Valitsuse 05.12.2013 istungi kommenteeritud päevakord

04.12.2013 | 15:53

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10:00
Stenbocki majas, 5. detsembril 2013. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisateave: valitsuse meedianõunik Helin Vaher 693 5719.

Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja justiitsminister Hanno Pevkur.

Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.

1. Karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu aluseks on justiitsministeeriumi nn karistusõiguse revisjon, mille käigus vaadati läbi karistusõiguse kaks valdkonda, kuriteo- ja väärteoõigus ning väärteoõiguse piiritlemine haldusõigusest, täpsemalt haldussunnist.

Eelnõu laiem eesmärk on vähendada karistatavate tegude arvu ja kõrvaldada ülekriminaliseerimine.

Eelnõuga tehakse muudatused KarS-s ja haruseadustes eesmärgiga korrastada kuritegude ja väärtegude omavahelist suhet. See tähendab koosseisude täpsemat piiritlemist ja kattuvuste kõrvaldamist – üks tegu saab olla karistatav ainult kas väärteona või kuriteona.

Nii karistusseadustikus kui haruseadustes täpsustab eelnõu karistatavate tegude koosseisude kirjeldusi, et need vastaksid paremini määratletusnõudele. Viimane eeldab, et isik, kes peab normi järgi käituma, aga ka karistust kohaldav menetleja – saab üheselt aru, milline tegu on keelatud ja karistatav. Selline tegu saab olla vaid konkreetselt määratletud, mitte aga näiteks vastava haruseaduse „eeskirjade muu rikkumine“.

Muudatuste oluline eesmärk on laiendada haldussunni – ettekirjutuse, sunniraha ja asendustäitmise rakendusala ning vähendada sellega väärteokoosseisude hulka. Karistusõiguslike vahendite kasutamine on õigustatud siis, kui muud õiguslikud vahendid – tsiviilõiguslik hüvitamine ja haldussund – ei ole rakendatavad.

Et tegemist on revisjoni, mitte reformiga, siis ei ole võetud vaatluse alla teo karistatavuse aluseid ega piire karistusõiguse üldosas, samuti ei tehta põhimõttelisi muudatusi karistussüsteemis tervikuna. Sellest tulenevalt on eelnõus esitatud karistusseadustiku sätete muutmise ettepanekud, mitte ei anta uut seaduse tervikteksti.

Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma 2015. aasta 1. jaanuaril.

2. Ehitusseadustiku eelnõu
Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: seaduse eelnõu

Ehitusseadustiku eelnõu eesmärk on luua uuendatud ja erivaldkondadega kooskõlas olev ehitusseadustik.

Uus ehitusseadustik on kehtiva seaduse sisuline ja vormiline edasiarendus ning valdkonda kodifitseeriv üldseadus. Eelnõuga koondatakse erinevate valdkondade ja eriehitiste reeglid ning luuakse ühtsed õiguslikud alused, kuid ehitisele esitatavad nõuded oma olemuselt seaduses ei muutu. Koondatud on üldehitised, elektripaigaldised, sideehitised, survetorustikud ja -anumad, raudteeinfrastruktuur ning seda teenindavad rajatised, lift, köistee ja muud tõsteseadmed, teed, ehitised avalikus veekogus ning riigikaitselised ja julgeolekuasutuse ehitised. Eelnõuga sätestatakse hea ehitustava, ohutuse, keskkonnasäästlikkuse ning asjatundlikkuse põhimõtted.

Seadustest on eemaldatud dubleerivad ja vastukäivad kohustused, mis eelduslikult peaks vähendama halduskoormust ning võimaldama üksikisikul seadust selgemini rakendada. Koos toimivat ehituslikku kompleksi võib loa menetlemisel edaspidi käsitleda ühe ehitisena. Seega võib edaspidi näiteks hoone ja selle juurdepääsutee ehitusluba taotleda ühe menetluse raames, hoides kokku kõigi osapoolte aega ning loa taotleja vabaneb täiendava riigilõivu maksmisest. Kui ohutusjärelevalvealaseid kaebusi menetlevad täna nii kohalikud omavalitsused kui Tehnilise järelevalve amet, siis edaspidi menetleb ohutusjärelevalvealaseid kaebusi ainult TJA.

Varasemast põhjalikumalt on reguleeritud ka projekteerimistingimuste andmine, mis käsitleb projekteerimistingimuste sisu, andmise aluseid, menetlusi, sealhulgas menetlustähtaegu ja kaasamist. Kehtiv ehitusseadus ei ole ütle, kui suurele või millist tüüpi ehitisele projekteerimistingimused antakse. Eelnõu kohaselt on projekteerimistingimuste andmine piiratud ainult ehitusloakohustuslike hoonete või olulise avaliku huviga rajatistega.

Eelnõu karmistab tegevusõiguse saamise tingimusi ja võrdsustab ettevõtjate konkurentsitingimusi. Kõik ehitusalal tegutsevad ettevõtjad peavad olema tehtavateks töödeks pädevad. Karmistatakse ka pädevuse nõudeid: kui seni võis ehitusalal pädevaks pidada ka vastava hariduse ja töökogemusega isikut, siis edaspidi saab pädevaks pidada üksnes tõendatud pädevusega isikut.

Seadus jõustub 1. juulil 2015. a.

3. Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on Euroopa Liidu elektri siseturu direktiivi harmoneerimine. Samuti lisatakse sätted Euroopa Liidu otsekohalduvate määruste kohta, mis käsitlevad komisjoni teavitamist energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest ning energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust.

Eelnõu täpsustab põhivõrguettevõtja ja konkurentsiameti tegevust, laiendab Konkurentsiameti kui reguleeriva asutuse võimalusi edendada elektrituru toimimist ja konkurentsi.

Eelnõu on koostatud elektri siseturu direktiivi 2009/72/EÜ täpsemaks harmoneerimiseks. Samuti lisatakse sätted Euroopa Liidu otsekohalduvate määruste kohta, mis käsitlevad komisjoni teavitamist energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest (nr 617/2010) ning energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust (nr 1227/2011).

Seaduse rakendamisest otseseid tulusid riigieelarvesse ette näha ei ole. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1227/2011 tulenevad täiendavad tööülesanded konkurentsiametile, mis toovad kaasa eelarve suurenemise ca 70 000 euro ulatuses.

Seadus jõustub üldises korras.

4. Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu on koostatud Euroopa Liidu vastava direktiivi täpsemaks ülevõtmiseks siseriiklikku õigusruumi.

Seoses lähiajal võimaliku gaasihoidla ja veeldatud gaasi terminali ehitamisega sätestatakse seaduses hoidlat ja terminali puudutav regulatsioon, mis peab tagama nii hoidla kui terminali omaniku tegevuse sõltumatuse teistest tegevustest.

Direktiivi kohaselt tuleb defineerida kaitsetu tarbija mõiste. Maagaasiseadus nimetab kaitsetuks tarbijaks kodutarbija, kes saab sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetust.

Konkurentsiametile antakse õigus nõuda maagaasiettevõtjalt gaasi ülekande- või jaotamishinna ning hoidla ja terminali kasutamise hinna muutmist, kui see on vajalik tasude proportsionaalsuse ja mittediskrimineeriva kohtlemise tagamiseks. Kui gaasiettevõtja viivitab eelnimetatud muudatuste sisseviimisega, on eelnõu kohaselt konkurentsiametil õigus kehtestada maagaasiettevõtja asemel ajutised tasud ning otsustada ajutiste ja kooskõlastatud võrgutasude või metoodika erinevusest tulenevate kompenseerivate meetmete vajaduse kohta. Sellega laiendatakse reguleeriva asutuse võimalusi edendada gaasituru tõhusat toimimist ja konkurentsi ning mõjutada võrgu kulutõhusat arendamist.

Samuti näeb direktiiv ette vertikaalselt integreeritud ettevõtja mõiste defineerimise.

5. Maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: seaduse eelnõu

Maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on lahendada kehtiva seaduse redaktsiooni rakendamisel tekkinud probleeme.

Kohaliku omavalitsuse üksustel on praktikas tekkinud probleeme jätkuvalt riigi omandis olevate ehk reformimata maatükkide maksustamishinna määramisel. Kuna õigusaktides ei ole sätestatud reformimata maa maksustamishinna määramise metoodikat, on kohalikud omavalitsused määranud maatükkidele maksustamishinnad erinevatel alustel. Tagamaks reformimata maade ühetaolise maksustamine, sätestatakse eelnõus, et enne maa maakatastris registreerimist arvutatakse maatüki maamaks sihtotstarbeta maa maksustamishinna alusel.

Samuti on eelnõu eesmärk tagada maamaksu arvutamiseks vajalike andmete ühetaoline esitamine, kvaliteet ning kontrollitavus. Seetõttu sätestatakse omavalitsustele kohustus esitada alates 2015. aastast maksu- ja tolliametile maamaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed maamaksu infosüsteemi kaudu. Maamaksu infosüsteemi kogutakse maamaksu arvutamiseks vajalikud andmed teistest andmekogudest (rahvastikuregister, kinnistusraamat, maakataster, ehitisregister, äriregister, riigi kinnisvararegister, aadressiandmete süsteem) ja luuakse keskkond maamaksu alusandmete kontrollimiseks, sisestamiseks ja muutmiseks. Pärast alusandmete kontrollimist ja vajadusel täiendamist saavad omavalitsuse üksused andmed infosüsteemi kaudu esitada maksu- ja tolliametile. Maamaksu infosüsteemi kasutusele võtmisel ei ole omavalitsustel vaja enam teha kulutusi maamaksu arvutamiseks vajalike andmete kogumiseks ja haldamiseks loodud infosüsteemide töös hoidmiseks ning arendamiseks.

Kuna kehtivas seaduses on avalikus kasutuses oleva maa mõiste jäetud defineerimata, siis on selle sisustamine tekitanud kohalike omavalitsuse üksustes segadust. Eelnõuga sätestatakse seaduses sõnaselgelt avalikult kasutatavate maade loetelu. Nendeks on avaliku veekogu, avalikult kasutatava veekogu ja avalikult kasutatava tee alune maa. Samuti maa, millel on üldkasutatava maa sihtotstarve.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2015. aastal.

6. Krediidiasutuste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu peamiseks eesmärgiks on kehtestada pankadele uued kapitalinõuded. Eelnõu on seotud valitsuse tegevusprogrammiga, mille üheks eesmärgiks on kehtestada uued kapitali- ja likviidsusnõuded pankadele (Basel III).

Eelnõu põhineb 26. juunil 2013. aastal vastu võetud pangandusdirektiivil ja -määrusel, mis omakorda põhinevad rahvusvahelistel panganduse standarditel nn Basel III. Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad tugevdada finantsstabiilsust, finantssektori usaldusväärsust ning vähendada finantssüsteemi protsüklilisust.

Eelnõuga nähakse ette, et pangad ja investeerimisühingud peavad hoidma senisest rohkem kvaliteetset kapitali kindlustamaks nende suutlikkuse kahjumit katta. Samuti peavad pangad looma kahjumite katmiseks täiendavad kapitalipuhvrid.

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga täiendatakse panga üldjuhtimise korda. Kavandatud meetmed peaksid aitama vältida seda, et üksikud pangad võtavad liigselt riske ning kokkuvõttes vältida liigse riski kogunemist finantssüsteemis. Näiteks täpsustatakse nõudeid juhatuse ja nõukogu koosseisule.

Lisaks võetakse eelnõuga üle alternatiivfondide valitsejate direktiiv. Hetkel on vastav direktiiv Eesti õigusesse ülevõetud osaliselt. Üle on võetud osa, mis võimaldab teise liikmesriigi alternatiivfondide valitsejal oma fonde Eestis pakkuda. Käesoleva eelnõuga võimaldatakse Eesti alternatiivfonde pakkuda Eestis ja teistes lepinguriikides. Alternatiivfondi all peetakse silmas eelkõige kutselistele investoritele suunatud investeerimisfondi, näiteks riskikapitalifond, börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv fond, toorainefond ja kinnisvarafond.

Selleks, et hinnata krediidiasutuste valmisolekut üleminekuks uuele regulatsioonile, viis finantsinspektsioon 2012. aastal läbi uute kapitalinõuete regulatsiooni mõju analüüsi. Analüüs näitas, et valdav enamik Eesti krediidiasutusi on juba praegu võimelised täitma nii kõrgemaid kapitalinõudeid kui ka uusi kehtestatavaid likviidsuse ning finantsvõimenduse normatiive.

Seadus jõustub üldises korras.

7. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (533 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud eelnõule.

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud eelnõu eesmärk on tagada füüsilisest isikust ettevõtjate ja palgatöötajate võrdne kohtlemine haigushüvitiste maksmisel. Kehtiva korra järgi maksab haigekassa haigushüvitist alates üheksandast haiguspäevast, neljandast kaheksanda päevani maksab palgatöötajatele haigushüvitist aga tööandja. Tööandja makstava hüvitise suurus töötajale on 70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust. Füüsilisest isikust ettevõtjale neljandast kuni kaheksanda haiguspäevani hüvitist ei maksta, sest temal kui iseseisval ettevõtjal pole tööandjat.

Eelnõu ei näe füüsilisest isikust ettevõtjatele ette haigushüvitise maksmist, kuid võimaldab tal oma maksustavast ettevõtlustulust maha arvata arvestusliku haigushüvitise summa. See vähendab füüsilisest isikust ettevõtjate poolt makstavat sotsiaalmaksu, sest sotsiaalmaksuseaduse kohaselt arvutatakse füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaks ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud mahaarvamised.

Kuigi arvestusliku haigushüvitise summa võrra väheneb sotsiaalmaksu maksubaas, tuleb sellelt mahaarvatavalt summalt siiski tasuda tulumaksu. Seda tehakse põhjusel, et tulumaksuga maksustatakse ka tööandja poolt töötajale makstav haigushüvitis.

Samasisulist eelnõu on Vabariigi Valitsus arutanud 17. detsembri 2009. aasta istungil (631 SE), 18. novembri 2010. aasta istungil (841 SE) ja 7. juuli 2011. aasta istungil (67 SE). Kõigil kordadel on otsustatud eelnõu mitte toetada.

Rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium ei toeta eelnõu.

Rahandusministeerium leiab, et võrdse kohtlemise põhimõtet saab rakendada vaid sarnases olukorras olevatele gruppidele. Füüsilisest isikust ettevõtjate iseseisvuse määr on oluliselt suurem, kui alluvussuhtes oleval palgatöötajal, mistõttu on füüsilisest isikust ettevõtja ja töötajate puhul tegemist oluliselt erinevates olukordades olevate isikutega. Arvestades füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse olemust ei pruugi haigestumisest tingitud paus automaatselt tähendada tulu vähenemist. Haigushüvitis on aga haiguse tõttu saamata jäänud tulu hüvitis.

Sotsiaalministeerium leiab, et tööandja makstava haigushüvitise eesmärk on motiveerida tööandjat majanduslikult panustama töökeskkonna parandamisse ning panna teda enam huvituma ettevõtte sotsiaalse vastutusega seonduvatest meetmetest. Tööandja makstav haigushüvitis ja haigushüvitis ravikindlustuse seaduse alusel ei ole samastatavad.

Valitsuse arvamus tuleb esitada rahanduskomisjonile 17. detsembriks 2013. aastal.

8. Eesti topograafia andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: määruse eelnõu

Ruumiandmete seaduse rakendamiseks asutatakse maa-ameti sisemise andmekogu baasil Eesti topograafia andmekogu.

Andmekogus säilitatakse aerofotosid ja nende tuletisi, samuti andmeid topograafiliste nähtuste nagu hooned, pinnavormid, teed, kaldajoon jpm kohta.

Andmekogu on üheks ruumiandmete infrastruktuuri põhikomponendiks. Selles hallatatavad üldise tähtsusega topograafiliste nähtuste andmed on aluseks paljudele teistele andmekogudele nagu näiteks maaregister, riiklik teeregister, keskkonnaregister ja kultuurimälestiste riiklik register. Eesti topograafia andmekogu abil valmistatakse riiklikke topograafilisi kaarte, nagu näiteks Eesti põhikaart.

Määrus jõustub üldises korras.

9. Maa andmine Rae valla munitsipaalomandisse (Uusmaa tee T5 maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Rae valla munitsipaalomandisse Harju maakonnas Rae vallas Peetri alevikus asuv Uusmaa tee T5 maaüksus (pindala 1958 m², transpordimaa).

Maa-ala kohta on koostatud detailplaneering, millega on ette nähtud rajada korterelamud, ridaelamu, ühepereelamud, haljasala krunt ja liiklusmaa krundid. Maaüksus antakse munitsipaalomandisse avalikult kasutatava tee rajamiseks, mis tagab Vana-Tartu maanteelt juurdepääsu elamumaale.

10. Nõusoleku andmine Keskkonnaministeeriumile elamumaa otsustuskorras alla hariliku väärtuse võõrandamiseks Käina vallale (Kassari külas kolm kinnistut)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumile nõusolek tema valitsemisel olevate Hiiu maakonnas Käina vallas Kassari külas asuvate Kaljukressi (pindala 2,01 ha), Koldrohu (pindala 1,64 ha) ja Käokeele (pindala 1,33 ha) kinnistute alla hariliku väärtuse võõrandamiseks Käina vallale elamumajanduse korraldamiseks ja andmiseks noortele peredele. Kinnistud võõrandatakse vallale müügihinnaga 65% vara harilikust väärtusest, mis on 37 700 eurot. See summa tuleb tasuda kahe aasta jooksul võõrandamislepingu sõlmimisest arvates.

11. Riigivara üleandmine Keskkonnaministeeriumi valitsemiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele (Kärdla linnas Posti 4a kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele tasuta üle keskkonnaministeeriumi valitsemisel olev Hiiu maakonnas Kärdla linnas asuv Posti tn 4a kinnistu (pindala 3962 m2, sihtotstarve transpordimaa), et sinna rajada nõuetele vastav plats mootorrataste ja mopeedide eksamisõidu läbiviimiseks.

Praegu viikase mootorrataste ja mopeedide eksamisõit läbi Paluküla kiriku kõrval asuva eraomandis oleval väljakul, mida kasutatakse kasutuslepingu alusel, kuid mis ei vasta enam nõuetele.

12. Volituse andmine Sihtasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum asutamiseks ja nõusoleku andmine riigivara üleandmiseks
Esitaja: kultuuriminister Urve Tiidus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt volitatakse kultuuriministrit asutama Sihtasutust Eesti Tervishoiu Muuseum. Sihtasutuse asutajateks on Eesti Vabariik ja Tallinna Tehnikaülikool. Sihtasutuse asutamine toimub 2013. aasta detsembris ja riigiasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum likvideerimiskomisjoni töö toimumise ajaks on kavandatud jaanuar-veebruar 2014. aastal.

Sihtasutuse asutamisel on riigi osalemise eesmärk sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmine, milleks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu pakkuda lastele ja täiskasvanutele elamuslikult anatoomia ja füsioloogia alaseid teadmisi, korraldada tervishoiu-, tehnika- ja tehnoloogiavaldkonna töötubasid, kursuseid ning muid üritusi üldhariduskoolide õpilastele ja üliõpilastele, talletada ja eksponeerida Eesti meditsiini kaasaegset ja ajaloolist pärandit ning kujundada väärtushinnanguid tervislikust eluviisist.

Sihtasutusele antakse asutamisel mitterahalise sissemaksena üle tegevuseks vajalik vara, mis oli seni Eesti Tervishoiu Muuseumi kasutuses. Tallinna Tehnikaülikool annab sihtasutusele asutamisel rahalise sissemaksena üle 10 000 eurot.

Sihtasutusel on neljaliikmeline nõukogu, mille moodustavad asutajate poolt määratud isikud. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et kaks liiget määrab riik ja kaks Tallinna Tehnikaülikool. Sihtasutuse igapäevast tööd koordineerib juhatus.

13. Volituse andmine Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum asutamiseks ja nõusoleku andmine riigivara üleandmiseks
Esitaja: kultuuriminister Urve Tiidus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt volitatakse kultuuriministrit asutama Sihtasutust Eesti Vabaõhumuuseum. Sihtasutuse asutatakse 2013. aasta detsembris ning riigiasutuse Eesti Vabaõhumuuseum ja Ennistuskoda „Kanut“ likvideerimiskomisjoni töö toimumise ajaks on kavandatud 2014. aasta algus.

Sihtasutuse asutamisel on riigi osalemise eesmärk sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmine, milleks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu Eesti maa-arhitektuuri ja maastike ainevaldkonna muuseumi funktsiooni täitmine ning kõigi mäluasutuste, kultuuriministeeriumi hallatavate riigimuuseumide ning riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavate muuseumide teenindamine sihtasutuse tegevusvaldkonnas.

Sihtasutusele antakse asutamisel mitterahalise sissemaksena üle tegevuseks vajalik vara, mis oli seni Eesti Vabaõhumuuseumi ja Ennistuskoja „Kanut“ kasutuses. Üleantava vara hulka kuulub Tallinnas asuv kinnistu Vabaõhumuuseumi tee 12. Ennistuskoja „Kanut“ kasutuses olevat kinnistut asukohaga Pikk tn 2, Tallinn haldab Riigi Kinnisvara AS ning seda sihtasutusele üle ei anta. Kuni uue ühishoone valmimiseni jääb Ennistuskoda „Kanut“ tegutsema eelnimetatud kinnistul.

Sihtasutusel on kuni viieliikmeline nõukogu, mille moodustavad asutaja poolt määratud isikud. Sihtasutuse igapäevast tööd koordineerib juhatus.

14. Nõusoleku andmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tartu linnale (Võru tänav T159 ja T161 katastriüksustest koosnev kinnistu)
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek tema valitsemisel oleva Tartu linnas asuva kinnistu, mis koosneb Võru tänav T159 ja T161 katastriüksustest (pindaladega 38 m2 ja 896 m2, sihtotstarve transpordimaa) otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tartu linnale kohaliku tee haldamiseks.

15. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine

15.1 Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Sotsiaalministeeriumi 7 kinnistut ja mitteeluruum)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Sotsiaalministeerium annab Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) üle 7 kinnistut ja mitteeluruumi.

Rahandusministrit volitatakse riigi esindajana hääletama RKASi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 1 932 400 euro võrra 19 324 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel. Riigi poolt omandatavate uute aktsiate valitsejaks määratakse rahandusministeerium.

Üle antakse Tallinna linnas Lembitu tn 12, Pronksi tn 12 ja Hiiu tn 42 asuvad kinnistud, Tartu linnas Põllu tn 1a asuva kinnistu, Kohtla-Järve linnas Kalevi tn 10 ja Pärna tn 24b asuvad kinnistud, Pärnu linnas Uus tn 3a asuva mitteeluruumi ja Jõgeva linnas Ristiku tn 3 asuva kinnistu. Kõik üleantavad kinnistud ja mitteeluruum on sotsiaalministeeriumile vajalikud ja nende edasiseks kasutamiseks sõlmivad volitatud asutused RKASiga üürilepingud.

Antud kinnisasjade RKASile üleandmisega vabaneb sotsiaalministeerium tema põhitegevusega mittehaakuvast kinnisvara haldamise tegevusest.

15.2 Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Siseministeeriumi Tallinnas Neeme tn 33 asuv kinnistu)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt annab siseministeerium Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üle Tallinnas Neeme tn 33 asuva kinnistu. Kinnistu on mittevajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil.

Rahandusministrit volitatakse riigi esindajana hääletama RKAS aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 315 000 euro võrra 3150 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel. Riigi poolt omandatavate uute RKAS aktsiate valitsejaks määratakse rahandusministeerium.

16. Osalemine Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni 17. rahastamisvoorus
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti Vabariigi osalemine Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni (IDA) 17. rahastamisvoorus kuni 3 850 000 euro ulatuses. Kokkulepe jõustub 2014. aasta jooksul ning reaalsed maksed IDA-sse toimuksid 2015-2017 riigieelarvetest.

IDA on Maailmapanga gruppi kuuluv suurim abiorganisatsioon maailmas, mis pakub kõige vaesematele riikidele (elanike sissetulek päevas alla 2 dollari) pikaajalisi laene väga soodsatel tingimustel. IDA abiprogrammid moodustavad 20% kõigist arenguabiprogrammidest IDA sihtriikide valitsustele.

Ligikaudu 65% IDA vahenditest panustavad toetustena doonorriigid, sh Eesti, ülejäänu moodustavad klientriikide tagasimaksed ja teiste Maailmapanga grupi institutsioonide toetused. IDA-t juhivad 172 riigi aktsionärid kuberneride nõukogu (Board of Governors) kaudu. Eestit esindab rahandusminister.

Eesti liitus IDA-ga 8. oktoobril 2008. a. Eesti liitumine ja doonorriigiks saamine oli üks Vabariigi Valitsuse arengukoostöö ja humanitaarabi strateegia 2006-2010 eesmärke. Aktiivne panustamine Maailmapanga (s.h IDA) doonorina on ära toodud valitsuse arengukoostöö ja humanitaarabi strateegias 2011-2015.

IDA 17. rahastamisvoorus osalemine võimaldab Eestil kaasa rääkida IDA poliitika kujundamisel ning olla kõikide teiste doonorriikidega kaasatud protsessi, milles määratakse märkimisväärse osa globaalsete arengukoostöö vahendite jagamine. IDA tagab Eestile olulise, rahvusvaheliselt tunnustatud, professionaalse ja tõhusa ametliku arenguabi andmise kanali ning platvormi koostööks nii teiste doonorriikide kui ka arenguriikidega.

17. Euroopa eluteaduste bioloogiliste andmete haldamise taristu (ELIXIR) asutamise konsortsiumi lepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõuga kiidetakse heaks välisleping, millega asutatakse Euroopa eluteaduste taristu bioloogiliste andmete haldamiseks (ELIXIR konsortsium). Lepingu allkirjastamisega saab Eesti õiguse osaleda Euroopa eluteaduste taristu bioloogiliste andmete haldamise projektis ja konsortsiumi asutajaliikmeks. Eelnõuga antakse haridus- ja teadusministrile volitus Eesti Vabariigi nimel lepingu allkirjastamiseks.

Euroopa eluteaduste taristu bioloogiliste andmete haldamiseks on üks Euroopa Teadusinfrastruktuuride Strateegiafoorumi teekaardi projektidest. Taristu eesmärgiks on kindlustada avaliku rahastusega loodud bioloogiliste andmete kasutatavus kõigile teadlastele nii avalikus kui ka erasektoris. ELIXIRi partnerid arendavad ühises tööjaotuses andmete ja andmebaaside, tarkvara ja riistvara ning teadlaste koolitust üle Euroopa.

Konsortsiumis Eestit esindavaks üksuseks on haridus- ja teadusministeerium.

18. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni korraldatud Euroopa õigusel rajaneva ala tuleviku teemalise avaliku konsultatsiooni kohta
Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Euroopa Komisjon esitas 7. oktoobril 2013. a erinevad konsultatsioonidokumendid, et algatada laiaulatuslik üleeuroopaline arutelu ELi õiguse arengusuundade üle, mille vastuseid oodatakse 2013. a lõpuni.

Esitatud konsultatsioonidokumendid hõlmavad viit valdkonda: tsiviilõigus (hõlmab ka ühinguõigust, tarbijakaitset ja intellektuaalse varaga seotud küsimusi); kriminaalõigus; haldusõigus; põhiõigused ja õigusriigi põhimõte (nn rule of law, mille puhul küsimus seisneb eraldi spetsiifilise mehhanismi loomisest ELi ühtsete põhiväärtuste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte kaitseks).

Konsultatsioonidokumentide vastuste tulemuste põhjal on Euroopa Komisjon lubanud 2014. a välja tulla tegutsemisprogrammi sisaldava teatisega. Komisjon näeb selles omapoolset lahendust nn post-Stockholm teemale – nimelt lõpeb järgmise aastaga nelja-aastase EL vabadusel, kindlusel ja õigusel põhineva ala arengukava ehk nn Stockholmi programmi kehtivus. Kuivõrd praegune programm lõpeb, on alanud arutelud uue perioodi prioriteetide määratlemiseks.

Eesti seisukohtade kujundamiseks viis justiitsministeerium läbi laiaulatusliku kaasamismenetluse, juhtides erinevate Eesti huvigruppide tähelepanu konsultatsiooni olemasolule ning pakkudes neile võimaluse saata Eesti seisukohtade koostamiseks omapoolseid sisendeid.

Eesti lähtub üldpõhimõttena sellest, et ei soovi valdkonnas väga kardinaalseid suunamuutusi. Eesti eelistaks, et uusi õigusloomelisi algatusi täis olevale ajale järgneks rahulikum periood, mis võimaldaks praegu juba vastu võetud ELi õigusraamistikku tõhusamalt ellu rakendada ning vajadusel analüüsida senisest põhjalikumalt praeguste instrumentide kitsaskohti. Eesti sooviks on ka, et menetletaks edukalt lõpuni juba praegu laual olevad olulised algatused nagu nt Euroopa ühtse müügiõiguse määrus.

19. Eesti seisukohad kaasajastatud makseteenuste direktiivi ja kaardimaksete vahendustasusid reguleeriva määruse eelnõude kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Makse teenuseid reguleeriv pakett koosneb kahest eelnõust: makseteenuste direktiiv ja määrus, milles kaardimaksete vahendustasude kohta.

Makseteenuste direktiivi eelnõu täiendab 2007. aasta direktiivi. Sellega laiendatakse direktiivi ulatust – lisatakse nn maksete alustamise teenused, m-maksed; tõstetakse tarbija kaitse taset pettuste, kuritarvitamiste korral; suurendatakse tarbija õigusi rahaülekannete tegemisel.

Vahendustasu määrusega seatakse kaardimaksete vahendustasudele ülempiirid ja keelatakse lisatasud. Vähendada soovitakse jaemüüjate kulusid, millest komisjon loodab lõpptulemusena kasu ka tarbijatele. Kuna määruse ulatust laiendatakse uutele e-maksete operaatoritele, siis paraneb tarbijakaitse.

Komisjoni väitel on eelnõust tulenev sääst aastas ligi 6 miljardit eurot.

Eesti toetab kehtiva makseteenuste direktiivi ajakohastamist. Samuti pooldab Eesti direktiivi eelnõu reguleerimisala laiendamist nii, et läbipaistvust ja informeerimise nõudeid käsitlevaid sätteid kohaldatakse maksetehingutele, mis tehakse Euroopa Liidust väljapoole ehk kolmandatesse riikidesse, ja kõigile vääringutele, mitte ainult Euroopa Liidu vääringutele.

20. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel

20.1 Eesti seisukohad eurorühma 9. detsembri 2013. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 10. detsembri 2013. a istungil
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Eurorühmas käsitletakse Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangut euroala majanduse kohta. Samuti on päevakorras Kreeka finantsabiprogrammi ülevaatuse hetkeseis ja Iirimaa programmi lõpetamise ülevaatuse tulemused. Veel arutatakse Sloveenia olukorda ja kinnitatakse eurorühma 2014. aasta esimese poolaasta töökava.

ECOFINis soovitakse saavutada kokkulepe pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse, hoiuste tagamise skeemi ja ühtse kriisilahendusmehhanismi eelnõude kohta. Lisaks annab eesistujariik ülevaate läbirääkimistest määruse eelnõu üle, millega luuakse süsteem rahalise abi andmiseks liikmesriikidele, kelle rahaühik ei ole euro.

Euroopa Kontrollikoda annab nõukogule ülevaate 2012. aasta ELi eelarve täitmisest ning jätkuvad läbirääkimised hoiuste intresside maksustamise üle. Rahandusministrid arutavad makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames Euroopa Komisjoni esitatud häiremehhanismi aruannet. Samuti toimub mõttevahetus komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsi üle. Nõukogu võtab vastu arvamused majanduspartnerluse programmide kohta ning arvamused ja soovitused stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise kohta.

Vabariigi Valitsus võtab samuti 19.-20. detsembri Euroopa Ülemkoguks seisukohad reformilepingute ja solidaarsusinstrumendi kohta.

20.2 Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 12. detsembri 2013. a istungil
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Istungi päevakorras on biokütuste tootmisega seotud maakasutuse muutumist käsitlev direktiiv, mille osas loodetakse nõukogul poliitilise kokkuleppe saavutamist. Eelnõu seab piirangu esimese generatsiooni biokütuste arvestamisele (7%) taastuvenergia 10%-lise osakaalu saavutamiseks transpordisektoris. Sellega soovitakse vähendada toidukultuuridel põhinevate biokütuste kasutamist ning edendada teise põlvkonna biokütuste (mh jäätmed, vetikad, läga, põhk, puidu- ja metsajäätmed jne) tootmist, millele on eelnõus seatud ka eelistingimused (topeltarvestamine 10% eesmärgi arvestusse) ning vabatahtliku eesmärgi seadmise võimalus liikmesriikide tasemel.

Eesti toetab nõukogul kokkuleppe saavutamist. Eesti peamine huvi eelnõu kontekstis oli tagada, et elektritransporti arvestataks suuremal määral 10% eesmärgi arvestusse (lõplikus tekstis arvestatakse elektri kasutust maanteetranspordis viiekordselt), mis peaks aitama stimuleerida elektriautode kasutuselevõttu.

Lisaks kiidetakse heaks kaks nõukogu aruannet, millest esimene käsitleb edusamme energia siseturu arendamisel ja teine arenguid EL energia välisdimensiooni vallas.

20.3 Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 12. detsembri 2013. a. kohtumisel
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

12. detsembril 2013. a Brüsselis toimuval Euroopa Liidu arenguministrite kohtumisel arutavad ministrid ÜRO aastatuhande arengueesmärkide 2015. aasta järgse raamistikuga (Post-2015) seotud küsimusi, „Muutuste kava“ rakendamisega seotud küsimusi, arengu rahastamise teemat, Euroopa Liidu välispoliitika instrumentide vahelist koostööd ning Euroopa Liidu poliitikate sidusust arengukoostöö eesmärkidega.

Eesti on rahul, et 25. septembril ÜRO Peaassamblee raames toimunud aastatuhande arengueesmärkide eriürituse järeldustes rõhutatakse vajadust jätkata pingutusi aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks, keskendudes eriti sektoritele ja piirkondadele, kus edasiminek on seni olnud aeglasem, samuti vajadust arvestada post-2015 arenguagenda väljatöötamisel aastatuhande arengueesmärkide elluviimisel saadud kogemusi.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-