Valitsuse 04.12.2003 istungi kommenteeritud päevakord.

03.12.2003 | 00:00

Uudis

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 4. detsembril 2003. aastal

Palumearvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millelevõib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Hanna Hinrikus693 5792, Kristi Liiva 693 5706.

Vabariigi Valitsuse istungil tehtavate otsuste kohta loe4. detsembril alates kl 10.00 lähemalt briifinguruumist alateema "otsevalitsuse istungilt" alt. (http://www.riik.ee/z2/avalik/list_news?form_id=003)

1. "Riikliku tuberkuloositõrje programmi aastateks 2004 -2007" kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: korralduse eelnõu
Tuberkuloos on üks levinumaid nakkushaigusi, mis kahjustab kõige sagedaminikopse. Kuni aastani 1999 tuberkuloosi nakatunute arv suurenes, viimastelaastatel on haigestumine oluliselt vähenenud. Maailma Tervishoiuorganisatsioonija teiste rahvusvaheliste organisatsioonide poolt Eestis tuberkuloositõrjestrateegia toetamiseks osutatud ekspert- ja finantsabi saamise ühekseeltingimuseks on pikaajalise riikliku programmi olemasolu. Aastast 1998rakendatud tuberkuloositõrje programm aastatel 1998-2003 põhieesmärk onravistrateegia reorganiseerimise osas täidetud, mille tulemusena on tagatudpatsientide hõlmatus otseselt kontrollitava ravisüsteemiga. Riiklikutuberkuloositõrje programmi jätkuval elluviimisel on saavutatav viis aastattagasi püstitatud eesmärk - 30 uut haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta Eestis2005. a, sest 2002. a oli esmahaigestumine vähenenud 38 haigusjuhuni 100 000elaniku kohta.
Riikliku jätkutegevuse eesmärk tuberkuloositõrjes aastatel 2004-2007 onvähendada tuberkuloosi esmashaigestumist Eestis 2007. aastaks 23 haigusjuhuni100 000 elaniku kohta. Jätkuprogramm on vajalik, et jätkata efektiivset (sedanii otseses majanduslikus kui organisatoorses plaanis) ja koordineeritudtuberkuloosivastast tegevust. Programmi eesmärgi ja alaeesmärkide saavutamisekson vaja:
1) standardiseeritud raviskeemide järjekindel ja kõrvalekaldumatu rakendamine;
2) tuberkuloosi mikrobioloogilise diagnostika täpsus ja kvaliteet;
3) kvaliteetsete tuberkuloosiravimite ökonoomne hankimine ja varude piisavus;
4) tuberkuloosi haigestumise ja ravi tulemuslikkuse analüüs;
5) tuberkuloosi leviku tõkestamine.
Tuberkuloosikontrolli strateegia ühendab endas väga erinevaid tegevusi, mida eiole praegu veel võimalik nn ühtse hinnakirja alusel finantseerida: igapäevasekontrollitava ambulatoorse ravi korraldamisega seotud tegevusi; patsientideaktiivne tagaotsimine; patsientide toitlustamise organiseerimine; sotsiaalne japsühholoogiline rehabilitatsioon jne. Lisaks tuleb tagada ravikvaliteedi alasekontrolli, spetsiifiliste tuberkuloosiravimite käitlemise süsteemifunktsioneerimine, koolituse ja ohutu töökeskkonna ja infektsioonikontrollitoimimine, tuberkuloosi diagnostikaga tegeleva labori referenttegevus. EestiHaigekassa tervishoiuteenuste loetelu alusel puudub lähiajal võimalus tasudaühtsetel alustel kõigi nimetatud tegevuste eest ja seejuures väga erinevatele ametkondadele.

2. Ülevaade erastamisväärtpaberite väljaandmisest ja kasutamisest
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Ülevaate esitamise eesmärgiks on võtta lühidalt kokku erastamisväärtpaberiteväljaandmise ja kasutamise senine areng, hetkeseis, perspektiivid ja jooksevinformatsioon ning omandireformi probleemsed valdkonnad (maa tagastamine jakompenseerimine, maa erastamine, järelümberasujate ja välismaalaste varatagastamine ning erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise lõpetamisegaseonduvad küsimused). Ülevaate kohaselt on erastamisväärtpaberite väljaandmineõigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks püsinud varasema tempo põhjalprognoositust kõrgemal tasemel ning maa erastamisest on laekunud oodatust vähemerastamisväärtpabereid. Sellest tingituna ei ole erastamisväärtpaberitekäibelolev jääk vähenenud prognoositud ulatuses. Kui täheldatud suundumusjätkub, siis ei ole võimalik kõigi käibelolevate erastamisväärtpaberitekustutamine kasutamise lõpptähtajaks nende omanikele soodsatel tingimustel.Erastamisväärtpaberite keskregistri aruande kohaselt oli 15. oktoobriks 2003. avälja antud erastamisväärtpabereid nimiväärtuses 16,63 miljardit krooni (shhüvitusväärtpabereid 8,33 miljardit krooni). Kustutatud oli 15,82 miljardit jakasutusarvetel 0,77 miljardit EVP-krooni (lisandub Eesti VäärtpaberiteKeskregistris registreeritud väärtpaberiarvetele kantud 0,02 miljarditEVP-krooni). Erastamisväärtpaberite väljaandmise kiirus on 1997. aastast aeglaseltja ühtlaselt langenud, viidates kompenseerimisprotsessi vaibumisele, kuid 2002.a sügisest on tempo kasvanud seoses õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisetoimingute lõpetamise tähtaja kehtestamise ja erastamisväärtpaberite kõrgeturuhinnaga. 2005. aasta lõpuks, erastamisväärtpaberite väljaandmiselõpptähtajaks prognoositav kogusumma võib tõusta 8,5 miljardi kroonini. Sarnasemaksetempo jätkumisel laekub käesoleval aastal maa erastamisest kuni 250miljonit EVP-krooni, st umbes 100 miljoni krooni võrra prognoositust vähem.Võttes arvesse moodustatud katastriüksuste kogupindala (196 000 hektarit) jaseni sõlmitud lepingute keskmist müügihinda, võib nende erastamisest laekudaüle 1 miljardi EVP-krooni. Kui praegune hinnatase ja maksetempo säilib, on 1.juuliks 2006. a võimalik ära kasutada kuni 200 miljonit EVP-krooni. Seega jääbkoos tulevikus väljaantavate erastamisväärtpaberitega lunastada umbes 950miljonit EVP-krooni, mille tähtaegne ärakasutamine on võimalik vaid hinnatasemeolulise languse korral.

3. Ülevaade tulenevalt NATOga peetud liitumisläbirääkimiste tulemustestmuutmist vajavatest seadustest
Esitaja: kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Vabariigi Valitsuse 26.11.2002. a istungil tehti kaitseministeeriumileülesandeks esitada valitsusele ülevaade tulenevalt NATOga peetudliitumisläbirääkimiste tulemustest muutmist vajavatest seadustest, pöörateserilist tähelepanu õhuruumi kasutamise ning vastuvõtva riigi toetuseosutamisega seotud seaduste vastavusse viimisele NATO nõuetega. Vastuvõtvariigi toetuse osas on Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2003. a korraldusegakinnitatud Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse kontseptsioon. Ülevaate kohaselton sõlmimisel vastastikuse mõistmise memorandum Eesti Vabariigi valitsuse jaLiitlasvägede Arengustaabi ja Liitlasvägede Euroopa Kõrgema Peakorteri vahelvastuvõtva riigi toetuse kohta NATO operatsioonide läbiviimisel. Nendedokumentide rakendamisel tõusetuda võivatest probleemidest lähtuvalt võibosutuda vajalikuks õigusaktide muutmine, et panna riigiasutustele kestvaidülesandeid ja võimalda efektiivne Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse osutamine.Vastuvõtva riigi toetust on kavas reguleerida ka väljatöötatavasriigikaitseliste sundkoormiste seaduses. Seaduse raames on kavas käsitledaküsimust vastuvõtva riigi toetuseks vajalike vahendite kaasamisest nendeljuhtudel, mil riigi omandis olevast varast ei piisa ning vaja on kaasatariigist väljapool seisvate isikute vara. Riigikaitseliste sundkoormiste seaduspeab andma aluse sellistel juhtudel omandiõiguse riiveks. Vastavaltseletuskirjale vastuvõtva riigi toetuse tagamiseks vajalike vahendite kohapealt omab tähendust ka ettevalmistusel olev Vabariigi Valitsuse määruse"Riigivara ümberjaotamise kord" eelnõu, mis annab võimaluse kaasata teistevalitsusasutuste vara läbiviiva riigi teotuse tagamiseks lihtsamas korras, kuiseda näeb ette riigivaraseaduse üldine regulatsioon. Seoses kaitseväe võimekusearendamisega Eesti õhuruumi valvamisel ja kaitsmisel tuleb sätestada kaitseväeleülesanne Eesti õhuruumi valvamiseks ja kaitsmiseks. Praegu on kaitsevägi ainukeasutus, kes omab täielikku pilti Eesti õhuruumis toimuvast. Võttes arvesseplaanitava kaitsevõimekuse arendamise, tuleb rahuaja riigikaitse seadusessätestada kaitseväele ülesanne valvata ja kaitsta Eesti õhuruumi. Ülevaade onkoostatud lähtudes kaitseministeeriumi ja Kaitsejõudude Peastaabiettepanekutest.

4. Osalemine rahvusvahelises sõjalises operatsioonis
Esitaja: kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt vahetab kokku kuni 55 kaitseväelasest koosnev jalaväerühm jakaubakäitlusmeeskond välja Ameerika Ühendriikide juhitaval konfliktijärgseljulgeolekutagamismissioonil rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisusKuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis osalevad kaitseväeüksused. Seletuskirjakohaselt asub Kuveidis, Kataris ja Iraagis tegutsema 32-liikmeline kergjalaväerühm, mis on varustatud kergtankitõrjerelvadega ja kuulipildujatega ning onvõimeline tegutsema piiratud nähtavuse tingimustes, samuti 11-liikmelinetranspordilennukite teenindusmeeskond, mille ülesandeks on piirkonda saabuvavarustuse mahalaadimine ja konvoeerimine. Korralduse eelnõus sätestatud piirarv55 tuleneb Riigikogu vastavast otsusest. Kaitseväe juhataja soovitusel ei olesätestatud konkreetseid piirarve, kuna missioonil viibivate üksusteisikkoosseis võib muutuda. Missiooni lõpptähtajaks sätestatakse 19. juuni 2004.a. Tähtaeg tuleneb Riigikogu otsusest, mis sätestas "tähtajaga kuni üksaasta, alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda". Eestiüksused lähetati missioonipiirkonda 20. juunil 2003. a. Eelnõu vastuvõtmine eitoo kaasa täiendavaid rahalisi kulutusi.

5. Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2000. a määruse nr 279"Rahvusarhiivi põhimäärus" muutmine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt liidetakse Ida-Viru ja Järva maa-arhiivid Lääne-ViruMaa-arhiiviga ning Rapla Maa-arhiiv Harju Maa-arhiiviga. Vastavaltsuurendatakse Lääne-Viru ja Harju maa-arhiivide tegevuspiirkondi. Hetkeltegutseb Rahvusarhiivi koosseisus regionaalsete struktuuriüksustena 13maa-arhiivi - Harju, Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu,Rapla, Saare, Tartu, Valga ja Viljandi maa-arhiivid. Määrusega astutaksejärjekordne samm maa-arhiivide arvu vähendamisel ja nende tegevuspiirkondadesuurendamisel. Vabariigi Valitsuse poolt 4.06.2002. aastal kinnitatud"Asjaajamise ja arhiivinduse arengukava aastateks 2002 - 2005" nägiette uue arhiivihoone valmimise Rakveres 2003. aastal. Seoses sellega näebarengukava ette Järva ja Ida-Viru maa-arhiivide tegevuse lõpetamise ning nendeülesannete panemise Lääne-Viru Maa-arhiivile. Samuti näeb arengukava ette Harjuja Rapla maa-arhiivide ümberkorraldamise, lõpetades Rapla Maa-arhiivi tegevuseavaliku arhiivina ja pannes tema ülesanded Harju Maa-arhiivile. Mõlemadmuudatused on kavandatud aastaks 2004. Eelnõuga kaasnev struktuurimuudatus toobkaasa ümberkorraldusi Rahvusarhiivi koosseisus. Liidetavateststruktuuriüksustest koondatakse kokku 12 ametikohta. Ümberkorraldusedkoosseisus viiakse läbi kahes etapis. Määruse rakendamine toob kaasaarhivaalide säilitustingimuste paranemise ja uurijateeninduse kvaliteedi tõusuRahvusarhiivis. Arhiiviteenuse kättesaadavus kodanikele ei halvene.Arhiivijärelvalve ja asutuste nõustamise teenuse kättesaadavus ei halvene,eeldatavasti tõuseb selle tase. Rahvusarhiivil on määruse rakendamise järelvõimalik hakkama saada väiksema, kuid kvalifitseerituma personaliga. Määruserakendamiseks vajalikud kulutused kaetakse Rahvusarhiivi eelarvest. Pikemasperspektiivis vähenevad kulud arhivaalide säilitamisele. Määrus jõustub 1.jaanuaril 2004. a.

6. Kaitseväe struktuuriüksuste ümberformeerimine.Vabariigi Valitsuse 22. mai 2002. a määruse nr 172 "Kaitseväeülesehitus" muutmine
Esitaja: kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: korralduse eelnõu, määruse eelnõu
Alates 1. jaanuarist 2004. a formeeritakse lahingutoetusüksuste väljaõppekeskuseTapa Väljaõppekeskuse eraldiseisvad struktuuriüksused Tapa VäljaõppekeskuseStaap, Suurtükiväegrupp, Pioneeripataljon, Õhutõrjedivisjon ja KaitseväeKeskpolügoon ümber üheks eraldiseisvaks väeosaks - lahingutoetusüksusteväljaõppekeskuseks. Tapa Väljaõppekeskus paikneb Tapal ning  omandab väeosa staatuse. Tulenevalt TapaVäljaõppekeskuse ümberformeerimisest tehakse vastavad muudatused ka VabariigiValitsuse 22. mai 2002. a määrusesse. Täna toimivad Tapa Väljaõppekeskusestruktuuriüksused iseseisvatena ning kasutavad juhtimisstruktuuridenastandardselt üles ehitatud staape. Määruse ja korralduse rakendumisel hakkabTapa Väljaõppekeskuse kui väeosa staabi pädevusse kuuluma ka senieraldiseisvate struktuuriüksuste asjaajamist, rahandust ja personali puudutavadküsimused. Sellega lühendatakse oluliselt juhtimisahelat, vähendatakse rahalisikulutusi ning personali üldarvu ning ühtlasi lühendatakse ka ülesandetäitmiseks kuluvat aega. Korralduse vastuvõtmise ja määruse muutmisegatäpsustatakse kaitseväe ülesehitust, muudetakse see selgemaks ningläbipaistvamaks, vähendatakse staapide arvu, optimeeritakse juhtimiskulusidning tagatakse käsuliini korrektsus.

7. Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a määruse nr 241 "Ajateenistuseja asendusteenistuse kestuse määramine" muutmine
Esitaja: kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõuga täiendatakse Vabariigi Valitsuse määrusega "Ajateenistuse jaasendusteenistuse kestuse määramine" kehtestatud 11 kuulise ajateenistusekestuse nimistut sõjaväepolitsei ning mootorsõidukijuhi erialadega.Sõjaväepolitsei eriala lisamine 11-kuulise ajateenistuse nimistusse on seotuderiala väljaõppe iseloomust, milles on lisaks tavalisele sõduri väljaõppeleprogrammi lisatud kriisisituatsiooni käsitlevad ja Eesti vastuvõtva riigitoetuse kontseptsioonist tulenevad väljaõppe osad, mis muudavad erialaväljaõppe mahukamaks. Arvestades väljaõppe mahtu, on vaja sõjaväepolitseierialal väljaõppe saanud ja sellel ametikohal teenivate ajateenijateajateenistuse kestust pikendada 11-kuuliseks. Mootorsõidukijuhi eriala lisamineon tingitud teenistuslikust vajadusest välja õpetada mootorsõidukijuhte, kesomaksid C, D ja E kategooria mootorsõidukite juhilubasid. Ühekuulisel väljaõppeperioodil pole võimalik kinnistada teadmisi ja omandada täiel määral praktilisisõidukogemusi, mis on vajalikud raskete veokite juhtimiseks ja reisijate veoks.

8. Vabariigi Valitsuse 14. jaanuari 2003. a korralduse nr31-k "Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemaltotsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade või dividendimääradekinnitamine 2003. aastaks" muutmine
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt vähendatakse OÜ Tartu Keskkonnauuringud poolt 2003. ariigieelarvesse makstavate dividendide summat 36 260 kroonilt 17 526 kroonile.
Rahandusministeerium toetab keskkonnaministri ettepanekut dividendimaksevähendamiseks kuna äriühingu 2002. a auditeeritud kasum kujunes prognoositustoluliselt väiksemaks. Pärast 2002. a puhaskasumist 5% kohustuslikureservkapitalieraldise tegemist on äriühingul vaba omakapitali 17 526 krooni(sh eelmiste perioodide jaotamata kasum), mille ulatuses on äriühing võimelinedividende maksma, ilma et see pärsiks tema tegevuse jätkusuutlikkust.

9. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: korralduse eelnõu
Mihhail Borodini (sünd.1994) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetiKodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlusse 23. oktoobril 2003. a. MihhailBorodin on Läti Vabariigi kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt ei või Eestikodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Alla 15- aastanealaealine, kellele taotletakse Eesti kodakondsust, peab viibima püsivalt Eestisning olema vabastatud tema senisest kodakondsusest, tunnistatud kodakondsusetaisikuks või peab olema tõendatud tema vabastamine senisest kodakondsusestseoses Eesti kodakondsuse saamisega. Mihhail Borodini Eesti kodakondsusetaotlemise sooviavaldusele on lisatud Läti Vabariigi Suursaatkonna tõend,milles kinnitatakse, et Mihhail Borodini dokumendid Läti Vabariigikodakondsusest vabastamiseks on vastu võetud ja edastatud Läti Vabariiki otsuselangetamiseks. Mihhail Borodin on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtudtingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ning tema suhtes ei ole tuvastatudEesti kodakondsuse andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.

2) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Jekaterina Kalinitdeva (sünd.1980) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseksvõeti Kodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlusse 18. oktoobril 2002. a.Jekaterina Kalinitdeva on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seadusekohaselt ei või Eesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses.Eesti kodakondsust saada sooviv isik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsusepoolt volitatud valitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsusesaamise sooviavalduse registreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saadaEesti kodakondsust ning vastab kodakondsuse seaduses sätestatud tingimustele,ja esitab tõendi selle kohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest võivabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatudkodakondsuseta isikuks. Jekaterina Kalinitdeva esitas Venemaa FöderatsiooniSuursaatkonna tõendi, milles kinnitatakse, et Jekaterina Kalinitdevavabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest juhul, kui tema suhtes eituvastata Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse seaduses toodud kodakondsusestvabastamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Jekaterina Kalinitdeva ontäitnud ettenähtud tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ning tema suhtes eiole tuvastatud Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.

3) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Anna Knjazeva (sünd.1975) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetiKodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlusse 12. juulil 2002. a. Anna Knjazevaon Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt ei või Eestikodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsust saadasooviv isik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsuse poolt volitatudvalitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduseregistreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ningvastab kodakondsuse seaduses sätestatud tingimustele. Samuti esitab tõendiselle kohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastataksesellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsusetaisikuks. Anna Knjazeva esitas Venemaa Föderatsiooni Peakonsulaadi Narvastõendi, milles kinnitatakse, et Anna Knjazeva vabastatakse Venemaa Föderatsioonikodakondsusest juhul, kui tema suhtes ei tuvastata Venemaa Föderatsioonikodakondsuse seaduses toodud kodakondsusest vabastamisest keeldumise aluseksolevaid asjaolusid. Anna Knjazeva on täitnud ettenähtud tingimused Eestikodakondsuse saamiseks ning tema suhtes ei ole tuvastatud Eesti kodakondsuseandmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.

4) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Suzanna Melikjani (sünd.1983) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetiKodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlusse 27. septembril 2002. a. SuzannaMelikjan on Ukraina kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt ei või Eesti kodanikolla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsust saada soovivisik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutusesühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimisepäevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ning vastabkodakondsuse seaduses sätestatud tingimustele, ja esitab tõendi selle kohta, etta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest seoses Eestikodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks. SuzannaMelikjan esitas Ukraina Suursaatkonna tõendi, milles kinnitatakse, et SuzannaMelikjani dokumendid Ukraina kodakondsusest vabastamiseks on registreeritud javõetud menetlusse. Suzanna Melikjan on täitnud ettenähtud tingimused Eestikodakondsuse saamiseks ning tema suhtes ei ole tuvastatud Eesti kodakondsuseandmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.

5) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Alina Murina (sünd.1983) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetiKodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlusse 21. oktoobril 2002. a. AlinaMurina on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt ei võiEesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsustsaada sooviv isik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsuse poolt volitatudvalitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduseregistreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ningvastab kodakondsuse seaduses sätestatud tingimustele, ja esitab tõendi sellekohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellestseoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks.Alina Murina esitas Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonna tõendi, milleskinnitatakse, et Alina Murina vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusestjuhul, kui tema suhtes ei tuvastata Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse seadusestoodud kodakondsusest vabastamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.Alina Murina on täitnud ettenähtud tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ningtema suhtes ei ole tuvastatud Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise aluseksolevaid asjaolusid.

6) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus kokku 161 isikule. Siseministeeriumteeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kõigile eelnõus nimetatud isikutele,kuna nad on täitnud ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ja nende suhtespuuduvad alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks. Siseministeeriumiandmete kohaselt on 30. septembri 2003. a seisuga Vabariigi Valitsuse otsusegaEesti kodakondsus antud 123 650 taotlejale. Varem kehtinud 1938. a kodakondsuseseaduse alusel on Eesti kodakondsus antud 86 299 taotlejale. Neist: 36 270 -eesti keele oskuse tõendi alusel;
25 293 - eesti soost isikud; 24 102 - Eesti Kodanike Komiteede taotlejakaardialusel ja 634 - eriliste teenete eest. Kehtiva kodakondsuse seaduse alusel onEesti kodakondsus antud kokku 37 351 taotlejale. Neist: 23 677 - alla 15- aastased;68 - eriliste teenete eest; 12 465 - eesti keele oskuse tunnistuse alusel; 309- puudega isikud; 1 - taastatud kodakondsus; 831 - alusetult Eesti kodanikupassi saanud isikud, kelle avaldus Eesti kodaniku passi saamiseks loetakseEesti kodakondsuse saamise sooviavalduseks.

10. 2004. aasta sisserände piirarvu kehtestamine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse Eesti Vabariigi 2004. a sisserände piirarvuks672. Välismaalaste seaduse kohaselt on aastane sisserände piirarv Eestissesisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,05% Eestialalisest elanikkonnast. Rahvastikuregistri andmetel oli 1. oktoobri 2003. aseisuga Eesti alalise elanikkonna arvuks 1 344 057, neist 1 138 068 olid Eestikodanikud ja 205 989 alalist elamisluba omavad välismaalased. VabariigiValitsuse 17. detsembri 2002. a korralduse kohaselt on Eesti Vabariiki 2003. asisserände piirarv 678.

11. Riigivara tasuta üleandmine
1) Riigivara tasuta üleandmine Siseministeeriumi valitsemiselt PõlvaMaavalitsuse valitsemisele
Esitaja: siseminister Margus Leivo
Siseministeeriumile tehakse ülesandeks anda tema valitsemisel olev, Põlvamaakonnas Põlva linnas Aasa 5-12 asuv korteriomand - ametikorter üldpinnaga65,4 m2 ja mõtteline osa elamumaast tasuta üle Põlva Maavalitsusevalitsemisele. Põlva Maavalitsus taotleb nimetatud korterit PõlvamaaPäästeteenistusele ametkorteriks.

2) Riigivara tasuta üleandmine Keskkonnaministeeriumi valitsemiselt Haridus- jaTeadusministeeriumi valitsemisele
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Keskkonnaministeeriumile tehakse ülesandeks anda tema valitsemisel olev,Tallinnas Raja 4d asuv maaüksus (pindala 3206 m2) tasuta üle haridus- jateadusministeeriumi valitsemisele. Üleantav maaüksus on vajalik TallinnaTehnikaülikooli ühiselamu väljaehitamiseks. Maaüksuse TallinnaTehnikaülikoolile kasutusse andmise otsustab haridus- ja teadusministeeriumpärast selle tasuta üleandmist ministeeriumi valitsemisele.

12. Kaitseliidule tagastamisele mittekuuluva kinnisvara asendamine
Esitaja: kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on asendada Kaitseliidule tagastamisele mittekuuluv, enne 16.juunit 1940. a Kaitseliidu Tartu Maleva omandis olnud, Tartus Riia 12 asuvhoonestatud kinnistu samaotstarbelise, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumivalitsemisel oleva, Tartus Lehola 1 asuva hoonestatud kinnistuga riigi kulul.Tartus Riia 12 asuv hoonestatud kinnistu on kaitseministeeriumi valitsemisel,hoones tegutsevad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus ja vastavalt rahvusvahelistelekokkulepetele Balti Kaitsekolledth, mistõttu ei ole kinnistu tagastamineKaitseliidule võimalik. Riigikogu majanduskomisjon lubas majandus- jakommunikatsiooniministeeriumil Tartus Lehola 1 asuva vara võõrandada tasutaKaitseliidule.

13. Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2003. a korralduse nr 113-k"Valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutusteinvesteeringute kava objektiline jaotus 2003. aastal" muutmine
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse nimetatud korralduse lisas "Valitsusasutuste javalitsusasutuste hallatavate riigiasutuste investeeringute kava objektilinejaotus 2003. aastal (tuhandetes kroonides)" investeeringuobjektidele eraldatudvahendite jaotust haridus- ja teadusministeeriumi, siseministeeriumi jasotsiaalministeeriumi osas.
Haridus- ja teadusministeeriumi taotlusel täpsustatakse renoveerimise osasinvesteeringuobjektide sisemist jaotust seoses Kaelase Koolis teostatudrenoveerimistööde lõpetamisega, milleks eraldatud investeeringutest kasutamatajäänud summast osa soovitakse kasutada kooli heakorrastustöödeks ning ülejäänudsummat kasutatakse ministeeriumi taotluse kohaselt Porkuni Koolikanalisatsioonitrassi renoveerimistööde eest tasumiseks. Samuti lisatakse uue objektinaTallinna Polütehnikumi ruumide renoveerimine, mida rahastatakse ministeeriumihallatavate asutuste renoveerimiseks ettenähtud investeeringute arvel. Siseministeeriumitaotlusel täpsustatakse renoveerimise osas investeeringuobjektide sisemistjaotust seoses sellega, et Pirita keskkomando hoone fassaaditööde teostamiseksvälja kuulutatud riigihange kujunes soodsamaks ning sellest vabanenud vahendeidsoovitakse kasutada Läänemaa Päästeteenistuse Risti depoo renoveerimiseks.Samuti korrigeeritakse ministeeriumi soetuste osas ministeeriumi valitsemisalainfotehnoloogiliste seadmete ja arvutustehnika ning arvutite tarkvarasoetamiseks ette nähtud summasid, kuna Kodakondsus- ja Migratsiooniametis läbiviidud arendushankekonkursi tulemusel oli võimalik osta tarkvaraarendustöidplaneeritust odavamalt, mistõttu taotletakse eelarve liigenduse muutustvajalike infotehnoloogiliste seadmete soetamiseks. Sotsiaalministeeriumitaotlusel suurendatakse HIV/AIDSi ravimite soetamiseks ettenähtud summat,vähendades tuberkuloosi ravimite eelarvet. Muudatus on tingitud sellest, etravimitootja Glaxo Wellcome lõpetas teatud ravimi tasuta jagamise imikutele,mistõttu on tekkinud vajadus lisaressursside järele.

14. Eesti Kultuurkapitali nõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: kultuuriminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu esitatakse seoses Eesti Kultuurkapitali eelmise nõukogu volitustetähtaja lõppemisega 8. detsembril 2003. aastal. Eesti Kultuurkapitali nõukoguon 11-liikmeline ja nõukogusse kuulub kultuuriminister esimehena,kultuuriministri nimetatud esindaja, rahandusministri nimetatud esindaja ja igasihtkapitali nõukogu poolt nimetatud esindaja. Eesti Kultuurkapitali nõukoguesimeheks nimetatakse kultuuriminister Urmas Paet. Nõukogu liikmeteksnimetatakse: arhitektuuri sihtkapitali esindaja Andres Kurg; näitekunstisihtkapitali esindaja Andres Laasik; kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitaliesindaja Leonhard Lapin; rahvakultuuri sihtkapitali esindaja Aarne Saluveer;audiovisuaalse kunsti sihtkapitali esindaja Riina Sildos; rahandusministeeriumiasekantsler Tauno Tats; kirjanduse sihtkapitali esindaja Asta Trummel;helikunsti sihtkapitali esindaja Jaan-Eik Tulve; kultuuriministri ettepanekuljätkab Raplamaa maakondliku ekspertgrupi esimees Jaan Urvet; kehakultuuri jaspordi sihtkapitali esindaja Enn Veskimägi.

15. Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelseprogrammi üheaastaste rahastuslepingute 2002 ja 2003 Euroopa Ühendust esindavaEuroopa Ühenduste Komisjoni ja Eesti Vabariigi vahel eelnõude heakskiitmine javolituste andmine
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks lepingute projektid, mis sõlmitakse Eestimaaelu ja põllumajanduse arenguprogrammi elluviimiseks, ning volitatakserahandusminister Taavi Veskimäge neile alla kirjutama. Eelnõu eesmärgiks onvastavalt komisjoni ja Eesti Vabariigi vahel 28. mail 2001. a sõlmitudmitmeaastasele rahastuslepingule sätestada nende rahaliste kohustuste suurus,mille Ühendus võtab 2002. ja 2003. aastal põllumajanduse ja maaelu arendamiseprogrammi ning selle muudatuste rakendamisel Eesti Vabariigis, ning kehtestadanimetatud kohustuste kehtimisaeg. 2002. aasta rahastuslepinguga eraldabkomisjon Eestile 2002. aastaks SAPARDi toetust 12 942 243 eurot ning kohustusekehtivusajaks on 31. detsember 2004. aasta. Mitmeaastases rahastuslepingus lisataksetäpsustused projektide valikukriteeriumide ja valiku teostaja, võlgnevustemenetlemise, hangitavate teenuste, tööde, masinate ja kaupade päritolu kohta.Samuti lisatakse erakordseid loodusõnnetusi puudutav artikkel ja kaasnevadnõuded, kus sätestatakse võimalus anda põhjendatud taotluse alusel loodusõnnetusepiirkondade projektide jaoks tähtajaline luba Ühenduse avaliku sektorikaasfinantseerimise määrade suurendamiseks üle programmis kehtestatudpiirmäärade. Mitmeaastasesse rahastuslepingusse lisatakse artikkel "EuroopaLepingud", mis reguleerib riigiabi vastavust Euroopa Lepingu sätetele. 2003.aasta rahastuslepinguga eraldab komisjon Eestile 2003. aastaks SAPARDi toetust13 070 615 eurot ning kohustuse kehtivusajaks on 31. detsember 2006. aasta.2003. aasta rahastuslepingus sätestatud 2000., 2001. ja 2002. aastarahastuslepingute muudatused pikendavad vastavate lepingute rahalistekohustuste kehtivuse aegu. 2000. aasta kohustuse tähtaega pikendatakse 31.detsembrini 2004, 2001. aasta kohustuse tähtaega 31. detsembrini 2005 ja 2002.aasta kohustuse tähtaega 31. detsembrini 2006. Lepingud jõustuvad päeval, millepingupooled on teineteist teavitanud lepingute jõustumiseks vajalikeprotseduuride täitmisest. Rahastuslepingute aluseks on mitmed Euroopa Liiduõigusaktid.

16. Vabariigi Valitsuse esindajate nimetamine osalemiseksmaailma infoühiskonna alasel tippkohtumisel
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland, majandus- ja kommunikatsiooniministerMeelis Atonen
Tüüp: korralduse eelnõu
Vabariigi Valitsus nimetab delegatsiooni koosseisu, kes osaleb 10.-12.detsembrini 2003. a. Genfis ÜRO peasekretäri egiidi all toimuval maailmainfoühiskonna alasel tippkohtumisel. Delegatsiooni kuuluvad majandus- jakommunikatsiooniministri nõunik Andrus Aaslaid, majandus- jakommunikatsiooniministeeriumi nõuniku kohusetäitja Mait Heidelberg,suursaatkonna III sekretär Eesti Vabariigi Alalises Esinduses Genfis Ann Hänni,erakorraline ja täievoliline suursaadik Eesti Vabariigi Alalises EsindusesGenfis Clyde Kull, Baltic Computer Systems koolituse nõukogu esimees Ants Sild,eRiigi Akadeemia Sihtasutuse direktor Ivar Tallo. Delegatsiooni eesotsas onkokkuleppeliselt Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel. Presidenti saadavadPresidendi Kantselei direktor Tarmo Mänd, Presidendi Kantselei välisosakonnajuhataja Peeter Miller, Vabariigi Presidendi avalike suhete nõunik Eero Raun,Presidendi Kantselei protokolliosakonna juhataja Andrei Birov, vanemkäsundusohvitser Endrik Mõistlik, Vabariigi Presidendi ihukaitsja Allar Karuning tõlk Karin Sibul. Arvestades infoühiskonnaga seotud küsimuste ulatust,tehakse delegatsioonile ülesandeks kaasata oma tegevusse võimalikult paljudeerinevate infoühiskonna osapoolte, sealhulgas meedia esindajaid. Delegatsioonvõi vajadusel selle üksikud liikmed, peavad Genfis paikneva Eesti VabariigiAlalise Esinduse koordineerimisel võtma osa nõupidamistest, töörühmade tööst jadiskussioonidest, tutvustama Eesti infoühiskonna arenguid ning valmistamaesitamiseks ette Eesti infopoliitikast lähtuvaid seisukohti. 2002. aastalalgasid ettevalmistused maailma infoühiskonna alaseks tippkohtumiseks, milleeesmärk on tuua kokku kiirelt areneva infoühiskonna osapooled (valitsuse jaerasektori esindajad, valitsusvälised organisatsioonid, meedia jt.), et arutadainfoühiskonna võimaluste ja tuleviku üle ning võtta vastu osapoolte huvearvestav tegevusplaan. Infoühiskonna alane tippkohtumine peetakse ÜhinenudRahvaste Organisatsiooni peasekretäri egiidi all kahes osas: 10.-12.detsembrini 2003. a Genfis (põhimõtete deklaratsioon ja tegevusplaan) ning2005. a Tuneesias (tegevusplaani elluviimine).

17. "Eesti Vabariigi valitsuse, NATO arendusstaabi ülemjuhatuse jaLiitlasvägede Euroopa ülemjuhatuse peakorteri vastastikuse mõistmisememorandumi vastuvõtva riigi panuse kohta NATO operatsioonide läbiviimisel"eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse nimetatud memorandumi eelnõu heaks ja volitataksekaitseväe juhatajat viitseadmiral Tarmo Kõutsi kirjutama Vabariigi Valitsusenimel nimetatud memorandumile alla. Memorandumi eesmärk on operatiivsetepaiknemiskohtade rajamiseks ja vastuvõtvas riigis viibivatele või sellestriigist toetatavatele relvajõududele vastuvõtva riigi toetuse tagamisekspoliitika ja protseduuride väljatöötamine. Kui seni on tavaks olnud sõlmidaanaloogne leping enne iga õppust, siis käesolev memorandum kaotab sellisevajaduse. Käesolevat memorandumit rakendatakse kõikides NATO operatsioonides,sealhulgas ka relvastatud konfliktides. Memorandum sätestab tingimused, midaEesti peab NATO vägesid vastuvõtva riigina tulevikus täitma. Samas tulebarvestada, et sarnased tingimused kehtivad NATO liikmest vastuvõtvale riigilejuhul, kui Eesti oma väed sellesse riiki saadab. Seega aitab memorandum EestitNATO süsteemi siduda ja võimaldab tulevikus reaalse sõjalise koostöö tegemistalliansiga. Memorandumis sätestatakse Eesti Vabariigi, NATO väejuhi ja saatvateriikide õigused ja kohustused vastuvõtva riigi toetuse edukaks planeerimiseksja tagamiseks, sealhulgas vastuvõtva riigi kohustused oma ressurssidekontrollimise ja korraldamise osas, asjaomase NATO väejuhi teavitamise osastoetusega seotud võimalustest ja vajakajäämistest, relvajõududele arstiabi jahambaravi osutamise osas ning lisadokumentide väljatöötamisel NATO väejuhtidelekoopiate edastamise osas. NATO väejuhi kohustus on lisadokumentides võimalikulttäielikult vajaliku toetuse tüübi, koguse ja kvaliteedi määratlemine,vastuvõtva riigi informeerimine mistahes asjaolude muutumisest, ühiserahastamise võimalikkuse ja selle tingimuste vastuvõetavuse otsustamine,vastuvõtva riigi toetuse eest rahalise hüvitamise tagamine. 5. augustil 2003. akiitis Vabariigi Valitsus heaks "Eesti kui vastuvõtva riigi toetusekontseptsiooni". Vastuvõtva riigi toetus on kontseptsiooni kohaselt tsiviil- jasõjaväeline toetus (kaasa arvatud varustus, rajatised, teenused ja muu sarnanetoetus), mida vastuvõttev riik osutab rahu ajal ning häda-, kriisi- jakonflikti olukorras NATO-le ja teistele sõbralikele vägedele jaorganisatsioonidele, mis paiknevad või tegutsevad vastuvõtva riigimaismaaterritooriumil, territoriaalvetes või õhuruumis või läbivad neid.

18. ""Eesti Vabariigi valitsuse, NATO arendusstaabi ülemjuhatuse jaLiitlasvägede Euroopa ülemjuhatuse peakorteri vastastikuse mõistmisememorandumi vastuvõtva riigi panuse kohta NATO operatsioonideläbiviimisel" ratifitseerimise seaduse" eelnõu
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: seaduse eelnõu
Nimetatud memorandumi eesmärk on operatiivsete paiknemiskohtade rajamiseks javastuvõtvas riigis viibivatele või sellest riigist toetatavatele relvajõududelevastuvõtva riigi toetuse tagamiseks poliitika ja protseduuride väljatöötamine.Kui seni on tavaks olnud sõlmida analoogne leping enne iga õppust, siiskäesolev memorandum kaotab sellise vajaduse. Käesolevat memorandumitrakendatakse kõikides NATO operatsioonides, sealhulgas ka relvastatudkonfliktides. Memorandum sätestab tingimused, mida Eesti peab NATO vägesidvastuvõtva riigina tulevikus täitma. Samas tuleb arvestada, et sarnasedtingimused kehtivad NATO liikmest vastuvõtvale riigile juhul, kui Eesti omaväed sellesse riiki saadab. Seega aitab memorandum Eestit NATO süsteemi sidudaja võimaldab tulevikus reaalse sõjalise koostöö tegemist alliansiga.Memorandumis sätestatakse Eesti Vabariigi, NATO väejuhi ja saatvate riikideõigused ja kohustused vastuvõtva riigi toetuse edukaks planeerimiseks jatagamiseks, sealhulgas vastuvõtva riigi kohustused oma ressurssidekontrollimise ja korraldamise osas, asjaomase NATO väejuhi teavitamise osastoetusega seotud võimalustest ja vajakajäämistest, relvajõududele arstiabi jahambaravi osutamise osas ning lisadokumentide väljatöötamisel NATO väejuhtidelekoopiate edastamise osas. NATO väejuhi kohustus on lisadokumentides võimalikulttäielikult vajaliku toetuse tüübi, koguse ja kvaliteedi määratlemine,vastuvõtva riigi informeerimine mistahes asjaolude muutumisest, ühiserahastamise võimalikkuse ja selle tingimuste vastuvõetavuse otsustamine,vastuvõtva riigi toetuse eest rahalise hüvitamise tagamine.

19. Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 13 "Töövahendikasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu eesmärk on kehtestatavate nõuete abil muuta ajutiste kõrgtöödetegemiseks ettenähtud töövahendite kasutamine töötajale ohutumaks. Kõrgtöödseavad töötajate ohutuse ja tervise suurde ohtu, eelkõige ohustavad neidkõrgelt allakukkumised ja muud tõsised tööõnnetused, mis moodustavad suure osakõikidest õnnetustest, eriti surmaga lõppenud õnnetustest. Eelnõu vajalikkustnäitab fakt, et tööinspektsiooni andmetel suureneb aasta-aastalt töövahenditemittekorrasolekust, nende ebaõigest kasutamisest või ohutusnõuete eiramisesttulenev raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud tööõnnetuste arv.Käesolevad nõuded on suunatud tööandjale, kes peab tagama, et töötaja kasutusseantav töövahend oleks ohutu kogu kasutusaja vältel, sobiks tööülesandetäitmiseks ning et selle kasutamisel arvestatakse töökoha olusid. Lähtutaksesellest, et töövahend on töösüsteemi üks komponent, mida tuleb käsitada koostöösüsteemi teiste osadega nagu töötaja, töökeskkond, tööprotsess, tööülesanne,töökorraldus. Redelid, tellingud, köied ja trossid on kõrgtöödel kõigesagedamini kasutatavad töövahendid ja seetõttu sõltub seda laadi töögategelevate töötajate ohutus ja tervis suurel määral nimetatud vahendite õigestkasutamisest. Eelnõuga määratakse kindlaks, mil viisil saavad töötajad selliseidtöövahendeid kõige ohutumalt kasutada. Eelnõu kohaselt võib redeleid kõrgtöölkasutada töötamiskohana üksnes erandjuhul, kui muude ohutumate vahenditekasutamine ei ole õigustatud vähese ohu, lühikese kasutusaja või kohapealseteolude tõttu, mida tööandja ei saa muuta. Vastavalt eelnõule võib köisi jatrosse kõrgtööl kasutada üksnes juhul, kui riskianalüüs näitab, et see on ohutuja kui muude vahendite kasutamine ei ole võimalik.

20. Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määruse nr 69 "Eritalitusesõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord" muutmine
Esitaja: kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõus tehakse ettepanek arvata sõjaväepolitsei sõidukid ja kaitseväekiirabisõidukid eritalituse sõidukiteks. Seletuskirja kohaselt vajaduse lugedasõjaväepolitsei sõidukid ja kaitseväe kiirabisõidukid eriõigustega eritalitusesõidukiteks tulenevad sõjaväepolitsei ja kaitseväe meditsiiniteenistusejärgmistest funktsioonidest:
1) sõjaväepolitsei korraldab kaitseväes kõrgete väliskülaliste kaitset jaeskortimist;
2) sõjaväepolitsei korraldab ja julgestab tähtsamate või ohtlike kaitseväelisteveoste eskortimist;
3) sõjaväepolitseil on kriminaalmenetluses uurimisfunktsioon;
4) kaitseväe meditsiiniteenistus korraldab meditsiini- ja tervishoiualasttegevust kaitseväes ning üheks põhiülesandeks on kaitseväelaste ööpäevaringseõigeaegse meditsiiniabi andmine;
5) kaitseväe meditsiiniteenistus on integreeritud riigi kriisireguleerimisemehhanismi.

21. Kalalaevatunnistuse väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord ningkalalaevatunnistuse vorm
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu
Määrusega kehtestatakse kalalaevatunnistuse, samuti selle duplikaadiväljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord ning kalalaevatunnistuse vorm.Vajadus kalalaevatunnistuse järele tuleneb eelkõige Euroopa Liidu nõuetest.Kalapüügiseaduse kohaselt antakse kalalaevatunnistus kalalaevade riiklikkuregistrisse kantud kalalaevale. Kalalaevatunnistus on Eestis seega sisuliseltregistrisse kandmist tõendavaks dokumendiks, kuna tunnistuse kui dokumendiandmisel ei esitata enam täiendavaid nõudeid - registrisse kantud laev saabselle automaatselt. Eestis valitud süsteem on sarnane Soome süsteemiga. EuroopaLiidu määruste kohaselt omab ka tunnistus ise mõju, olles laevale püügiõigustandvaks dokumendiks piirkondades, kus ei nõuta eraldi püügiluba. Lubatud onsiiski ka rahvuslikud lubadesüsteemid, nagu seda on Eesti kalapüügiluba. Eestiõigusaktide lähendamisel Euroopa Liidu õigusele püüti jätta praegune toimivsüsteem nii palju samaks kui võimalik. Kalalaevatunnistus aga on vajalikEuroopa Liidu nõuete täitmiseks, tõendamaks laeva kandmist Eestikalalaevaregistrisse. Kalalaevatunnistuse annab kalalaevade riikliku registripidaja, kelleks on keskkonnaministeerium. Tunnistus antakse kalalaevaregistrisse kandmisel ning kõik registritoimingud kajastuvad ka tunnistusteandmise menetluses. Uue kalalaevatunnistuse ja duplikaadi väljastamiseks tulebvana kalalaevatunnistus tagastada. Uus kalalaevatunnistus antakse registriandmete muutumisel. Seega ei saa kalalaeval olla kahte selle kalalaeva kohtakäivat kalalaevatunnistust, vastasel juhul ei pruugi kontrolli teostavateleorganitele olla selge, millise tunnistuse andmed tõele vastavad.Kalalaevatunnistuse esiküljele kantakse andmed eesti keeles ja tagaküljeleinglise keeles, andmed saadakse kalalaevaregistrist. Kalalaevaregistripõhimääruses on registrisse kantavaid andmeid selgitatud. Määruse peamineeesmärk on viia Eesti õigusaktid kooskõlla EL õigusega. Määrusega ei kaasnemõjusid kalalaevaregistrisse kantavate laevade omanikele, sest tunnistusantakse automaatselt. Kalalaevaregistrisse juba kantud laevadele väljastataksekalalaevatunnistused hiljemalt 31. detsembriks 2003. a. Siin on arvestatudtunnistuse andja töökoormust. Registrisse on praeguseks kantud 158 laeva,millest 92 on üldpikkusega üle 24 m ja 66 üldpikkusega 12-24 m.

22. Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2003. a määruse nr 172"Kondenspiimade ja piimapulbrite koostis- ja kvaliteedinõuded ningmärgistamise erinõuded, kondenspiimadest ja piimapulbritest proovide võtmise japroovide analüüsimise meetodid" muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Tiit Tammsaar
Tüüp: määruse eelnõu
Määruses täpsustatakse kondenspiima koostist. Kehtiva määruse kohaselt võibkondenspiimale olla lisatud koort või lõssipulbrit ning tema piimakuivaineüldkogusest võib lõssipulber moodustada kuni 25%. Eelnõu kohaselt asendataksesõna "lõssipulber" sõnaga "piimapulber", mis oluliselt laiendab lisanditekasutamist kondenspiimas, kuna hõlmab ka teisi piimapulbreid (nt koorepulber,täispiimapulber jne).

23. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Sergei Gurovi (sünd. 1983) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetiKodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlusse 31. augustil 2001. a. SergeiGurov on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt ei võiEesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsustsaada sooviv isik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsuse poolt volitatudvalitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduseregistreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ningvastab kodakondsuse seaduses sätestatud tingimustele, ja esitab tõendi sellekohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellestseoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks.Sergei Gurov esitas Venemaa Föderatsiooni Peakonsulaadi Narvas tõendi, milleskinnitatakse, et Sergei Gurov vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusestjuhul, kui tema suhtes ei tuvastata Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse seadusestoodud kodakondsusest vabastamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.Sergei Gurov on täitnud ettenähtud tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ningtema suhtes ei ole tuvastatud Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise aluseksolevaid asjaolusid.

2) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo,minister Paul-Eerik Rummo
Anna Jegorova (sünd.1925) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetiKodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlusse 13. märtsil 2002. a. AnnaJegorova on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Eesti kodanik ei või olla samal ajalmõne muu riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsust saada sooviv isik kinnitabkirjalikult Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutuses ühe aastamöödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimise päevast, etta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ning vastab kodakondsuse seadusessätestatud tingimustele, ja esitab tõendi selle kohta, et ta on vabastatudsenisest kodakondsusest või vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsusesaamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks. Anna Jegorova esitasVenemaa Föderatsiooni Suursaatkonna Konsulaarosakonna Tartus tõendi, milleskinnitatakse, et Anna Jegorova vabastatakse Venemaa Föderatsioonikodakondsusest juhul, kui tema suhtes ei tuvastata Venemaa Föderatsioonikodakondsuse seaduses toodud kodakondsusest vabastamisest keeldumise aluseksolevaid asjaolusid. Anna Jegorova on täitnud ettenähtud tingimused Eestikodakondsuse saamiseks ning tema suhtes ei ole tuvastatud Eesti kodakondsuseandmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.

3) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Kristina Narsavidze (sünd.1982) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetiKodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlusse 25. oktoobril 2002. a. KristinaNarsavidze on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt eivõi Eesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Eestikodakondsust saada sooviv isik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsuse pooltvolitatud valitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamisesooviavalduse registreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eestikodakondsust ning vastab kodakondsuse seaduses sätestatud tingimustele, jaesitab tõendi selle kohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest võivabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatudkodakondsuseta isikuks. Kristina Narsavidze esitas Venemaa FöderatsiooniSuursaatkonna tõendi, milles kinnitatakse, et Kristina Narsavidze vabastatakseVenemaa Föderatsiooni kodakondsusest juhul, kui tema suhtes ei tuvastataVenemaa Föderatsiooni kodakondsuse seaduses toodud kodakondsusest vabastamisestkeeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Kristina Narsavidze on täitnudettenähtud tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ning tema suhtes ei oletuvastatud Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.

4) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Olga Sjukkalova (sünd.1980) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetiKodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlusse 8. augustil 2002. a. OlgaSjukkalova on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt eivõi Eesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Eestikodakondsust saada sooviv isik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsuse pooltvolitatud valitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamisesooviavalduse registreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eestikodakondsust ning vastab kodakondsuse seaduses sätestatud tingimustele, jaesitab tõendi selle kohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest võivabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatudkodakondsuseta isikuks. Olga Sjukkalova esitas Venemaa Föderatsiooni PeakonsulaadiNarvas tõendi, milles kinnitatakse, et Olga Sjukkalova vabastatakse VenemaaFöderatsiooni kodakondsusest juhul, kui tema suhtes ei tuvastata VenemaaFöderatsiooni kodakondsuse seaduses toodud kodakondsusest vabastamisestkeeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Olga Sjukkalova on täitnud ettenähtudtingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ning tema suhtes ei ole tuvastatudEesti kodakondsuse andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.

5) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Oleg Zimovski (sünd. 1965) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetiKodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlusse 21. oktoobril 2002. a. OlegZimovski on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt ei võiEesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsustsaada sooviv isik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsuse poolt volitatudvalitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduseregistreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ningvastab kodakondsuse seaduses sätestatud tingimustele, ja esitab tõendi sellekohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellestseoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks.Oleg Zimovski esitas Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonna tõendi, milleskinnitatakse, et Oleg Zimovski vabastatakse Venemaa Föderatsioonikodakondsusest juhul, kui tema suhtes ei tuvastata Venemaa Föderatsioonikodakondsuse seaduses toodud kodakondsusest vabastamisest keeldumise aluseksolevaid asjaolusid. Oleg Zimovski on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtudtingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ning tema suhtes ei ole tuvastatudEesti kodakondsuse andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.

24. Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2003. a korralduse nr 114-k"Valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutustetegevuskulude jaotus 2003. aastal" muutmine
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt täpsustatakse sotsiaalministeeriumi ja kultuuriministeeriumi 2003.a tegevuskulude jaotust haldusala asutuste tegevuskulude sisemise jaotuse osaspersonalikuludeks ja majandamiskuludeks. Kultuuriministeerium taotleb tegevuskuludejaotuse muutmist seoses tegelike kulude arvestamise ja eelarveklassifikaatorikasutusele võtmisel tekkinud vahega. Ministeeriumi majandamiskuludesseplaneeriti kulud, mis vastavalt uuele eelarveklassifikaatorile kuuluvadpersonalikulude alla. Personalikulusid suurendatakse samuti lahkunud töötajatepuhkusekompensatsioonide väljamaksmise tõttu. Vajalik kokkuhoidmajandamiskuludeks saadakse seletuskirja kohaselt kantselei- ja inventarikuludearvelt. Sotsiaalministeerium taotleb tegevuskulude jaotuse muutmist seoses2003. aasta lisaeelarvega. Riikliku Lepitaja Kantselei majandamiskuludestsuunati vahendeid kantselei sõiduauto liisingu intressimakseteks. Selleks, ettaastada intressimakseteks suunatud summa ning viia kulude jaotus vastavusseasutuse täpsustatud kuluvajadusega, vähendatakse personalikulusid jasuurendatakse sama summa võrra majandamiskulusid.

25. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Rapla VallavalitsuseleRapla kalmistu hoone taastamise kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist RaplaVallavalitsusele 290 000 krooni Rapla kalmistu hoone taastamiskulude katteks.9. märtsil 2003. a. toimus tulekahju Rapla vallas asuvas Rapla kalmistu hoones.Tulekahju tagajärjel hävines täielikult kalmistu hoone katus (sarikad,roovitus, plekk-kate) ning pääs pööningule. Kasutuskõlbmatuks muutus korsten.Osaliselt said kahjustada laetalad, millede pealmised pinnad söestusid ningväljavahetamist vajas neist umbes 20%. Kalmistupoolne tuulekoda hävines peatäielikult. Kustutamisveest sai kannatada saali lagi ja siseviimistlus. Samutisai kannatada kalmistu kontoriruumi siseviimistlus, osaliselt põles ära seinasisevooder. Täielikult hävines elektrisüsteem kalmistupoolses tuulekojas japööningul, mujal osaliselt. Pärast põlengut tellis Rapla Vallavalitsus kalmistuhoone taastamiseks renoveerimisprojekti Valtu Projekt OÜ-lt. Projekti kohaselton hoone renoveerimine jaotatud kolme etappi, millest esimese etapina teostatikäesoleva aasta juunis põlengujärgne koristus, kahjustatud osade lammutus,hoone katuse ja vahelae konstruktsioonide vahetus ning korstna ehitus.Paigaldati uus sisendkaabel, maandus, elektrikilp ja osaliselt majasiseneelektri installatsioon. Teise etapina, milleks Rapla Vallavalitsus rahataotleb, taastatakse välisvooder, vahetatakse uksed ning aknad ja taastataksepõhikorruse ruumid. Kolmanda etapina on tulevikus kavas taastada kalmistumajateine korrus, ehitada sisetrepp ja soojustada sokkel. OÜ Amparise pooltkoostatud kulukalkulatsiooni järgi on teise etapi tööde maksumus 335 830krooni, millest 45 830 krooni katab Rapla vald omavahendite arvel ja 290 000krooni taotletakse Vabariigi Valitsuse reservist. Kuna tegemist on ettenägematukuluga, ei ole Rapla Vallavalitsusel võimalik oma 2003. a eelarvest kalmistuhoone renoveerimiseks täies ulatuses vahendeid eraldada. Arvestades kujunenudolukorda toetab rahandusministeerium kalmistu hoone renoveerimistööde kuludeosaliseks katteks Vabariigi Valitsuse reservist.

26. Kandidaadi esitamine EestiVabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametikohale
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kinnine punkt, vastavaltdiplomaatilisele tavale avalikustatakse suursaadiku nimi, kui president onsuursaadiku ametisse nimetanud.

27. "Kiirgusseaduse" eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: seaduse eelnõu
Kiirgusseaduse eesmärk on sätestada põhilised ohutusnõuded inimese ja keskkonnakaitsmiseks ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest ning pädevate asutuste jaisikute õigused ja kohustused ioniseeriva kiirguse käsutamisel. Kiirgusseaduseeelnõu koostamise tingis vajadus viia kiirguskaitsealased õigusaktid kooskõllaEuroopa Liidu õigusega ning lahendada kitsaskohad ja puudujäägid, mis onilmnenud kehtiva kiirgusseaduse rakendamisel ning rakendusaktide koostamisel.Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA), mille liikmeks Eesti Vabariikon, seisukoha järgi peaks kiirgusohutuse alal nimetatama pädev asutus, millepõhilisteks kohustusteks ja õigusteks on:
1) koostada, kehtestada ja täiendada kiirguskaitsealaseid õigusakte jajuhendeid;
2) vaadata läbi ja teha vajadusel ettepanekud kiirgusohutuse tingimusteparendamiseks;
3) anda kiirgustegevuslube;
4) viia läbi kiirgusohutuse riiklikku järelevalvet;
5) rakendada meetmeid likvideerimaks kiirgusohutuse nõuete eiramine;
6) teha vajadusel ettekirjutusi õigusaktidega sätestatud nõuete võikiirgustegevusloas antud tingimuste täitmise tagamiseks;
7) omada ligipääsu kõikidele objektidele, kus asuvad või võivad asudakiirgusallikad.
Kehtiva kiirgusseaduse kohaselt on pädevaks asutuseks Kiirguskeskus. Samas eisaa Kiirguskeskus riigiasutusena täita kõiki IAEA poolt nõutud pädeva asutusefunktsioone. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt vastutab kiirguskaitsetagamise eest keskkonnaministeerium. Keskkonnajärelevalve seadusest tulenevaltteostab keskkonnajärelevalvet keskkonnainspektsioon. Seetõttu on eelnõuspädevate asutustena sätestatud keskkonnaministeerium ja keskkonnainspektsioon.Kiirguskeskuse ülesandeks jääb keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevariigiasutusena erinevate kiirgusalaste teenuste osutamine, sealhulgaskiirgustegevusloa taotluses esitatud andmete tegelikule olukorrale vastavusekontrollimine, registrite pidamine jm. Seaduseelnõu sätestab üldised nõudedkiirgusohutuse riiklikule arengukavale ning kohustuse keskkonnaministeeriumileesitada see iga 10 aasta järel Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.Sätestatakse kiirgustegevusloa taotlemiseks vajalikud andmed ja tingimused ningesitatakse kiirgustegevusluba nõudvate kiirgustegevusalade mitteammendavloetelu. Võrreldes kehtiva seadusega on põhjalikumalt lahti kirjutatudkiirgustegevusloa andmisest keeldumise, kiirgustegevusloa muutmise ja kehtetukstunnistamise alused. Eelnõu sätestab kiirgustegevusloa omaja põhikohustusedkiirgusohutuse tagamisel, samuti kiirgusohutuse tagamise meetmed nii elanike jakiirgustöötajate kaitsel kui ka meditsiinikiirituse käsutamisel. Antaksekaitsemeetmete rakendamise printsiibid ja volitusnorm sekkumis- jategutsemistasemete ning hädaolukorrakiirituse piirmäära kehtestamiseks.Sätestatakse põhinõuded radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, üleandmiseks,sisse-, välja- ja läbiveoks. Nähakse ette vastutuse määrad seadusesäteterikkumiste eest.

28. Informatsioon Euroopa Liidu haridus-, noorsoo- ja kultuuriministritenõukogu 24. ja 25. novembril 2003. a toimunud istungi kohta
Esitaja: kultuuriminister Urmas Paet
Valitsus kuulab ära kultuuriministri informatsiooni Euroopa Liidu haridus-,noorsoo- ja kultuuriministrite nõukogu 24. ja 25. novembril 2003. a toimunudistungi kohta.

29. Informatsioon Euroopa Liidu justiits- jasiseministrite nõukogu 27. ja 28. novembril 2003. a toimunud istungi kohta
Esitaja: siseminister Margus Leivo
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Valitsus kuulab ära siseministri esitatud informatsiooni Euroopa Liidujustiits- ja siseministrite nõukogu 27. ja 28. novembril 2003. a toimunudistungi kohta.

30. Toomas Kivimägi teenistusest vabastamine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: korraldus

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-