Valitsuse 06.11.2001 istungi kommenteeritud päevakord.

05.11.2001 | 00:00

Uudis
    • Jaga

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00Stenbocki majas 6. novembril 2001. aastal

 

Vabariigi Valitsuse istungi kommenteeritudpäevakorrapunktid on mõeldud eelnevaks taustainformatsiooniks eelkõigeajakirjanikele aga ka laiemale avalikkusele. Valitsuse pressibüroo pooltkirjutatud istungi eelinfo kasutamisel peab arvestama, et istungi käigus võibVabariigi Valitsus teha otsuse, mis erineb käesolevast eelinformatsioonist.Vabariigi Valitsus võib otsuste eelnõusid istungi algul päevakorrast väljaarvata, otsustada päevakorrapunktide arutelu edasi lükata, viia läbi eelnõudeesimese lugemise, samuti arutada täiendavaid päevakorrapunkte. Seepärasttuleb enne Vabariigi Valitsuse istungi toimumist avaldada käesolevatistungimaterjali eelinfona ja arvestada, et need on ministeeriumide pooltvalitsusele esitatud eelnõud ning ei pruugi olla lõplikud. Vabariigi ValitsuseOTSUSTEST annab valitsuse pressibüroo teada jooksvalt istungi ajal läbiinterneti aadressil www.riik.ee/pressrubriigis OTSE VALITSUSE ISTUNGILT või e-postiga.

 

Info: PriitPõiklik 693 5792 priit.poiklik@riik.eeja Tex Vertmann 693 5714 tex.vertmann@riik.ee

 

1."Soolise võrdõiguslikkuseseaduse" eelnõu ja ""Haldusõiguserikkumiste seadustiku"muutmise seaduse" eelnõu

Esitaja: sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: 2 seaduse eelnõu

K: Vabariigi Valitsus arutab jaotsustab kiita heaks soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu jahaldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Seaduses esitataksesoolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise, otsese ja kaudse soolisediskrimineerimise, seksuaalse ahistamise mõisted, keelustatakse otsene jakaudne sooline diskrimineerimine, pöörates erilist tähelepanu töösuhetele.Selleks kohustatakse era- ja avaliku sektori tööandjaid, riigi- ja kohalikeomavalitsuste asutusi, haridus- ja teadusinstitutsioone edendama naiste jameeste võrdõiguslikkust ning nähakse ette seaduse täitmist jälgivainstitutsiooni (Soolise võrdõiguslikkuse komisjon) loomine, sätestades selleülesanded võrdõiguslikkuse edendamisel ja nõuandva kogu (Soolisevõrdõiguslikkuse nõukogu) loomine.
Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõuga sätestataksehalduskaristus soolise võrdõiguslikkuse seaduse rikkumise eest kuni kahesajapäevapalga ulatuses.


2. Seisukoha andmine

Tüüp: seisukoha andmine

1) Seisukoha andmine Riigikogu otsuseettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eelnõu (879 OE) kohta

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus,justiitsminister Märt Rask

Valitsus annab omapoolse seisukohaRiigikogu liikmete Liina Tõnissoni ja Toivo Tootseni poolt 15. oktoobril 2001.aastal algatatud Riigikogu otsuse eelnõu kohta, millega tehakse ettepanek VabariigiValitsusele algatada seaduseelnõu (879 OE) Tallinna staatusest.

 

2) Seisukoha andmine õigusaktidesrahaühikute euroga asendamise seaduse eelnõu

(882 SE) kohta

Esitaja: rahandusminister Siim Kallas

Valitsus annab seisukoha Riigikogurahanduskomisjoni algatatud õigusaktides rahaühikute euroga asendamise seaduseeelnõu (882 SE) suhtes.

 

3) Seisukoha andmine Riigi Teatajaseaduse täiendamise seaduse eelnõu (883 SE) kohta

Esitajad: justiitsminister Märt Rask,rahandusminister Siim Kallas, minister Katrin Saks
Valitsus annab seisukoha Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, MihhailStalnuhhini ja Vladimir Velmani algatatud Riigi Teataja seaduse täiendamiseseaduse eelnõu (883 SE) kohta.

 

4) Seisukoha andmine kohalikuomavalitsuse korralduse seaduse § 44 lõike 1/1 täiendamise seaduseeelnõu (893 SE) kohta

Esitajad: iseminister Tarmo Loodus,justiitsminister Märt Rask
Valitsus otsustab seisukoha Isamaaliidu fraktsiooni algatatud Kohalikuomavalitsuse korralduse seaduse
§ 44 lõike 1/1 täiendamise seaduseeelnõu (893 SE) kohta.

 

3. Ülevaade erastamisväärtpaberiteväljaandmisest ja kasutamisest

Esitaja: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: protokolli märgitava otsuseeelnõu

K: Vabariigi Valitsus kuulab ärarahandusministeeriumi ülevaate erastamisväärtpaberite väljaandmisest jakasutamisest seisuga 15. oktoober 2001.a. Ülevaates keskendutakse järgmisteleküsimustele: 1) jooksev info erastamisväärtpaberite (EVP) väljaandmise jakasutamise kohta; 2) uued andmed maavalitsustelt maa tagastamise jakompenseerimise kohta; 3) järeldused ja ettepanekud EVP-de kasutamise kohtaomandireformi lõppfaasis. Registriandmed näitavad, et nii EVPde väljaandmisekui ka kasutamise tempo on aeglustunud. Tähtsaimaks EVP kasutusvaldkonnaks onjäänud maa erastamine. Maa tagastamise venimise ja maareformi lõppetapiümberkavandamise tõttu tuleb kaaluda erastamisväärtpaberite kasutamise tähtajaolulist pikendamist. Rahandusministeerium on pakkunud selleks kaks võimalikkuvarianti: A - jätkata senist tähtaegade järkjärgulist pikendamise taktikat võiB - pikendada tähtaegu põhiliste reformiprotsesside oodatava tegelikuvaibumiseni. Ettepanek A: 1) jätkata vara kompenseerimisterastamisväärtpaberites 1. juulini 2003.a. 2) jätkata erastamisväärtpaberitekasutamist Maareformi seaduses ja Eluruumide erastamise seaduses sätestatudjuhtudel 31. detsembrini 2003. Muudes õigusaktides sätestatud juhtudel lõpetadaerastamisväärtpaberite kasutamine senisel tähtajal - 1. juulil 2002.
Ettepanek B: 1) jätkata vara kompenseerimist erastamisväärtpaberites 31. detsembrini2005. 2) jätkata erastamisväärtpaberite kasutamist Maareformi seaduses jaEluruumide erastamise seaduses sätestatud juhtudel 1. juulini 2006. Muudesõigusaktides sätestatud juhtudel lõpetada erastamisväärtpaberite kasutaminesenisel tähtajal - 1. juulil 2002.

 

4. Vabariigi Valitsuse 28. septembri1999. a määruse nr 279 õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskirimuutmine

Esitaja: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: määruse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse 28. septembri1999. a määruse nr 279 õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskirjamuutmise eesmärk on viia Vabariigi Valitsuse normitehnika eeskiri kooskõllaRiigikogu normitehnika eeskirjadega. Otsusega tehakse ettepanek kirjutadaviidatava seaduse pealkiri väikese tähega ja ilma jutumärkideta, sätestataksevõimalus muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu pealkirja lisadasulgudes informatiivne, eelnõu sisu avav teave. Sätestatakse võimalus andavajadusel seaduseelnõule lisa, täpsustatakse lühendite ja tähiste kasutamist.

  
5. Julgeolekuasutuste ametnike terviseuuringute tegemise alused,perioodilisus ja kord

Esitaja: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus otsustab kiita heaksjulgeolekuasutuste ametnike terviseuuringute tegemise alused, perioodilisuse jakorra. Kehtestatav kord kehtib neile teabeameti ja kaitsepolitseiametiametnikele, kes ei ole politsei- ega kaitseväeteenistuses. Eelnõu järgi viiaksejulgeolekuasutuse ametnike perioodilised terviseuuringud läbi iga kolme aastatagant. Töötervishoiuarstile on antud meditsiinilise näidustuse korral õigusteha vastava asutuse juhile ettepanek muuta julgeolekuasutuse ametnikuterviseuuringutele suunamise sagedust. Julgeolekuasutuste ametnikud suunabterviseuuringutele asutus, kus ta töötab. Töötervishoiuarst koostabterviseuuringute kaardi, mis kehtestatakse lisa 1 alusel. Kehtestatud onloetelu terviseuuringutest, millised on kohustatud läbima iga julgeolekuasutuseametnik, kes töötab ametikohal, kus terviseuuringutes osalemine on kohustuslik.Nende ametikohtade loetelu, kus terviseuuringutes osalemine on kohustuslik,kinnitab asjaomane minister määrusega vastavalt Julgeolekuasutuste seaduse § 19 lõikele 1 (nimetatud määrusi seni kehtestatud ei ole ja vastavaltseletuskirja lisale kehtestatakse need pärast käesoleva määruse vastuvõtmist).Eelnõu põhjal katab julgeolekuasutuse ametnikele tehtud terviseuuringute kuludteda uuringutele suunanud asutus terviseuuringu läbiviimiseks lepingu sõlminudtervishoiuasutusele või arstidele. Julgeolekuasutuse ametnike terviseuuringuidtehakse julgeolekuasutuse ametnike tööajast. Kuna eelnõus sätestatud nõuded onpõhimõtteliselt kehtinud juba 1999. aastast, ei too eelnõu rakendamine kaasatäiendavaid rahalisi kulutusi.

 

6. Teenistusülesande täitmise käigusjulgeolekuasutuse ametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsesevaralise kahju hüvitamise piirmäär ja kord

Esitaja: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus otsustab kiita heaksteenistusülesande täitmise käigus julgeolekuasutuse ametnikule või tema perekonnaliikmeletekitatud varalise kahju hüvitamise piirmäära ja korra. Korra aluselarvutatakse ja makstakse toetusi teabeameti ametnikele või nendeperekonnaliikmetele ja kaitsepolitseiameti ametnikele, kes ei olepolitseiametnikud, või nende perekonnaliikmetele. Vastavalt julgeolekuasutusteseadusele hüvitab teenistusülesande täitmise käigus julgeolekuasutuseametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju riik.Varaline kahju hüvitatakse kannatanu kirjaliku motiveeritud avalduse aluselning avaldusele peab olema lisatud varalise kahju tekitamist ja vara väärtusttõendavad dokumendid. Julgeolekuasutuse ametniku perekonnaliige lisabavaldusele ka julgeolekuasutuse ametniku perekonda kuulumist tõendavadokumendi. Avaldus esitatakse asutusele, mille koosseisu kuulusjulgeolekuasutuse ametnik temale või tema perekonnaliikmele varalise kahjutekitamise ajal. Avalduses märgitud asjaolude kontrollimiseks viiakse läbiteenistusjuurdlus, mille käigus kontrollitakse avalduses nimetatud asjaolusidning vajaduse korral määratakse ekspertiis kahju suuruse või selle tekkeasjaolude väljaselgitamiseks. Varalise kahju hüvitise suuruse määramiselvõetakse aluseks kahjustatud vara harilik väärtus asjaõigusseaduse tähenduses.Eelnõus on täpsustatud kaitsepolitseiameti ja teabeameti kohustusi hüvitistetaotlemisel Vabariigi Valitsuse reservist. Kuna eelnõus sätestatud nõuded onpõhimõtteliselt kehtinud juba 1999. aastast, siis seletuskirja järgi ei tooeelnõu rakendamine kaasa täiendavaid rahalisi kulutusi.

7. Julgeolekuasutuste seaduseparagrahvis 17 sätestatud toetuste ja kulude arvutamise ja maksmise kord

Esitaja: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaksjulgeolekuasutuste seaduse paragrahvis 17 sätestatud toetuste ja kuludearvutamise ja maksmise korra. Korra alusel arvutatakse ja makstakse toetusiteabeameti ametnikele ja neile kaitsepolitseiameti ametnikele, kes ei olepolitseiametnikud. Teenistuskohustuste täitmisel või seoses teenistusegajulgeolekuasutuses vigastada saanud või haigestunud julgeolekuasutuse ametnikuravi- ja ravimikulud hüvitab riik osas, mis Eesti Vabariigiravikindlustusseaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt ei kuuluhüvitamisele haigekassa poolt.
Eelnõus on ette nähtud, et julgeolekuasutuste seaduse
§ 17 lõikes 1ettenähtud ühekordsed toetused ning § 17 lõikes 2 ettenähtud ravi- jaravimikulud hüvitatakse kaitsepolitseiameti peadirektori ja teabeametipeadirektori käskkirja alusel vastavalt kaitsepolitseiameti ja teabeametieelarve selleks ettenähtud vahendite arvelt. Kaitsepolitseiamet ja teabeamethüvitavad väljamakstud ravi- ja ravimikulud neid kandnud asutusele. Juhul kuikaitsepolitseiametil ja teabeametil puuduvad vahendid ühekordsete toetusteväljamaksmiseks ning ravi- ja ravimikulude hüvitamiseks, toimub toetusteväljamaksmine ning kulude hüvitamine Vabariigi Valitsuse korraldusega valitsusereservi vahenditest. Sel juhul ei kohaldata käesoleva määruse §-i 17. Eelnõus on täpsustatud kaitsepolitseiameti ja teabeameti kohustusiühekordsete toetuste väljamaksmiseks ning ravi- ja ravimikulude hüvitamiseks.Kuna eelnõus sätestatud nõuded on põhimõtteliselt kehtinud juba 1999. aastast,ei too eelnõu rakendamine kaasa täiendavaid rahalisi kulutusi.


8. Üksikisiku poolt julgeolekuasutusele abi osutamise kulude hüvitamise kord

Esitaja: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus arutab ja kiidab heaksüksikisiku poolt julgeolekuasutusele abi osutamise kulude hüvitamise korra.Eelnõu alusel arvutatakse ja makstakse hüvitisi teabeameti jakaitsepolitseiameti ametnike poolt julgeolekualaste ülesannete täitmiselüksikisikutele tekitatud materiaalse kulu korral ja need hüvitatakse VabariigiValitsuse reservist. Julgeolekuasutuse juhi korraldusega kuuluvad hüvitamiseleüksikisiku omandisse kuuluva vallas- ja kinnisasja kasutusest tekkinudkulutused, üksikisiku valduses olevate seadmete või muude vahenditekasutamisega tekkinud otsesed kulutused ning üksikisiku pooltjulgeolekuasutusele teenuse osutamisest tekkinud kulud.  Kõik tekkinud kulutused hüvitatakseüksikisikule Vabariigi Valitsuse reservist. Üksikisik esitab taotlusejulgeolekuasutusele, mis kasutas üksikisiku abi. Eelnõuga on sätestatud, etjuhul, kui üksikisiku abi kasutasid nii teabeamet kui ka kaitsepolitseiametüheaegselt, esitatakse kulude hüvitamise taotlus ja kulude üksikasjalikarvestus kaitsepolitseiametile ja koopia taotlusest ning kulude arvestusestteabeametile. Kuna seadus kehtib alates 2001. aasta märtsist ja seni puudusseadustes julgeolekuasutustele abi osutamise hüvitamise regulatsioon, siis eiole esitatud ka üksikisikute taotlusi abi osutamise hüvitamiseks. Seega ei olevõimalik välja tuua konkreetseid arve võimalike kulutuste kohta ja määrusejärgi hüvitatakse üksikisikule abi osutamisega kaasnevad kulutused riigireservist igakordse taotluse alusel.


9. Relva ja laskemoona tüübikinnituse teostamiseks volitatud asutusemääramine

Esitaja: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus määrab tüübikinnituseteostamiseks volitatud asutuse. Uue relvaseaduse kohaselt on relva jalaskemoona tüübikinnitus toiming, mille käigus otsustatakse relva- võipadrunimudeli kuuluvus tsiviilkäibesse lubatud relvade ja nende padrunitehulka. Määrusega volitatakse tüübikinnitust teostavaks asutusekssiseministeeriumi valitsemisalas asuva politseiameti halduses olevKohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus, sest vastavalt põhimäärusele teostabKohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus kriminalistikauuringuid ning annabsellealaseid konsultatsioone ja arvamusi. Tüübikinnituse puhul oleks sisuliseltsamuti tegemist arvamuse andmisega relva- või padrunimudeli kuuluvuse kohtatsiviilkäibes lubatud relvade ja nende padrunite hulka. Määruse rakendamisekson vajalik luua üks täiendav ametikoht Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuses.Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002 üheaegselt uue relvaseaduse jõustumisega.

 

10. Majandust tutvustavatevälisnäituste riikliku korraldamise ja nendest osavõtu 2002. aasta kavakinnitamine

Esitaja: majandusminister HenrikHololei

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus arutab ja kinnitabmajandust tutvustavate välisnäituste riikliku korraldamise ja kava nendestosavõtuks 2002. aastal. Majandusministeerium märgib, et Eesti eksportivateettevõtete osavõtu riiklik toetamine majandust tutvustavatel välisnäitustelaitab tõsta Eesti majanduse ekspordipotentsiaali ja kaasata välisinvesteerijaidEesti majandusse. 2002. aasta välisnäitustel osalemise kava on välja töötanudEttevõtluse Arendamise Sihtasutus koostöös majandusministeeriumiga tööstus- jaturismimesside osas ning põllumajandusministeerium põllumajandus- jatoidumesside osas. Eelnõu põhjal on kavas osaleda 14 messil.

 

11. Riigi omandisse kuuluvate maavaradekaevandamisõiguse tasu määrad

Esitaja: keskkonnaminister HeikiKranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kehtestab riigi omandissekuuluvate maavarade kaevandamisõiguse tasu määrad. Määruses kehtestatakse jaesitatakse tabelina riigi omandisse kuuluvate maavarade kaevandamisõiguse tasumäärad ajavahemikuks 01.01.2003 kuni 01.01.2005. Sätestatakse kaevandamiselallpool veetaset ehitus- ja tehnoloogilise liiva kaevandamisõiguse tasu määrarakendamisele koefitsient 0,5, sest sellisel kaevandamisel on tootmiskuludsuuremad ning sätestatakse üksikute maavarade karakteristikud. Maavaradekaevandamisõiguse müügist saadav raha läheb valdavalt kohalikesse eelarvetesse,vaid üleriigilise tähtsusega maardlate kasutamisel laekub 30% riigieelarvesse.Vastavalt seletuskirjale maksid kaevandajad kaevandamisõiguse eest 2000. aastalligi 55 miljonit krooni. Sellest 41 miljonit krooni laekus kohalikeomavalitsusüksuste eelarvesse ja 14 miljonit krooni riigieelarvesse. 2001.aastal peaks eelmise aasta kaevandamismahu korral laekuma maavarakaevandamisõiguse eest ligikaudu 66 miljonit krooni, 2005. aastal võibkogusumma ulatuda 70-72 miljoni kroonini. Määruse rakendamine ei too riigile kaasa täiendavaid kulutusi ning sellejõustumine on kavandatud 2003. aasta 1. jaanuaril.

 

12. Eesti Töötukassa nõukogu liikmetenimetamine

Esitaja: sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Vabariigi Valitsus nimetab EestiTöötukassa nõukogu liikmed. Töötuskindlustuse seaduse järgi nimetab VabariigiValitsus 2 Eesti Töötukassa nõukogu liiget viieks aastaks. Eesti AmetiühinguteKeskliit ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon nimetavad kumbki 1 nõukoguliikme. Eesti Tööandjate Keskliit nimetab 2 nõukogu liiget. Eelnõuganimetatakse valitsuse poolt Eesti Töötukassa nõukogu liikmeteks Pille Liimal -sotsiaalministeeriumi nõuniku kohusetäitja ja Margus Uudam -rahandusministeeriumi asekantsler.

 

13. Vabariigi Valitsuse 14. detsembri1999. a määruse nr 380 "Siseministeeriumi põhimääruse kinnitamine"muutmine

Esitaja: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab siseministeeriumipõhimäärust. Eesti suhtes 1. oktoobril 2001. aastast jõustunud rahvusvahelistdokumendisuhtlust lihtsustava välisriigi avalike dokumentide legaliseerimisenõude tühistamise konventsiooni põhjal määrab konventsiooniosaline kindlaksametiasutused, mis on pädevad väljastama konventsioonis nimetatud tunnistusi.Konventsioonis on sätestatud, et ainus formaalsus, mille täitmist võib nõudajuhul, kui on vaja kinnitada allkirja või dokumendil oleva pitseri või templiehtsust või allakirjutanud isiku pädevust, on nõue lisada dokumendilepäritoluriigi pädeva ametiasutuse poolt väljastatud tunnistus. 18. oktoobril2000. aastal vastu võetud välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõudetühistamise konventsiooniga ühinemise seadusega määrati eelnimetatud tunnistusiväljastavateks asutusteks haridusministeerium, justiitsministeerium,siseministeerium, sotsiaalministeerium ja välisministeerium. Otsusegamuudetakse siseministeeriumi põhimäärust, mille põhjal lisataksesiseministeeriumi üldosakonna põhiülesannete hulka eelnimetatud tunnistusteväljastamine.

 

14. Eesti kodakondsuse andmine

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus,minister Katrin Saks

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Vabariigi Valitsus otsustab Eestikodakondsuse andmise 176 isikule. Siseministeerium teeb ettepaneku anda Eestikodakondsus kõigile eelnõus nimetatud isikutele, sest nad on täitnudkodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ja nendesuhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuseandmisest keeldumiseks.

 

15. Käibemaksu erandkorras tagastamineEesti Biokeskusele

Esitaja: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus arutab erandkorraskäibemaksu tagastamist Eesti Biokeskusele. Tehingud, mille puhul EestiBiokeskus käibemaksu tagasi taotleb, on teostatud Euroopa Komisjoni pooltfinantseeritava projekti "Geneticists for the Next Millenium" raames. Lepingu raames tehtud kulutused on seotud teadlasteletäienduskoolituse läbiviimisega. Tagastamisele kuuluv summa on korrigeeritud jaEesti Biokeskusega kooskõlastatud.

 

16. Raha eraldamine

1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsusereservist Riigikantseleile ülekandmiseks Peterburi Jaani kogudusele kirikuremonttöödeks.

Esitaja: rahandusminister Siim Kallas

K: Vabariigi Valitsus otsustab eraldadaoma reservist 375 000 krooni Peterburi Jaani kogudusele kiriku remondiks. Töödeeesmärk on lülitada kirikusse elekter, vesi ja soojus. Peterburi Jaani kirikuremontimine on Peterburi eestlaskonna jaoks väga oluline. Sellega loodaks EestiKultuuriseltsile Peterburis ja eestikeelsele kogudusele võimalus jätkatategevust, sest Kirovi- nimeline Kultuuripalee ei võimalda neil enam oma ruumekasutada. Kultuuriseltsi juures tegutsevad rahvakunsti- ja tantsuansambel,laulukoor, toimetatakse ja antakse välja ajalehte, regulaarselt tegutsebpühapäevakool.
Eestikeelsed jumalateenistused toimuvad 2 korda kuus. Valitsus eraldab rahariigikantseleile ülekandmiseks kirikule.

 

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsusereservist rahvastikuregistri pidamiseks ettenähtud vahenditestSiseministeeriumile teenuste ostmiseks rahvastikuregistrile juurdepääsukindlustamiseks avalike ülesannete täitmisel

Esitaja: rahandusminister Siim Kallas

K: Valitsus arutab 1 000 000 kroonieraldamist oma reservi rahvastikuregistri pidamiseks ettenähtud vahenditestsiseministeeriumile teenuste ostmiseks rahvastikuregistrile juurdepääsukindlustamiseks. Rahvastikuregistri seaduse alusel võetakse rahvastikuregisterkasutusele 1. jaanuaril 2002. aastal. Sama seaduse järgi tasuvad andmesaajadavalike ülesannete täitmiseks neile rahvastikuregistrist vajalike andmeteväljastamisega seotud kulud vastutava töötleja, so siseministeeriumi, pooltkinnitatud kulunormide alusel. 2001. aasta riigieelarve menetlemise käigusvähendati siseministeeriumi poolt esialgselt rahvastiku arvestuse andmebaasipidamiseks (koos andmete väljastamisega) taotletud summat 15 miljonilt 9miljonile. Siseministeeriumil puudub 2001. aastal raha katta  rahvastiku arvestuse andmebaasile avalikeülesannete täitmiseks vajaliku juurdepääsu kulud. Samal ajal on vajadus andmetejärele kasvanud.  Seni on rahvastikuarvestuse andmebaasi volitatud töötleja, AS Andmevara, teinud töid omavahenditearvelt, kuid see on viinud riigile kuuluva ettevõtte eelarve tasakaalust välja.

 

3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsusereservist justiitsministeeriumile kinnipeetavate toitlustamiskulude katteks

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas,justiitsminister Märt Rask

K: Vabariigi Valitsus vaeb 6 629 400krooni suuruse summa eraldamist oma reservist justiitsministeeriumilekinnipeetavate toitlustamiskulude katteks. Rahandusministeerium on lisanudeelnõule oma eriarvamuse koos alternatiivse eelnõuga 1 000 000 kroonieraldamise kohta, mis tuleneb riigikassa andmetest, mille põhjal on käesolevaaasta 9 kuuga toitlustuskuludest kasutatud 80,2% kogu aasta summast.Justiitsministeeriumi valitsemisala 2001. aasta eelarves eraldati 4700kinnipeetava toitlustamiseks 18 420 000 krooni. Toitlustamiskulud planeeritieelarvesse 2000. aasta toiduainete hindade alusel ning juhindudes loodetavastkinnipeetavate arvu vähenemisest. Oktoobriks 2001. aastal on kinnipeetavate arv5100, mis suureneb arestimajas viibivate isikute vanglasse jõudmisel 5300-ni.

 

17. Valitsusdelegatsiooni moodustamineläbirääkimiste pidamiseks topeltmaksustamise vältimise alaste kokkulepetesõlmimise üle Kreeka Vabariigiga, Luksemburgi Suurhertsogiriigiga jaAserbaidthaani Vabariigiga

Esitaja: välisminister Toomas HendrikIlves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustabvalitsusdelegatsiooni moodustamise läbirääkimiste pidamiseks topeltmaksustamisevältimise alaste kokkulepete sõlmimise üle Kreeka Vabariigiga, LuksemburgiSuurhertsogiriigiga ja Aserbaidthaani Vabariigiga. Nimetatud riikidega on Eestillähemas tulevikus kavas sõlmida topeltmaksustamise vältimise lepingudeesmärgiga kõrvaldada rahvusvaheline topeltmaksustamine, mis võib tekkidaisikute maksustamisel kahekordse residentsuse alusel, tuluallika kahekordselmaksustamisel või üheaegselt nii maksumaksja residentsuse kui ka tuluallikaalusel maksustamisel.
Eelnõu järgi kuuluvad moodustatavasse delegatsiooni rahandusministeeriumimaksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro (delegatsiooni juht) ningrahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja asetäitja Erle Kõomets,rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna otseste maksude talituse peaspetsialistHelen Pahapill, välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelistelepingute büroo I sekretär Jaan Salulaid ja rahandusministeeriumimaksupoliitika osakonna riikidevaheliste maksulepingute talituse peaspetsialistTiina Tamm (delegatsiooni liikmed).

 

18. Eesti Vabariigi alalise esindajanimetamine Ülemaailmsesse Meteoroloogiaorganisatsiooni
Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves, keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab Eesti Vabariigialalise esindaja nimetamise Ülemaailmsesse Meteoroloogiaorganisatsiooni.Ülemaailmse Meteoroloogiaorganisatsiooni konventsioon, millega Eesti ühinesvastavalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 17.06.1992 otsusele, sätestab riikidekoostöö alused kliima ja ilma uurimisel ning prognoosimisel. Ühistetegevuskavade ja avalduste väljatöötamiseks meteoroloogia ja hüdroloogiavaldkonnas määrab iga konventsiooniosaline organisatsiooni oma alaliseesindaja, kes lähtuvalt konventsiooni artiklist 7(b) on soovituslikultliikmesriigi ilmateenistuse juht. Korralduse eelnõu järgi lõpetatakse seniseesindaja Peeter Karingu volitused Eesti Vabariigi alalise esindajana nimetatudorganisatsioonis ja nimetatakse uueks Eesti Vabariigi alaliseks esindajaksÜlemaailmsesse Meteoroloogiaorganisatsiooni Eesti Meteoroloogia ja HüdroloogiaInstituudi peadirektor Jaan Saar (kes käesoleva aasta alguses võttis instituudipeadirektori kohustused üle Peeter Karingult). Seletuskirja järgi ei tooesindaja ümbernimetamine riigile kaasa lisakulutusi.

 

19. Erakorralise ja täievolilisesuursaadiku nimetamine
Esitaja: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: protokolli märgitava otsuseeelnõu

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-