeriks vara müüki. Samuti on e-oksjonite läbiviimisega välistatud hinnakokkulepped, mis on ohuks suuliste enampakkumiste läbiviimisel ja takistuseks õiglase hinna kujunemisel.

Eelnõuga nähakse vallasvara müügi soodustamiseks ette mitmeid võimalusi, näiteks enampakkumisele registreerimise võimaldamine oksjoni vältel. Hiljemalt 1. jaanuarist 2016 peab saama nii tagatisraha kui ostuhinda tasuda krediidiasutuse pangalinki kasutades.

Samas jääb kohtutäituritele võimalus e-oksjoni korraldamiseks kasutada ka muid oksjonikeskkondi eeldusel, et e-oksjoni läbiviimisel järgitaks täitemenetluse seadustikus sätestatud nõudeid.

Üheks oluliseks muudatusettepanekuks on ka lihtsusatud korra kehtestamine väikese väärtusega vallasasjade müümiseks. Eelnõu kohaselt võib kohtutäitur edaspidi lihtsustatud korras müüa vallasju, mille väärtus ei ületa 100 eurot. Lisaks kaotatakse täitekulusid tekitanud kohustus avaldada enampakkumise kuulutus ka kohalikus ajalehes, pikendatakse ostja õiguste loovutamise tähtaega ning nähakse ette kohtutäituri kontole tagatisraha ja ostuhinna tasumise tingimused. Samuti nähakse ette enampakkumise edasilükkamise võimalus, tagatisraha kandmine koja eelarve ühisossa, enampakkumise peatumine tehnilise tõrke korral.

Eelnõu kohaselt on teiseks suureks muudatuseks uue infosüsteemi loomine avalik-õiguslike nõuete edastamiseks ja jaotamiseks kohtutäituritele. Praegu tehakse seda e-postiga, kuid see on ebamugav, aeganõudev ning ei ole tagatud nõuete jaotamise läbipaistvus ja andmete automatiseeritus. Uue infosüsteemi arendamist juhib kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda koostöös justiitsministeeriumiga.

Loodav infosüsteem võimaldab kohtutäituritele jaotada nõudeid automaatselt vastavalt ettenähtud korrale ning samas tagab infosüsteem nõuete jaotamise jälgitavuse, läbipaistvuse ja pakub lisavõimalusi sissenõudjate ja kohtutäiturite vahelise infovahetuse korraldamiseks.

Lisaks tehakse muudatusi kohtutäituri seaduses kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja liikmemaksu maksmise, eksamikomisjoni liikmete arvu, asendusliikmete määramise ja kohtutäituri eksami tegemise eest tasu kehtestamisel. Eelnõuga sätestatakse, et kui koja liige tegutseb nii kohtutäituri kui pankrotihaldurina, siis tasub ta liikmemaksu nii ameti- kui kutsekojale.

E-oksjonikeskkonna arendamist finantseerib kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda oma eelarvest. Avalik-õiguslike nõuete esitamise ja jaotamise süsteemi arendamise kulud kaetakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, justiitsministeeriumi ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja eelarvetest.

Oksjonikeskkonda puudutav regulatsioon jõustub 1. jaanuaril 2013 ning avalik-õiguslike nõuete esitamise ja jaotamise süsteemi regulatsioon jõustub 1. jaanuaril 2014. Muus osas jõustub eelnõu üldises korras.

2. Veeseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: seaduse eelnõu

Seaduseelnõu on vajalik eelkõige rahvusvaheliste mereõigusalaste lepingutega Eestile võetud kaadamisest reostuse vältimise ja rahvusvahelisse naftafondi tehtavate maksete tegemise kohustuste täitmise tagamiseks piisava õigusliku regulatsiooni kehtestamisel. Lisaks täpsustatakse nõudeid üldsuse kaasamiseks nitraaditundliku ala tegevuskava koostamisse vastavalt direktiivile 2003/35/EÜ.

Veeseaduses eelnõus defineeritakse esmakordselt mõisted kaadamine (esemete ja ainete mere heitmine), tuhastamine (jäätmete põletamine) ja süvendamine (pinnase eemaldamine veekogu põhjast). Täpsustatakse kaadamiseks ja tuhastamiseks vee erikasutusloa andmise või sellest keeldumise õiguslikke aluseid. Veeseaduses kaadamine ja tuhastamine keelustatakse, v.a süvenduspinnase kaadamine Läänemerre ja kaadamine väljaspool Läänemerd. Sätestatakse regulatsioon kaadamiseks ja tuhastamiseks erilistel asjaoludel. Kuigi veeseaduse alusel antakse ka praegu vee erikasutuslube kaadamiseks, saavad loa andmise või sellest keeldumise alused muudatuse tulemusel selgemaks.

Eelnõuga kohustatakse naftat vastu võtnud isikuid esitama keskkonnaministeeriumile aruande vastu võetud nafta koguste kohta eelneval kalendriaastal, sõltumata vastuvõetud nafta kogusest. Kehtivas korras pidi aruande esitama, kui naftat võeti vastu rohkem kui 150 000 tonni aastas. Lisaks sätestatakse järelevalve teostamise alused ja sanktsioonid isikute suhtes, kes kohustusi ei täida.

Täpsustatakse maksete tegemist rahvusvahelisse naftafondi. Naftafondi maksete tegemise kohustuse täitmine on eelduseks, et nii riigile kui eraisikutele hüvitataks laevalt merre voolanud naftast põhjustatud reostuskahju. Sissemakse suuruse ühe tonni maksustatava nafta kohta määrab 1992. aasta fondi assamblee igal aastal. Lisaks antakse keskkonnainspektsioonile võimalus küsida maksu- ja tolliametist teavet vastu võetud nafta koguste ja ettevõtete arvu kohta.

Eelnõu sätestab nitraaditundliku ala tegevuskava eelnõu, mille koostamisse üldsuse kaasamise üksikasjaliku korra kehtestamisega paraneb huvirühmadele võimalus senisest tõhusamalt osaleda tegevuskava koostamisel. Sellega paraneb tegevuskava eesmärkide saavutamine.

Prognoositavaid kulutusi on ette näha eksperdi kaasamisel keskkonnalubade andmisel hindamiseks vajaliku tegevuskava väljatöötamisele keskkonnaministeeriumi selleks planeeritavatest vahenditest.

3. Keskkonnatasude seaduse muutmise seadus
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga muudetakse üleriigilise tähtsusega maardlatest laekuva kaevandamisõiguse tasu ja sellega seotud vee erikasutuse tasu jaotust. Selliste maardlate maavara kvaliteet ja kogus on riigi majandusarengu jaoks olulise tähtsusega ning kaevandamisest lähtuv keskkonnamõju on laiem asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse piiridest.

Eelnõuga vähendatakse kohalike omavalitsuste sõltuvust keskkonnatasude laekumisest ning tagatakse neile stabiilsem ja regionaalselt ühtlasem tulubaas. Kohalikele omavalitsustele jääb laekuma üleriigilise tähtsusega kaevandustest laekuvadest tasudest 25% 2011. aasta määrades. Kehtiva seaduse järgi on selleks määraks 50% 2009. aasta kaevandamisõiguse tasu määrast.

Tulu vähenemise kompenseerimiseks suurendatakse eelarvete tasandusfondi ning laiendatakse selle saajate ringi üleriigilise tähtsusega kaevandustega valdadega.

Keskkonnatasude seaduse muudatus toob endaga kaasa vajaduse teostada arendustöid keskkonnalubade infosüsteemis. Infosüsteemiga seotud arendustööde kulu on planeeritud keskkonnaministeeriumi eelarves.

Eelnõu põhineb valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu läbirääkimistel 23. aprillil 2012 allkirjastatud vaheprotokolli kokkuleppel.

Eelnõu kohaselt jõustuks seadus 1. jaanuaril 2013.

4. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: seaduse eelnõu

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga lisatakse mõned uued finantsjuhtimise põhimõtted, korrigeeritakse seaduste rakendamisel ilmnenud ebaselgeid sätteid ning pikendatakse 2012. aastal kehtivat netovõlakoormuse suurendamise piirangut.

Eelnõu muudab osade sätete sõnastust selgemaks ning lisab mõned uued põhimõtted eesmärgiga parandada kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise kvaliteeti ja toetada mõtestatud finantsotsuste tegemist. Uued reeglid on sõnastatud nii, et need oleksid piisavalt korraldavad ja korrastavad, aga võimalikult paindlikud, et arvestada kohalike omavalitsuste eripärasid.

Netovõlakoormuse reegli muutmine tuleneb „Riigi eelarvestrateegias 2013-2016“ määratud põhimõtetest. Eesmärgiks on tagada heitlikus majanduskeskkonnas kohalike omavalitsuste finantsstabiilsus ning võimalike finantsriskide vältimine.

Eelnõu koostamise vajadus tuleneb kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise arendamise koolituste ja finantsplaneerimise töövahendi koostamise tagasisidest.

5. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine \"Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse\" eelnõu (291 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Kristen Michal

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud eelnõu eesmärk on laiendada kuriteokoosseisude ringi, mille puhul on keelatud kokkuleppemenetluse kohaldamine. Kokkuleppemenetlust välistavaks kuriteoks on vägivald võimuesindaja, avaliku korda kaitsva muu isiku, kohtuniku, rahvakohtuniku, uurija, prokuröri, kaitsja, kannatanu esindaja ja tema lähedase suhtes.

Samuti piiratakse eelnõuga isikute ringi, kellega saab pidada kokkuleppemenetluses läbirääkimisi. Eelnõuga sätestatakse, et läbirääkimisi ei peeta, kui kahtlustatavat ja/või süüdistatavat on täisealisena varasemalt karistatud tahtliku kuriteo sooritamise eest.

Seletuskirja järgi on muudatused vajalikud, kuna kokkuleppemenetluste suur arv ja sellega kaasnevate karistuste leebus Eestis mõjub negatiivselt karistuspoliitika ennetavale mõjule ja ühiskonna õiglustundele.

Justiitsministeerium eelnõu ei toeta, kuna see piirab liigselt kokkuleppemenetluse kohaldamise paindlikkust, on ebaproportsionaalne ning ei arvesta kannatanu rolliga kokkuleppemenetluse nõusoleku andmisel. Eelnõu tooks kaasa prokuratuuri ja kohtute töökoormuse olulise suurenemise, kuna kokkuleppemenetluse kohaldamise võimaluste sellisel määral piiramise tulemusena suureneks kohtus oluliselt üldmenetluste arv.

Valitsuse arvamus tuleb esitada õiguskomisjonile 13. novembriks 2012.

2) Arvamuse andmine \"Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse\" eelnõu (307 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Kristen Michal

Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Reformierakonna fraktsiooni algatatud eelnõus muudetakse äriregistri ja kinnistusraamatu menetlusi puudutavaid regulatsioone. Äriregistrit puudutavate muudatuste peamiseks ajendiks on uue menetlustarkvara kasutuselevõtt.

Praegune registri- ja kinnistusosakondade töö lähtub sellest, et avaldused laekuvad paberkandjal. Arvestades igapäevaselt suurenevate elektrooniliste avalduste hulka, ei ole selline menetlusprotsess enam ratsionaalne. Eelnõuga kaotatakse registri- ja kinnistusosakondade ning nende tööpiirkondade vaheline range seotus ja neile antakse võimalus menetleda ka teistele osakondadele esitatud kandeavaldusi ning teha teise osakonna pädevuses olevaid kandeid registrikaartidele ja registriosadesse. Muudatuse eesmärgiks on ühtlustada registri- ja kinnistusosakondade töökoormust. Avalduse esitaja jaoks jääb kehtima põhimõte, et äriregistrisse kande tegemiseks esitatakse avaldus äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukoha järgi ning kinnistamisavaldus kinnistu asukoha järgi.

Eelnõuga sätestatakse seaduse tasandil äriregistri ja kinnistusraamatu andmetega tutvumise päringutasud. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, sest registris olevate isiku enda kohta käivate andmetega tutvumine on isikule jätkuvalt tasuta.

Muudetakse ka äriregistri toimikute ja registrikaardiga tutvumist puudutavaid sätteid ning sätestatakse, et nendega on võimalik tutvuda lisaks registriosakonnale ka notaribüroos ja vastava veebilehe kaudu. 2017. aasta 1. jaanuarist on andmetega võimalik tutvuda registriosakonna asemel maakohtu kantseleis. See muudab andmetega tutvumise kättesaadavamaks neile, kes ei saa või ei taha kasutada elektroonilisi kanaleid.

Eelnõu kohaselt kantakse edaspidi äriregistrisse välismaalaste isikukoodid, mis võimaldab neil avaldusi digitaalallkirjastada ja süsteemi kaudu esitada. Esialgu saavad seda teha Portugali, Soome ja Belgia ID-kaardi ning Leedu mobiil-ID omanikud.

Äriregistri uue menetlustarkvara projekt finantseeriti Euroopa Regionaalarengu Fondi investeeringute kavadest 2010 ja 2012. Kinnistusraamatus tehtavate muudatustega seonduvad kulud kantakse registrite ja infosüsteemide keskuse eelarvest.

Justiitsministeerium toetab eelnõu.

Seadus jõustub 1. novembril 2012, kinnistusraamatuseaduses tehtavad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2013.

Valitsuse arvamus tuleb esitada viivitamatult õiguskomisjonile.

3) Arvamuse andmine \"Abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse\" eelnõu (308 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Kristen Michal

Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Reformierakonna fraktsiooni algatatud eelnõu eesmärk on luua eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, elektrooniliste registrikaartide ja -toimikute kasutuselevõtuks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks.

Abieluvararegister on üks riigi põhiregistritest, kuhu kantakse andmed abikaasade abieluvaralepingus toodud või abielludes valitud varaliste õiguste kohta. Abieluvararegistrit peetakse paberil, mistõttu on esitatud kandeavalduste menetlemine aeganõudev ja registrikaardile väljatrükkide tegemine ebamugav ning paberarhiivi maht üha suureneb. Hetkel tuleb abieluvararegistri andmetega tutvumiseks pöörduda kinnistusosakonna poole, registrikaardile kantud andmetega ei ole võimalik tutvuda veebilahenduse kaudu. Samas on aastas avatavate registrikaartide arv pärast uue perekonnaseaduse jõustumist 1. juulil 2010 kasvanud ligi neli korda ja seetõttu on suurenenud ka kinnistusosakonda pöördujate arv.

Elektrooniliste registrikaartidega tutvumiseks võimaluse loomiseks tehti registrite ja infosüsteemide keskuse eestvedamisel 2011. aasta novembris abieluvararegistri menetlustarkvara, mis kinnistusosakondade töövahendina on esimene samm elektroonilise abieluvararegistri poole. Käesoleval ja järgmisel aastal on plaanis loodud menetlustarkvara arendada. Arenduste kasutuselevõtt eeldab muudatusi abieluvararegistri seaduses.

Lisaks lihtsustatakse eelnõuga abieluvararegistri teavitamise korda eesmärgiga vähendada perekonnaseisuametnike töökoormust.

Elektrooniline abieluvararegister on kasutatav alates 1. jaanuarist 2013. Seaduse rakendamiseks vajalikud infotehnoloogilised arendused kaetakse registrite ja infosüsteemide keskuse eelarvest.

Justiitsministeerium toetab eelnõu.

Valitsuse arvamus tuleb esitada viivitamatult õiguskomisjonile.

6. Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel
1) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos
Esitaja: kaitseminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõuga pikendatakse 1. jaanuarist 2013 kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega NATO juhitud Kosovo rahutagamisjõudude (Kosovo Force) koosseisus 31. detsembrini 2013. Kosovo Force on NATO juhitud rahvusvaheline operatsioon, mille ülesanne on julgeoleku loomine ja tagamine Kosovo Vabariigis.

Eesti on osalenud NATO rahutagamisoperatsioonis Kosovos alates 1999. aastast, kui missiooni alustas 10 kaitseväelast. Eesti osalus operatsioonil kasvas 122 kaitseväelaseni 2004. aastal ning kahanes rühmani 2007. aastal. 2010. aasta veebruaris lõpetas Eesti rühm oma tegevuse ja seejärel on Eesti panuseks olnud üks kaitseväelane, kes teenib Kosovo Force peakorteris Prištinas.

2) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis
Esitaja: kaitseminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt pikendatakse alates 1. jaanuarist 2013 kaitseväe kuni 170 kaitseväelase kasutamise tähtaega rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (International Security Assistance Force) koosseisus 31. detsembrini 2013.

Kaitseväe üksused on Afganistanis teeninud alates 13. märtsist 2003, kui International Security Assistance Force´i rahutagamismissiooni teenistusse asus kuueliikmeline demineerimismeeskond. 2006. aasta veebruaris alustasid Eesti üksused teenistust Ühendkuningriigi kontingendi koosseisus Helmandi provintsis, kus Eestil on praegu ligikaudu 150 kaitseväelast. Lisaks neile on seal ka asjuri lähikaitsemeeskond, staabiohvitserid International Security Assistance Force edelaväejuhatuse peakorteris ning Helmandi sihtjõudude peakorteris.

Operatsioonil osalevate Eesti kaitseväelaste rotatsioon toimub kaks korda aastas – mais ja novembris. Kuna Eesti kompaniil on Afganistanis oma vastutusala, mida ei saa rotatsiooni ajaks tühjaks jätta, siis on vaja ajutiselt nii lahkuvatel kui ka saabuvatel üksustel samaaegselt operatsioonialal viibida. See võimaldab saabuval üksusel vastutusala sujuvalt üle võtta ja lahkuval üksusel edasi anda omandatud teadmisi vastutusala ja vastase kohta. Seetõttu nähakse ette, et operatsioonil osalemiseks kaitseväelastele seatud ülempiiri võib rotatsiooniperioodil ületada ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest operatsioonipiirkonda.

3) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias
Esitaja: kaitseminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt pikendatakse 1. jaanuarist 2013 kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias 31. detsembrini 2013.

1997. aastast on Eesti lähetanud sõjalisi vaatlejaid Iisraelis ja Süürias tegutseva ÜRO sõjalise vaatlusmissiooni United Nations Truce Supervision Organization koosseisu. Sellel missioonil osaleb praegu üks Eesti kaitseväe sõjaline vaatleja, kelle ülesanne on jälgida rahukokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ning hoida ära konfliktide eskaleerumist, samuti aidata teisi piirkonnas tegutsevaid ÜRO missioone.

Eesti poolt United Nations Truce Supervision Organization koosseisu lähetatud sõjalised vaatlejad on teeninud põhiliselt Iisraeli ja Süüria territooriumil. Eelnõu kohaselt saaksid ÜRO vaatlejad vajadusel asuda ka Liibanoni ja Egiptuse territooriumil.

4) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus
Esitaja: kaitseminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt pikendatakse kaitseväe kasutamise tähtaega 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2013 Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) koosseisus.

2012. aastal panustab Eesti NATO reageerimisjõududes miinijahtijaga „Sakala”, kus maksimaalseks meeskonna suuruseks on 45 kaitseväelast. 2013. aastal soovib Eesti panustada NATO reageerimisjõududesse demineerimisüksuse, luureüksuse ja logistikutega, kokku kuni 20 kaitseväelasega.

5) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta koosseisus
Esitaja: kaitseminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt pikendatakse 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2013 kaitseväe kuni 15 kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta (European Union Naval Force Somalia – Operation Atalanta) koosseisus.

Operatsioon Atalanta on saanud praegu tähtsaimaks Euroopa Liidu sõjaliseks operatsiooniks, mis tagab laevaliikluse turvalisust nn Aafrika Sarve piirkonnas, sh Somaalia rannikul.

Eesti on panustanud operatsiooni alates 2010. aasta lõpust kümneliikmelise laevakaitsemeeskonnaga, millele võivad lisanduda mõned kontaktohvitserid.

6) Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös
Esitaja: kaitseminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt kasutatakse kaitseväe kuni viit kaitseväelast 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2013 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu juhitava uue rahvusvahelise sõjalise operatsiooni alustamisel operatsioonipiirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös.

Viimase aja sündmused maailmas, nt Liibüas, on näidanud, et NATO või Euroopa Liidu algatatud uued operatsioonid võivad tekkida igal ajahetkel mistahes piirkonnas, näiteks NATO operatsioon Unified Protector. Operatsiooni käivitamisel on äärmiselt oluline mehitada staabiohvitseride ametikohad.

7. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2011. a määruse nr 159 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on viia valitsuse määrus „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ kooskõlla 1. jaanuaril 2013 jõustuva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse redaktsiooniga.

Praegu kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi kinnitab perearsti nimistu ja määrab perearsti teeninduspiirkonna maavanem oma korraldusega. 1. jaanuarist 2013 jõustuva seadusemuudatuse kohaselt hakkab seda tegema terviseamet. Nimistu piirsuuruse kehtestab kehtiva seaduse kohaselt sotsiaalminister, alates 1. jaanuarist 2013 on piirsuuruste vahemikud sätestatud seaduses.

8. Loa andmine riigimetsa kasutamiseks alalise väljaõppe korraldamisel
Esitaja: kaitseminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on anda kaitseliidule luba kasutada keskkonnaministeeriumi haldusalas olevaid metsaalasid riigikaitseks vajaliku alalise väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppel võib kaasneda metsakahjustusi, kuna need alad jäävad kaitseliidu lasketiiru ohualasse. Ohutuse eest metsaala kasutamisel vastutab kaitseliit.

Metsaalad asuvad Järva maakonnas Paide vallas Eivere külas ja Väätsa vallas Saueaugu külas ning Lääne maakonnas Risti vallas Piirsalu külas.

Eivere lasketiiru puhul on tegemist planeeritava lasketiiruga, milleks on vaja valitsuse riigimetsa kasutamiseks, et tulevikus korraldada riigimetsas riigikaitselist väljaõpet ning arendada lasketiiru. Piirsalu lasketiiru tarbeks on valitsuse luba vaja, et kasutada olemasolevat lasketiiru ja rekonstrueerida see nõuetekohaseks.

9. Nõusoleku andmine riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Iisaku vallale (Ida-Viru maakonnas Iisaku alevikus Tartu mnt 49 ja Tartu mnt 58 kinnistud)
Esitaja: kultuuriminister Rein Lang
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse kultuuriministrile nõusolek Iisaku muuseumi valduses oleva kahe Iisaku alevikus asuva kinnistu (aadressil Tartu mnt 49 ja 58) otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Iisaku vallale tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Iisaku vald on kavandamas munitsipaalmuuseumi Iisaku Muuseum moodustamist, mis võtab üle riigimuuseumi funktsioonid kultuuriväärtusega asjade kogumisel, uurimisel ja säilitamisel ning nende üldsusele vahendamise korraldamisel, riigi poolt tasuta võõrandatavate kinnistute haldamisel ning üleantava muuseumikogu hoidmisel ja täiendamisel. Seoses sellega puudub vajadus riigimuuseumi poolt osutatavate teenuste järele ja otstarbekas on riigimuuseum likvideerida. Pärast riigimuuseumi tegevuse lõpetamist ei vaja kultuuriministeerium nimetatud kinnistuid, kuid need on vajalikud munitsipaalmuuseumi Iisaku Muuseum ülesannete täitmiseks.

10. Välisabi sildfinantseerimine (Rail Baltica Kasvukoridori projekt)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada riigieelarve vabu vahendeid summas 8 840 eurot Harju maavalitsuse ning Euroopa Regionaalarengu Fondi finantseeritava Läänemere piirkonna programmi 2007-2013 projekti „Rail Baltica Growth Corridor” tegevuste elluviimise ajutiseks rahastamiseks.

Projekti eesmärk on parandada Läänemere regiooni idaosa ligipääsetavust, et sellega tõsta piirkonna konkurentsivõimet. Projekti abil luuakse Rail Baltica kasvustrateegia, mis kajastaks transpordi- ja majandusarengu perspektiive ning väljakutseid andes selleks otsese sisendi kohalikesse ja regionaalsetesse arengukavadesse. Rail Baltica kasvukoridori projekt koosneb ühenduvuse ja logistika piloottegevusest, mis on suunatud piirkonna arengu- ja planeerimistegevuses arvestama Rail Baltica võimalustega ning aitavad kaasa Rail Baltica realiseerimisele regionaalsel ja kohalikul tasandil.

Projekt algas 2011. aasta jaanuaris ja lõpeb 2013. aasta juunis.

11. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisel olevad 8 kinnistut ja 35 korteriomandit)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt annab haridus- ja teadusministeerium Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üle 8 kinnistut ja 35 korteriomandit. Ühtlasi volitatakse rahandusministrit riigi esindajana hääletama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 354 132 euro võrra 3541 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad.

Üleantavad kinnistud asuvad kaks Jõgevamaal, üks Järvamaal, üks Ida-Virumaal, üks Lääne-Virumaal ja kolm Valgamaal. 31 korteriomandit asub Jõgeva ja neli Lääne-Viru maakonnas.

Antud kinnisasjade Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üleandmisega vabaneb haridus- ja teadusministeerium tema põhitegevusega mittehaakuvast kinnisvara haldamise tegevusest.

12. Vabariigi Valitsuse 10. augusti 1993. a korralduse nr 479-k „Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahel sõlmitud kaubandus- ja majanduskoostöö lepingu ühiskomisjoni Eesti-poolse koosseisu kinnitamine” muutmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse Eesti ja Hiina vahelise kaubandus- ja majanduskoostöö lepingu ühiskomisjoni Eesti-poolset koosseisu, kuna mitmed ühiskomisjoni töös osalenud töötajad on läinud pikaajalisse välislähetusse või nende tööülesanded on muutunud.

Ühiskomisjoni kuuluvad välisministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

Ühiskomisjoni järgmine istung toimub 1. ja 2. novembril 2012.

13. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist, eelnõu kohta
Esitaja: justiitsminister Kristen Michal
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Eelnõu reguleerib Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste loomist, asutamist, korraldust, rahastamist ning järelevalvet nende tegevuse üle.

Selle eesmärk on tagada Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste laiem tunnustamine, et aidata neil paremini saavutada Euroopa Liidu lepingust tulenevaid eesmärke.

Määruse eelnõus sisalduvad olulisemad muudatused käsitlevad Euroopa tasandi erakonnale ja Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele Euroopa juriidilise isiku staatuse andmist, rahastamist erimehhanismide kaudu ning rangemaid nõudeid põhikirja sisule ja tegevuse järelevalvele.

Eesti toetab määruse eelnõu üldeesmärke. Eesti jaoks on oluline, et Euroopa õiguslikku seisundit tunnustatakse kujul, mis võimaldab seda liikmesriikides üheselt rakendada. Eesti toetab Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste määratlust, mis võimaldab neid liikmesriigi õiguse kohaselt selgelt käsitleda mittetulundusühingutena või sihtasutustena.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-