Valitsuse 06.11.2003 istungi kommenteeritud päevakord.

05.11.2003 | 00:00

Uudis

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 6. novembril 2003. aastal

Palumearvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millelevõib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Hanna Hinrikus693 5792, Kersti Luha 693 5713.

Vabariigi Valitsuse istungil tehtavate otsuste kohta loe 6. novembrilalates kl 10.00 lähemalt briifinguruumist alateema "otse valitsuse istungilt"alt. (http://www.riik.ee/z2/avalik/list_news?form_id=003)

1. "Kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: seaduse eelnõu
Kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eesmärk on kõrvaldadakriminaalhooldusseaduse vastuolud kohtute seaduse ja karistusseadustikuga ninglahendada praktikas tõusetunud probleemid. Samuti on seaduse ülesandekskriminaalhoolduse organisatsiooni muutmine selgemaks. Eelnõu kohaseltnimetatakse kriminaalhooldusosakonna juhataja ametisse viieks aastakskonkursitulemuste alusel. Enam ei piirata talituse juhataja ametis olemistmaksimaalselt kahe ametiperioodiga, kuna see pole otstarbekas arvestadessüsteemi väiksust ja piirkondlikult sobivate ametipostide ülevõtjate puudumist.Hetkel kehtiva korra puhul on teenistusarutelude sagedus seaduses määratletudkaks korda kuus, kuna praktikas on see osutunud ebavajalikuks ja koormavaks,siis ei ole eelnõus teenistusarutelude sagedus täpselt määratletud. Eelnõugamuudetakse kriminaalhooldusseadust nii, et kohtu või prokuröri taotlusel nimetabkahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse elukohajärgsekriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusametniku, kellele teebülesandeks kohtueelse ettekande koostamise. Eelnõu kohaselt lisatakse kakahtlustatav nende isikute ringi, kelle kohta on võimalik kohtueelse ettekandetaotlemine. Sätestatakse konkreetne volitusnorm kriminaalhooldusregistri kuiriigiasutuse andmekogu asutamiseks. Kohtunikud vabastatakse korralisteettekannete menetlemisest regulaarselt, kuid jäetakse kohtunikule võimalus nõudakorralisi ettekandeid vajaduse korral või ka regulaarselt, kui see onkohtuotsusesse kirjutatud. Kriminaalhooldusseadusesse lisatakse konkreetsemassõnastuses rikkumise asjaolude esitamise nõue ning sätestatakse kohustustekergendamise või tühistamise puhul erakorralise ettekande koostamise nõue.

2. Seisukoha andmine "Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 6muutmise seaduse" eelnõu (155 SE) kohta
Esitajad: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, justiitsministerKen-Marti Vaher, keskkonnaminister Villu Reiljan, rahandusminister TaaviVeskimägi
Tüüp: seisukoha andmine
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Liina Tõnissoni, Harri Õunapuu, OlevLaanjärve, Sven Mikseri ja Ain Seppiku poolt 14. oktoobril 2003. a algatatudasjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 6 muutmise seaduse eelnõu.Tutvu eelnõu tekstiga:http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=032870016&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

3. Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohtaseisuga 30. september 2003. a
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Aruande esitamise eesmärgiks on anda ülevaade stabiliseerimisreservi varadekoosseisu ja väärtuse kohta septembri lõpu seisuga. 30. septembri 2003. aseisuga oli stabiliseerimisreservi varade maht soetusmaksumuses 2 698 361 300krooni. Riigieelarve seaduse alusel laekus reservi 328 900 382 krooni, millestsuurima ühekordse summana laekus 145 miljonit krooni Eesti Pangakasumieraldisena. Tekkepõhine tulu ja väärtpaberite ümberhindlus moodustaskokku 24 872 647 krooni. Stabiliseerimisreservi turuväärtus oli 2 723 233 946krooni ning aruandeperioodi realiseeritud kasum 96 004 535 krooni.Stabiliseerimisreservi finantsvahendite haldamisel ja finantsriskide mõõtmisellähtutakse normportfellist, mis väljendab reservi üldist riskitaluvuse tasetning mille struktuur peab pikemas perspektiivis tagama reservi finantsvahenditestabiilsuse kasvu ja tulususe. 2003. aasta algusest arvestades ületas reservitulusus normportfelli tulusust 0,3 % võrra. Reservi tulusus on kuude lõikesolnud kõikuv, põhjustatuna rahvusvaheliste finantsturgude ebastabiilsusest.Reservi likviidsuse tagamiseks moodustavad paigutused võlakirjadesse 93,02 %ning tähtajalistesse hoiustesse 0,61 % ja pöördrepotehingutesse 6,38 % reservimahust. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks on investeeritud kõrgeimakrediidireitinguga ja madala krediidiriskiga Belgia, Saksamaa, Hollandi,Prantsusmaa ja Austria valitsuste võlakirjadesse. 99,44 % reservi paigutusteston tehtud eurodes ja 0,56 % Eesti kroonides. Stabiliseerimisreserv onriigieelarve vahenditest ja muudest laekumistest moodustatud vara kogum.Reservi täiendamine ja vahendite kasutamine on eelarvepoliitiline abinõuüldmajanduslike riskide vähendamiseks ning pikaajalist ühiskondlikku tulutoovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamisestabiilsuse tagamiseks. Stabiliseerimisreservi haldamist korraldabrahandusminister.

4. Rakenduskõrgkoolide põhimäärused
1) Tallinna Tehnikakõrgkooli põhimäärus
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tallinna Tehnikakõrgkool on rakenduskõrgkool. Tehnikakõrgkool on haridus- jateadusministeeriumi hallatav riigiasutus, mis pakub konkurentsivõimelist jakvaliteetset õpet ning viib läbi rakendusuuringuid tehnika, tootmise ja ehituseõppevaldkonnas ning keskkonnakaitse ja transporditeenuste õppesuunal. Eelnõugatäpsustatakse eelkõige rektori ja nõukogu ülesandeid, mida rakenduskõrgkooliseadus nende pädevusse on andnud, ning seaduse muudatustest tulenevaid õppetöökorraldamist puudutavaid sätteid. Eelnõu reguleerib õppeasutuse üldisttoimimist, juhtimise korda, struktuuri, õppekorralduse aluseid, liikmeskonnaõigusi ja kohustusi, finantseerimise aluseid ning aruandluse ja järelevalvealuseid. Tallinna Tehnikakõrgkooli ülesanded on: luua kõrgkooli liikmeskonnalesoodsad tingimused õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks jaarendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teisteõppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides; hankida õppetööks,rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikke seadmeid,kirjandust, inventari ja muid vahendeid;
arendada koostööd Eesti ja välisriikide õppe- ning teadus- jaarendusasutustega; korraldada põhitegevusest tulenevaid konverentse, seminareja muid üritusi;
tegeleda nõustamisega tehnikaalade, arhitektuuri ja ehituse, transporditeenusteja keskkonnakaitse õppesuundadel; korraldada õpikute ja õppemetoodilistevahendite koostamist ja väljaandmist ning anda õppekirjanduse kasutamisesoovitusi; osutada käesoleva põhimäärusega kehtestatud ulatuses põhitegevusesttulenevaid tasulisi teenuseid. Õppekorralduse alusena on sätestatud õppe mahuainepunktides arvestamise kohustus, sealhulgas õppeaasta maht ainepunktidesEuroopa Ainepunktide Ülekande Süsteemi rakendamisel. Eelnõus on määratletudõppeasutuse liikmeskond ning reguleeritud töötajate ja üliõpilaste õigused jakohustused. Üliõpilastele laienevad rakenduskõrgkooli seadusest, õppeasutusepõhimäärusest, sisekorraeeskirjadest ja teistest õigusaktidest tulenevadõigused ja kohustused. Eelnõu kinnitab õppeasutuse juhtimise korra ningstruktuuri, sealhulgas rektori volituste määra ja ülesanded. Rektori nõuandvaorganina tegutseb rektoraat. Rektori või prorektori töökohustustest vabanemiselon neil õigus naasta endisele ametikohale ja taotleda nõukogu kehtestatudkorras hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks.

2) Tartu Lennukolledthi põhimäärus
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tartu Lennukolledth on rakenduskõrgkool. Lennukolledth on Haridus- jaTeadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Tegevuse eesmärgiks on kõrgekvalifikatsiooniga lennunduspersonali koolitamine, vastavate rakendusuuringuteläbiviimine ning rahvusvahelise koostöö ja arendustegevuse korraldaminekooskõlas rahvusvaheliste lennundusnõuetega. Eelnõuga täpsustatakse eelkõigerektori ja nõukogu ülesandeid, mida rakenduskõrgkooli seadus nende pädevusse onandnud, ning seaduse muudatustest tulenevaid õppetöö korraldamist puudutavaidsätteid. Eelnõu reguleerib õppeasutuse üldist toimimist, juhtimise korda,struktuuri, õppekorralduse aluseid, liikmeskonna õigusi ja kohustusi,finantseerimise aluseid ning aruandluse ja järelvalve aluseid. Eelnõus onmääratletud õppeasutuse liikmeskond ning reguleeritud töötajate ja üliõpilasteõigused ja kohustused. Üliõpilastele laienevad rakenduskõrgkooli seadusestõppeasutuse põhimäärusest, sisekorraeeskirjadest ja teistest õigusaktidesttulenevad õigused ja kohustused. Tartu Lennukolledthi ülesanded on: luua omaliikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, lennundusalaste rakendusuuringuteläbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseksteiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides; hankidaõppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikku varaning muid vahendeid; arendada koostööd Eesti ja välisriikide õppe- ning teadus-ja arendusasutustega; korraldada konverentse, seminare ja muid üritusi omategevusvaldkondades; tegeleda lennundusalase nõustamisega; korraldadalennundusalaste õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ning nendeväljaandmist; teha koostööd lennundusasutuste ning teiste isikute ja asutustegalennundushariduse arendamiseks ja lennuohutuse tagamiseks; koordineeridalennundusterminoloogia väljatöötamist ja lennundusajaloo materjalide kogumist;osutada käesoleva põhimäärusega kehtestatud ulatuses põhitegevusest tulenevaidtasulisi teenuseid. Õppekorralduse alusena on sätestatud õppe mahuainepunktides arvestamise kohustus, sealhulgas õppeaasta maht ainepunktidesEuroopa Ainepunktide Ülekande Süsteemi rakendamisel. Eelnõu kinnitabõppeasutuse juhtimise korra ning struktuuri, sealhulgas rektori volituste määraja ülesanded. Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat. Rektori võiprorektori töökohustustest vabanemisel on neil õigus naasta endiseleametikohale ja taotleda nõukogu kehtestatud korras hüvitist erialase kvalifikatsioonitaastamiseks.

3) Eesti Mereakadeemia põhimäärus
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Eesti Mereakadeemia on rakenduskõrgkool. Mereakadeemia on Haridus- jaTeadusministeeriumi hallatav riigiasutus, mis võimaldab omandada kvaliteetsetmerendusalast haridust, juhendab ja koordineerib merendusalast õppe- jaarendustegevust ning viib läbi vastavad rakendusuuringuid. Eelnõugatäpsustatakse eelkõige rektori ja nõukogu ülesandeid, mida rakenduskõrgkooliseadus nende pädevusse on andnud, ning seaduse muudatustest tulenevaid õppetöökorraldamist puudutavaid sätteid. Eelnõu reguleerib õppeasutuse üldisttoimimist, juhtimise korda, struktuuri, õppekorralduse aluseid, liikmeskonnaõigusi ja kohustusi, finantseerimise aluseid ning aruandluse ja järelvalvealuseid. Eelnõus on määratletud õppeasutuse liikmeskond ning reguleeritudtöötajate ja üliõpilaste õigused ja kohustused. Üliõpilastele laienevadrakenduskõrgkooli seadusest õppeasutuse põhimäärusest, sisekorraeeskirjadest jateistest õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Mereakadeemia ülesandedon: luua Mereakadeemia liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks,merendusalaste rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseksenesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestisja välisriikides; hankida õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks jaarendustegevuseks vajalikke seadmeid, kirjandust, inventari ja muid vahendeid;arendada koostööd Eesti ja välisriikide õppe- ning teadus- ja arendusasutustega;korraldada konverentse, seminare ja muid üritusi merenduse valdkonnas; tegeledamerendusalase nõustamisega; korraldada merendusalaste või viimasega seonduvatevaldkondade õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ja väljaandmist,anda õppekirjanduse kasutamise soovitusi; teha koostööd riigi- ja kohalikuomavalitsuse asutustega, juriidiliste isikute ning teiste organisatsioonidegamerendusalase hariduse arendamiseks ja mereohutuse tagamiseks; nõustada jajuhendada merendusalaste õppekavade koostamist; luua eeldused üliõpilastelejuhtimisoskuste ja -kogemuste omandamiseks, õpetada laevaohvitserideksõppivatele üliõpilastele (edaspidi kadetid) meretraditsioone ning kujundab neismeretööks vajalikke harjumusi ja isikuomadusi; teha koostööd kaitseministeeriumigakadettide riigikaitselise väljaõppe korraldamisel; koordineerida merendusalaseterminoloogia väljatöötamist ja merendusajaloo materjalide kogumist; osutadakäesoleva põhimäärusega kehtestatud ulatuses põhitegevusest tulenevaid tasulisiteenuseid. Õppekorralduse alusena on sätestatud õppe mahu ainepunktidesarvestamise kohustus, sealhulgas õppeaasta maht ainepunktides EuroopaAinepunktide Ülekande Süsteemi rakendamisel. Tulenevalt rakenduskõrgkooliseaduse muudatustest on Eesti Mereakadeemia põhimäärusesse sisse toodud EestiMereakadeemia Merekool, lisaks ka Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskus.Eesti Mereakadeemia koosseisu kuuluvas Eesti Mereakadeemia Merekoolis toimubõpe ka kutsehariduse õppekavadel (nii põhihariduse kui ka keskhariduse baasil).Merekool tegutseb oma põhimääruse, Eesti Mereakadeemia põhimääruse ja teisteõigusaktide alusel. Eelnõu kinnitab õppeasutuse juhtimise korra ningstruktuuri, sealhulgas rektori volituste määra ja ülesanded. Rektori nõuandvaorganina tegutseb rektoraat. Rektori või prorektori töökohustustest vabanemiselon neil õigus naasta endisele ametikohale ja taotleda nõukogu kehtestatudkorras hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks.

4) Viljandi Kultuuriakadeemia põhimäärus
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Viljandi Kultuurikolledth nimetatakse ümber Viljandi Kultuuriakadeemiaks, mis onrakenduskõrgkool ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.Sõna "kolledth" kasutamisega oma nimetuses on õppeasutusel tekkinud probleeme jaressursikulu järjest laienevas ja tihenevas rahvusvahelises suhtlemises ningkoostöös. Nimelt viitab "kolledth" mitmetes riikides keskhariduse tasemel õpetpakkuvale õppeasutusele. Õppeasutuse nimi muudetakse ViljandiKultuuriakadeemiaks. Õppeasutuse tegevuseks on jätkuvalt õppe- jaarendustegevus ning rakendusuuringute läbiviimine kultuuri- jaharidusvaldkonnas. Eelnõuga täpsustatakse eelkõige rektori ja nõukoguülesandeid, mida rakenduskõrgkooli seadus nende pädevusse on andnud, ningseaduse muudatustest tulenevaid õppetöö korraldamist puudutavaid sätteid.Eelnõu reguleerib õppeasutuse üldist toimimist, juhtimise korda, struktuuri,õppekorralduse aluseid, liikmeskonna õigusi ja kohustusi, finantseerimisealuseid ning aruandluse ja järelvalve aluseid. Eelnõus on määratletud õppeasutuseliikmeskond ning reguleeritud töötajate ja üliõpilaste õigused ja kohustused.Üliõpilastele laienevad rakenduskõrgkooli seadusest õppeasutuse põhimäärusest,sisekorraeeskirjadest ja teistest õigusaktidest tulenevad õigused jakohustused. Viljandi Kultuuriakadeemia ülesanded on: luua oma liikmeskonnalesoodsad tingimused õppetööks, kultuuri- ja haridusvaldkonna rakendusuuringuteläbiviimiseks ja arendustegevuseks ning erialaseks enesetäiendamiseks; hankidavõimaluste piires õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks jaarendustegevuseks vajalikke seadmeid, kirjandust, inventari ja muid vahendeid;arendada koostööd Eesti ja välisriikide õppe- ning teadus- jaarendusasutustega; korraldada põhitegevusest tulenevates valdkondadeskonverentse, seminare ja muid üritusi; tegeleda nõustamisega põhitegevusesttulenevates valdkondades, sealhulgas kunstide, infolevi, kultuuridevahelisekommunikatsiooni, kultuuriettevõtluse, hariduse, noorsootöö ja rahvakultuurivaldkonnas; korraldada õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist javäljaandmist, anda õppekirjanduse kasutamise soovitusi; juhendadapõhitegevusest tulenevate, sealhulgas kultuuri- ja haridusvaldkonna alastetaseme-, tööalase ja vabaharidusliku koolituse õppekavade koostamist; osutadapõhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid käesolevas põhimääruses sätestatudulatuses ja korras; teha koostööd kultuuri- ning haridusasutustegakultuurialase- ja pedagoogilise hariduse arendamiseks; võtta osa Eestikultuuri- ja hariduspoliitika kujundamisest. Õppekorralduse alusena onsätestatud õppe mahu ainepunktides arvestamise kohustus, sealhulgas õppeaastamaht ainepunktides Euroopa Ainepunktide Ülekande Süsteemi rakendamisel. Eelnõukinnitab õppeasutuse juhtimise korra ning struktuuri, sealhulgas rektori volitustemäära ja ülesanded. Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat. ViljandiKultuuriakadeemial on lisaks rektoraadile moodustatud ka juhatus, milleülesandeks on õppetöö koordineerimine, sealhulgas õppe- ja arendustööüldküsimuste lahendamine. Rektori või prorektori töökohustustest vabanemisel onneil õigus naasta endisele ametikohale ja taotleda nõukogu kehtestatud korrashüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks.

5)Sisekaitseakadeemia põhimäärus
Esitaja: siseminister Margus Leivo
Sisekaitseakadeemia on sisekaitseline rakenduskõrgkool, mis tegutsebrakenduskõrgkooli seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel. Määrusreguleerib Sisekaitseakadeemia üldist korraldust, juhtimise korda, struktuuri,õppekorralduse põhialuseid, finantseerimise aluseid ning aruandlust jakontrolli.
Sisekaitseakadeemia õppetegevust finantseerib siseministeerium. Korrektsiooni,maksukorralduse, tolli ja halduskorralduse eriala õppetegevust finantseeritakseharidus- ja teadusministeeriumi eelarve riikliku koolitustellimuse vahenditest.Riikliku koolitustellimuse esitab Sisekaitseakadeemiale haridus- jateadusministeerium, lähtudes prognoositavast rakenduskõrgharidusegaspetsialistide vajadusest tööturul, ministeeriumide, omavalitsusüksusteliitude, registreeritud kutse- ja erialaliitude ning ülikoolide ettepanekutest,samuti riiklikuks koolitustellimuseks riigieelarves ette nähtud vahenditest.Põhimääruses määratakse kindlaks akadeemia kõrgeima kollegiaalse otsustuskogu -nõukogu liikmete valimise kord, volituste kestus ja nõukogu töökord. Uuendusenaon rakenduskõrgkooli seaduse alusel põhimääruses sätestatud nõunike kogutegevust reguleerivad sätted. Nõunike kogu on akadeemiat, ühiskonda ningõppekavadele vastavaid ministeeriume ja ametiasutusi sidustav nõuandev kogu,mis moodustatakse sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppekavadele vastavateministeeriumide ja ametiasutuste juhtidest ning teistest siseministri pooltmääratud isikutest. Ühe struktuurimuutusena on senise korrektsioonikolledthiasemel selles põhimääruses justiitskolledth. Justiitskolledth koondab enda allajustiitsministeeriumi haldusalas olevate asutuste jaoks teenistujateettevalmistamise. Määruse kohaselt luuakse kohaliku omavalitsuse instituut.Instituudi eesmärk on toetada kohalike omavalitsuste arengut ningsiseministeeriumit kohaliku omavalitsuse alase poliitika väljatöötamisel jaelluviimisel. Instituudi tegevusvaldkonnad on kohalike omavalitsuse ametniketäiendõpe, kohaliku omavalitsuse alased uuringud ning vajadusel kohalikeomavalitsuste ja siseministeeriumi nõustamine. Määruse rakendamise tulemusekson korrektselt ja seadusega vastavuses toimiv rakenduskõrgharidusõpesisejulgeoleku ning avaliku teenistuse õppekavadel.

5. Loomaaialoomade pidamise nõuded
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu
Eestis on seadusega reguleeritud koduloomade ja lemmikloomade pidamine.Loomaaialoomade pidamine on sellest oluliselt erinev, kuna loomaaial onvastavalt loomakaitseseadusele kohustus peale loomade nõuetekohase pidamiseneid avalikkusele näidata, samal ajal tagades teabe levitamise ja teadustöötegemise. Seega on vajalik kehtestada loomaaialoomade pidamise nõuded, seisabseletuskirjas. Eestis on teadaolevalt kolm loomaaeda, s.o kohta, kus püsivaltnäidatakse loomi avalikult enam kui 7 päeva aastas. Määrusega reguleeritakseloomade loomaaias pidamise nõuded. Eelnõu sätestab loomade loomaaias pidamiseüldnõuded, loomadele antava veterinaarabi andmise kohustuse ning reguleeribteabe levitamist. Määruse eelnõu lisas on esitatud detailselt iga liigi võiliigirühma jaoks vajalik puuri või tarandiku suurus ja lubatud isendite arvpuuris või tarandikus ning nimetatud loomade erivajadused ruumi tingimustesuhtes. Määruse jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi egatäiendavaid kulutusi lisaks eelarves planeeritule. Vastavalt seletuskirjalepeavad loomaaiad oma eelarve planeerimisel ette nägema kulutusi loomadepidamistingimuste vastavusse viimiseks määruses esitatud nõuetega. Määrusejõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 2004. a.

6. Aadressandmete süsteemi kehtestamine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: määruse eelnõu
Aadressandmete süsteemi kehtestamise eesmärgiks on määratleda üheseltmõistetavalt aadressandmete haldamise ja kasutamise põhimõtted jaaadressteenuste põhimõtted. Selle tulemusena tagatakse aadressobjektide üheneidentifitseerimine nii nende asukohas kui erinevates andmekogudes ningmuudetakse võrreldavaks erineval ajal ja eri põhimõtetel esitatud aadressidriigi ja kohalike omavalitsuste andmekogude pidamisel. Nimetatud eesmärktuleneb vajadusest korrastada aadressandmed riigi andmekogudes, ühtlustadaaadressandmete kogumine ja kasutamine ning muuta võimalikult efektiivseksandmevahetus erinevate andmekogude ja infosüsteemide vahel. See omakorda loobkasutajasõbraliku keskkonna riigi andmekogude ja infosüsteemide kasutajale.Aadressandmete süsteem on ühtsete põhimõtete kogum, mis tagab aadressobjektideühese identifitseerimise nii nende asukohas kui ka erinevates andmekogudes ningmuudab võrreldavaks erineval ajal ja eri põhimõtetel esitatud aadressid.Aadressandmed käesoleva määruse mõistes on andmed, mille abil andmekogudeskirjeldatakse aadressobjekti asukohta. Eelnõu kohaselt on aadressandmetevastutavateks töötlejateks maa-amet, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumehitiste osas, siseministeerium kohanimede osas, maanteeamet riigimaanteedeosas ja muinsuskaitseamet kultuurimälestiste osas, mis ei ole ehitised.Nimetatud aadressandmete vastutavad töötlejad viivad eelnõu kohaselt omaandmekogud vastavusse käesoleva määrusega hiljemalt 1. juuliks 2004. a. Määrusevastuvõtmisel on võimalik oluliselt korrastada ja ühtlustada riigi ja kohalikuomavalitsuse andmekogude toimimist. Ühtse aadressandmete süsteemikasutuselevõtt välistab dubleerivate ja erikujuliste aadressandmete kasutamist,mis omakorda muudab efektiivsemaks andmevahetust andmekogude ja infosüsteemidevahel. Samuti tõuseb andmete kvaliteet, s.o andmed registreeritakse registris,kus nad tekivad ja teised andmekogud kasutavad andmete tekkekohas tekkinudandmeid. Ristkasutuse kaudu kättesaadavad andmed tekitavad aga omakordaolukorra, kus isikud ei pea riigi või kohaliku omavalitsuse tasandilsuhtlemisel enam esitama andmeid, mis on juba esitatud. Seega kaob vajaduskorduvalt samade andmete riigile esitamise järele. Määruse rakendamiseeelduseks on aadressandmeid haldavate ja käitlevate andmekogude liidestamineinfosüsteemide andmevahetuskihi X-teega. Kuna X-tee haldamise ja arendamisegaseotud kulutused kaetakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest,siis täiendavaid kulutusi seletuskirja kohaselt ette näha ei ole. Samasteelarvest kaetakse ka asutuste ja andmekogude liidestamine X-teega (väljaarvatud X-teega liidestamiseks vajalik riistavara). Määruse rakendamine toobkaasa märkimisväärse kulude kokkuhoiu, kuna andmevahetus andmekogude jainfosüsteemide vahel muutub efektiivsemaks, mis omakorda võimaldab kogutavateandmete optimeerimist. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a.

7. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2000. a määruse nr 81 "Toidus lubatudlisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa, lisaainete kasutamisetingimused ja viisid ning lisaainete märgistamise ja muul viisil teabeedastamise erinõuded ja kord^1" muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Tiit Tammsaar
Tüüp: määruse eelnõu
Olulisema muudatusena esitatakse eelnõus toidus lubatud lisaainete esinemisetäpsustatud juhud liitkoostisosadest koosnevate toitude puhul. Esiteks tohibliitkoostisosadest koosnev toit sisaldada teatud koostisosas lubatud lisaaineidproportsionaalselt selle koostisosa kogusega. Teiseks tohib toit, midakasutatakse liitkoostisosadest koosneva toidu koostisosana, sisaldadalisaaineid sellises koguses, et lisaainete sisaldus valmistatavas toidus eiületaks määruse lisas toodud asjakohaseid piirnorme. Käesoleva muudatusegalisatakse kehtivasse määrusesse säte, mille kohaselt tohib tavatoidus lubatudlisaaineid kasutada ka teatud eritoitudes. Samuti täpsustatakse määruseskasutatud määratluste sõnastusi. Määrusega tehakse hulgaliselt täpsustusi japarandusi lisaainete piirnormide ja toidunimetuste kohta. Suur hulk parandusituleneb vajadusest välistada määruse avaldamisel tekkinud kahtepidi mõistmisevõimalused. Määrus mõjutab lisaainete kasutamise reeglite ning piirnormide ja toidugruppidenimetuste täpsustamise tõttu eelkõige toiduainete tootjaid. Liitkoostisosadestkoosnevates toitudes lisaainete esinemise täpsem reguleerimine loob selgemareeglistiku lisaainete kasutamiseks.

8. Raudteemaa riigi omandisse jätmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt jäetakse riigi omandisse ASi Eesti Raudtee omandis olevateraudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste aluste ja nende teenindamiseksvajalikud, Tallinnas ja Paldiskis asuvad maaüksused kogupindalaga 336 370 m^2(sealhulgas Tallinnas Nõmme linnaosas 95 758 m^2, Lasnamäe linnaosas 403 m^2,Paldiskis 240 209 m^2). Maaüksuste valitsejaks on majandus- jakommunikatsiooniministeerium. Vastavalt raudteeseadusele seatakse riigiomandisse jäetud raudteemaale hoonestusõigus raudteeinfrastruktuuri hoonete jarajatiste omaniku ASi Eesti Raudtee kasuks. Maaüksuste pindalad ja sihtotstarveon määratud Tallinna Linnavalitsuse ja Paldiski Linnavalitsuse korraldustega.Nendele maaüksustele ei ole esitatud tagastamise, rentimise ega ostueesõigusegaerastamise taotlusi.

9. Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2003. a korralduse nr 370-k"Raudteemaa riigi omandisse jätmine" muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: korralduse eelnõu
Seletuskirja kohaselt on Edelaraudtee ASi poolt esitatud andmetes esineva veatõttu sattunud Vabariigi Valitsuse 10.06.2003 korraldusse Rapla linna osaseksitav viga. Nimetatud korralduses on sätestatud: "Rapla linnas:Lelle-Türi-Viljandi raudtee 53,8-55,0 km 70 256 m2 ". Õige on:"Rapla linnas: Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee 53,8-55,0 km 70 256 m2", kuna raudtee hargneb tegelikult Türi-Viljandi suunale Kehtna vallasTallinn-Lelle-Pärnu raudtee 71,9 kilomeetril Lelle alevikus.

10. Õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamine Antsla vallas
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Võru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise jakompenseerimise komisjoni 20. aprilli 2001. otsusega Antsla vallas asuva Kaikakoolimaja osas tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks Eesti ApostlikÕigeusu Kirik.
Antsla Vallavolikogu taotleb oma 13. augusti 2002. a otsusele tuginedes EestiVabariigi omandireformi aluste seaduse alusel Kaika koolimaja kui kultuuri- jasotsiaalobjekti tagastamata jätmist. Pärast Kaika algkooli tegevuse lõpetamist1. septembrist 2000 anti Antsla Vallavolikogu 12. juuni 2001. a otsusega Kaikakoolimaja ruumid tasuta rendile MTÜ-le Kaikamäe, kelle eesmärk on Kaikapiirkonna külaelanike seltsielu korraldamine. Praeguseks on Kaika koolimajaümber kohandatud piirkonna külaelu edendamise keskuseks, kus korraldatakse viieAntsla valla küla perede ühisüritusi, lastelaagreid, spordipäevi jms.Piirkonnas puuduvad teised valla omandis olevad hooned, mille ruume saaksseltsielu korraldamiseks kasutada. Antsla Vallavalitsuse 29. mai 2002. akorraldusega tunnistati Antsla valla munitsipaalomandis oleva Kaika koolimajakui kultuuri- ja sotsiaalobjekti tagastamine õigustatud subjektile ebaotstarbekaks.Sama korraldusega anti õigustatud subjektile võimalus esitada vastuväited ühekuu jooksul arvates Antsla Vallavalitsuselt vastava teate saamise päevast.Antsla Vallavalitsus pakkus õigustatud subjekti esindajale võimalust sõlmidavara senisel sihtotstarbel kasutamise leping tulenevalt Eesti Vabariigiomandireformi aluste seadusest, kuid õigustatud subjekt ei esitanud kirjalikkuseisukohta lepingu sõlmimiseks. Õigustatud subjekt ei ole esitanud kirjalikkevastuväiteid vara mittetagastamise ettepaneku suhtes. Lähtudes asjaolust, ettaotletava hoone puhul on tegemist Antsla valla külade kultuurielu edendamisekeskusega kui Antsla vallale olulise kultuuri- ja sotsiaalobjektiga, leiabrahandusministeerium, et Kaika koolimaja hoone Antsla valla munitsipaalomandissejätmine ning õigustatud subjektile mittetagastamine on põhjendatud. Tulenevaltõigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimiseseadusest kompenseeritakse tagastamisele mittekuuluv vara võõrandamisaegsemaksumuse ulatuses.

11. Loa andmine Tallinna Tehnikaülikoolile kinnisvara võõrandamiseks
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõus tehakse ettepanek lubada Tallinna Tehnikaülikoolil võõrandada temaomandis olev Tallinnas Kopli 82 asuv kinnistu (pindala 4857 m^2, sihtotstarve -sotsiaalmaa) kui vara, mis ei ole ülikoolile vajalik tema eesmärkidesaavutamiseks. Tallinna Tehnikaülikool on viimastel aastatel asunud kogu õppe-ja teadustegevust koondama Mustamäele, kus käesoleval aastal alustati uueenergeetikateaduskonna hoone ehitamist. Selle valmimisel jätkab teaduskond tööduues hoones ja siiani kasutatud maja Kopli 82 vabaneb. Ülikooli arengukavakohaselt ei ole Tallinna Tehnikaülikoolil senisele vanale ja amortiseerunudhoonele enam rakendust ning ülikooli arvates on majanduslikult põhjendatudKopli 82 kinnistu müük ja müügist saadava raha suunamine ülikoolikapitalieelarvesse.

12. Sihtasutuse Põlvamaa Ettevõtluskeskus lõpetamine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Jaan Õunapuu
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt võetakse teadmiseks siseminister Margus Leivo ja minister JaanÕunapuu informatsioon, et Sihtasutuse Põlvamaa Ettevõtluskeskus tegevuslõpetatakse 1. detsembrist 2003. a. Sihtasutuse Põlvamaa Ettevõtluskeskustegevus kuulub lõpetamisele, kuna ta on saavutanud oma eesmärgi ettevõtlusearengule kaasaaitamises Põlva maakonnas. Edaspidiseks Põlva maakonna sotsiaalseja majandusliku arengu korraldamiseks asutati Põlva maakonna valdade poolt 30.juunil 2003. a Sihtasutus Põlvamaa Arenduskeskus. Põlva maavanema ja PõlvamaaOmavalitsuste Liidu ühiste kavatsuste leping koostööks 2003. aastal maakonnakui terviku ja tema erinevate piirkondade tasakaalustatud ning säästva arengutagamiseks nägi arendustegevuseks ette Sihtasutuse Põlvamaa Ettevõtluskeskuseühendamise loodava Sihtasutusega Põlvamaa Arenduskeskus. Sihtasutuste seadusekohaselt võib sihtasutus ühineda teise sihtasutusega nende põhikirjadesettenähtud juhtudel. Sihtasutuse Põlvamaa Ettevõtluskeskus põhikirjas sättedühinemise kohta puuduvad. Vastavalt Sihtasutuse Põlvamaa Ettevõtluskeskuspõhikirjale võib pärast sihtasutuse registrisse kandmist asutajaõigusteteostaja või sihtasutuse nõukogu põhikirja muuta üksnes muutunud asjaoludearvessevõtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki. Põhikirja võib muuta ainultkohtu loal. Kuna Sihtasutus Põlvamaa Ettevõtluskeskus põhikirjas ühinemist eireguleerita ning põhikirja muutmine on aeganõudev protsess otsustatiSihtasutuse Põlvamaa Ettevõtluskeskus ja Sihtasutuse Põlvamaa Arenduskeskusnõukogude ühisnõupidamisel 29. augustil 2003. a Sihtasutus PõlvamaaEttevõtluskeskus lõpetada. Põlva maavanem nõustus nimetatud seisukohaga, kunamoodustatud Põlvamaa Arenduskeskus katab täielikult Sihtasutuse PõlvamaaEttevõtluskeskus tegevusvaldkonnad ja vastab oma olemuselt EAS-i nõudmistelekolmepoolse koostöö osas. Sihtasutus Põlvamaa Ettevõtluskeskus moodustati 12.augustil 1998. a, tema põhikirjalisteks eesmärkideks oli regionaalneettevõtluse nõustamine ning koolituseks ja regionaalse ettevõtluse arendamisekseraldatud riiklike ja muude vahendite sihipärase kasutamise korraldamine Põlvamaakonnas, lähtudes riigi regionaal- ja ettevõtluspoliitikast. SihtasutusePõlvamaa Ettevõtluskeskus tegevuse lõpetamiseks viiakse seletuskirja kohaseltläbi likvideerimismenetlus, mille käigus lahendatakse sihtasutuse personali javarade küsimus.

13. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Diana Brusentseva (sünd.1985) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetiKodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlusse 5. aprillil 2002. a. DianaBrusentseva on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt eivõi Eesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Eestikodakondsust saada sooviv isik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsuse pooltvolitatud valitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamisesooviavalduse registreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsustning vastab kodakondsuse seaduses sätestatud tingimustele, ja esitab tõendiselle kohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastataksesellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsusetaisikuks. Diana Brusentseva esitas Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonna tõendi,milles kinnitatakse, et Diana Brusentseva vabastatakse Venemaa Föderatsioonikodakondsusest juhul, kui tema suhtes ei tuvastata Venemaa Föderatsioonikodakondsuse seaduses toodud kodakondsusest vabastamisest keeldumise aluseksolevaid asjaolusid. Diana Brusentseva on täitnud ettenähtud tingimused Eestikodakondsuse saamiseks ning tema suhtes ei ole tuvastatud Eesti kodakondsuseandmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt teebsiseministeerium ettepaneku anda Diana Brusentsevale Eesti kodakondsus.

2) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Valentina Godovanetsi (sünd.1984) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseksvõeti Kodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlusse 18. juunil 2002. a.Valentina Godovanets on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seadusekohaselt ei või Eesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses.Eesti kodakondsust saada sooviv isik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsusepoolt volitatud valitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsusesaamise sooviavalduse registreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saadaEesti kodakondsust ning vastab kodakondsuse seadusessätestatud tingimustele, jaesitab tõendi selle kohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest võivabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatudkodakondsuseta isikuks. Valentina Godovanets esitas Venemaa FöderatsiooniSuursaatkonna tõendi, milles kinnitatakse, et Valentina Godovanets vabastatakseVenemaa Föderatsiooni kodakondsusest juhul, kui tema suhtes ei tuvastataVenemaa Föderatsiooni kodakondsuse seaduses toodud kodakondsusest vabastamisestkeeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Valentina Godovanets on täitnudettenähtud tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ning tema suhtes ei oletuvastatud Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.Eeltoodust tulenevalt teeb siseministeerium ettepaneku anda Valentina GodovanetsileEesti kodakondsus.

3) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul--Eerik Rummo
Niina Timofejeva (sünd.1946) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetiKodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlusse 27. septembril 2002. a. NiinaTimofejeva on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt eivõi Eesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Vastavaltkodakondsuse seadusele kinnitab Eesti kodakondsust saada sooviv isik kirjalikultVabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eestikodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimise päevast, et ta jätkuvaltsoovib saada Eesti kodakondsust ning vastab kodakondsuse seaduses sätestatudtingimustele, ja esitab tõendi selle kohta, et ta on vabastatud senisestkodakondsusest või vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega võion tunnistatud kodakondsuseta isikuks. Niina Timofejeva esitas VenemaaFöderatsiooni Suursaatkonna tõendi, milles kinnitatakse, et Niina Timofejevavabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest juhul, kui tema suhtes eituvastata Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse seaduses toodud kodakondsusestvabastamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Niina Timofejeva ontäitnud ettenähtud tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ning tema suhtes eiole tuvastatud Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise aluseks olevaidasjaolusid. Eeltoodust tulenevalt teeb siseministeerium ettepaneku anda NiinaTimofejevale Eesti kodakondsus.

14. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kinninepunkt, vastavalt diplomaatilisele tavale avalikustatakse suursaadiku nimi, kuipresident on suursaadiku ametisse nimetanud.

15. Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2003. a istungi protokolli nr 27päevakorrapunktis nr 11 märgitud otsuse muutmine
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt nõustutakse rahandusministri poolt ülalnimetatud istungiprotokolli märgitud otsuse muutmiseks esitatud ettepanekuga mitte arutadauuesti valitsuse istungil Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu, mis käsitlebriigi nõudest loobumise korda kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes, kunaRiigikogu menetluses oleva riigieelarve seaduse, raamatupidamise seaduse,riigikontrolli seaduse, valla- ja linnaeelarve seaduse, kohaliku omavalitsusekorralduse seaduse ja erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmiseseaduse eelnõu kohaselt muudetakse riigieelarve seaduse § 9 lõiget 5, jättesvälja volitusnormi Vabariigi Valitsusele nimetatud määruse kehtestamiseks.Muudatusettepanekut menetletakse Riigikogule esitatud seaduseelnõumuudatusettepanekute hulgas.

16. Valitsusdelegatsiooni moodustamine Londonis toimuvalKirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) 22. aastakoosolekul osalemiseks
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduse eelnõu
NEAFC 22. aastakoosolek toimub 10.-14. novembrini 2003. a SuurbritanniasLondonis. Eelnõu kohaselt moodustatakse valitsusdelegatsioon, mille juht onkeskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja kohusetäitja Ain Soome jaliikmed keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna spetsialist Kaire Märtin, ASiHiiu Kalur kaugpüügi direktor Väino Ruul, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudidirektor Toomas Saat, OÜ Lootus Teine esindaja Tarmo Sild, ASi Reyktal juhatajaArne Sõna, ASi Reyktal nõukogu esimees Toomas Tamme ja keskkonnaministeeriumikalandusnõuniku kohusetäitja Lauri Vaarja. NEAFCi 22. aastakoosolekupõhiteemadeks on: püügisoovitused mereahvena, putassuu, heeringa, makrelli,kilttursa ja süvaliikide püügisoovitused; kokkuvõtete tegemine kontrolli- jaarvutiseerimise töögruppide tööst; nn. illegaalne kalapüük; uue presidendivalimine ja sekretäri töölepingu pikendamine kolmeks aastaks. Eestileolulisemad punktid puudutavad süvaliike, makrelli ja mereahvenat. Käesolevaaasta juulist, kui Eesti sai NEAFCi liikmeks, ei tohi Eesti laevad makrelli jamereahvenat enam püüda. Püüdjate huvi nende liikide vastu on püsinud ningsellel aastakoosolekul taotleb Eesti kootöökvoodi alt eelnimetatud liikidekvooti. Teine oluline punkt puudutab süvaliike, mille suhtes võeti eelmiselaastakoosolekul vastu otsus piirata süvaliikide püüki läbi püügivõimsuse, mistähendas seda, et laevade arv süvaliikide püügil ei tohi kasvada. Eesti võibseega NEAFCi alal püüda ainult ühe laevaga. Väljapüügimahu kehtestamine onpaindlikum viis püüki piirata ning võimaldab kalapüügiseaduse alusel pareminipüüki reguleerida. Aastakoosolekul toetab Eesti otsust kehtestada süvaliikide(harilik molva, sinine molva, meriluts, süvaluts, euroopa merikurat,põhja-atlandi hõbekala, pikksabalised, süsisaba, hammasahvenad, limapead jahaid) püügil väljapüügimaht, mis tavaliselt kehtestatakse liikmesriikideleajaloolise väljapüügi alusel. Aastakoosolekul tulevad arutluse alla ka EuroopaLiidu ettepanekud täiendada NEAFCi konventsiooni. Üks ettepanek puudutabvastulause esitamist Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni otsuse kohta. Olukord, kusotsus, mille kohta vastuväide esitatakse, ei muutu kohustuslikuks vastuväiteesitanud liikmesriigile või liikmesriikidele, võib viia kalavaru ülepüügini.Iga liikmesriik, kes on esitanud vastulause komisjoni otsuse vastu, on kohustatudesitama vastulause esitamise põhjused ning varu kaitsemeetmed, mida ta kavatsebkasutusele võtta. Selleks, et vaidlusi võimalikult kiiresti lahendada, on vajavälja töötada protseduurireeglid vaidluste lahendamiseks. Teine ettepanekpuudutabki vaidluste lahendamise protseduurireeglite väljatöötamist(läbirääkimised, konsultatsioonid, "paneelprotseduurid"). Eestil on ühineseisukoht Euroopa Liiduga, sest Eesti arvates on Euroopa Liidu ettepanek igatiaktsepteeritav ning kalavaru kaitse seisukohalt mõistlik. Peale liitumistEuroopa Liiduga esindab Eestit kõigis küsimustes Euroopa Liit. Kirde-Atlandikalanduskonventsioon, millega asutati Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC),kirjutati alla 1959. a Londonis. NEAFC lõi eeldused rahvusvaheliseks kalandusalasekskoostööks väljaspool rahvuslikke kalanduspiirkondi. 1980. aastal asendatinimetatud konventsioon Kirde-Atlandi ookeani tulevase mitmepoolsekalanduskoostöö konventsiooniga, mis kehtib peaaegu kõigi konventsiooni alalesinevate kalavarude kohta. Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga liidetakse Eestikui NEAFCi liikme kvoodiosa Euroopa Liidu kvoodiga, kuid seda liidetudkvoodiosa saavad püüda vaid Eesti lipu all sõitvad laevad. Seetõttu on Eestileoluline kvootide saamine enne Euroopa Liiduga ühinemist, vastasel juhul ontõenäoline, et Eesti püügivõimalus NEAFCi alal väheneb. DelegatsiooniliikmeteLauri Vaarja, Kaire Märtini ja Ain Soome aastakoosolekust osavõtukulud kaetakseriigieelarvest rahvusvaheliste konventsioonide realt. Firmade esindajad katavadoma kulud ise.

17. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsusevahelise kultuurikoostöö lepingu" alusel loodava Eesti-Saksakultuurikoostöö segakomisjoni Eesti-poolse delegatsiooni moodustamine
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, haridus- ja teadusminister ToivoMaimets
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt on nimetatud segakomisjoni Eesti-poolne delegatsiooni juhtharidus- ja teadusministeeriumi eurointegratsiooni asekantsler Madis Lepajõe jadelegatsiooni liikmeteks haridus- ja teadusministeeriumi teaduse jakõrghariduse osakonna kõrghariduse osakonna kõrghariduse talituse juhataja HeliAru; kultuuriministeeriumi välissuhete ja eurointegratsiooni osakonna nõunikMadis Järv; kultuuriministeeriumi asekantsler kaunite kunstide alal ReetMikkel; Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi/Goethe Instituudi õpetaja, TallinnaPedagoogikaülikooli Hageni Kaugõppeülikooli Kontaktbüroo juhataja;kultuuriministeeriumi asekantsler kultuuriväärtuste alal Anton Pärn; haridus-ja teadusministeeriumi avalike ja välissuhete osakonna välissuhete talitsusepeaekspert Katrin Rein; kultuuriministeeriumi välissuhete ja eurointegratsiooniosakonna juhataja Reet Remmel; Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuseriigieksamite osakonna saksa keele ainespetsialist Kersti Sõstar. Eelnõukohaselt volitatakse delegatsiooni juhti kirjutama alla Eesti-Saksakultuurikoostöö segakomisjoni istungi protokollile, milles on kirjeldatudtähtsamad Eesti-Saksa koostööd puudutavad sündmused ja arengud kultuuri,hariduse ning teaduse valdkonnas. Eesti-Saksa kultuurikoostöö segakomisjoniistung toimub 6. ja 7. novembril 2003. a Tallinnas, kus käsitletaksealljärgnevaid teemasid: teadus ja kõrgharidus; koolid; keel; kutsealane haridusja täiskasvanukoolitus; kultuuriinstituudid; kujutav kunst, teater ja muusika;kirjandus, meedia, muuseumid ja arhiivid; noored ja sport. Eesti Vabariigivalitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahelise kultuurikoostöö lepingukohaselt tulevad lepingupoolte esindajad kokku segakomisjonina vaheldumisiEesti Vabariigis ja Saksamaa Liitvabariigis vastavalt vajadusele või ühelepingupoole palvel, et teha kokkuvõtteid nimetatud lepingu raames asetleidnudvahetusest ning välja töötada soovitused ja programmid edasisekskultuurikoostööks. Segakomisjoni tööd finantseerivad asjaomased pooled. Eestipoolsed kulud katab haridus- ja teadusministeerium riikidevaheliste lepingute,õppejõudude ja üliõpilaste vahetuseks ettenähtud eelarverealt ningkultuuriministeerium riikidevaheliste koostöölepingute täitmiseks ettenähtudeelarverealt.

18. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Siseministeeriumilekohtukulude hüvitamiseks
Esitajad: rahandusminister Taavi Veskimägi, siseminister Margus Leivo
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist siseministeeriumile
15 000 krooni kohtukulude hüvitamiseks. Siseministeerium taotleb VabariigiValitsuse reservist raha eraldamist seoses jõustunud Tallinna Halduskohtumäärusega, mille alusel on Vabariigi Valitsus kohustatud tasuma TallinnaHalduskohtu 15. mai 2002. a otsusega tehtud ettekirjutuse täitmatajätmise eestrahatrahvi. 3. jaanuaril 2002. a esitas Evald Pern Tallinna Halduskohtulekaebuse, milles taotles Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2001. a korralduse"Evald Pernile alalise elamisloa andmisest keeldumine" tühistamist jaettepaneku tegemist asja uueks läbivaatamiseks ning uue otsuse tegemiseks.Tallinna Halduskohus rahuldas Evald Perni kaebuse ja tühistas korralduse,kohustades Vabariigi Valitsust asja uuesti läbi vaatama ja tegema uut otsust.Tallinna Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse muutmata. 2003. a jaanuarisesitas Vabariigi Valitsus Riigikohtule kassatsioonkaebuse ja taotluse TallinnaHalduskohtu kohtuotsuse täitmise peatamiseks. Riigikohtu määrusega valitsuse kassatsioonkaebustmenetlusse ei võetud. Tallinna Halduskohtu otsus jõustus 16. detsembril 2002.a. 15. aprillil 2003. a esitas Evald Pern Tallinna Halduskohtule avalduse,milles teavitas kohut, et valitsus ei ole kohtuotsust täitnud ning taotleskohtult Vabariigi Valitsuse trahvimist kohtuotsuse mittetäitmise eest. 23. mai2003. a määrusega otsustas kohus jätta Evald Perni trahvitaotluse rahuldamataning ei määranud Vabariigi Valitsusele rahatrahvi. Vabariigi Valitsus asusTallinna Halduskohtu otsust täitma koheselt pärast selle otsuse jõustumist. 12.augustil 2003. a esitas Evald Pern kohtule uue taotluse Vabariigi Valitsuselerahatrahvi määramiseks, kuna valitsus ei ole siiani teinud otsust Evald Pernialalise elamisloa taotluse suhtes. 10. oktoobri 2003. a määrusega määraskikohus Vabariigi Valitsusele Tallinna Halduskohtu kohtuotsuse ettekirjutusetäitmatajätmise eest rahatrahvi ülalnimetatud summas, kohustades valitsusttasuma rahatrahvi 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

19. "Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, riigilõivuseaduse,kinnistusraamatuseaduse, tulundusühistuseaduse, kirikute ja koguduste seaduseja vandetõlgi seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: seaduse eelnõu
Seaduseelnõu esitatakse seoses vajadusega edasi lükata nimetatud seadustessätestatud tähtaegu, samuti viia nendesse sisse teiste seaduste muutmisesttulenevad redaktsioonilised täpsustused. Asjaõigusseaduse rakendamise seadusekehtiva redaktsiooni kohaselt võib ehitist või selle osa vallasasjanavõõrandada kuni 2003. aasta 31. detsembrini. Eelnõus tehakse ettepaneksätestada, et kuni 1.07.2004 võib ehitist, selle mõttelist osa, võõrandada kuivallasasja. Reaalosana erastatud eluruumi, elamus asuvat mitteeluruumi,elamuühistu liikme omandisse antud korterit, endise korteriühingu liikmeomandisse antud korterit või kaasomandi lõppemisel tekkinud ehitise reaalosavõib vallasasjana võõrandada kuni 2006. aasta 1. märtsini. Seletuskirjasmärgitakse, et 1.01.2003 seisuga oli vallasvarana Tallinna Hooneregistrisregistreeritud ligikaudu 178 000 eluruumi ning Ida-Virumaal ligikaudu 85 000eluruumi. 1. jaanuarist 2004 kaotab kehtivuse riigilõivuseaduses kehtestatudhooneregistri toimingute eest võetav lõivumäär. Eelnõus tehakse ettepanek sätestada,et riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete iga lehekülje eesttasutakse riigilõivu 20 krooni ning hüpoteegi seadmisel on tehinguväärtuseks2/3 hüpoteegisummast. Enne 1. juulit 2003 oli tehinguväärtuseks hüpoteegisumma.
Eelnõus on ettepanek kinnistusraamatuseaduse täiendamiseks, mille kohaselt kuni2006. aasta 1. oktoobrini vaadatakse avaldus kinnistu võõrandamise võikoormamise või märke tegemise kohta läbi hiljemalt kolme kuu jooksul, alatesavalduse laekumise päevast. Kinnistusraamatuseaduse kohaselt tuleb alates1.01.2004 avaldus läbi vaadata hiljemalt ühe kuu jooksul. Justiitsministeeriumei pea ühekuulist tähtaega reaalseks. Tehakse ettepanek täiendada ka kirikuteja koguduste seadust sättega, mille kohaselt registrisse kandmise avaldusvaadatakse läbi kahe kuu jooksul, arvates avalduse ja kõigi muude ettenähtuddokumentide esitamist. Kehtiv avalduste menetlemise tähtaeg on 15 päeva.Vandetõlgi seaduse muutmiseks tehakse ettepanek edasi lükata vandetõlkidekohustuslikku ametikindlustust reguleerivate normide jõustamine 2006. aasta 1.jaanuarini

 

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-