Valitsuse 05.11.2002 istungi kommenteeritud päevakord.

04.11.2002 | 00:00

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 5. novembril  2002. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutudaja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: TexVertmann  693 57141 ja Hanna Hinrikus  693 5792.

1. "Notariaadiseaduse, notari tasu seaduse, tõestamisseaduse, vandetõlgiseaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: seaduse eelnõu
Seaduseelnõu sisaldab endas kahesuguseid muudatusi. Esimest liiki muudatusedtulenevad Eesti peatsest ühinemisest Euroopa Liiduga. Notariaadiseadusesse ja notaritasu seadusesse lisatakse täiendused, mis on tingitud välisriigi kohtuotsusteja muude täitmisele kuuluvate ametlike dokumentide täitmise ja tunnustamiseõiguslike aluste muutumisest Eestis ühinemisel Euroopa Liiduga. Eelnõugalisatakse notari ametitoimingute loetelusse tunnistuste väljastaminenotariaaldokumendi kohta, mis on Eesti õiguse kohaselt täitedokumendiks ningmääratakse kindlaks tunnistuse koostamise tasu. Eelnõu teiste peamistemuudatuste eesmärgiks on seadusega notariaalsele tõestamismenetlusele esitatudnõuete konkretiseerimine vastavalt notarite praktikas esile kerkinudvajadustele.

2. "Riigisaladuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, apellatsiooni ja kassatsioonikriminaalkohtumenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku,halduskohtumenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse koodeksi muutmiseseaduse" eelnõu
Esitaja: siseminister Ain Seppik
Tüüp: seaduse eelnõu
Seaduseelnõu on välja töötatud eesmärgiga sätestada neljas ehk"piiratud" riigisaladuse tase, mille vajadus tuleneb Eesti Vabariigipoolt seatud eesmärgist liituda NATO-ga. Eelnõus tehakse ka ettepanek viia riigisaladusseadus kooskõlla hädaolukorraks valmisoleku seadusega, tagamakskriisireguleerimisega seotud teabe senisest parem kaitse. Samuti tehakseettepanek muuta riigisaladuse seadust seoses vajadusega muutaKaitsepolitseiameti struktuuri ja vabastada riigisaladuse kaitse komisjonliigsetest kohustustest, mis ei ole seaduse ja selle komisjoni töö korraldusemõttes primaarsed. Seaduseelnõus on ettepanek kehtestada neli riigisaladusetaset ning julgeolekukontrolli protseduur sellele juurdepääsuks.

3. Seisukoha andmine "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse jaVabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse" eelnõu (1190 SE) kohta
Esitajad: siseminister Ain Seppik, justiitsminister Märt Rask, rahandusministerHarri Õunapuu
Tüüp: seisukoha andmine
Valitsus arutab Keskerakonna fraktsiooni ja Reformierakonna fraktsiooni poolt10. oktoobril 2002. a algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse jaVabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=022830014&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

4. 2003. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: korralduse eelnõu
Riiklik statistika on kokkuvõtlik ja üldistatud andmestik, mis saadakseriiklike statistiliste vaatluste korraldamisel andmete kogumise jasüstemaatilise töötlemise tulemusena. Riiklik statistika kajastab Eestimajanduse, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja keskkonna seisundit ning sellestoimuvaid muutusi. Vabariigi Valitsus kinnitab igaks aastaks riiklikestatistiliste vaatluste loetelu vaatluste korraldajate kaupa, välja arvatudEesti Panga poolt korraldatavate vaatluste kohta.

5. Tolliametile 2002. aastal makstava täiendava tulemustasu väljamaksmisekord ja tingimused
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: määruse eelnõu
Vabariigi Valitsusel on õigus suurendada 2002. aasta riigieelarves kajastatudsummat Maksuametile ja Tolliametile täiendavaks tulemustasuks kuni 20% ulatusessummast, mis ületab Maksuameti ning Tolliameti poolt tehtud ettekirjutustetulemusel (v.a trahvid ja intressid) viimase viie aasta keskmistriigieelarvesse laekunud summat. Täiendavate tulemustasude väljamaksmise korraja tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus. Maksuametile on Vabariigi Valitsusanaloogse määruse kehtestanud. Samu põhimõtteid on arvestatud ka käesolevaeelnõu koostamisel. Täiendava tulemustasu maksmise eesmärgiks on täiendavamotivatsiooni loomine maksuhaldurile, kelle tegevuse tulemusena suurendatakseriigieelarve tulusid. Täiendava tulemustasu maksmise võimalus on suunatud kogusüsteemi efektiivsemale toimimisele, mille eesmärgiks on tõhustada maksudelaekumist ja suurendada riigitulude kasvu. Määruse eelnõu kohaselt makstaksetäiendav tulemustasu välja üks kord aastas, maksmise otsustamiseks esitabTolliamet Rahandusministeeriumile aruande 17. detsembriks 2002. a. Tulemustasueraldamise otsustamise korral määrab rahandusminister protsendimäära, milleulatuses tulemustasu makstakse. Tolliameti ametnikele täiendava tulemustasumääramise ja väljamaksmise otsustab Tolliameti peadirektor, arvestadesteenistusülesannete iseloomu ja töötulemusi.

6. Looduskaitsealade kaitse alla võtmine ja looduskaitsealadekaitse-eeskirjad
1) Laidevahe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Laidevahe looduskaitsealakaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Keskkonnaministeeriumi poolt algatatud kaitseala moodustamise põhieesmärk on Ikategooria kaitsealuse liigi - merikotka - püsielupaiga ja ürgmetsailmelisepuistu kaitse ning veelindude ja nende elupaikade kaitse. Merikotkas on loodavakaitseala mail pesitsenud teadaolevalt alates 1995. aastast. Kaitsealal kehtimahakkav sihtkaitsevööndirethiim tagab merikotka pesitsemiseks vajalikulooduskeskkonna ja tähtajaline liikumiskeeld vähendab juhuslikku häirimist. Kaitsealamoodustatakse märgalade kompleksi - Laidevahe lahe ja saarestiku ningjäänukjärvede kaitseks, ohustatud poollooduslike koosluste säilitamiseks jataastamiseks ning haruldaste liikide elu- ja kasvupaikade kaitseks.Rahvusvahelises mastaabis on tegu linnualaga ning samuti vastab piirkondrahvusvahelise tähtsusega märgala kriteeriumidele.
Laidevahe looduskaitseala pindala on ligikaudu 2424 ha, millest eramaamoodustab ca 181 ha. Kaitseala maa-ala kuulub seitsmesse sihtkaitsevööndisse jakolme piiranguvööndisse. Määruse jõustumisele peab järgnema erinevatemaamaksumäärade kinnitamine, mis tuleneb määrusega kehtestatavatestmajanduspiirangutest. Sellega korrigeeritakse ühtlasi valdade eelarvesselaekuva ja riigi eelarvest kompenseerimist vajava maamaksu suurust.

2)Leidissoo looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Leidissoo looduskaitsealakaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Lääne Maavalitsuse ettepanekul algatatud Leidissoo looduskaitseala moodustamisepõhieesmärk on tagada Sendri soo ja Leidissoo raba baasil maastikukompleksining seal levivate liigivaeste- ja ka liigirikaste lagemadalsoode kooslustesesinevate liikide elupaikade kaitse. Leidissoo looduskaitseala moodustamise jaselle kaitse-eeskirja kohta on esitanud oma arvamuse Noarootsi, Nõva ja Oruvaldade omavalitsusüksused. Leidissoo looduskaitseala pindala on ligikaudu 6300ha, millest eramaale jääb 155,34 ha. Kaitseala maa-ala kuulub neljapiiranguvööndisse ja nelja sihtkaitsevööndisse. Määruse jõustumisele peabjärgnema erinevate maamaksumäärade kinnitamine, mis tuleneb määrusegakehtestatavatest majanduspiirangutest. Sellega korrigeeritakse ühtlasi valdadeeelarvesse laekuva ja riigi eelarvest kompenseerimist vajava maamaksu suurust.

7. Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2000. a määruse nr 392"Raadiosageduskanali, lühinumbri või numeratsioonivahemiku kasutamineavalikes huvides" muutmine
Esitaja: majandusminister ning teede-ja sideminister Liina Tõnisson
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõus tehakse ettepanek lisada määrusesse raadiosageduskanalite sagedused,mis on ettenähtud operatiivside ja liikuva mereside arendamiseks ja Päästeametiraadiosageduskanalite sagedused. Lisaks tunnistatakse kehtetuks mitmedparagrahvid seoses avalikes huvides kasutamise otstarbe muutumisega. Veellisatakse paragrahv, millega kehtestatakse täiendav vältimatu psühholoogiliseabi lühinumber 127 abi osutamiseks vene keeles.

8. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määruse nr 444 "Riigilõivutasaarveldamise kord tehniliste lubade väljastamisel" muutmine
Esitaja: majandusminister ning teede-ja sideminister Liina Tõnisson
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse eelnõu esitatakse seoses vajadusega viia pealkirjas nimetatud määrus vastavussehaldusmenetluse seadusega. Nimetatud määruse kohaselt saadetakse tehnilise loataotlejale kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist väljavõte Sideametipeadirektori käskkirjast tasaarvelduse teostamise ja tasaarveldatava summasuurusest. Tulenevalt haldusmenetluse seaduses sätestatust tehakse eelnõusettepanek teavitada taotlejat posti teel väljastusteatega tähtkirjaga võilihtkirjaga või elektrooniliselt kolme tööpäeva jooksul käskkirja jõustumisepäevast arvates.

9. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Esitaja: haridusminister Mailis Rand
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on muuta Valitsuse 16. mai 2001. a määrust nr 164"Kohustusliku eesti keele oskuse tasemed äriühingute,mittetulundusühingute ja sihtasutuste töötajatele ning füüsilisest isikustettevõtjatele" ja Vabariigi Valitsuse 16. augusti 1999. a määrust nr 249"Kohustusliku eesti keele oskuse tasemete, eesti keele tasemeeksami eelsetekonsultatsioonide ulatuse ja korra ning eesti keele oskuse tunnistuse vormikinnitamine".  Määruste kohaseltloetakse 1. juulini 2002. a keeleoskuskategooriad A, B ja C vastavateks eestikeele oskuse algtasemele, keeleoskuskategooria D vastavaks eesti keele oskusekesktasemele ning keeleoskuskategooriad E ja F vastavateks eesti keelekõrgtasemele. Keeleseaduse muutmise ning keeleseaduse ja riigilõivuseadusemuutmise seaduse § 6 kehtetuks tunnistamise seadusega pikendatikategooriatunnistuste kehtivustähtaega 1. jaanuarini 2004. a. Seetõttu on vajaka eelpool nimetatud Vabariigi Valitsuse määrustes sätestada tähtajaks, milleniloetakse keeleoskuskategooriad vastavateks eesti keele oskuse tasemetele, 1.jaanuar 2004. a. Eelnõuga loetakse keeleoskuskategooriad eesti keele oskusetasemetele vastavateks tagasiulatuvalt 1. juulist 2002.a, kuna määruste kehtivasõnastuse kohaselt loeti keeleoskuskategooriad eesti keele oskuse tasemetelevastavateks just selle kuupäevani.

10. Eesti Rahvusraamatukogule laenu võtmise loa andmine
Esitaja: kultuuriminister Margus Allikmaa
Tüüp: korralduse eelnõu
Eesti Rahvusraamatukogu soovib võtta laenu keemiliste ja bioloogilistekahjustuste tõttu hävimisohus eesti rahvustrükiste säilimise tagamiseksväljatöötatud projekti finantseerimiseks. Rahvustrükiste säilitusprojektieesmärkideks on parandada hoidlate mikrokliimat ja säilitustingimusi, etaeglustada teavikute hävimist keemiliste ja bioloogiliste kahjustuste tõttuning luua tehnoloogiline baas teavikute konserveerimise ja mikrofilmimise mahusuurendamiseks, et edestada teavikute keemilistest ja bioloogilistestkahjustustest tingitud hävimist ning kindlustada tagatiskoopiate võimalus. Seletuskirjasmärgitakse, et Rahvusraamatukogu kogudes on praegu füüsilise kahjustusegateavikuid 14%, keemilise kahjustusega 35%, happelisel paberil 83% jahallituskahjustusega teavikuid 8%. Kogude seisund on sedavõrd halb, et kiirevahelesegamiseta hävib 10-15 aasta jooksul märkimisväärne osa rahvustrükistest.Vastavalt seletuskirjale on projekti realiseerimine kavandatud kahte etappining projekti üldmaksumus on 15 970 000 krooni. Esimese etapi maksumus on 5 923000 krooni, millest 5 000 000 krooni soovitakse katta pangalaenuga ja
923 000 krooni Rahvusraamatukogu 2003. aasta eelarvest. Teise etapi maksumus on10 047 000 krooni. Kavandatav laenusumma on 5 000 000 krooni intressiga kuni6,2% kogu laenuperioodi vältel ning tagasimakse tähtajaga 10 aastat.Rahvusraamatukogu nõukogu otsustas 4. detsembril 2001. a toetada laenutaotlust.
Pangalaenu tasumine on kavandatud raamatukogu majandustegevusest laekuvatetulude arvelt.

11. Aktsiate võõrandamine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõus tehakse ettepanek müüa teistkordsel avalikul kirjalikul enampakkumiselRahandusministeeriumi valitsemisel olevad, riigile kuuluvad AS-i HarjumaaLiinid 2 400 (66,67%) nimelist aktsiat nimiväärtusega 835 krooni (riigivararegistri registreerimisnumber 91000056), määrates aktsiate alghinnaks 2 930 000krooni. Müügi vahetuks korraldajaks määratakse Rahandusministeerium. Seletuskirjasmärgitakse, et AS-i Harjumaa Liinid aktsionäridel on kokku 3600 aktsiat,millest Eesti Vabariigile kuulub 2400 aktsiat (66,67%), Norgesbuss AS-ile 900aktsiat (25%) ja AS-ile H-Liinid 300 aktsiat (8.33%). Riigile kuuluvateaktsiate valitsejaks on Rahandusministeerium. Rahandusministeerium üritas 2001.aasta sügisel esimest korda müüa 66,67% AS-i Harjumaa Liinid aktsiaid, misebaõnnestus, kuna enampakkumise võitja ei sõlminud ühe kuu jooksulenampakkumise tulemuste kinnitamisest müügilepingut ega tasunud müügihinda.

12. Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Ain Seppik, minister Eldar Efendijev
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõuga antakse Eesti kodakondsus 194 isikule. Siseministeerium teebettepaneku anda Eesti kodakondsus kõigile nimetatud isikutele, kuna nad ontäitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused janende suhtes puuduvad seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisestkeeldumiseks.

13. Maa andmine munitsipaalomandisse
1) Maa andmine munitsipaalomandisse Saarde vallas Kamali külas
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Saarde Vallavolikogu 20. veebruari 2002. a otsuse alusel esitatud taotluskäsitleb Saarde vallas Kamali külas asuva Karjääri maaüksusemunitsipaalomandisse andmist kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseksja arenguks vajaliku maana. Munitsipaalomandisse taotletava maaüksuse pindalaon 12,82 ha, sihtotstarve - karjääride maa, maa maksustamishind 33 600 krooni. Munitsipaalomandissetaotletav maaüksus paikneb enne 1940. aasta 16. juunit eraomandis olnudmaaüksustel, mille kohta ei ole esitatud maa tagastamise, asendamise egakompenseerimise taotlusi. Taotletava maaüksuse kohta ei ole esitatud maaerastamise ega maa riigi omandisse jätmise taotlusi. Taotluses toodudpõhjenduse kohaselt on Karjääri maaüksus vallale vajalik, kuna SaardeVallavalitsuse tellimusel tehtud uuringute käigus on selgunud, et taotletavalmaaüksusel on 84 000 m^3 ulatuses kruusateede teekatte uuendamiseks sobivatkruusa. Aastane kruusa vajadus teekatte uuendamiseks on taotluse kohaselt1500-1800 m^3. Pärnu maavanem peab taotletava Karjääri maaüksusemunitsipaalomandisse andmist vajalikuks, kuna Saarde vallas on 110 kmkruusakattega ja suure koormusega munitsipaalteid.

2) Maa andmine munitsipaalomandisse Kose vallas Kose alevikus
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Kose Vallavolikogu 15. novembri 2001. a otsuse alusel esitatud taotlus käsitlebKose vallas Kose alevikus Pikk 27 a asuva maaüksuse munitsipaalomandisseandmist sotsiaalmaana. Munitsipaalomandisse taotletava maaüksuse pindala on 8111 m^2, sihtotstarve - üldmaa, maa maksustamishind 3 300 krooni. Munitsipaalomandissetaotletav maaüksus paikneb enne 1940. aasta 16. juunit eraomandis olnud maal.Maa suhtes õigustatud subjektiks tunnistatud isikule on vastavalt tema soovilekogu maa kompenseeritud. Taotletava maaüksuse kohta ei ole esitatud maaerastamise ega maa riigi omandisse jätmise taotlusi. Taotluses toodudpõhjenduse kohaselt on maaüksus vallale vajalik Pirita jõe äärde ujulast, paadisadamastja tenniseväljakutest koosneva puhkekompleksi rajamiseks.
Harju maavanem peab taotlust põhjendatuks, kuna taotletav maa-ala on sobiv Kosevalla puhkealase infrastruktuuri väljaarendamiseks.

14. Raha eraldamine
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist tormikahjustuste likvideerimisekulude katteks
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu

Valitsus arutab 4 606 950 krooni eraldamist käesolevaaasta 4. - 5. juuli tormi kahjustuste likvideerimise kulude katteks. Rahandusministeeriumtoetab kokku 1 102 104 krooni eraldamist. 4. ja 5. juuli 2002. a torm põhjustasmitmesuguseid kahjustusi Harju, Jõgeva, Lääne-Viru ja Tartu maakonnas. Eelpoolnimetatud maakondade kohalikud omavalitsused esitasid taotlusedomavalitsusasutuste hoonetele ja rajatistele, kirikutele, maakondade elanikeleja eraettevõtetele tormi poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Enim kahju tekitastorm Keila linna elanikele. Keila Linnavalitsuse poolt kahjudekindlastegemiseks moodustatud komisjoni ettepanekul vajaksid tormi põhjustatudkahjude korvamist Keila linna elanikud kokku 270 000 krooni ulatuses. Keila linnaavalike hoonete ja rajatiste kahjustuste osaliseks likvideerimiseks taotlebKeila Linnavalitsus 100 000 krooni. Kunda Linnavalitsus taotleb KundaÜhisgümnaasiumi katuse (634m^2) taastamiseks 260 000 krooni. Taotluse esitasidka Põllumajandusministeerium summas 265 500 krooni (Eesti MaaviljeluseInstituudi Juuliku katsebaasi katselauda heinaküüni ja sõnniku laadimisruumikatuste remondiks) ja EELK Keila Miikaeli kogudus summas 1 000 000 krooni(kokku hindab kogudus talle tekitatud kahju ulatuseks 3 000 000 krooni, millelõplikuks hüvitamiseks taotleb 2003. aastal 2 000 000 krooni eraldamist). Rahandusministeeriumon esitanud eriarvamuse, milles teeb ettepaneku hüvitada riigiasutustehoonetele ja rajatistele tormi poolt tekitatud kahjustuste likvideerimisegaseotud kulutused täies ulatuses, omavalitsusasutuste hoonetele ja rajatisteletekitatud kahju 50% ulatuses ning eraisikute ja mittetulundusühingute hooneteja rajatiste taastamise kulud kolmandiku ulatuses. Erandiks on EELK KeilaMiikaeli kogudus, kelle hoonete katuste taastamiseks, arvestades objektikultuuriväärtust, teeb Rahandusministeerium ettepaneku rahuldada taotlus 50%ulatuses. Äriühingutele tormi poolt tekitatud kahju hüvitamistRahandusministeerium ei toeta, sest leiab, et äriühingud peaksid oma varareeglina kindlustama. Eriarvamuses märgib Rahandusministeerium, et eraisikutepõllu- ja aiakultuuridele ning kasvavale metsale tekitatud kahjustuste ulatust,samuti murdunud pargipuude koristamiseks tehtud kulutusi pole ministeeriumileesitatud materjalide põhjal võimalik hinnata, mistõttu Rahandusministeerium eitoeta nimetatud kahjude hüvitamiseks raha eraldamist. Lisaks eeltoodule eitoeta ministeerium Pala valla elanike Ilmar Lambi ja Ilmar Värgi elumajadeletormi poolt tekitatud kahjustuste hüvitamist, kuna need hooned on kindlustatud.

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist EestiEvangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Piiskoplikule Toomkogudusele Toomkirikutornikella taastamistööde lõpetamiseks
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab 74 000 krooni eraldamist Eesti Evangeelse Luterliku KirikuTallinna Piiskoplikule Toomkogudusele Toomkiriku tornikella taastamistöödelõpetamiseks. Tallinna Toomkirik on kantud Tallinna ajaloomälestiste nimekirja.Tallinna Piiskoplik Toomkogudus alustas 2000. a kevadel koguduse eestvõtmiselToomkiriku kellade korrastamist. Seni on taastamistööde finantseerimisttoetanud Soome firma Asennusliike EL-Ringman, Tallinna Linnavalitsus,sõpruskogudus, AS Coca-Cola Eesti, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Kelladelõplikuks taastamiseks on vaja valmistada seierid ja paigaldada tornikellamehhanism. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet toetab tööde lõppetappiseierite valmistamiseks vajaliku 36 000 Eesti krooniga. Kellamehhanismisoetamiseks ja paigalduse eest tasumiseks vajatakse aga veel 74 000 Eestikrooni, mida Tallinna Piiskoplik Toomkogudus taotlebki Eesti riigilt. Siseministeeriumja Kultuuriministeerium toetavad Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse taotlust.

3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformireservfondist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile EestiKorteriühistute Liidu korteriühistuliikumise ja elamumajandusalase infolevitamisega seotud kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tagastamatutoetusena 150 000 krooni eraldamist Eesti Korteriühistute Liidukorteriühistuliikumise ja elamumajandusealase info levitamisega seotud kuludekatteks, sellest internetilehekülje arenduseks 98 800 krooni ja regionaalseinfolehe "ElamUUUdised" väljaandmiseks 51 200 krooni. Eesti KorteriühistuteLiit esitas Majandusministeeriumile taotluse 678 310 krooni eraldamiseksprojekti "Korteriühistuliikumise ja elamumajandusealase info levitamine"ellurakendamiseks. Majandusministeerium märgib oma kirjas, et peab taotlustpõhjendatuks eelkõige veebilehe osas, olles seisukohal, et selgitustöö jasüsteemse info kättesaadavus on oluline kõikidele korteriomanikele ning aitabtagada korteriühistutealase tegevuse hoogustumise.
Rahandusministeerium märgib seletuskirjas, et Eesti Korteriühistute Liidule onVabariigi Valitsus eraldanud ajakirja "Elamu" väljaandmise käivitamiseks 400000 krooni laenuna, mis on tagastatud, 280 000 krooni projekti "Omandireformikäigus tekkinud korteriühistute arengut soodustavate ja takistavate teguriteanalüüs ning korteriühistuliikumise arengukava väljatöötamine" rahastamiseksning 220 000 krooni Eesti Korteriühistute Liidu IV foorumiga seotud kuludekatteks. Projekti "Korteriühistuliikumise ja elamumajandusealase infolevitamine" raames on kavas jätkata ajakirja "Elamu" ja regionaalseteinfolehtede "ElamUUUdised" väljaandmist ning avada lehekülg internetis.Projekti eesmärk on soodustada III sektori arengut elamumajanduses, kiirendadaomandireformi, muuta korteriühistutele info kättesaadavaks erinevate kanalitekaudu. Projekti kogumaksumus on 774 070 krooni, millest Rahandusministeeriumpeab põhjendatuks Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatutoetusena150 000 krooni eraldamist, mis sisaldab internetilehekülje arenduse jahoolduse ning tasuta levitatava infolehe "ElamUUUdised" kolme avaldamata numbritoimetamise kulud. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole põhjendatud ajakirja"Elamu" toimetamisega seotud kulude (ajakiri on tasuliselt levitatav),kantselei-, transpordi- ja lähetuskulude hüvitamine tagastamatu toetusena.

4) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Riigikantseleile ministerEldar Efendijevi büroo personalikulude katteks
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab 491 190 krooni eraldamist minister Eldar Efendijevi büroo personalikuludekatteks. Riigikantselei esitas taotluse eraldada Vabariigi Valitsuse reservist491 190 krooni minister Eldar Efendijevi büroo personalikulude katteks. Seletuskirjakohaselt põhjustasid täiendavate vahendite vajaduse eelarvesse eelnevalt planeerimatakulud, mis tekkisid seoses valitsuse vahetumisega 2002. a jaanuaris. MinisterEldar Efendijevi büroost vabastatud töötajatele (8 inimest) makstud hüvitisedkoos sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega moodustavad kokku 491 190 krooni.Büroo 2002. aasta eelarves puuduvad vabad vahendid märgitud summa katmiseks.

5) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Riigikantseleile AmetlikeTeadaannete väljaandmisega seotud kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab Riigikantseleile 2 700 000 krooni eraldamist AmetlikeTeadannete väljastamisega seotud kulude katteks. Riigisekretär korraldas AmetlikeTeadannete väljaandja leidmiseks 2000. aastal ajalehtede väljaandjatelekonkursi, mille võitis Äripäeva Kirjastuse AS, kellega Riigikantselei sõlmis kavastava hankelepingu. Ametlike Teadannete väljaandmise 2002. aasta kuludeplaneerimisel võeti seletuskirja kohaselt aluseks 2001. aasta viie kuu tegelikudkulud ning selle alusel kavandati kulude suuruseks 3 500 000 krooni. 1.märtsist 2001. a jõustunud mitmete seaduste alusel avaldatavad kohtutäituritekutsed ja teated suurendasid tunduvalt Ametlike Teadannete mahtu. 2002. aastaeelarve koostamise ajal mais 2001. a ei osanud Riigikantselei vastavaid kulusidtäies ulatuses prognoosida. Ametlike Teadannete väljaandmise tegelikekskuludeks 2001. aastal kujunes 5 739 740 krooni. Käesoleva aasta 9 kuu kuludmoodustavad 7 068 052 krooni. Riigikantselei investeeringute vähendamise arvelsuurendati esimese lisaeelarvega Ametlike Teadannete väljaandmise kulusid 2miljoni krooni võrra, samuti on Riigikantselei kasutanud 890 216 kroonieelarves muude tööde ja teenuste ostmiseks ettenähtud vahenditest. Riigikassaandmetel on 31. oktoobri 2002. a seisuga aastasummast kasutatud 94,1%. Suuremasulatuses Ametlike Teadannete väljaandmisega seotud kulude katmist omaeelarvevahendite arvelt ei pea Riigikantselei võimalikuks. Sellest tulenevalttaotleb Riigikantselei Vabariigi Valitsuse reservist 2 700 000 kroonieraldamist, et katta Ametlike Teadannete väljaandmise 3 kuu(september-november) kulud. Detsembri kulud kuuluvad seletuskirja kohaseltkatmisele 2003. aasta jaanuaris 2003. a eelarve vahenditest.

6) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservistKultuuriministeeriumile Saaremaa Muusikahariduse Sihtasutuse korraldatavateKuressaare ooperipäevade kulude osaliseks katmiseks
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab Kultuuriministeeriumile 400 000 krooni eraldamist SaaremaaMuusikahariduse Sihtasutuse korraldatavate Kuressaare ooperipäevade kuludeosaliseks katmiseks. Kuressaare ooperipäevad on pikaajaline kultuuri- ja turismialanerahvusvahelise ulatusega arengukoostööprojekt. Korraldajad on kavandanudpikemaajalised tegevussuunad festivali arengukavas aastateks 2003 - 2007. Möödunudaastal esinesid ooperipäevadel kaks külalisteatrit - Peterburi Ooper ja LätiRahvusooper. Kuna vastavalt seletuskirjale etenduste tasuks planeeritud kuludsuurenesid ligi kolm korda võrreldes eelmise aastaga ja 2001. aasta lõpukstekkinud kahjumit summas 857 781 krooni ja seoses sellega tekkinud võlgakustutada ei suudetud, siis 2002. aasta ürituse korraldamisele asuti jubasõlmitud lepingutega ja ületulnud võlakohustustega. Edasine Kuressaareooperipäevade saatus sõltub suurel määral võlgade tasumisest. Võlakohustusedkokku moodustavad 719 779 krooni, märgitakse seletuskirjas. Festivalil ontoetajaid riiklikul ja regionaalsel tasandil (Kuressaare Linnavalitsus, SaarteProgramm, Kultuurkapital).

15. Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohtaseisuga 30.09.2002
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Riigieelarve seaduse kohaselt peab Rahandusministeerium stabiliseerimisreservikohta eraldi arvestust vastavalt eelarvelistele asutustele ettenähtudraamatupidamist korraldavatele õigusaktidele. Rahandusministeerium esitabstabiliseerimisreservi nõukogule, Riigikontrollile, Vabariigi Valitsusele jaRiigikogu rahanduskomisjonile hiljemalt iga kvartali 10. tööpäeval aruandestabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta eelmise kvartaliviimase tööpäeva seisuga. Aruande vormi on kehtestanud Vabariigi Valitsus 4.juuli 2000. a määrusega "Stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise aruandevorm". Rahandusministeerium avaldab aruande oma veebilehel hiljemalt igakvartali kaheteistkümnendal tööpäeval. Stabiliseerimisreservi varade maht on a
asta algusest kasvanud 342,5 miljonit krooni ehk 18,5 %.

16. Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse muudetud põhikirja projektiheakskiitmine
Esitaja: majandusminister ning teede-ja sideminister Liina Tõnisson
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõus on ettepanek volitada majandusminister ning teede-ja sideminister LiinaTõnissoni teostama muudetud põhikirja kinnitamiseks vajalikke õigustoiminguid.Seletuskirjas märgitakse, et Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse põhikirjapunkt 16 muudetakse ja viiakse kooskõlla riigi poolt eraõiguslike juriidilisteisikute asutamise ja nendes osalemise seadusega, mille kohaselt nimetabminister nõukogu liikmeid riigiametnike ja/või teiste asjatundjate hulgast ningmille tulemusel ei ole sihtasutuse nõukogu koosseis piiratud vaidametikohajärgselt ministeeriumide kantsleritega. Põhikirja tekstis on tehtud kamuid täpsustusi. Märgitakse, et muudatuste tegemise tingib vajadus täpsustadariigile kuuluvate sihtasutuste juhtimistegevust.

17. "Tehnoloogia arenduskeskuste programmi" programmdokumendi heakskiitmine
Esitaja: majandusminister ning teede-ja sideminister Liina Tõnisson
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Programmi väljatöötamise esimese etapina viis Majandusministeerium läbiprogrammi eeluuringu, mille tulemustest selgus, et teadus- ja ettevõtlussektoron teineteisest kaugel. Sektorite koostöö on vähene ja juhusliku iseloomuga ningteaduse seos ettevõtjate ja majandusega on ebapiisav. Seetõttu peetakse ühekspeamiseks võimaluseks tehnoloogilise arendustöö madalseisust välja aitamiseksteadus- ja ettevõtlussektori omavahelise koostöö tugevdamist. Programmieesmärgiks on ettevõtete konkurentsivõime tõstmine läbi teadus- jaarendustegevuse asutuste ja ettevõtete vahelise koostöö arendamise. Programmiväljundiks on ettevõtete ja teadlaste konsortsiumide baasil tekkinudtehnoloogia arenduskeskused, mis ühiselt defineeritud eesmärkide saavutamisenimel viivad ellu strateegilist uurimistööd. Seletuskirjas märgitakse, etprogrammi tulemusena koondatakse kriitiline mass kompetentsi ja ressursseerinevates tehnoloogilistes valdkondades, ühildatakse ettevõtete vajadused jateadusasutuste kompetents ning võimalused, paranevad teadus- ja arendustegevusestrateegilised planeerimise ja juhtimise oskused, saavutatakse ettevõtetevajadustele vastavate spetsialistide juurdekasv ning luuakse tugev alusrahvusvaheliseks koostööks. Programmdokumendis on toodud tehnoloogiaarenduskeskuste programmi eesmärgid ja oodatavad tulemused, arenduskeskustetegutsemispõhimõtted, üldtingimused tehnoloogia arenduskeskuste programmisosalejatele ning arenduskeskuse taotluse hindamiskriteeriumid. Samuti on programmdokumendiskäsitletud arenduskeskuste finantseerimise, hindamise, järelevalve ningprogrammi juhtimise küsimusi. Vastavalt seletuskirjale toimub programmielluviimine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt selleksriigieelarves Majandusministeeriumi kaudu EASile ettenähtavate vahenditearvelt.

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-