Valitsuse 03.12.2002 istungi kommenteeritud päevakord.

02.12.2002 | 00:00

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 3. detsembril2002. aastal

 

Palumearvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millelevõib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: HannaHinrikus  693 5792 ja Daniel Vaarik 6935706.

1. "1992. aasta piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ningkasutamise konventsiooni vee ja tervise protokolli ratifitseerimiseseaduse" eelnõu
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: seaduse eelnõu
Eesti ratifitseeris piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse jakasutamise konventsiooni 3. mail 1995. a. Konventsiooni vee ja terviseprotokoll kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 8. juuni 1999. a korraldusega.Protokollile kirjutati alla 17. juunil 1999. a Londonis. Vee ja terviseprotokolliga lisatakse nimetatud konventsioonile inimese tervise kaitsegaseotud aspektid. Protokolli eesmärk on kaitsta inimese tervist, parandadesriikidevahelist koostööd veekaitse ja vee säästliku kasutamise alal, et tagadatervisele ohutu joogivee ja sanitaarabinõude kättesaadavus kogu elanikkonnale."Tervisele ohutu" tähendab protokolli mõistes vee kvaliteedi vastavustrahvusvahelistele standarditele. Protokoll käsitleb muuhulgas veemajandusekorraldamist, ökosüsteemide kaitset, vee reostumisest tulenevate haigusteennetamist, kontrolli all hoidmist ja tekkinud haiguspuhangute likvideerimist.Protokoll hõlmab nii piiriveekogusid kui ka riigisiseseid veekogusid. Teineoluline protokolli eesmärk on inimese tervisele ohtlikele olukordadelereageerimise süsteemide väljaarendamine, mis sisaldab veega seotudhaiguspuhangute või -juhtumite või nende tekkeohu kindlakstegemist; pädevateametiasutuste operatiivset ja selget teavitamist veega seotud haigusjuhtumitestvõi -puhangutest või nende tekkeohust; info levitamist potentsiaalseltmõjustatud elanikkonna liikmetele juhul, kui veega seotud haigused kujutavadendast mistahes otsest ohtu inimese tervisele; haiguspuhangute ennetamise jalikvideerimise alaste soovituste andmist pädevatele ametiasutustele ja vajadusekorral elanikkonnale ning rahvusvahelist koostööd veest tingitud terviseohtudelikvideerimisel.

2. "Rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooniratifitseerimise seaduse" eelnõu
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, majandus- jakommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: seaduse eelnõu
Valitsus arutab rahvusvahelise õhuveonõuete ühtlustamise konventsiooni ratifitseerimist. Rahvusvaheliseõhuveo nõuete ühtlustamise konventsioon on koostatud 28. mail 1999. aMontrealis. Konventsioon määratleb rahvusvahelise õhuveo osapoolte kohustusedja vastutuse ning käsitleb tarbijale tekitatud kahjude hüvitamise küsimusi.Konventsioon kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 22. mai 2001. a korraldusega jasellele kirjutati alla 4. veebruaril 2002. a. Konventsiooni kohaldatakse inimeste, pagasi või lasti rahvusvaheliseleveole, mida teostatakse õhusõidukiga tasu eest, samuti kohaldataksekonventsiooni lennuettevõtja teostatavale tasuta õhuveole. Konventsioonkäsitleb kõiki reisijate-, pagasi- ja lastiveoga seotud dokumente, samutipoolte kohustusi. Konventsioonis on kirjas ka vedaja vastutus ja kahjuhüvitamise ulatuse. Samuti reguleerib konventsioon kombineeritud vedusid jalepinguvälise vedaja poolt teostatavaid õhuvedusid.

3. "Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse"eelnõu
Esitaja: kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: seaduse eelnõu
Seadus reguleerib Eesti Vabariigi rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseõiguslikke aluseid. Eesti Vabariigi osalemine rahvusvahelises sõjaliseskoostöös põhineb Eesti välis- ja julgeolekupoliitilistel eesmärkidel, millestüheks peamiseks on 6. märtsil 2001 Riigikogu poolt heakskiidetud "EestiVabariigi julgeolekupoliitika aluste" kohaselt integreerumine Euroopa jaüle-atlandiliste julgeoleku-, poliitiliste ja majandusstruktuuridega (NATO,Euroopa Liit, WEU), ja koostöö nendega. Seaduse eesmärk on sätestada EestiVabariigi järjest ulatuslikuma rahvusvahelise sõjalise koostöö tingimustesolulisemate sõjalise koostöö vormide toimumise õiguslik raamistik. Käesolevalajal kehtiv õiguslik regulatsioon, mis põhineb peamiselt Eesti riigirahvusvaheliste kohustuste täitmisel kaitseväe kasutamise seadusel ei ole enampiisav, sest seaduses sisalduv regulatsioon jääb üldsõnaliseks, teatud rahvusvahelisesõjalise koostöö vorme (välisriikide relvajõudude Eesti Vabariigiterritooriumil viibimine) seadus ei puuduta. Seaduseelnõu sätestabrahvusvahelises sõjalises koostöös osalemise üldised alused ja põhimõtted,reguleerib Eesti kaitseväe kasutamise küsimustele väljaspool Eesti Vabariigiterritooriumi, välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigi territooriumil viibimiseja välisriigi relvajõudude ja rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite õiguslikustaatuse küsimused.

4. "Riigisaladuse seaduse ja julgeolekuasutuste seaduse muutmiseseaduse" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: seaduse eelnõu
Seaduseelnõu põhieesmärkideks on anda siseriiklikult seaduslik aluselektroonilise teabeturbe kui kaasaegses infoühiskonnas üha olulisemaks muutuvanähtuse õiguslikuks reguleerimiseks riigi julgeoleku ja riigisaladuse kaitsevaldkonnas, sh volitusnormide andmisega Vabariigi Valitsusele ningkaitseministrile vastavate rakendusaktide kehtestamiseks, aidata õiguslikuvahendina kaasa Eesti integreerumisele NATO liikmeks ning koostööle Euroopariikide, samuti Euroopa julgeoleku- ja kaitseorganisatsioonidega, samutitäpsustada ja määratleda mõisteid riigisaladuse seaduses ja julgeolekuasutusteseaduses ning anda võimalus nimetatud seaduste koostoimes kohaldamiseks riigijulgeoleku tagamise eesmärgil.

5. "Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §6 muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: haridusminister Mailis Rand
Tüüp: seaduse eelnõu
Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 kohaseltvõib pädevaks organiks olla asjaomane valitsusasutus või valitsusasutusehallatav riigiasutus, kutse- või erialaühendus, töötajaid või tööandjaidühendav institutsioon või Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuste KoostöövõrguEesti Keskus. Eelnõuga laiendatakse asutuste ja isikute ringi, mille hulgast onVabariigi Valitsusel õigus nimetada välisriigis omandatud kutsekvalifikatsioonitunnustamiseks pädevaid organeid ja luuakse võimalus nimetada pädevaks organikska muu avalik-õiguslikke ülesandeid täitev asutus. Vabariigi Valitsusel onseega võimalus nimetada väärtpaberituruga seotud kutsealasel tegevusel pädevaksorganiks Finantsinspektsioon.

6. "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseseaduse" eelnõu
Esitaja: haridusminister Mailis Rand
Tüüp: seaduse eelnõu
Kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt eesti õppekeelega koolideõpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, luuakse piirkondlikke iseärasusija kooli õppekava arvestavad tingimused oma emakeele õppimiseks jarahvuskultuuri tundmaõppimiseks eesmärgiga säilitada oma rahvuslik identiteet.Haridusministeerium teeb ettepaneku täiendada nimetatud seadust sättega, millekohaselt põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole kooliõppekeel, loob kool koostöös riigi ja kohaliku omavalitsusega tingimused omaemakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks eesmärgiga säilitada omarahvuslik identiteet. Vastava korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.Sellega luuakse kõikidele õpilastele, kelle emakeel ei ole kooli õppekeel,võimalus õppida emakeelt ja rahvuskultuuri. Seletuskirja kohaselt korraldataksekeele- ja kultuuriõpe valikainena ja rahastatakse analoogselt teistevalikainetundide rahastamisega valla- ja linnaeelarvetele määratud toetusesummadest.

7. Seisukoha andmine
Tüüp: Seisukoha andmine
1) Seisukoha andmine "Kaubandusliku meresõidu seaduse §-de 30 ja 62muutmise seaduse" eelnõu (1227 SE) kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Kalev Kallo ja Andres Lipstoki algatatudkaubandusliku meresõidu seaduse §-de 30 ja 62 muutmise seaduse eelnõu. Vtlähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023180006&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

2)Seisukoha andmine "Töötuskindlustuse seaduse § 52 muutmise seaduse"eelnõu (1228 SE) kohta
Esitajad: sotsiaalminister Siiri Oviir, rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Riigikogu liikme Mai Treialialgatatud töötuskindlustuse seaduse § 52 muutmise seaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023180008&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

3)Seisukoha andmine "Riigikontrolli seaduse § 19 täiendamise seaduse"eelnõu (1233 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Andres Tarandi, Liis Klaari, Kalev Kotkaseja Enn Tarto poolt 18. novembril 2002. a algatatud riigikontrolli seaduse § 19täiendamise seaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023230021&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

4)Seisukoha andmine "Maamaksuseaduse § 11 lõike 2 muutmise seaduse"eelnõu (1235 SE) kohta
Esitajad: rahandusminister Harri Õunapuu, keskkonnaminister Heiki Kranich,siseminister Ain Seppik, sotsiaalminister Siiri Oviir
Valitsus arutab Riigikogu liikme Kadri Jäätma algatatud maamaksuseaduse § 11lõike 2 muutmise seaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023250009&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

8. Ülevaade riigieelarves ettenähtud assigneeringute kasutamisest 2002.aasta üheksa kuu jooksul
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Ülevaate kohaselt laekus maksutulusid üheksa kuuga 76,6 % planeeritust.Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes maksutulude laekumine 15,9 %.Kasv oli tingitud nii kaudsete kui otseste maksude heast laekumisest. Ülevaatekohaselt iseloomustab käesoleva aasta üheksat kuud 2 278,2 tuhande krooniulatuses riigieelarve tulude ülekaal kuludest. See on pidevalt suurenenud.Ülevaatest nähtub, et 2002. a üheksa kuu jooksul on riigieelarvest väljamakseidtehtud kokku 23 910,9 miljoni krooni ulatuses ehk 71,3 % kavandatud eelarvest.

9. Palga alammäära kehtestamine
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: määruse eelnõu
Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti ametiühingute keskliidud sõlmisid 30.08.2001kokkuleppe palga alammäära muutmise põhimõtete kohta, mille kohaselt sõlmivadosapooled igaks kalendriaastaks alampalga kokkuleppe. Vastavalt EestiTööandjate Keskliidu, Vabariigi Valitsuse, Eesti ametiühingute keskliitudevahel 25.09.2001 sõlmitud kokkuleppele lähtuvad pooled palga alammäärakehtestamisel 2003.-2008. aastani eelnimetatud kokkuleppes sätestatud põhimõtetest.18.10.2002 leppisid Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate AmetiühinguteKeskorganisatsioon TALO ja Eesti Tööandjate Keskliit kokku, et alates 1.jaanuarist 2003.a on tunnipalga alammääraks 12 krooni 90 senti ning kuupalgaalammääraks täistööaja korral 2160 krooni. Määruse eelnõus on kajastatud palgaalammäär vastavalt nimetatud kokkuleppele. Vabariigi Valitsuse 18.12.2001määrusega on 2002. aastaks palga alammääraks kehtestatud 1850 krooni.

10. Suhkrutoodete koostis- ja kvaliteedinõuded, märgistamise erinõuded ninganalüüsimise meetodid
Esitaja: põllumajandusminister Jaanus Marrandi
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu kohaldatakse poolvalge suhkru, suhkru ehk valge suhkru, ekstra valgesuhkru, glükoosi, fruktoosi, suhkrulahuse, invertsuhkrulahuse, invertsuhkrusiirupi,glükoosisiirupi ja kuivatatud glükoosisiirupi suhtes. Eelnõus esitatakseeelnimetatud suhkrutoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamisenõuded, samuti nende kontrollimiseks kasutatavad analüüsimeetodid.Analüüsimeetodid hõlmavad seletuskirja kohaselt meetodeid, millega saab määrataosa suhkrutoodetele esitatavatest näitajatest. Need on kuivainesisalduse,redutseerivate sahhariidide sisalduse, sulfaattuha ning polarisatsioonimääramise meetodid.

11. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seosesHaridusministeeriumi ümbernimetamisega Haridus- ja Teadusministeeriumiks
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt asendatakse terves reas määrustes sõna "Haridusministeerium"või "haridusminister" vastavas käändes sõnadega "Haridus- jaTeadusministeerium" või "haridus- ja teadusminister" vastavas käändes. Lisaksmuudetakse ka koolide nimesid, kuna Tallinna Kopli Ehituskoolist viidivanglaametnike õpe üle Tallinna Pedagoogilisse Seminari ja Tartu Tööstuskool nimetatiümber Tartu Kutsehariduskeskuseks.

12. Volituste andmine "Ehitusseadusest" ja "Toote ohutuseseadusest" tuleneva õigusakti koostamiseks
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalministrile volitused ehitusmaterjalidele ja-toodetele terviseohutuse nõuete kehtestamiseks. Määruse jõustumine on ettenähtud 1. jaanuaril 2003. a samaaegselt ehitusseaduse jõustumisega.

13. Välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõudetühistamise konventsiooni artikli 3 lõikes 1 nimetatud tunnistuse (apostille´)andmise registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: määruse eelnõu
1. oktoobril 2001. a jõustus Eesti suhtes välisriigi avaliku dokumendilegaliseerimise nõude tühistamise konventsioon, mille eesmärk on lihtsustadarahvusvahelist dokumendisuhtlust. Konventsiooni kohaldatakse avaliku dokumendisuhtes, mis on antud ühe konventsiooniosalise territooriumil ja mida soovitakseesitada teise konventsiooniosalise territooriumil. Ainus formaalsus, milletäitmist võib nõuda juhul, kui on vaja kinnitada allkirja või dokumendil olevapitseri või templi ehtsust või allakirjutanud isiku pädevust, on nõue lisadadokumendile konventsiooni artiklis 4 kirjeldatud tunnistus (apostille), milleon väljastanud dokumendi päritoluriigi pädev asutus. Nimetatud tunnistuskinnitatakse dokumendile või eraldi lehele ning see peab vastamakonventsioonile lisatud näidisele. Pädeva asutuse väljastatud tunnistuste(apostille´de) kohta tuleb pidada registrit või kartoteeki. Registri asutamiseja pidamise eesmärk on pidada arvestust tunnistusi väljastavate asutuste antudtunnistuste üle ja nõudmisel teha kindlaks, kas tunnistusele kantud andmedvastavad registris kajastatud andmetele. Huvitatud isiku nõudel teeb tunnistuseväljastanud ametiasutus kindlaks, kas andmed vastavad registris sisalduvateleandmetele. Nimetatud konventsiooniga ühinemise seaduse kohaselt on tunnistusi(apostille´sid) väljastavateks asutusteks Haridusministeerium, Justiitsministeerium,Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium.

14. "Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi sõjalisekoostöö kokkuleppe" eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: korralduse eelnõu

Kokkulepe reguleerib kahe riigi vahelist kaitsekoostööd,sealhulgas Rootsi sõjaväe nõustajate ja instruktorite paigutamist Eestiterritooriumile ja poolte esindajate viibimist vastastikuste kursuste raamesteise poole territooriumil. Tegemist on raamlepinguga, mis näeb ette täpsematerakenduslepete sõlmimise. Kuna Rootsi Kuningriigi valitsuse ametlik poliitikaon, et kahepoolsetes suhetes ei rakendata "Põhja-Atlandi lepingu osalisriikideja programmis "Partnerlus rahu nimel" osalevate riikide vahelistrelvajõudude staatust reguleerivat lepingut", siis reguleeritakse käesolevalepinguga teatud ulatuses ka relvajõudude staatust. Nii Eesti kui ka Rootsivõtavad aktiivselt osa NATO rahupartnerlusprogrammist ja NATO rahutagamisoperatsioonidest,kogu piirkond teeb laiaulatuslikku koostööd Euroopa Liiduga. Nimetatudprotsesside edasiseks tugevdamiseks ja arendamiseks on mõeldud ka nimetatudkokkulepe. Pooled teevad lepingu järgi koostööd järgmistes valdkondades:sõjaline väljaõpe ja haridus; relvajõudude tegevus demokraatlikus ühiskonnas,sealhulgas õiguslikud aspektid; relvajõudude organisatsioon, väeüksustestruktuur ja varustus, personalijuhtimine; relvajõudude tegevusega seotudkeskkonnakaitse küsimused; meditsiiniteenistused; sõjaliste vaatlejate vahetusõppuste läbiviimisel. Samas võivad pooled teineteisele teha ettepanekuid uute,mõlemale poolele huvipakkuvate koostöövaldkondade kohta. Eesti Vabariigi nimelkokkuleppele allakirjutamiseks antakse volitused Kaitsejõudude Peastaabi ülemalekolonel Alar Lanemanile.

15. Diplomaatilise passi andmine
1) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Eelnõu kohaselt antakse riigi ülesannete täitmiseks kooskõlas rahvusvahelisetavaga eriatadee transpordi, telekommunikatsiooni, infotehnoloogia ja postsideküsimustes Eesti Vabariigi Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures BrüsselisArvi Karotam´i abikaasale Ülle Karotam´ile ühekordseks kasutamiseksdiplomaatiline pass 7. detsembrist 2002. a kuni 31. juulini 2003.a.
 
2) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Eelnõu kohaselt antakse riigi ülesannete täitmiseks ja kooskõlas rahvusvahelisetavaga Välisministeeriumi haldusosakonna ehitus- ja kinnisvarabürooehitusinsenerile Tõnu Hansson´ile ühekordseks kasutamiseks diplomaatiline passseoses tema lähetusega haldustalituse juhina Eesti Vabariigi SuursaatkondaMoskvas alates 1. jaanuarist 2003. a kuni 31. detsembrini 2006. a.

16. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitajad: siseminister Ain Seppik, minister Eldar Efendijev
Tüüp: korralduse eelnõu
Aleksandr Montduki (sünd.1970) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetimenetlusse 12. aprillil 2001. a. Menetluse käigus tuvastati, et AleksandrMontdukki on kriminaalkorras karistatud tahtliku kuriteo toimepanemise eestning tema karistatus ei ole kustunud. 25. jaanuaril 2001. a mõistis TallinnaLinnakohus Aleksandr Montduki süüdi ning mõistis talle karistuseks tingimisivabadusekaotuse kaheks aastaks kaheaastase katseajaga. Vastavalt kodakondsuseseadusele ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannudkuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aastaja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvaltkaristatud tahtlike kuritegude eest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt lõpebAleksandr Montduki karistuse kandmine 25. jaanuaril 2003. a. Siseministeeriumteeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust Aleksandr Montdukile, kuna ta ontoime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusegaüle ühe aasta ja tema karistatus ei ole kustunud.

17. Alalise elamisloa andmine
Esitaja: Asjatundjate komisjoni töö eest vastutav siseminister Ain Seppik
Tüüp: korralduse eelnõu
Elena Popelyukh (sünd.1922) on kantud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsioonivahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsetetagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3märgitud nimekirja ja ta on kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududesteeninud ja sealt erru läinud välismaalase lesk. Siseministeerium ettepanekuanda Elena Popelyukhile alaline elamisluba.

18. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitalisuurendamine ja riigivara üleandmine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõus tehakse ettepanek volitada rahandusminister Harri Õunapuud riigiesindajana hääletama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekulaktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamise poolt 12 200 000 krooni võrra uute1000-kroonise nimiväärtusega aktsiate väljalaskmise teel. Selleks antakse RiigiKinnisvara Aktsiaseltsile riigipoolse mitterahalise sissemaksena aktsiakapitalisuurendamiseks üle Sotsiaalministeeriumi valitsemisel olev riigivara -administratiivhoone (välja arvatud eluruumid) Luha 16, Tallinn, harilikuväärtusega 12 200 000 krooni ja rendilepingud. Seletuskirjas märgitakse, etseoses nimetatud administratiivhoone üleandmisega suureneb Riigi KinnisvaraAktsiaseltsi aktsiakapital 512 277 000 kroonini. Hoones asub Tööturuamet,kusjuures 20,77 % hoonest ei kuulu riigile ja selles osas asuvad erastatudeluruumid.

19. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a korralduse nr 1083-k"Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamine" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõuga arvatakse Eesti Haigekassa nõukogust välja Katrin Saluvere ja PiiaTint ning nimetatakse uuteks liikmeteks sotsiaalministeeriumitervishoiuosakonna juhataja kt Ivi Normet ja TALO juhatuse liige Peeter Ross.

20. Kohanimenõukogu nimetamine
Esitaja: siseminister Ain Seppik
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõuga nimetatakse kohanimenõukogu uus isikuline koosseis, kuna nõukogupraeguse koosseisu volitused on lõppenud. Seletuskirja järgi tulebkohanimealase tegevuse sisukamaks muutmiseks kaasata kohanimenõukogu tegevusseteatud valdkondade (kohanimeregistri rakendamine, kohanimealane ekspertiis)spetsialiste. Seetõttu tehakse eelnõuga ettepanek nimetada kohanimenõukoguliikmeteks Ott Kurs, Jaak Maandi, Uudo Timm ja Sirje Tobreluts. Endisestkoosseisust ei osale kohanimenõukogu töös Tiit Kulu, Maila Kuusik ja VeljoRanniku. Senise koosseisu ülejäänud liikmete tegevuse jätkamist peetakseotstarbekaks ning need isikud taasnimetatakse kohanimenõukogu liikmeteks.

21. Riigivara tasuta üleandmine Põllumajandusministeeriumi valitsemiseltMajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele
Esitaja: põllumajandusminister Jaanus Marrandi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt annab Põllumajandusministeerium oma valitsemisel, Jõgevamaakonnas Jõgeva vallas Jõgeva alevikus asuvad kaks kinnistut koos nendelasuvate alajaamadega ning Järva maakonnas Paide vallas Prääma külas asuvaelektrialajaama hoone tasuta üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumivalitsemisele. Nimetatud riigivara ei ole seletuskirja kohaselt vajalikPõllumajandusministeeriumile riigivõimu teostamiseks ega avalikuks otstarbeks.Üleantav riigivara on registreeritud riigivara registris. Nimetatud alajaamadon riigi äriühingu ASi Eesti Energia teenindamisel ningPõllumajandusministeerium soovib need üle anda Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumile, kui ASi Eesti Energia aktsiate valitsejale.

22. Maa andmine munitsipaalomandisse
1) Maa andmine munitsipaalomandisse Tartus Pallase pst 106
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tartu Linnavolikogu 1. veebruari 2001. a otsuse alusel esitatud taotluskäsitleb Tartus Pallase pst 106 asuva maaüksuse munitsipaalomandisse andmistsotsiaalmaana. Munitsipaalomandisse taotletava maaüksus pindala on 84 685 m^2,sihtotstarve - üldmaa, maa maksustamishind 592 800 krooni. Maaüksus paiknebenne 1940. aasta 16. juunit eraomandis olnud maal. Taotlus haarab osaliseltendisi talumaid, mille tagastamata jäänud maaosa on õigustatud subjektidelekompenseeritud. Tartu Maaüksus koosneb looduslikust männikust ning onkavandatud üldkasutatavaks puhke- ja virgestusalaks.

2) Maa andmine munitsipaalomandisse Tartus Kasesalu 42
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tartu Linnavolikogu 1. veebruari 2001. a otsuse alusel esitatud taotluskäsitleb Tartus Kasesalu 42 asuva maaüksuse munitsipaalomandisse andmistsotsiaalmaana.
Munitsipaalomandisse taotletava maaüksuse pindala on 68 934 m^2, sihtotstarve -üldmaa, maa maksustamishind 275 700 krooni. Maaüksus paikneb enne 1940. aasta16. juunit eraomandis olnud maal. Taotlus haarab osaliselt endise Suuga nr 2talu maad, mille tagastamata jäänud maaosa on õigustatud subjektilekompenseeritud. Taotletavale maale jääb osaliselt ka endise Ehverti nr 28, 30,32, 34, 36, 38 ühismaid, mille kohta taotlusi esitatud ei ole. Maaüksus koosneblooduslikust männikust, mis on kavandatud üldkasutatavaks puhke- javirgestusalaks.

3) Maa andmine munitsipaalomandisse Nõo vallas Nõo alevikus
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Nõo Vallavolikogu 27. septembri 2001. a otsuse alusel esitatud taotlus käsitlebNõo vallas Nõo alevikus asuva Koolipargi maaüksuse munitsipaalomandisse andmistsotsiaalmaana. Munitsipaalomandisse taotletava maaüksuse pindala on 1,38 ha,sihtotstarve - üldmaa, maa maksustamishind 44 200 krooni. Maaüksus paikneb enne1940. aasta 16. juunit eraomandis olnud ehituskrunt A-3 maal, Nõo apteegi kohtA-4 maal, EELK Nõo koguduse A-6 maal ning riigile kuulunud ehituskrunt A-29maal, haarates neid osaliselt. Ehituskrunt A-3 maa osas ei ole esitatud maatagastamise ega kompenseerimise taotlusi. Nõo apteegi koht A-4 maa ja EELK Nõokoguduse A-6 maa tagastamata jäänud osa on õigustatud subjektidelekompenseeritud. Taotletaval maal asub park ja maa on kavandatud parkide jamuruväljakute maaks.

4) Maa andmine munitsipaalomandisse Kuressaares Torni 9
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Kuressaare Linnavolikogu 23. augusti 2001. a otsuse alusel esitatud taotluskäsitleb Torni 9 asuva maaüksuse munitsipaliseerimist kohalikuomavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana. Torni 9asuva munitsipaalomandisse taotletava maaüksuse pindala on 1649 m^2,sihtotstarve - transpordimaa, maa maksustamishind 33 000 krooni. Maaüksuspaikneb enne 1940. aasta 16. juunit eraomandis olnud kinnistutel nr 705, nr 798ja nr 881, haarates neid osaliselt. Endiste kinnistute nr 705 ja nr 798 osastaotlusi esitatud ei ole. Endise kinnistu nr 881 suhtes õigustatud isikule ontema sooviavalduse alusel kogu maa eest määratud kompensatsioon. Maaüksus on planeeringukohaselt ette nähtud avaliku parkla rajamiseks.

5) Maa andmine munitsipaalomandisse Võrus Räpina mnt 3a
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Võru Linnavolikogu 19. juuni 2002. a otsuse alusel esitatud taotlus käsitlebRäpina mnt 3a asuva maaüksuse munitsipaliseerimist sotsiaalmaana.Munitsipaalomandisse taotletava maaüksuse pindala on 29 542 m^2, sihtotstarve -25% ühiskondlike hoonete maa, 75 % üldmaa, maa maksustamishind 29 500 krooni.Munitsipaalomandisse taotletav maaüksus asub enne 1940. a 16. juunit eraomandisolnud 7 kinnistul. Kahe kinnistu osas on õigustatud subjektidele maakompenseeritud, nelja kinnistu osas ei ole taotlusi esitatud ja ühe suhtes onVõru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimisekomisjon tagastamismenetluse lõpetanud, kuna subjekt ei ole esitanud nõutuddokumente. Taotletavale maaüksusele on planeeritud ehitada multifunktsionaalnespordihall ja staadion.

23. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Poola Vabariigivalitsuse vahelise organiseeritud kuritegevuse ja muu kuritegevuse vastuvõitlemise koostöökokkuleppe" eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Eesti Vabariigi valitsuse ja Poola Vabariigi valitsuse vahelise organiseeritudkuritegevuse ja muu kuritegevuse vastu võitlemise koostöökokkuleppe eesmärgikson edendada kahe riigi korrakaitseasutuste vahelist koostööd organiseeritudkuritegevuse, terrorismi ja muu kuritegevuse vastu võitlemiskeks.Koostöökokkulepe on valitsustevaheline raamleping, mida täiendatakseasjakohaste kokkulepetega. Koostöökokkulepe sätestab koostöövormid, kuritegudeliigid, mille toimepanijate kindlaks tegemiseks koostööd tehakse, teisedkoostöövaldkonnad, andmete kaitse, info liigid, narkokuritegevuse vastasevõitluse vormid, koostöö vastava teaduse ja väljaõppe vallas. Koostöökokkuleppetäitmiseks määravad pooled pädevad asutused, kellel on õigus luua otsekontakteja sõlmida lisakokkuleppeid. Eesti Vabariigi poolt on pädevateks asutusteksSiseministeerium, Politseiamet, Kaitsepolitseiamet, Piirivalveamet, Maksuamet,Tolliamet. Siseminister Ain Seppikule antakse eelnõuga volitused VabariigiValitsuse nimel kokkuleppele alla kirjutamiseks.

24. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsusevahelise teatavate kultuuriväärtuste kaitse ja säilitamise kokkuleppe"eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Kokkuleppe eesmärgiks on kõigi kokkuleppe poolte territooriumidel elavate võielanud rahvus-, usu- või etniliste gruppide, sealhulgas Teise maailmasõja ajaltoimunud genotsiidi ohvrite kultuuripärandi kaitsmise ja säilitamisetõhustamine. Sel eesmärgil moodustavad lepingupooled KultuuripärandiÜhiskomisjoni, mis moodustab kaitset ja säilitamist vajava kultuuripärandinimekirja ning tegeleb teiste kokkuleppe poolte antud asjaomaste ülesannetega.Kokkuleppe täitevorganiks on Eesti poolelt Eesti Vabariigi Muinsuskaitseamet.Kultuuriminister Margus Allikmaad volitatakse kokkuleppele alla kirjutama. Võimalikudkokkuleppe täitmisega kaasnevad kaudsed kulutused kaetakseKultuuriministeeriumi eelarvest. Seletuskirja kohaselt saabKultuuriministeerium kokkuleppe täitmise mahu määratlemisel arvestada omaeelarveliste võimalustega, kuna kokkulepe sätestab, et seda rakendataksearvestades vastavate rahaliste vahendite olemasolu. Samuti annab kokkulepevõimaluse pöörduda abivajadusel teise lepingupoole ja tema kodanike poole.

25. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2002. a korralduse nr512-k "Raha eraldamine" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: korralduse eelnõu
Rahandusministeerium teeb ettepaneku tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse
31. juuli 2002. a korraldus nr 512-k, kuna Vabariigi Valitsuse reservisttehakse eraldisi ettenägematuteks kuludeks ja 2002. aasta teises lisaeelarveson ette näinud vahendid Eesti Vabariigi Alalise Esinduse Euroopa Liidu juuresjaoks kinnistu omandamiseks. Seoses Eesti Vabariigi Alalise Esinduse EuroopaLiidu juures tegevuse laienemisega järgmisest aastast tekkis vajadus esinduseletäiendavate ruumide soetamiseks. Sellest tulenevalt esitas VälisministeeriumVabariigi Valitsusele ettepaneku osta esindusele hoone Brüsselis Rue Guimard11/13 asuval kinnistul, millega Vabariigi Valitsus nõustus. 13. juulil 2002. asõlmis Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Euroopa Liidujuures Priit Kolbre Colima S.A-ga vastastikuse mõistmise memorandumi, millekohaselt pidi Eesti pool kinnistu ostutahte kinnitamiseks seadma 9. augustini2002. a Colima S.A kasuks pangagarantii 3 % ulatuses tehingu maksumusest ehk232 500 euro (3 637 844 krooni) suuruses summas. Kinnistu omandamiseks vajalikupangagarantii taotlemiseks eraldas Vabariigi Valitsus 31. juuli 2002. aVälisministeeriumile Vabariigi Valitsuse reservist 3 637 844 krooni. Hansapangagarantii esitati müüjale 8. augustil 2002. a. 2002. aasta teise lisaeelarvegaeraldati Välisministeeriumile vahendid Brüsselis asuva kinnistu ostmiseks ning4. novembril 2002. a kirjutati alla ostu-müügilepingule. Seoses tehingulõpuleviimisega vabanesid vahendid, mis eraldati Vabariigi Valitsuse reservistpangagarantii taotlemiseks. Seletuskirja kohaselt ei ole Riigikassa andmetel31. juuli 2002. a korraldusega eraldatud vahendite arvelt tehtud ühtegi ülekannet.
 



 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-