Valitsuse 02.12.2004 istungi kommenteeritud päevakord.

02.12.2004 | 12:49

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 02. detsembril 2004. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Üve Maloverjan 693 5719, Erki Peegel 693 5792. 
 

1. "Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku, riigivastutuse seaduse, väärteomenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse" eelnõu  

Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher  

Tüüp: seaduse eelnõu  

 

Eelnõu näeb ette ülalnimetatud seadustike täiendamise uue kohtuasja teistmise
(st jõustunud otsuste ja määruste uuesti läbi vaatamine uute asjaolude ilmsikstulekul protsessiosalise avalduse alusel) alusega, et näha ette võimalus Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täiemahuliseks täitmiseks.

Samuti on sätestatud muudatused riigivastutuse seaduses, mille eesmärgiks on kehtestada riigi vastutus juhul, kui isikule on õigustloova aktiga, kohtu tegevusega või kohtulahendiga tekitatud kahju ning Euroopa Inimõiguste Kohus on tuvastanud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni rikkumise, mille hüvitamine ei ole võimalik muul viisil.

Eelnõu algatamine on vajalik Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täiemahuliseks ellurakendamiseks, kuna kehtivad Eesti seadused ei näe ette võimalust kohtuasjade teistmiseks tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu riigi suhtes negatiivsest otsusest. Samas on kohus juba otsustanud Eesti kahjuks mitu kohtuasja. Riigikohus ei tunnistanud küll kohtumenetluse seadusi teistmisaluse puudumise tõttu põhiseadusevastaseks, kuid viitas vajadusele seadusi selles küsimuses täiendada.


Lisaks varasema kohtulahendi teistmise võimaluse küsimuse reguleerimisele peab siseriiklik õigus Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täiemahulise täitmise kindlustamiseks sätestama ka protseduuri, mille kaudu võiksid need Euroopa Inimõiguste Kohtus õiguse saanud isikud, kellel ettenähtud tingimustel ei ole võimalik teistmisavaldust esitada või kelle avaldust ei võetud menetlusse või ei rahuldatud, taotleda vajaduse korral neile konventsiooni sätete rikkumiseni viinud riigi tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist.

Seadus annab Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöörduvatele inimestele kindlustunde, et juhul, kui kohus tuvastab Eesti riigi poolse konventsiooni rikkumise, ei jää otsus vaid deklaratsiooniks, vaid isikul on võimalik taotleda enda rehabiliteerimist ka siseriiklikult.

Seaduse rakendamisega ei kaasne seletuskirja kohaselt otseselt määratletavaid täiendavaid kulutusi riigieelarvele, samuti ei too see kaasa riigieelarve või kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tulude suurenemist.


Eelnõu rakendamise kulud seisnevad Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest tulenevalt võimalikult esitatavate teistmisavalduste alusel kohtuasjade läbivaatamisega tegelevate kohtute töökoormuse mõningases suurenemises. Justiitsministeeriumi hinnangul oleks aastas eeldatavalt tegemist 2-3 kaasusega, mistõttu on võimalik seaduse rakendamise kulud katta üldisest kohtute eelarvest.

Arvestada tuleb ka võimalusega, et Euroopa Inimõiguste Kohtu negatiivsest otsusest tulenevalt võib tekkida riigi kohustus maksta konventsiooni rikkuva riigipoolse tegevuse läbi kahju kannatanud isikule õiglast kompensatsiooni. Selliste hüvituste võimalik suurus ja maksmise vajaduse tekkimine on aga ennustamatu ning sõltub rikkumiste esinemissagedusest ning laadist. Konventsiooni rikkumise tuvastamise järel on riik kohustatud hüvitama ka avalduse esitaja kohtukulud, samuti tuleb menetlusega seoses märkimisväärseid kulutusi kohtumenetluses osalemiseks kanda riigil endal.

Loe lähemalt eÕigusest: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_ELEHT=63576&did=63569&kkring=63576&ver=1&nr=1

 

2. "Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse muutmise seaduse" eelnõu  

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip  

Tüüp: seaduse eelnõu  

 

Seaduseelnõu esitatakse eesmärgiga muuta tööstusomandi apellatsioonikomisjonis kaebuste ja vaidlustusavalduste menetlusreeglid selgemateks ja üheselt mõistetavateks ning ennetada võimalikke arusaamatusi tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse tõlgendamisel.

Samuti tehakse kehtiva seaduse täiendamisega apellatsioonikomisjonil võimalikuks selliste vaidlusasjade menetlemine, mis kuni 01.05.2004 olid apellatsioonikomisjoni pädevuses, kuid mida kehtiva seaduse kohaselt ei ole komisjonil võimalik lõpuni menetleda.

Apellatsioonikomisjon on kohtueelne sõltumatu organ, kes lahendab tööstusomandi seadustes sätestatud juhtudel:
1) taotleja poolt patendiameti otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebusi;
2) asjasthuvitatud isiku ja taotleja või omaniku vahelisi vaidlusi asjasthuvitatud isiku avalduse alusel. Apellatsioonikomisjon tegutseb vastavalt tööstusomandi õiguskorralduse aluste seadusele, tööstusomandi seadustele, rahvusvahelistele lepingutele ning Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustele. Kui seaduse või rahvusvahelise lepinguga ei ole mõni tööstusomandi õiguskaitse küsimus reguleeritud, juhindutakse Euroopa riikides Euroopa õiguse või siseriikliku õiguse kohaldamise praktikast. Apellatsioonikomisjoni õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitab riik. Apellatsioonikomisjon on moodustatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures ja tema põhimäärus on on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 5. aprilli 2004. a määrusega.

Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulutusi.


Lähemalt eÕigusest: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=60367

 

3. "Riigipiiri seaduse § 11 muutmise seaduse" eelnõu  

Esitaja: siseminister Margus Leivo  

Tüüp: seaduse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt täiendatakse ülalnimetatud seadust sättega, mille kohaselt kuulub piirivalve pädevusse pärast kaitseväeteenistuse seaduse alusel Eestist lahkumise keelu kehtestamist konkreetse kodaniku osas keelu või lahkumisloa olemasolu kontrollimine ning selle rakendamine, mis toimub kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikusse registrisse kantud andmete alusel.

Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus sätestada seaduse tasemel õiguslik alus reservväelase suhtes kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud Eestist lahkumise keelu või piirangu kohaldamiseks ning vajadus näha ette keeldu vahetult kohaldav ametkond.

Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt näeb valitsus oma määrusega ette reservväelase suhtes Eestist lahkumise keelu kohaldamise, mida rakendatakse sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel, kui seda tingib kõrgenenud oht Eesti julgeolekule või vajadus täita Eesti rahvusvahelisi sõjalisi kohustusi. Valitsuse 7. oktoobri 2004. a määrus  reservväelaste suhtes rakendatava Eestist lahkumise keelu suhtes jõustub 1. jaanuaril 2005. a. Samuti kehtestab valitsus Eestist lahkumise piirangud, mida riigi julgeoleku ja riigikaitse huvides rakendatakse erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal.

Eelnõu kehtestamine eeldab piirivalvele juurdepääsu loomist kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikule registrile, millest tehtavate infopäringute võimaldamiseks vajalikud kulutused on seletuskirja kohaselt kavas katta kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvevahenditest.

 

Väljavõte eÕigusest: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_ELEHT=3&did=61219&ver=3

 

4. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Austraalia valitsuse vastastikuse mõistmise memorandumi töötamisõigusega turismiviisade kohta ratifitseerimise seaduse" eelnõu

Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland  

Tüüp: seaduse eelnõu  


20. septembril 2004. a allkirjastati Tallinnas Eesti Vabariigi valitsuse ja Austraalia valitsuse vastastikuse mõistmise memorandum töötamisõigusega turismiviisade kohta, mille eesmärgiks on Eesti ja Austraalia tihedama koostöö edendamine ja noorte turismi hõlbustamine.

Memorandumi alusel võivad Eesti ja Austraalia väljastada teineteise 18 kuni 30 aastastele kodanikele kuni 12 kuuks töötamisõigusega turismiviisad. Nende taotlemise õigus on Eesti või Austraalia kodanikel, kes kavatsevad eelkõige veeta kindlaksmääratud ajavahemikul puhkuse Austraalias või Eestis; kellel ei ole kaasas neist sõltuvaid lapsi; kes ei ole varem sellise viisa alusel Eestis ega Austraalias viibinud; kellel on kehtiv pass ja tagasisõidupilet või piisavalt vahendeid, et osta tagasisõidupilet; piisavalt vahendeid enda ülalpidamiseks Austraalias või Eestis viibimise algperioodil ning kellel on hea tervis ja usaldusväärne taust.

Memorandumi sõlmimine on Eestile kasulik, kuna hõlbustab tunduvalt noorte reisimist ja lühiajalist töötamist Austraalias. Austraalia pool ei esita Eesti kodanikele pärast viisa andmist töötamiseks mingeid lisatingimusi.


Memorandumi lisa kohaselt võib Eesti poole töötamisõigusega turismiviisa kasutaja Austraalias töötada ühe tööandja juures kuni kolm kuud ilma sisserände-, siseasjade ja kultuuriministeeriumi kantsleri loata. Analoogne säte on memorandumis ka Austraalia kodanike kohta Eestis. Sellise viisa saamise õigus on vaid üks kord ja viisat tuleb taotleda enne riiki sisenemist.

Memorandumi rakendamiseks on vaja muuta välismaalaste seadust selliselt, et välislepingus sätestatud juhtudel oleks võimalik pikaajalise töötamisõigusega viisa andmine ka ilma töötamise eelneva registreerimiseta kodakondsus- ja migratsiooniametis.

Memorandumi rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulutusi riigieelarvest. 

 

Väljavõte eÕigusest: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_ELEHT=64396&did=62768&kkring=64396&ver=&nr=1

 

5. "Välismaalaste seaduse muutmise seaduse" eelnõu  

Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland  

Tüüp: seaduse eelnõu  

 

Eelnõu eesmärk on muuta välismaalaste seadust nii, et pikaajalise viisa andmine oleks võimalik juhtudel ja tingimustel, mis ei ole sätestatud välismaalaste seaduses, kuid mis tulenevad Eesti välislepingust. Võimalus pikaajalise viisa andmiseks välislepingus sätestatud juhtudel ning tingimustel antakse sealhulgas ka isikutele, kes tulenevalt välislepingust ei pea oma lühiajalist töötamist kodakondsus- ja migratsiooniametis registreerima.

Seadusemuudatus on tingitud 20. septembril 2004 a. allkirjastatud Eesti ja Austraalia valitsustevahelisest memorandumist töötamisõigusega turismiviisade kohta. Memorandumi lisa kohaselt võimaldab nii Eesti kui Austraalia töötamisõigusega viisa automaatselt töötada ja ajutiselt elada vastavalt kas Eestis või Austraalias. Eestis kehtiv töötamise registreerimise kord ei võimalda aga välismaalasel Eestis automaatselt töötada ja ajutiselt elada ning ka ilma kodakondsus- ja migratsiooniametis registreerimiseta töötamisõigusega viisat anda.

Muudatus võimaldab nende riikide kodanikele, kellega Eestil on sõlmitud vastav leping, väljastada pikaajalise Eesti viisa mitte ainult töötamiseks, vaid ka muudel välislepingus sätestatud juhtudel. Samuti võimaldab seadusemuudatus välismaalasel Eestis lühiajaliselt töötada ilma registreerimiseta kodakondsus- ja migratsiooniametis, kui taoline võimalus on ette nähtud Eesti välislepinguga. Seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulutusi riigieelarvest.

Väljavõte eÕigusest:
http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_ELEHT=64375&did=62340&kkring=64375&ver=2&nr=1

 

6. Rahvuskaaslaste programmi nõukogu aruanne "Rahvuskaaslaste programmi (2004-2008)" rakendamise kohta 2004. aastal  

Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Haridus- ja teadusministeeriumi esitatud otsuse eelnõu kohaselt võtab valitsus teadmiseks valitsuse 6. mai 2004. a korraldusega moodustatud rahvuskaaslaste programmi nõukogu aruande programmi rakendamise kohta 2004. aastal.

Vastavalt aruandele jätkavad Eestist lähetatud eesti keele õpetajad tööd Ukrainas Aleksandrovka keskkoolis, Venemaal Petseri II keskkoolis ja Ülem-Suetuki põhikoolis. Toetatakse Abhaasia Sulevi algkooli ja Salme keskkooli eesti keele õpetajaid. Haridus- ja teadusministeerium maksab õpetajatele palka ja saadab koolidele õppevara. Õppematerjale on saanud ka kõik teised eesti keelt õpetavad välismaa üldhariduskoolid, seltsid, pühapäeva- ja täienduskoolid, kes on selleks soovi avaldanud.

Oluline tegevus välismaal elavate rahvuskaaslaste toetamiseks oli seotud Ülemaailmsete Eesti Päevadega Riias 26.-30. juunini 2004. a. Et võimaldada majanduslikult kehvemal järjel olevatel idapoolsetel väliseestlastel osaleda ESTO-l ja kohtuda seal eestlastega Läänest, aitas Eesti riik katta nende sõidu-, majutus- ja toitlustuskulusid Riias ühtekokku 400 000 krooni ulatuses.

Selle aasta teine suurüritus oli üldlaulupidu, millest võttis osa ka rohkesti väliseestlasi (Kanadast 3 koori ja 2 tantsurühma, Rootsist 3 koori ja 1 tantsurühm, USA-st 5 koori, Saksamaalt üks koor). Venemaalt saabus Peterburi segakoor Kaja ja Ülem-Suetuki puhkpilliorkester, samuti Abhaasia laulumemmed, Ukrainast segakoor Sõleke, Lätist segakoor Leelo. Paljud väliseestlased ühendasid ESTO-l käimise laulupeo külastamisega. Idapoolsete eestlaste kollektiividele võimaldati laulupeol tasuta majutus ja osaliselt toitlustus.

Aruanne lõpeb ettepanekuga saavutada välisministri, kultuuriministri ning haridus- ja teadusministri vahel kokkulepe valitsusele tehtava ettepaneku osas, mis tagaks programmi stabiilse finantseerimise.

7. Kaitseliidu osalemine piirivalve abistamisel  

Esitaja: kaitseminister Jaak Jõerüüt

Tüüp: määruse eelnõu   

 

Määruse eesmärgiks on reguleerida kaitseliidu poolset piirivalve abistamisel osalemist, sealhulgas abistamisel osalemise taotlemist, otsustamist, relvade, laskemoona ja erivahendite kaasavõtmist, kaitseliitlaste allumist abistamisel osalemisel, koostöörühma moodustamist ja ülesandeid ning kulude hüvitamist.

Määruse vastuvõtmisega reguleeritakse kaitseliidu poolt piirivalve abistamine, mis tähendab kahe organisatsiooni vahelise koostöö paranemist julgeoleku suurendamise huvides.

 

Määruse rakendamisega ei teki täiendavaid kulutusi. Kaitseliidu poolt piirivalve abistamisel osalemisel tekkinud kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisalas asuva kaitseliidu eelarvest ja siseministeeriumi valitsemisala eelarvest ning siseministeeriumi taotlusel valitsuse reservist.

8. Kaitseväe vormiriietuse kirjeldus  

Esitaja: kaitseminister Jaak Jõerüüt 

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Määruse eelnõu sätestab Eesti kaitseväes maaväe, õhuväe ja mereväe ajateenijate, lepingulises tegevteenistuses olevate kaadrikaitseväelaste ning õppekogunemistele kutsutud reservväelaste vormiriietuse vormielemendid ja nende põhiomadused.

Eelnõu ülesehitust ei ole võrreldes valitsuse 19. detsembri 2000. a määrusega muudetud. Lisandunud on peatükk, mis kirjeldab õppekogunemisele kutsutud reservväelaste vormiriietust.

 

Maaväe ja õhuväe ajateenijate ning lepingulises tegevteenistuses olevate kaadrikaitseväelaste vormiriietuse vormielemente ja kasutatavaid materjale on võrreldes kehtiva määrusega kaasajastatud. Suuremad muudatused on läbi teinud talvise välivormi ja vihmaülikonna vormielementide kirjeldused.

Mereväe ajateenijate ning lepingulises tegevteenistuses olevate kaadrikaitseväelaste vormiriietuse vormielemente ja kasutatavaid materjale on samuti kaasajastatud. Suuremad muudatused on läbi teinud sõrmkinnaste ning tavavormi suvemütsi kirjeldus.

Muudetud on meeste õhtuvormi vesti ning meeste ja naiste õhtuvormi kikilipsu värvi. Lisandunud on paragrahv naiste õhtuvormi mütsi kirjeldusega. Erinevalt kehtivast kirjeldusest on vormielementide kirjeldavat osa lühendatud, lisandunud on paragrahvid, mis kirjeldavad ajateenija spordidressi, spordijalatseid, lühikest jopet ja töövormi lühikeste varrukatega särki.

Määrus jõustub tavalises korras. Määruse jõustudes kaotab kehtivuse valitsuse 19. detsembri 2000. a määrus kaitseväe vormiriietuse kirjeldusest.

9. Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1997. a määruse nr 131 "Erastatud varaga seotud võlgade ja vara erastamisega seotud kulude katmise korra kinnitamine" muutmine  

Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi  

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Määruse muudatused on tingitud riigivara erastamislepingutest tulenevate või erastamislepingutega seotud nõuete käsitlemisest.

Kui põhimõtteliselt jäid aktsiate erastamisel kõik erastatava ettevõtte kohustused ettevõtte kanda ka pärast erastamist, siis ülalnimetatud määruses on sätestatud, et aktsiate erastamisest laekuvast rahast kaetakse need erastatava äriühingu võlad, mis on välistatud ostu-müügilepingust või mis ilmnesid pärast ostu-müügilepingu sõlmimist, kui on tõendatud, et võlg ei olnud kajastatud erastatava äriühingu bilansis ja lepingupooled ei olnud sellest võlast teadlikud.


Kuna riigivara erastamismenetlused lõppesid 2001. a lõpuks ning taolised võlad peaksid juba olema ilmnenud ja riigi vastu nõuded esitatud, siis on rahandusministeeriumi hinnangul otstarbeks loobuda erastatava varaga seotud võlgade katmisest.

Eelnõu esitamine on tingitud ka Tallinna ringkonnakohtu halduskolleegiumi kohtulahendist, milles mõistetakse ülalnimetatud määruse reguleerimisobjekti laiemalt, pidades selle eesmärgiks mitte riigi kui erastamislepingu poole vastutuse reguleerimist, kui riik on rikkunud tal lepingupoolena lasunud teavitamiskohustust, vaid riigi vastutuse reguleerimist äriühingu, mille aktsiate omanikuks ta oli, kohustuste täitmise eest. Kohus on lähtunud eeldusest, et erastatava äriühingu aktsiate omanikuna vastutas riik erastatava ettevõtte kohustuste eest, mis olid tekkinud enne aktsiate erastamist.

Eelnõu vastuvõtmine ei too seletuskirja kohaselt kaasa majanduslikke kulutusi.

 

10. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2004. a määruse nr 214 "Välisesindustele, diplomaatidele ja haldustöötajatele vastastikkuse põhimõttel kohaldatavad käibemaksusoodustused" muutmine  

Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland  

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt täiendatakse valitsuse 11. juuni 2004. a määrust, mis käsitleb välisesindustele, diplomaatidele ja haldustöötajatele vastastikkuse põhimõttel kohaldatavaid käibemaksusoodustusi. Eelnõu kohaselt lisatakse Hispaania Kuningriigi Suursaatkond ja diplomaadid välisesinduste ning nende diplomaatide ja haldustöötajate hulka, kellele kohaldatakse vastastikkuse põhimõttel käibemaksuseadusest erinevat korda.


Ühtlasi kehtestatakse eelnõus, milliseid käibemaksusoodustusi Hispaania Kuningriigi Suursaatkonnale ja saatkonna diplomaatidele kohaldatakse. Vastastikkuse põhimõtte kohaselt sätestatakse eelnõus kaupade ja teenuste nimekiri, mille käibemaksu tagastatakse Eesti saatkonnale ja diplomaatidele Hispaanias. Eelnõu eesmärk on kehtestada üldjoontes samaväärseid soodustusi, võttes arvesse Eesti olusid.

Eelnõu kohaselt tagastatakse Hispaania Kuningriigi Suursaatkonnale käibemaks Eestis ostetud kontoritarvetelt, mille ühekordne ostusumma on suurem kui 5000 krooni, ning ehitus- ja remonditeenustelt, mille ühekordne ostusumma on suurem kui 11 000 krooni. Autokütuselt ning saatkonna hoone ja esinduse juhi residentsi side- ja kommunaalteenustelt tagastatakse käibemaks hoolimata ostusummast. Saatkonna diplomaatidele tagastatakse käibemaks kõigilt Eestis ostetud kaupadelt, mille ühekordne ostusumma on suurem kui 4000 krooni. Teenustelt ei ole diplomaatidel õigus käibemaksu tagasi saada.

Käibemaksuseaduse kohaselt ei maksustata käibemaksuga Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale, konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul) ning erimissiooni ja välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või esindusele, välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile ning ühenduse institutsioonile ning nimetatud esinduse, asutuse, erimissiooni ja institutsiooni haldustöötajale vajaliku kauba importi. Sellise kauba, välja arvatud toiduainete soetamisel ning teenuse saamisel Eestis tagastatakse nendelt tasutud käibemaks käibemaksuseaduses sätestatud nõuete kohase arve alusel juhul, kui kaupade ja teenuste kogumaksumus koos käibemaksuga on vähemalt 1000 krooni. Kommunaalmaksete, sideteenuste ja kütuse puhul vedelkütuse seaduse tähenduses tagastatakse käibemaks ka väiksema summa korral.

Kuna käibemaks tagastatakse esitatud arvete alusel, on raske täpselt ennustada riigi maksutulu suurenemist või kahanemist.

11. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Taani Kuningriigi valitsuse toornafta ja naftasaaduste vastastikuse hoidmise kokkuleppe" eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine  

Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip
Tüüp: korralduse eelnõu   

 

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Taani Kuningriigi valitsuse toornafta ja naftasaaduste vastastikuse hoidmise kokkulepe ning volitatakse majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansipit sellele valitsuse nimel alla kirjutama.

Kokkuleppe sõlmimise eesmärk on tagada Eesti riigi Taanis hoitava kütusevaru kättesaamine võimalike vedelkütusega varustamise raskuste korral. Kokkuleppe sõlmimisega ei tohi kumbki lepingupool takistada teise liikmesriigi kütusevaru väljaviimist oma territooriumilt. Kui ilmnevad vedelkütusega varustamise raskused, mille korral on vaja varu kasutusele võtta, ei ole tingimata vajalik teises Euroopa Liidu liikmesriigis hoitavat varu Eestisse transportida. Sellisel juhul piisab nn vahetustehingust (swop), kuna transiidina läbib Eestit 30 korda rohkem kütust kui Eesti aastane tarbimine.

Kokkuleppe sõlmimisega tekivad Eesti Vabariigil ja Taani Kuningriigil võrdsed võimalused vedelkütusevaru hoiustamiseks teineteise territooriumil. Kokkulepe ei kohusta Eesti Vabariiki hoidma oma varusid Taanis, vaid annab selleks võimaluse, millega suurendatakse kütusevaru hoiustamise võimalusi.

Kokkuleppe sõlmimine ei too kaasa rahalisi kulutusi. Eesti Vabariik on vastavalt Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimistel võetud kohustusele kohustatud 2010. aastaks järk-järguliselt moodustama vedelkütuse 90 päeva miinimumvaru, millest 20 päeva varu tuleb moodustada 1. jaanuariks 2005.

 

12. Volituste andmine  

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Korralduse eelnõus tehakse ettepanek volitada maanteeameti peadirektorit Riho Sõrmust (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki maanteeameti põhitegevuseks vajalike maaüksuste (riigimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 11,6 kilomeetri pikkusel Ilmatsalu-Uhti lõigul teemaa laiendamiseks) omandamiseks maaomanikega läbirääkimiste pidamisel ja vajalike tehingute sooritamiseks. Teemaa laiendamiseks on vaja riigile osta 290 kinnistu omanikelt kokku 38 ha maad. Kehtestatakse, et riigi poolt omandatavate maaüksuste valitsejaks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Maakorralduslikke töid kavandatakse osaliselt teostada 2005. aastal. Rahalised vahendid on ette nähtud maanteeameti eelarves. Rekonstrueeritav maanteelõik kuulub ühtekuuluvusfondi vahenditest kaasrahastatavate objektide nimekirja. Ehitamine on kavandatud 2007. aastal.

 

13. Eesti kodakondsuse andmine  

Esitaja: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

3 alapunkti, dokumentidele kehtib juurdepääsupiirang kuni otsuse vastuvõtmiseni.

 

14. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine  

Esitaja: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Dokumentidele kehtib juurdepääsupiirang kuni otsuse vastuvõtmiseni.

 

15. Teadus- ja Arendusnõukogu koosseisu kinnitamine  

Esitaja: riigisekretär Heiki Loot  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt kinnitatakse teadus- ja arendusnõukogu (TANi) koosseis, seoses eelmise nõukogu koosseisu volituste lõppemisega.

Nõukogu koosseisu nimetatakse peaminister, haridus- ja teadusminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, rahandusminister Taavi Veskimägi, Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, Martinson Trigon Venture Partners juhtiv partner Allan Martinson, Helsingi Ülikooli Biotehnoloogia Instituudi direktor Mart Saarma, Taube Hotson Stonex Partners partner Nils Otto Taube, Eesti Infotehnoloogia Kolled¾i lektor Linnar Viik ning Eesti Teaduste Akadeemia esindaja Richard Villems.

Teadus- ja arendusnõukogu on 12-liikmeline ning selle koosseisu kinnitab kuni kolmeks aastaks Vabariigi Valitsus. Nõukogu koosseisu kuuluvad ametikoha järgi peaminister, kes on ka nõukogu esimeheks, haridus- ja teadusminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, üks peaministri nimetatud valitsuse liige ning kaheksa valitsuse nimetatud liiget.

Teadus- ja arendusnõukogu on valitsuse juures asuv nõuandev kogu, kes nõustab valitsust teadus- ja arendustegevuse strateegia küsimustes, riigieelarve eelnõu kujundamisel teadus- ja arendustegevuseks ettenähtud summade osas erinevate ministeeriumide ning teadus- ja arendustegevuse finantseerimise liikide kaupa, riigi teadus- ja arendusasutuste asutamisel, ümberkorraldamisel ja tegevuse lõpetamisel ning teadus- ja arendustegevuse evalveerimise tingimuste ja korra kehtestamisel.

TAN esitab valitsusele oma seisukoha ministeeriumide koostatud riiklike teadus- ja arendusprogrammide kohta, igal aastal esitab TAN valitsusele igal aastal Eesti teadus- ja arendustegevuse aruande ning eelseisva perioodi teadus- ja arenduspoliitilised eesmärgid ning täidab ka muid talle seadusega pandud või valitsuse antud ülesandeid.

 

16. Võru maavanema ametisse nimetamine  

Esitaja: regionaalminister Jaan Õunapuu  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt nimetatakse Ülo Tulik Võru maavanemaks määratud ajaks 15. novenbrist 2004. a kuni 14. novembrini 2009. a. Ülo Tuliku diferentseeritud kuupalgamääraks määratakse 23 125 krooni 35. palgaastme järgi ja talle makstakse lisatasu teenistusaastate eest 10% kuupalgamäärast.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seadusest nimetab valitsus maavanema ametisse viieks aastaks regionaalministri ettepanekul, võttes arvesse maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosoleku arvamuse.

Regionaalminister on teinud Ülo Tulikule ettepaneku asuda Võru maavanema ametikohale ja Ülo Tulik on andnud sellekohase nõusoleku. Ülo Tuliku kandidatuuri Võru maavanema ametikohale toetab Võrumaa Omavalitsuste Liidu üldkoosolek.

 

17. Maa andmine Pärnu linna munitsipaalomandisse (Salme park)  

Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan  

Tüüp: korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse Pärnu linna munitsipaalomandisse Pärnus asuv Salme pargi maaüksus pindalaga 2 356 m^2. aaüksuse sihtotstarve on üldmaa, maa maksustamishind 66 000 krooni ja see antakse munitsipaalomandisse avalikult kasutatava pargina tingimusel, et Pärnu linn kasutab maaüksust korralduses märgitud eesmärgil ega võõranda seda.

1940. aasta 16. juuni seisuga kuulus taotletav maa oletatavalt Pärnu linnale, mida arhiivimaterjalide nappuse tõttu ei ole võimalik korrektselt tõendada. Taotletava maa kohta ei ole esitatud maa tagastamise, asendamise ega kompenseerimise taotlusi, maa riigi omandisse jätmise taotlust ega maa erastamise taotlusi. Pärnu maavalitsus peab taotlust põhjendatuks, kuna maa on vajalik Raeküla linnaosa elanikele puhkealana, kuhu on võimalik rajada laste mänguväljak.

18. Seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsiooniga ühinemise konventsiooni ning ühinemiskonventsioonile allakirjutamise protokolli eelnõude heakskiitmine ja volituste andmine 
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland, rahandusminister Taavi Veskimägi  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud riikide vahekohtukonventsiooniga ühinemise konventsiooni ja allkirjastamise protokolli eelnõud.

Ühinemiskonventsiooniga ühinevad T¹ehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik vahekohtukonventsiooniga, mida on muudetud 21. detsembri 1995. aasta konventsiooniga ja 25. mai 1999. aasta protokolliga.

Vahekohtukonventsiooni kohaldatakse juhul, kui konventsiooniosaline arvab oma ettevõtja kasumi hulka ja asjakohaselt maksustab tulu, mis on teises konventsiooniosalises riigis maksustatud või mida tõenäoliselt maksustatakse teise riigi ettevõtja kasumina. Konventsioonis käsitatakse teise konventsiooniosalise riigi püsivat tegevuskohta selle riigi ettevõtjana, kus püsiv tegevuskoht asub. Seega kohaldatakse konventsiooni juhul, kui siirdehindade korrigeerimise tulemusena või püsivale tegevuskohale kasumi omistamise tulemusena on tekkinud topeltmaksustamine.

Konventsioon sõlmitakse viieks aastaks. Vana redaktsiooni kohaselt pidid osalised kuus kuud enne nimetatud tähtaja möödumist kohtuma, et otsustada konventsiooni pikendamise ja muude asjakohaste meetmete üle. Uue redaktsiooni alusel aga pikendatakse viieaastast kehtivusaega viie aasta kaupa, kui ükski konventsiooniosaline ei esita selle kohta EL nõukogu peasekretärile oma kirjalikku vastuväidet vähemalt kuus kuud enne iga viieaastase tähtaja möödumist.


Nõuandekomisjoni moodustamiseks on iga konventsiooniosaline kohustatud nimetama viis sõltumatut eksperti ja teatama sellest EL nõukogu peasekretärile. Seega on Eesti kohustatud määrama nõuandekomisjoni moodustamiseks viis eksperti, kelle nimetab rahandusminister.

Nõuandekomisjoni menetluskulud jagatakse võrdselt vaidluses osalenud konventsiooniosaliste vahel. Vaidluses osalenud ettevõtjad kannavad oma kulud ise. Kuna ei ole võimalik ennustada, kui mitmes vaidluses tuleb Eestil osaleda nõuandekomisjoni moodustamises ja kui suurt tasu makstakse komisjoni liikmetele, pole ka võimalik öelda, kui suuri kulutusi vahekohtukonventsiooni rakendamine kaasa toob.

Vahekohtukonventsioon jõustus esmakordselt 1. jaanuaril 1995. a ja kehtis kuni 31. detsembrini 1999. a. Uuesti hakkas konventsioon kehtima 1. novembril 2004. a ehk pärast seda, kui kõik konventsiooniosalised olid ratifitseerinud 25. mai 1999. aasta protokolli, millega parandati vahekohtukonventsiooni kehtivusaega reguleerivat sätet.

 

19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu töö-, sotsiaalpoliitika-, tervishoiu- ja tarbijakaitsenõukogu 6. ja 7. detsembri 2004. a istungil  

Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Sotsiaalminister esitab valitsusele heakskiitmiseks sotsiaalministeeriumi poolt ette valmistatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu töö-, sotsiaalpoliitika-, tervishoiu- ja tarbijakaitsenõukogu 6. ja 7. detsembri 2004. a istungiks. Seisukohtadele kehtib juurdepääsupiirang kuni eelnõu vastuvõtmiseni ministrite nõukogus.

 

20. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest  

 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip esitab valitsusele ülevaate Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 25. ja 26. novembri 2004. a istungist ning põllumajandusminister Ester Tuiksoo ja keskkonnaminister Villu Reiljan esitavad ülevaate Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 22. ja 23. novembri 2004. a istungist. Ülevaadetega tutvumiseks pöörduge palun valitsuse kommunikatsioonibüroosse: press@riik.ee

 

21. Riigieelarve vahendite ümberjaotamine  

Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi, siseminister Margus Leivo  

Tüüp: korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt vähendatakse:
1) politseiametile 2004.aasta riigieelarveseaduse § 2 osas 6 määratud kulusid 7 098 375 krooni 36 sendi võrra;
2) politseiametile 2003. aasta riigieelarves ettenähtud ja eelarveaastal kasutamata jäänud kulusid, mis on üle kantud 2004. aasta riigieelarvesse 1 000 krooni võrra;
3) päästeametile 2004. aasta riigieelarveseaduse § 2 osas 6 määratud kulusid 2 791 937 krooni 8 sendi võrra;
4) päästeametile õppelaenude kustutamise kulusid 12 283 krooni võrra;
5) päästeametile õppetoetuste kulusid 9 000 krooni võrra;
6) Väike-Maarja Päästekoolile 2003. aasta riigieelarves ettenähtud ja eelarveaastal kasutamata jäänud kulusid, mis on kantud 2004. aasta riigieelarvesse 450 krooni võrra, sealhulgas eraldised (artikkel 4) 450 krooni võrra;
7) Väike-Maarja Päästekoolile 2003. aasta riigieelarves ettenähtud ja eelarveaastal kasutamata jäänud kulusid, mis on üle kantud 2004. aasta riigieelarvesse 2 400 krooni võrra, sealhulgas õppetoetusi 2 400 krooni võrra.

Vähendatud vahendid kogusummas 9 915 445 krooni 44 senti suunatakse Vabariigi Valitsuse reservi. Samas taotleb siseministeerium valitsuse reservist vahendite eraldamist Sisekaitseakadeemiale summas 9 915 445 krooni 44 senti.

Eelnõu esitatakse tulenevalt valitsuse 25. veebruari 2004. a Politseikooli ümberkorraldamise määrusest, millega korraldati ümber politseiameti hallatav Politseikool siseministeeriumi hallatava Sisekaitseakadeemia Politseikolled¾i struktuuriüksuseks ning lõpetati Politseikooli tegevus eraldiseisva asutusena; samuti valitsuse sama päeva korraldusest, millega lõpetati Väike-Maarja Päästekooli kui eraldiseisva asutuse tegevus ning korraldati see kool ümber siseministeeriumi hallatava Sisekaitseakadeemia Päästekolled¾i struktuuriüksuseks.

 

Tulenevalt uuest õppekorraldusest Sisekaitseakadeemias on Paikuse Politseikooli suunatud kaks gruppi Sisekaitseakadeemia Politseikolled¾i üliõpilasi, millega seoses suurenevad kooli majandamiskulud.

Rahandusministeeriumi poolt ette valmistatud korralduse eelnõus on võrreldes siseministeeriumi poolt esitatud taotlusega vähendatud politseiameti osas muid kulusid 4 093 krooni võrra ja Sisekaitseakadeemiale ülekantavaid muid kulusid samas summas, kuna nimetatud summa ei kajastu politseiameti eelarve kassajäägis seisuga 31.08.2004.


   

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-