Valitsuse 03.11.2005 istungi kommenteeritud päevakord.

03.11.2005 | 12:17

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 03. novembril 2005. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kersti Luha 693 5719, Martin Ja¹ko 693 5770


1. "Punase risti nimetuse ja embleemi seaduse" eelnõu
Esitajad: kaitseminister Jürgen Ligi
Tüüp: seaduse eelnõu

Seaduseelnõu esitatakse eesmärgiga reguleerida punase risti nimetuse ja embleemi kasutamist, kehtestada alused, millistel võib eraõiguslikule isikule anda õigused nimetuse või embleemi kasutamiseks, samuti sätestada väärkasutuse lõpetamise võimalused ning vastutus väärkasutuse eest.

Seaduseelnõu kohaselt võivad punase risti embleemi või nimetust kaitsval eesmärgil kasutada:
1) kaitseväe meditsiinipersonal ja vaimulikud relvakonflikti ja sõjaseisukorra ajal või rahuajal;
2) teiste riikide riiklik või Eesti või välisriigi vabatahtlik meditsiinipersonal ja vaimulikud, keda kaitseministeerium on tunnustanud ja sellest teavitanud Genfi konventsioonidega ettenähtud korras, relvakonflikti ja sõjaseisukorra ajal;
3) punase risti liikumise, sh Rahvusvahelise Punase Risti Komitee, Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsiooni ja Rahvuslike Punase Risti ja Punase Poolkuu seltside liikmed relvakonflikti ja sõjaseisukorra ajal;
4) tervishoiutöötajad ja personal: relvakonflikti ja sõjaseisukorra ajal peavad haigete ravimisega või hooldamisega tegelevad tervishoiutöötajad või muu personal, tervishoiuteenuse osutaja poolt sellel eesmärgil kasutatavad hooned, transpordivahendid ja muu vara olema märgistatud punase risti embleemiga.

Füüsilise isiku poolt punase risti või punase poolkuu või punase lõvi ja päikese nimetuse või embleemi, samuti nendega eksitavalt sarnase nimetuse või embleemi väärkasutuse eest, kui kasutamine ei ole pandud toime sõjaajal - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

Punase risti nimetuse või embleemi või punase poolkuu nimetuse või embleemi või punase lõvi ja päikese nimetuse või embleemi rikkumise, määrimise, hävitamise või omavolilise teisaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Seaduse jõustamisel reguleeritakse rahvusvahelisele õigusele vastavalt punase risti nimetuse ja embleemi kasutamine Eestis. Seaduse peamiseks mõjuks on keeld tervishoiu valdkonnas tegutsevatel isikutel kasutada punase risti nimetust ja embleemi muudel alustel, kui seaduses sätestatud. Senine regulatsiooni puudumine Eestis tuleneb asjaolust, et Nõukogude Liidus olid kõik tervishoiuteenuse osutajad riigi osaks ning neid käsitleti tasuta arstiabi andjatena Genfi konventsioonide tähenduses. Tänapäevastel alustel tegutseva Eesti tervishoiusüsteemi puhul need eeldused ei kehti ning rahvusvahelise õiguse nõuetest lähtuvalt on vaja siseriiklikus õiguses selgelt piiritleda nimetuse ja embleemi kasutamiseks õigustatud isikute ring. Seaduse jõustamisel peavad seni tervishoiu valdkonnas tegutsenud isikud, kes veel kasutavad punase risti embleemi, selle lõpetama.

Seaduse rakendamiseks on vaja trükkida meditsiinipersonalile ja vaimulikele mõeldud identifitseerimiskaardid (10 000 kaardi trükkimise maksumus on ligikaudu 4000 krooni). Samuti kaasneb eelnõuga mõningane politsei ning kaitseministeeriumi töökoormuse kasv.

Seadus jõustub eelnõu kohaselt 1. märtsil 2006. a.<?xml:namespace prefix = o ns = "urn:schemas-microsoft-com:office:office" />


2. "Kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse" eelnõu

Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: seaduse eelnõu

Seaduseelnõuga täiendatakse seadust riigiabi, grupierandiga hõlmatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise reeglitega, riigiabi ja vähese tähtsusega abi üle arvestuse pidamise ja aruandluse korraga ning reguleerida sihtasutuse kaudu antavate kalamajanduslike toetuste, laenude ja tagatiste andmist, samuti lisada seadusesse kalandusturu korraldamise nõudeid.

Seaduse reguleerimisalasse lisatakse tarbija teavitamise nõuded eesmärgiga teha selle valdkonna õiguslik regulatsioon arusaadavamaks.

Põllumajandusministrile antakse õigus kehtestada vajaduse korral määrusi küsimustes, mille otsustamise õigus on vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele liikmesriigil.

Kalandusturu korraldamise abinõudeks loetakse täiendavalt ka vähese tähtsusega kalamajanduslik abi ja sätestatakse kalamajanduslik riigiabi.

Seaduseelnõu kohaselt annab vähese tähtsusega kalamajanduslikku abi riigieelarve vahenditest Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), samuti võivad vähese tähtsusega abi anda riigiabi andvad sihtasutused. Riigieelarve vahenditest ja PRIA kaudu antava vähese tähtsusega abi andmise korra kehtestab põllumajandusminister.

Riigiabi andjal on kohustus kontrollida antud abi sihipärast kasutamist.

Kalandusturu korraldamise seaduse muudatused annavad võimaluse kehtestada õigusakte kalamajandusliku vähese tähtsusega abi kohta, mille jaoks ei ole vaja Euroopa Komisjonilt eelnevalt küsida abi andmise luba, kuid mille andmed registreeritakse, säilitatakse ja edastatakse komisjonile. Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud 2005. aastal kaetakse ministeeriumidele eraldatud vahenditest.

Kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu oli Vabariigi Valitsuse 13.10.2005 istungi päevakorras, kuid põllumajandusministri ettepanekul seda sellel istungil ei arutatud. Eelnõu oli uuesti valitsuse 27.10.2005. a istungi päevakorras, mil otsustati käsitleda eelnõu arutamist 1. lugemisena, kuid otsust mitte vastu võtta ja arutada eelnõu uuesti valitsuse istungil.

3. ""Piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni raskemetallide protokolliga" ühinemise seaduse" eelnõu
Esitajad: välisminister Urmas Paet, keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt ühinetakse piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni raskmetallide protokolliga, mis on koostatud 1998. aasta 24. juunil Århusis, ning valitakse kaadmiumi, elavhõbeda ja plii baasaastad.

Raskmetallideks nimetatakse püsivaid suure tihedusega metalle (plii – Pb, kaadmium – Cd, elavhõbe – Hg, kroom – Cr, nikkel – Ni, tsink – Zn, vask – Cu jt) ja ka mõnda poolmetalli (näiteks arseen – As). Kõik need metallid kuuluvad maakoore koostisse, mistõttu neid leidub looduslikult kõigis ökosüsteemides.

Protokolliga ühinemine aitab vähendada inimtegevuse tagajärjel tekkinud raskmetallide heitkoguseid, mis levivad üle riigipiiride ning avaldavad märkimisväärset kahjulikku mõju inimese tervisele või keskkonnale.

Protokolli eesmärk on piirata tööstuses, põlemisprotsessides (energia tootmine, transport) ja jäätmete tuhastamisel tekkivaid raskmetallide emissioone. Selle saavutamiseks on ette nähtud parima võimaliku tehnika (nagu spetsiaalsed filtrid ja puhastid põletusallikate jaoks või elavhõbedavaba töötlemine) ja protokollis sätestatud rangete heitkoguste normide rakendamine uutele ja olemasolevatele paiksetele saasteallikatele. Protokoll seab piirid kütuste plii- ja akude elavhõbedasisaldusele ning soovitab meetmeid, et vähendada raskmetallide heitkoguseid ka teistest toodetest, nagu elektriseadmed (termostaadid, lülitid), mõõteriistad (termo-, mano- ja baromeetrid), fluoressentslambid, amalgaamist hambaplommid, pestitsiidid ja värvid.

Protokoll kohustab osalisi vähendama Cd, Pb ja Hg heitkoguseid alla nende 1990. aasta või mõne muu aasta vahemikus 1985–1995 emissiooni tasemete. Selleks valivad kõik protokolliosalised protokolli lisasse kantud raskmetallidele baasaasta vahemikus 1985–1995 (1995. aasta kaasa arvatud). Eesti valis elavhõbeda (Hg), kaadmiumi (Cd) ja plii (Pb) puhul baasaastaks 1990. a.

Protokolliga ühinemine ei too Eestile kaasa olulisi lisakulutusi, sest juba konventsiooniga ühinedes võttis Eesti endale kohustuse esitada aruandeid eri saasteainete kohta. Konventsiooni ja selle protokollide kohase saasteainete andmete kogumise ja regulaarsete aruannete koostamise maksumus on orienteeruvalt 250 000 krooni aastas ning kulud kaetakse keskkonnaministeeriumi eelarvest. Kuna Eestis ei looda eraldiseisvat raskmetallide registrit, ei teki lisakulutusi protokolli rakendamisel.


4. Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuste isikkoosseisu suurendamine ja nende kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu

Esitajad: kaitseminister Jürgen Ligi
Tüüp: riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõuga soovitakse suurendada Eesti kaitseväe üksuste isikkoosseisu Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis (ISAF) kuni 150 kaitseväelaseni ja pikendada nende kasutamise tähtaega kahe aasta võrra alates otsuse jõustumisest.

Käesoleval ajal on Eesti panus ISAFi missiooni Afganistanis: kümneliikmeline demineerimismeeskond, kuueliikmeline mobiilne vaatlusmeeskond ja kaks staabiohvitseri, kes paiknevad Suurbritannia poolt juhitava Mazari-e-Sharifi piirkonnas. Lisaks eelloetletuile kolmeliikmeline perroonimeeskond ning kaks staabiohvitseri Kabulis. Kokku on teenistuses missioonipiirkonnas 23 kaitseväelast.

Eesti kaitseväe üksuste missioonieelsed ning missioonil viibimisega seotud kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 2005. aasta eelarves on kaitseväe missioonide tarbeks Afganistanis kavandatud ca 19,2 miljonit krooni. Eesti kaitseväe üksuste ISAFi missioonil viibimise kavandatavad kogukulud 2006. a moodustavad ca 82,3 miljonit krooni (sh lahingtehnika kohandamine).

Eesti kaitseväeüksused saavad ISAFi missioonipiirkonnas kasutada Eesti kaitsejõududel olemasolevat varustust ja tehnikat (nt. soomustransportööre Pasi XA-180 EST ja Unimog), mida saab vajadusel kohandada missioonipiirkonna keskkonnale vastavaks.


5. Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuste kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Jürgen Ligi
Tüüp: riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt pikendatakse alates 1. jaanuarist 2006. a Eesti kaitseväe üksuste kasutamise tähtaega NATO poolt juhitud Kosovo rahutagamisjõudude (KFOR) koosseisus kahe aasta võrra.

Eesti kaitseväe üksused on osalenud NATO poolt juhitaval rahutagamisoperatsioonil Kosovos mitmerahvuselise kirdebrigaadi Taani pataljoni koosseisus alates 2003. aastast ning KFORi mitmerahvuselise spetsialiseeritud üksuse Itaalia kontingendi koosseisus alates 1999. aastast.

Taani pataljon, mille koosseisus teenib kuni kompanii suurune Eesti üksus, täidab nii operatiiv- kui humanitaarülesandeid, mille hulka kuuluvad rahulepingu täitmise tagamine, piirikontroll, avaliku korra tagamine, KFOR-i ning tsiviilisikute liikumisvabaduse tagamine ning stabiilse ja turvalise keskkonna loomine, samuti demineerimine ja lõhkekehade kahjutustamine, kohalikule elanikkonnale meditsiiniabi osutamine ning munitsipaalelamute turvalisuse ning sanitaartingimuste hindamine.

2006. aasta eelarves on sõjaväepolitseirühma kulutusteks Kosovos kavandatud ca 7,2 miljonit. Kuni kompanii suuruse üksuse osalemine operatsioonil läheb maksma kuni 30 miljonit krooni. Nimetatud summad kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Missioonile saadetavad üksused komplekteeritakse kaitseväelastest, kes osalevad missioonil vaba tahte alusel.


6. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta

6.1. Arvamuse andmine "Kohalike maksude seaduse muutmise seaduse" eelnõu (745 SE) kohta
Esitajad: rahandusminister Aivar Sõerd, majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, regionaalminister Jaan Õunapuu
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kohalike maksude seaduse muutmise seaduse eelnõu (745 SE) on algatanud Riigikogu liige Trivimi Velliste 10. oktoobril 2005. a eesmärgiga edendada täiendavate vahendite kogumise abil kuurortide heakorda.

Kohalike maksude seaduse täiendus annab võimaluse majutusmaksu kehtestamiseks -- sätestakse, kes majutusmaksu maksavad, kuidas maksu makstakse, maksu määrade kehtestaja, maksumaksja kohustused ning majutusmaksu soodustuste ja vabastuste andmise õigus.


6.2. Arvamuse andmine "Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse" eelnõu (748 SE) kohta
 
Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (748 SE) on algatanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Eesti Reformierakonna fraktsioon 13. oktoobril 2005. a.

Seaduseelnõu on algatatud selleks, et muudatustega Vabariigi Valitsuse seaduses, perekonnaseaduses, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses, planeerimisseaduses, konsulaarseaduses, avaliku teenistuse seaduses ja spordiseaduses täpsustada regionaalministri pädevust temale alluvate valdkondade juhtimisel.

Vabariigi Valitsuse seaduse muudatustega soovitakse:
- tõhustada ministrite asendamise korraldust;
- sätestada, et siseministeerium tegeleb vaid üldisemas plaanis kohaliku omavalitsuse arendamisega;
- täpsustada regionaalministri pädevust teenistusliku järelevalve osas;
- konkretiseerida regionaalministri ja Vabariigi Valitsuse pädevust maavalitsuste töö koordineerimisel.

Perekonnaseaduses ja konsulaarseaduses tehtavad muudatused tulenevad siseministri ja regionaalministri vastutusala muutumisest. Planeerimisseaduses tehtavad muudatused tulenevad siseministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi ning seega ka regionaalministri ja keskkonnaministri vastutusala muutumisest, samuti õiguskantsleri seisukohast.

Avaliku teenistuse seaduse muutmise vajalikkus tuleneb Vabariigi Valitsuse seaduses tehtavast muudatusest (maavalitsuse teenistujate koosseisu kinnitamise osas). Spordiseadust täiendatakse maavalitsuse ülesannetega spordi korraldamisel ja edendamisel.

Seaduse rakendamine ei too kaasa vajadust riigieelarves ette nähtud kulutusi suurendada.
Ministrite asendamise infosüsteemi tellib ja haldab Riigikantselei.

Riigisekretäri resolutsiooniga saadeti seaduseelnõu:
- regionaalministrile eelnõu ning teiste ministrite seisukohtade, kui need esitatakse, läbivaatamiseks ning ettepaneku esitamiseks Riigikantseleile 28. oktoobriks 2005. a, et võtta see aluseks valitsuse istungil arvamuse kujundamisel;
- teistele ministritele läbivaatamiseks ning vajaduse korral seisukohtade esitamiseks regionaalministrile ja Riigikantseleile 24. oktoobriks 2005. a.


7. Elukestva õppe strateegia aastateks 2005-2008
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks "Elukestva õppe strateegia aastateks 2005-2008", mille peamine eesmärk on suurendada Eesti inimeste võimalusi ja motivatsiooni osalemiseks nii formaalses kui mitteformaalses õppetegevuses ja tõsta koolituses osalejate arvu 25-64-aastaste hulgas 10% tasemele 2008. aastaks (2003. a oli see näitaja Eestis 6,2%, 2004. a – 6.7%). Elukestva õppe esmärk on aidata inimestel parandada teadmisi ja oskusi vastavuses iseenda, aga ka tööturu vajadustega, tõsta uute teadmiste ja oskuste omandamisega enda kvalifikatsiooni, aga ka kogu elanike konkurentsivõimet ning ettevõtluse tootlikkust.

Strateegia näeb ette sellise täiskasvanuhariduse rahastamismudeli loomist, mis on läbipaistev ja võimaldab kõigi täiskasvanute, sealhulgas erivajadustega inimeste juurdepääsu koolitusele. Strateegia meetmed tagavad, et Eesti muukeelsed täiskasvanud elanikud valdavad ühiskonnas ja tööelus toimetulekuks vajalikul tasemel eesti keelt, neil on soovi korral võimalus õppida emakeelt ja tegeleda rahvuskultuuriga. Ka on üheks eesmärgiks arendada kutsekvalifikatsioonisüsteem, mis oleks võrreldav teiste EL riikide samaväärsete süsteemidega ja tagaks tööjõu vaba liikumise.

 

Strateegia koostamise vajadus tuleneb ühtlasi ka sellest, et Euroopa Komisjon ootab elukestva õppe strateegiate olemasolu kõigilt liikmesriikidelt 2006. aastaks. Vastavalt Lissaboni strateegiale on  2010. aastaks seatud eesmärgiks jõuda selleni, et 25-64-aastaste hulgas oleks koolitustes osalejate protsent 12,5.

 

Kuigi elukestva õppe all mõistetakse kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi, keskendub antud strateegia eelkõige täiskasvanud õppijatele. Strateegia täitmise eest vastutab haridus- ja teadusministeerium. Strateegia täitmist jälgib ja kontrollib Täiskasvanuhariduse Nõukogu, kes teeb igal aastal kokkuvõtte strateegia täitmisest ja finantsvahendite kasutamisest ning kavandab järgmiseks aastaks strateegia rakendamiseks vajaminevad tegevused ja vahendid, kajastades need elluviimisplaanis, sealhulgas selle finantsosas.

Strateegias esitatud summad on indikatiivsed ja täpsustatakse iga-aastase riigieelarvega. Elluviimise plaanis toodud tegevuste täitmiseks esitab haridus- ja teadusministeerium iga-aastaselt rahaliste vahendite taotluse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus.

 

 

8. Riiklik mereturvalisuse programm

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar

Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Riikliku mereturvalisuse programm käsitleb laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamist reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse rakendamist Eesti Vabariigis. Programmi eesmärk on tõhustada laevade ja sadamarajatiste turvalisust tahtliku õigusvastase tegevuse korral, nt pahatahtlikust teost või terroriaktist põhjustatud turvaintsidendid, samuti selliste tegevuste ennetamine.

Programm on koostatud Vabariigi Valitsuse poolt riikliku mereturvalisuse programmi väljatöötamiseks moodustatud asjatundjate komisjoni ettepanekute põhjal. Programmi rakendamiseks tuleb täiendada hädaolukorraks valmisoleku seadust, kehtestades volitusnormi siseministrile turvatasemete kehtestamiseks.

 

Programmi rakendamine ei too riigiasutuste töökorraldusele kaasa täiendavaid kohustusi ega kulutusi, vaid kajastab olemasolevate volitusnormide alusel teostavate eespoolnimetatud Euroopa Liidu määrusest tulenevate protseduuride täitmist Eesti Vabariigis. Vastavalt seletuskirjale ei ole kulutusi, mis võivad kaasneda seoses turvatasemete kehtestamisega, võimalik käesoleval ajal hinnata ning need kuuluvad hindamisele hädaolukorraks valmisoleku seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamise käigus. Vastava seaduseelnõu valmistab ette siseministeerium.

 

 

9. Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a määruse nr 237 "Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord" muutmine

Esitaja: siseminister Kalle Laanet

Tüüp: määruse eelnõu

 

Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise korra eelnõus sätestatakse, et laevaloa väljastamisest teavitatakse peale välisriigi veel ka kaitsepolitseiametit ja valitsusasutusi, kellelt on laevaloa väljastamiseks kooskõlastust küsitud (kaitseministeerium ja piirivalveamet, teatud juhtudel maksu- ja tolliamet, tervisekaitseinspektsioon, veterinaar- ja toiduamet).

 

Nimetatud asutuste teavitamine on vajalik, et need asutused oleksid valmis täitma neile pandud ülesandeid saabuvate laevade suhtes. Piirivalveameti teavitamine on vajalik piirikontrolli ja –valvamise tõhustamiseks ja riigi sisejulgeoleku tagamiseks ning piirivalvele pandud ülesannete efektiivsemaks täitmiseks.

 

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi.

 


10. Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2005. a määruse nr 52 "Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste loetelu, teenuste hindade ja teenuse maksimaalse maksumuse kehtestamine" muutmine

Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab

Tüüp: määruse eelnõu

 

Määruse muutmine on tingitud sotsiaalhoolekande seaduses tehtud muudatustest, millest tulenevalt on alla 16-aastase puude raskusastet taotleva, puudega lapse ja alaealise õigusrikkuja esindajal õigus vajadusel saada riigi poolt rahastatavat majutust koos lapsega rehabilitatsiooniteenuse osutamise asukohas.

 

Alla 16-aastase isiku esindaja viibimise vajadust hindab rehabilitatsiooniteenuse osutaja – kui lapsele rehabilitatsiooniteenuse läbiviimiseks on vajalik ja otstarbekas lapsevanema, pereliikme või muu esindaja majutamine, märgitakse vajadus rehabilitatsiooniplaani.

 

Eelnõu kohaselt finantseeritakse majutust nii lapsele kui esindajale võrdses ulatuses - kummalegi maksimaalselt 1550 krooni ulatuses ühes kalendriaastas ning maksimaalse maksumusega 310 krooni ühe ööpäeva kohta, seega arvestuslikult viis ööpäeva kalendriaastas. Antud maksumus sisaldab ka toitlustamist üks kord päevas. Kui asutusel on võimalik pakkuda ööbimist odavama hinnaga kui 310 krooni ööpäevas, on võimalik ööbimiste arvu suurendada kuni maksimaalse maksumuse 1550 krooni täitumiseni.

 

Määruse lisa 1 asendatakse uue lisaga, milles kajastuvad andmed ka alla 16-aastase isiku esindaja majutuse piirmäärade kohta. Määruse tekstis asendatakse sõna "majutusteenus" sõnaga "majutus", mis on kooskõlas turismiseadusega.

 

Erivajadusega inimeste rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks on sotsiaalkindlustusameti eelarvesse 2005. aasta riigieelarve seadusega planeeritud 21 254 000 krooni. Sellele lisandub 2005. aasta lisaeelarvega täiendavalt 6 479 742 krooni.

 

Määrust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2005. a.

 

11. Nõusoleku andmine kaitsealadel asuvate kinnisasjade omandamiseks
Esitajad: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: k
orralduste eelnõud

11.1. Nõusoleku andmine kaitsealal asuva kinnisasja omandamiseks (Tartu maakonnas Puhja vallas Palupõhja külas)
Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumile nõusolek omandada Tea Peetise omandis olev, Tartu maakonnas Puhja vallas Palupõhja külas asuv Kooli kinnisasi (pindala 0,97 ha, sihtotstarve - maatulundusmaa), selle omaniku hinnaettepanekule vastava tasu viie tuhande krooni eest.

Tea Peetis esitas mullu 23. augustil keskkonnaministeeriumile ettepaneku võõrandada riigi omandisse tema omandis olev looduskaitseliste piirangutega Kooli kinnisasi. Kinnisasjal kehtib Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri, millega on kehtiva kaitsekorra kohaselt omandiõiguse piirangutena keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Seega on oluliselt piiratud kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine ning raskendatud kaitsekorrast tulenevate kohustuste täitmine.

Looduskaitseseadusega on antud kinnisasja omanikule, kes ei nõustu tema kinnisasja omandiõiguse piirangutega, võimalus võõrandada looduskaitseliste piirangutega kinnisasi riigile kas selle vahetamise või riigi poolt omandamise teel.

Korraldus, millega keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek omandada riigile Kooli kinnisasi, on aluseks kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omaniku ja riigi vahel sõlmitava ostulepingu ettevalmistamisel. Selleks tehtavad kulutused kaetakse keskkonnaministeeriumi eelarvereal “materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine, maa soetamine”, sellisteks toiminguteks ette nähtud vahenditest.


11.2. Nõusoleku andmine kaitsealal asuva kinnisasja omandamiseks (Lääne maakonnas Martna vallas Tuka külas)
Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumile nõusolek omandada Mati Kiisa omandis olev, Lääne maakonnas Martna vallas Tuka külas asuv Kivesti kinnistu koosseisu kuuluv maaüksus (pindala 3,8 ha; sihtotstarve – maatulundusmaa) kinnisasja omaniku hinnaettepanekule vastava tasu 32 067 krooni eest.

Mati Kiisa esitas 13.08.2004. a keskkonnaministeeriumile ettepaneku võõrandada riigi omandisse tema omandis olev looduskaitseliste piirangutega Kivesti kinnistu koosseisu kuuluv maaüksus, kus kehtib Matsalu looduskaitseala kaitse-eeskiri, millega on omandiõiguse piirangutena keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine ning kinnisasja omanikule on kohustuslikud hooldetööd puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks.

Korraldus, millega keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek omandada riigile Kivesti kinnistu kooseisus olev katastriüksus, on aluseks kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omaniku ja riigi vahel sõlmitava ostulepingu ettevalmistamisel. Selleks tehtavad kulutused kaetakse keskkonnaministeeriumi kuludest.


11.3. Nõusoleku andmine kaitsealal asuva kinnisasja omandamiseks (Võru maakonnas Varstu vallas Paganamaa külas)
Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumile nõusolek omandada Linda Kibena omandis olev, Võru maakonnas Varstu vallas Paganamaa külas asuv Lättemäe kinnisasi (pindala 5,59 ha; sihtotstarve – maatulundusmaa) kinnisasja omaniku hinnaettepanekule vastava tasu 206 830 krooni eest.

Linda Kibena on esitanud 31. mail 2004. a keskkonnaministeeriumile ettepaneku võõrandada riigi omandisse tema omandis olev looduskaitseliste piirangutega Lättemäe kinnisasi ning nõustunud 21. septembril 2004. a riigipoolse hinnaettepanekuga.

Lättemäe kinnisasjal kehtib Paganamaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri, millega on omandiõiguse piirangutena keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Seega on looduslike koosluste säilitamise eesmärgil oluliselt piiratud kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine ning raskendatud kaitsekorrast tulenevate kohustuste täitmine.

Korraldus, millega keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek omandada riigile Lättemäe kinnisasi, on aluseks kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omaniku ja riigi vahel sõlmitava ostulepingu ettevalmistamisel. Selleks tehtavad kulutused kaetakse keskkonnaministeeriumi eelarvest.

11.4. Nõusoleku andmine kaitsealal asuva kinnisasja omandamiseks (Lääne maakonnas Noarootsi vallas Saare külas)
Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumile nõusolek omandada Leili Raidla omandis olev, Lääne maakonnas Noarootsi vallas Saare külas asuv Allika kinnisasja koosseisu kuuluv maaüksus (pindala 3,0 ha; sihtotstarve – maatulundusmaa) kinnisasja omaniku hinnaettepanekule vastava tasu 103 800 krooni eest.

Leili Raidla on esitanud 15.06.2004. a keskkonnaministeeriumile ettepaneku võõrandada riigi omandisse tema omandis olev looduskaitseliste piirangutega Allika kinnisasja koosseisu kuuluv maaüksus.

Allika kinnisasja koosseisu kuuluval maaüksusel kehtib Silma looduskaitseala kaitse-eeskiri, millega on kehtiva kaitsekorra kohaselt omandiõiguse piirangutena keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Seega on looduslike koosluste säilitamise eesmärgil oluliselt piiratud kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine ning raskendatud kaitsekorrast tulenevate kohustuste täitmine.

Korraldus, millega keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek omandada riigile Allika kinnisasja kooseisus olev katastriüksus, on aluseks kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omaniku ja riigi vahel sõlmitava ostulepingu ettevalmistamisel. Selleks tehtavad kulutused kaetakse keskkonnaministeeriumi eelarvest.

11.5. Nõusoleku andmine kaitsealal asuva kinnisasja omandamiseks (Saare maakonnas Valjala vallas Siiksaare külas Roostiku maaüksus)
Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumile nõusolek omandada Hilja Mägi omandis olev, Saare maakonnas Valjala vallas Siiksaare külas asuv Nõmme kinnisasja koosseisu kuuluv Roostiku katastriüksus (pindala 4,83 ha; sihtotstarve – maatulundusmaa) kinnisasja omaniku hinnaettepanekule vastava tasu 50 000 krooni eest.

Hilja Mägi on esitanud 29.04.2004. a keskkonnaministrile ettepaneku võõrandada riigi omandisse temale kuuluv omandis olev looduskaitseliste piirangutega Nõmme kinnisasja koosseisu kuuluv Roostiku maaüksus.

Nõmme kinnisasja koosseisu kuuluval Roostiku maaüksusel kehtib Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri, millega kehtestatud kaitsekord on sarnane sihtkaitsevööndi kaitsere¾iimiga. Nõmme kinnisasja koosseisu kuuluval maaüksusel on kehtiva kaitsekorra kohaselt omandiõiguse piirangutena keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Seega on looduslike koosluste säilitamise eesmärgil oluliselt piiratud kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine ning raskendatud kaitsekorrast tulenevate kohustuste täitmine.

Korraldus, millega keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek omandada riigile Nõmme kinnistu kooseisus olev Roostiku katastriüksus, on aluseks kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omaniku ja riigi vahel sõlmitava ostulepingu ettevalmistamisel. Selleks tehtavad kulutused kaetakse keskkonnaministeeriumi eelarvest.


11.6. Nõusoleku andmine kaitsealal asuva kinnisasja omandamiseks (Saare maakonnas Valjala vallas Siiksaare külas Rootsi kinnisasi)
Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumile nõusolek omandada Aino Torni omandis olev, Saare maakonnas Valjala vallas Siiksaare külas asuv Rootsi kinnisasi (maaüksuste pindalad 2,0 ha, 6,9 ha ja 4,0 ha, sihtotstarve - maatulundusmaa), selle omaniku hinnaettepanekule vastava tasu 348 300 krooni eest.

Aino Torn esitas 16.04.2004. a keskkonnaministrile ettepaneku võõrandada riigi omandisse temale kuuluv Rootsi kinnisasi ja nõustus 13.07.2004. a riigipoolse hinnaettepanekuga.

Rootsi kinnisasjal kehtib Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri, millega kehtestatud kaitsekord on sarnane sihtkaitsevööndi kaitsere¾iimiga. Rootsi kinnisasjal on kehtiva kaitsekorra kohaselt omandiõiguse piirangutena keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Seega on looduslike koosluste säilitamise eesmärgil oluliselt piiratud kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine ning raskendatud kaitsekorrast tulenevate kohustuste täitmine.

Korraldus, millega keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek omandada riigile Rootsi kinnisasi, on aluseks kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omaniku ja riigi vahel sõlmitava ostulepingu ettevalmistamisel. Selleks tehtavad kulutused kaetakse keskkonnaministeeriumi eelarvest.


12. Riigivara tasuta üleandmine keskkonnaministeeriumi valitsemiselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele (Lääne-Viru maakonnas Vinni alevikus Vilgu Teeristi maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt annab keskkonnaministeerium tema valitsemisel oleva, Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Vinni alevikus asuva Vilgu Teeristi maaüksuse (pindala 9337 m², sihtotstarve - transpordimaa) tasuta üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele.

Maaüksus on jäetud riigi omandisse riigi maareservina ning see on vajalik Vilgu-Vinni-Pajusti maantee ja Rakvere-Luige maantee liiklusohtliku ristmiku ümberehituseks.


13. Loa andmine Eesti Põllumajandusülikoolile kinnisvara võõrandamiseks
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Eesti Põllumajandusülikoolile luba võõrandada ülikooli omandis olev, Viljandi maakonnas Karksi vallas Polli külas asuv kinnistu Polli Mõisalaudad. Kinnistu pindala on 6636 m², maakasutuse sihtotstarbeks on põllumajanduslike tootmishoonete maa.

Võõrandatav kinnistu on EPMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse kasutuses. Kinnistul asuvad 19. sajandil ehitatud endise Polli mõisa karjalaut, lihaait ja härjatall. Senini kasutati kinnistul olevaid hooneid osaliselt istikute säilitushoidlatena. Hooned on riigi kinnismälestiste kaitse all ja hoonete seisukord on viimastel aastatel oluliselt halvenenud. Kuna on tegemist muinsuskaitse all olevate hoonetega, siis nõuavad need taastamiseks tavalisest suuremaid investeeringuid.

Kinnistu oli koormatud alates 17.11.2004 kümneks aastaks sõlmitud rendilepinguga Osaühingu TR Majad kasuks. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu tingimusel, et enne avaliku enampakkumise väljakuulutamist lõpetatakse rendileping ning käesolevaks ajaks on see lõpetatud.


14. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a korralduse nr 1083-k "Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamine" muutmine       
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt arvatakse Eesti Haigekassa nõukogu koosseisust välja Sven Pärn. Eesti Haigekassa nõukogu liikmeks nimetatakse Eesti Pensionäride Ühenduse esimees.

Vabariigi Valitsus on määranud üheks kindlustatute huve esindavaks organisatsiooniks Eesti Haigekassa nõukogus Eesti Pensionäride Ühenduse.

Haigekassa nõukogu on Eesti Haigekassa kõrgeim organ. Nõukogul on 15 liiget. Nõukogusse kuuluvad ametikoha järgi sotsiaalminister, rahandusminister ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees.

Vabariigi Valitsus nimetab viis nõukogu liiget valitsuse poolt määratud kindlustatute huve esindavate organisatsioonide poolt tehtud ettepanekute alusel, ja viis nõukogu liiget valitsuse poolt määratud tööandjate organisatsioonide poolt tehtud ettepanekute alusel. Valitsus nimetab sotsiaalministri ettepanekul sotsiaalministeeriumi ametnike hulgast ühe nõukogu liikme. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul määrab Riigikogu oma liikmete hulgast ühe nõukogu liikme.


15. Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Kalle Laanet, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: 5 korralduse eelnõu
 
Siseministeerium teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 382 isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ette nähtud kodakondsuse saamise tingimused ja nende suhtes puuduvad alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

Neist 25 isikut saavad kodakondsuse tingimuslikult -- korraldus jõustub nende suhtes senisest kodakondsusest vabastamisele järgneval päeval tingimusel, et kodakondsus- ja migratsiooniametile esitatakse vastav tõend.


16. Alalise elamisloa andmine
Esitajad: asjatundjate komisjoni töö eest vastutav siseminister Kalle Laanet
Tüüp: 3 korralduse eelnõu

Dokumentidele kehtib juurdepääsupiirang kuni otsuse vastuvõtmiseni.


17. Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: asjatundjate komisjoni töö eest vastutav siseminister Kalle Laanet
Tüüp: 2 korralduse eelnõu

Dokumentidele kehtib juurdepääsupiirang kuni otsuse vastuvõtmiseni. 


18. Informatsioon ja Eesti seisukohad Euroopa Kohtu menetluses olevas kohtuasjas C-351/05 Euroopa Ühenduste Komisjon versus Eesti Vabariik

Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsusele informatsiooni ja Eesti seisukohad kohtuasjas C-351/05 Euroopa Ühenduste Komisjon versus Eesti Vabariik. Euroopa Komisjoni hagiavaldusele vastamise tähtaeg on 9. november 2005. Informatsioon on asutusesiseseks kasutamiseks kuni otsuse vastuvõtmiseni. 


19. Eesti seisukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirjad, eelnõu suhtes

Esitajad: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: seisukoha andmine

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukoha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu suhtes, millega kehtestati tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirjad. Ülalnimetatud määruse eelnõuga kavandatakse asendada senine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. a määrus (EÜ) nr 2320/2002, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirjad.

Vajadus uue määruse järele tuleneb Euroopa Komisjoni inspekteerimiste tulemustest liikmesriikide lennujaamades ning lennuametites. Praegu kehtiv määrus on liiga detailne ning tõusetunud on arvukalt probleeme määruse igapäevasel kohaldamisel liikmesriikides.

Arvestades jätkuvat vajadust ühtse lennundusjulgestusalase raammääruse järele, kavandatakse kehtiv määrus asendada üldiste põhimõtetega ning detailsem regulatsioon kehtestatakse vajadusel rakendusaktidega.

Täiesti uus ühenduse poolt reguleeritav valdkond on seotud julgestusmeetmetega lennu ajal. Nimetatu on seotud õhusõiduki piloodikabiini juurdepääsuga, kordarikkuvate reisijate kohtlemisega ning relvastatud pardasaatjate kasutamisega.

Määruse kohaldamine eeldab lennundusseaduse muutmist. Määrusega ei lahendata pädevuse ega vastutusega seotud küsimusi, mis jäävad eelkõige liikmesriigi siseselt lahendada.

20. 29. mai 2000. a määrust (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta, eelnõu suhtes
Esitaja: justiitsminister Rein Lang  
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Justiitsministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti täiendava seisukoha komisjoni poolt esitatud ettepaneku suhtes, millega muudetakse nõukogu 29. mai 2000.a. määrust (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu– ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta.
Informatsioonile kehtib juurdepääsupiirang kuni eelnõu vastuvõtmiseni.


21.1. Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu 7. novembri 2005. a istungil  
Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad 7. novembri 2005. a toimuva Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu istungi kohta. Informatsioon on asutusesiseseks kasutamiseks kuni esitamiseni nõukogus. 


21.2. Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 8. novembri 2005. a istungil

Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Rahandusminister esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 8. novembri 2005. a istungiks. Informatsioon on asutusesiseseks kasutamiseks kuni esitamiseni nõukogus.

22. Ülevaade Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 24. ja 25. oktoobri 2005. a istungist
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Põllumajandusminister esitab Vabariigi Valitsusele ülevaate Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 24. ja 25. oktoobri 2005. a istungist.

Istungil arutati:

1. suhkruturu reformi:  põhilisemate probleemidena tõstatati sektori ümberstruktureerimisfondi rahade jaotuse kriteeriumeid. Samuti leidsid paljud liikmesriigid, et referentshinna langus on liiga järsk ja üleminekuperiood lühike. Samas rõhutas suur osa liikmesriike reformiotsuse tegemise vajadust juba 2005. a novembris. Eelnõu arutelu jätkub kõrgetasemelise töögrupi ja nõukogu tasandil 2005. a novembris.

2. linnugripi temaatikat: liikmesriigid andsid ülevaate erinevatest meetmetest, mis on kasutusele võetud seoses linnugripi levikuga. Tervise- ja tarbijakaitsevolinik rõhutas, et linnugripi ennetamise osas peavad liikmeriigid jälgima Euroopa Liidu protseduure. Erinevate ennetusmeetmete kooskõlastamine ja vastuvõtmine peab toimuma alalisel toiduahela ja loomatervise komitee istungitel.

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-