Valitsuse 06.12.2012 istungi kommenteeritud päevakord

05.12.2012 | 16:00

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10 Stenbocki majas, 06. detsember 2012

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisateave: valitsuse meedianõunik Anu Adra-Entsik 693 5719.

Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning kultuuriminister Rein Lang. Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.

1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga täpsustatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse vastutust üldhariduse korraldamisel ning põhi- ja gümnaasiumihariduse andmisel. Riik võtab selgema vastutuse gümnaasiumihariduse eest. Kohalikele omavalitsustele antava nn haridustoetuse komponendid muutuvad selgesõnaliselt sihtotstarbeliseks ning eraldistes eristatakse põhikoolide ja gümnaasiumide õpetajate palgaraha.

Õpetaja tööaja nädalanormiks kehtestatakse 35 tundi, mille sisse arvestatakse kõik õpetaja tööülesanded, mitte üksnes auditoorsed tunnid. Eelnõuga loobutakse järk-järgult jäigast ametijärkude ja atesteerimissüsteemist. 2014. aastast hakatakse õpetajate kutsemeisterlikkust ja kvalifikatsiooni hindama kutseseaduse alusel sarnaselt teistele elukutsetele.

Haridustoetuse sees nähakse ette sihtotstarbelised palgavahendid õpetajatele, et tagada kogu palgaraha jõudmine õpetajani ning muuta riigi raha kasutamine läbipaistvaks. Eelnõu muudatustega sätestatakse selgem riiklik vastutus riiklikele õppekavadele vastava õppekirjanduse olemasolu eest. Riik võtab suurema vastutuse õpetajate täienduskoolituse korraldamisel ja rahastamisel.

Senine kohustus korraldada arenguvestlus õpilasega vähemalt kord õppeaastas on asendatud kohustusega korraldada regulaarseid arenguvestlusi vastavalt koolis kokku lepitud ja kehtestatud korrale. Eelnõuga suureneb koolijuhi vastutust personali- ja palgapoliitika kujundamise eest. Samuti suureneb hoolekogu roll läbi kohustuse esitada oma arvamus kooli sisehindamise korra ja kooli palgakorralduse põhimõtete kohta.

Eelnõu kohaselt peab põhikool vastu võtma kõik lapsed, kellele see kool on elukohajärgne kool. Kui peale selle on veel vabu kohti, võib vastu võtta ka teisi soovijaid. Kõigi põhikooli lõpetajate jaoks peavad gümnaasiumi vastuvõtutingimused olema võrdsed, kuid vastuvõtu aluseks võib moodustada kooli eripärale vastavate õpilaste pingerea.

Eelnõu jõustub 1. septembril 2013, muudatused rahastamises jõustuvad 1. jaanuaril 2014.

2. Maareformi seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: seaduse eelnõu

Maareformi lõpuleviimise kiirendamiseks on ette valmistatud maareformi seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille peamisteks eesmärkideks on maareformi kiirendamiseks vajalike tähtaegade kehtestamine ja maareformi läbiviimisel ilmnenud õiguslike kitsaskohtade kõrvaldamine. Lisaks maareformi seadusele kavandatakse muuta ka asjaõigusseaduse rakendamise seadust, omandireformi aluste seadust, maapõueseadust ja riigivaraseadust.

Eelnõuga soovitakse võimaldada kerkinud probleemidele lahendusi järgmistes maareformi valdkondades:
- olemasolevate kinnisasjadega piirneva, iseseisva kasutusvõimaluseta maaüksuse erastamine, munitsipaalomandisse andmine või riigi omandisse jätmine;
- kaasomandis oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa osas maareformi läbiviimine olukordades, kus mõni kaasomanikest ei soovi maad omandada;
- ENSV taluseaduse alusel kasutusse antud maa osas maareformi läbiviimine, milleks sätestatakse vastav kohustus ja tähtajad.

Kehtiva seaduse kohaselt seatakse isiku, kes ei soovi maad omandada või on kaotanud maa erastamise õiguse, kasuks riigimaale hoonestusõigus. Samas ei ole riigi seisukohast otstarbekas hallata selliseid hoonestusõigusi, mis seatakse olemasoleva hoone omaniku kasuks. Probleemi lahendamiseks on eelnõus kavandatud sätted, mille kohaselt antakse isikutele vahetult hoonestusõiguse seadmise menetluse lõpus võimalus ehitise teenindamiseks vajaliku maa välja ostmiseks. Lisaks kavandatakse eelnõu kohaselt muuta riigivaraseadust ning võimaldada ehitise omanikul eelisõigusega omandada enne kavandatava seaduse jõustumist riigi omandisse jäetud ja hoonestusõigusega koormatud maad.

Üheks maareformi lõpuleviimise takistuseks on asjaolu, et nii toimingute ja otsuste tegijatel kui ka huvitatud isikutel puudub kohustus paljude menetlustoimingute tegemiseks. Samas võib ühe isiku tegevusetus takistada teise isiku huvides toimingute tegemist ja otsuste langetamist. Sageli sõltub eraisikute nõuete lahendamisest kohaliku omavalitsuse või riigi huvide realiseerimine. Eelnõuga kavandatakse tähtajad ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku koostamiseks, ehitise omaniku kasuks sundhoonestusõiguse seadmise menetluse algatamiseks, aga ka maa munitsipaalomandisse andmise taotluste esitamiseks. Maa tagastamise õigustatud subjekti toimingute teostamiseks on tähtajad ja nende pikendamise alused kehtestatud juba varasemalt, eelnõu kohaselt nähakse ette tähtpäev, millest kaugemale ei ole enam võimalik subjektile antud tähtaega pikendada. Maareformi lõpuleviimiseks vajalike tähtaegade kehtestamise tõttu võib maareformi läbiviimisega seotud ametkondades (kohalikud omavalitsused, maavalitsused, keskkonnaministeerium, maa-amet) tekkida vajadus senisest intensiivsema tegevuse järele.

Eelnõu kohaselt jõustub seadus 15. veebruaril 2013.

3. Meediateenuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kultuuriminister Rein Lang
Tüüp: seaduse eelnõu

Valitsuskabineti nõupidamise otsuse kohaselt antakse 2013. aastast meediateenuste valdkonna korraldamise ja järelevalve ülesanded kultuuriministeeriumilt osaliselt üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsevale tehnilise järelevalve ametile.

Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu meediateenuste valdkonna põhimõtetest lähtuvalt tuleb tagada meediateenuste regulaatorasutuse sõltumatus. Erinevalt teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest ei ole Eestis hetkel meediateenuste valdkonnas eraldiseisvat regulaatorasutust, neid ülesandeid on täitnud kultuuriministeerium.

Eelnõu kohaselt jääb tulevikus kultuuriministeeriumi pädevusse meediapoliitika kujundamine ja vastav õigusloome. Tehnilise järelevalve ametile jääb meediateenuste osutamise tegevuslubade konkursside korraldamine, lubade väljaandmine, tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste registreerimine, järelevalve ja kaebuste lahendamine, andmete kogumine, infovahetus teiste riikide regulaatorasutuste ja Euroopa Komisjoniga jms.

Seaduseelnõuga täiendatakse, muudetakse ja lihtsustatakse ka mõningaid meediateenuste seaduse täitmise järelevalvega seotud sätteid. Näiteks tuleb audiovisuaalmeedia teenuste osutajatel esitada edaspidi kõik aruanded ühel ajal kord aastas.

Eelnõuga seoses kaasnevad muudatused Eesti Rahvusringhäälingu seaduses, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses, reklaamiseaduses. Samuti Vabariigi Valitsuse seaduses, kus täiendatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas olevaid ülesandeid – lisanduvad meediateenuste osutamise riiklik korraldamine ja riiklik järelevalve meediateenuste osutamise üle.

Eelnõu kohaselt jõustuks seadus 1. juulil 2013.

4. Teose autoritele makstava tasuga seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Esitaja: kultuuriminister Rein Lang
Tüüp: määruse eelnõu

Määruse eelnõu eesmärk on suurendada algupärase eestikeelse kirjanduse laenutushüvitist, sest Eesti väikese rahvaarvu tõttu on siinsed tiraažid väikesed, mistõttu vajab eesti kirjanduse loomine, kirjastamine, populariseerimine ja kättesaadavamaks muutmine riigi toetust.

Eelnõuga muudetakse kahte autoriõiguse seaduse alusel kehtestatud valitsuse määrust. Sihtasutuse Autorihüvitusfond kaudu makstakse kultuuriministeeriumi eelarvest nn laenutushüvitist, mis on tasu raamatu teksti, tõlke ja kunstilise vormi autorile raamatute laenutamise eest rahvaraamatukogudest. Samuti nn reprohüvitist, mis on tasu ilukirjanduse ning teadus- ja õppekirjanduse autorile ja kirjastajale isiklikuks otstarbeks ja õppeasutustes tehtavate paljunduste eest.

Eelnõuga muudetakse laenutushüvitise tasusid selliselt, et senisega võrreldes suureneb originaalkeelse teose originaalteksti autorile makstav hüvitis ning väheneb tõlgitud teose originaalteksti autorile makstav hüvitis.

Eelnõuga jäetakse mõlemast määrusest välja säte, mis sätestab seni autorihüvitiste maksmist korraldava Autorihüvitusfondi halduskulude piiriks 15% aastas tasu maksmiseks eraldatud summast. Eelnõu kohaselt on Autorihüvitusfondil õigus arvata tasust maha tasu maksmisega seotud kulutused ilma konkreetse piirmäärata, seega vastavalt vajadusele. Autorihüvitusfondi on asutanud autoreid koondavad MTÜ-d, seetõttu võib eeldada, et ühingu huvides on hoida administreerimiskulud mõistlikult madalad ja autorihüvitiseks makstavate tasude maht võimalikult suur.

Määruse rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne.

Eelnõu kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril 2013.

5. Sadamaregistri pidamise põhimäärus
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse sadamaregistri pidamise põhimäärus. Sadamaregistri eesmärk on tagada riigiasutustele seadustest ja teistest õigusaktidest tuleneva laevaliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse valdkondlikuks juhtimiseks ja korraldamiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalike andmete kättesaadavus. Sadamaregistrisse kantakse kõik sadamaseaduses sätestatud sadama ja väikesadama definitsioonile vastavad sadamad sadama pidaja taotluse alusel.

Sadamaregistrit peetakse elektrooniliselt ning registri kaudu antakse kõikidele asjassepuutuvatele ametkondadele ligipääs sadamaregistri andmetele. Ametkondadel on võimalik registri abil planeerida järelevalve teostamise sagedust vastavalt oma võimalustele ning lähtuvalt konkreetsest vajadusest. Kuna järelevalveasutustele tagatakse ligipääs sadamaregistrile, on järelevalveasutustel võimalik näha ja hinnata oma pädevuse piires, kas sadamateenuse osutamiseks vajalikud nõuded on täidetud.

Sadamaregister on lisaks ka avalikkusele mitmekülgset infot pakkuv andmekogu. Paljudel väikesadamatel ei ole oma kodulehekülge ning sadamaregister saab anda selliste sadamate ja seal osutavate teenuste kohta esmase ülevaate.

Veeteede amet kannab kõik olemasolevad sadamate andmed üle elektroonilisse sadamaregistrisse ning sadama pidaja selle eest riigilõivu tasuma ei pea.

Eelnõu kohaselt peaks elektrooniline sadamaregister täies mahus tööle hakkama 1. jaanuaril 2013.

6. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 92 „Puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise kord“ muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: määruse eelnõu

1. jaanuaril 2013. a jõustuvad töölepingu seaduse sätted, mille alusel taastatakse tasuline isapuhkus isa keskmise töötasu alusel ning viiakse lapsepuhkuse tasu sõltuvusse töötasu alammäärast.

Lapsepuhkuse ning isapuhkuse tasu hüvitatakse riigieelarvest. Puhkusetasu riigieelarvest hüvitamise kord on kehtestatud valitsuse määrusega, mistõttu on vajalik seda määrust muuta.

Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi, kuid puhkusepäevi riigieelarvest ei hüvitata. Alates järgmisest aastast tuleb isapuhkus tasustada isa keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem kui kolmekordne Eesti statistiline keskmine brutokuupalk üle-eelmises kvartalis.

Lapsepuhkust on ka käesoleval ajal emal või isal õigus saada igal kalendriaastal sõltuvalt alla 14-aastaste laste arvust 3-6 tööpäeva. Töölepingu seadusega on kehtestatud lapsepuhkuse tasu suuruseks 4,25 eurot päevas. Alates järgmisest aastast viiakse lapsepuhkuse tasu sõltuvusse valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Lapsepuhkuse tasu on 2013. aastal 13,76 eurot päevas.

Määruse rakendamise kulud puudutavad peamiselt infotehnoloogilisi lahendusi, milleks on hinnanguliselt 6000 eurot. Kulud kaetakse sotsiaalministeeriumi eelarvest.

Eelnõu kohaselt jõustuvad määruse muudatused koos töölepinguseaduse lapsepuhkuse ja isapuhkuse sätete jõustumisega 1. jaanuaril 2013.

7. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri asutamine ja selle pidamise põhimäärus
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse uuesti sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) põhimäärus, mis sisaldab avaliku teabe seaduses sätestatud põhimääruse kohustuslikke osasid ning sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatavat andmete säilitamise tähtaega. Suurimad muudatused tulenevad andmekoosseisu täiendamise vajadusest.

Eelnõu koostamise peamiseks eesmärgiks on täiendada registri andmekoosseisu vastavalt infosüsteemi lisatud moodulitele ning korrastada andmekoosseisu struktuuri.

Eelnõu vastuvõtmine mõjutab eelkõige kohalike omavalitsuste sotsiaaltööspetsialiste, kelle jaoks laienevad võimalused toimingute dokumenteerimiseks andmekogus. Eelnõuga ei sätestata täiendavaid kohustusi andmete kandmiseks, vaid luuakse täiendavad võimalused.

Eelnõuga ei muudeta registri ülesehitust, andmete turvaklassi, andmete registrisse kandmist ega muid registri pidamisega seotud korralduslikke küsimusi.

Eelnõuga asendatakse valitsuse 8. märtsi 2010 samanimeline määrus terviktekstina.

Määrus jõustub üldises korras.

8. Noortevaldkonna arengukava koostamise ettepaneku heakskiitmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: korralduse eelnõu

„Noorsootöö strateegia 2006-2013” kehtivuse lõppemisega 2013. aastal on haridus- ja teadusministeeriumil kavas välja töötada noortevaldkonna arengukava aastateks 2014-2020. Noorte osalus hariduses, tööhõives ja ühiskonna arendamises tervikuna on eriline väljakutse nii Eestis kui ka kogu Euroopas ning toob kaasa vajaduse kavandada spetsiifilisi meetmeid noorte üleminekuraskustest tulenevate mõjude leevendamiseks ja lahenduste toetamiseks nii haridus-, tööturu-, sotsiaalvaldkondades kui noorsootöös, st vajaduse teadliku noortepoliitika kavandamise järele.

Noortevaldkonna arengukavale aastateks 2014-2020 on püstitatud eesmärgid:
1) suurendada noorte võimalusi mitmekülgseks arenguks mitteformaalse õppe kaudu noorsootöös;
2) tõsta noorte aktiivset osalust ühiskonnas ja suurendada sellega noorte soovi eneseteostuseks Eestis ning ennetada sotsiaalsest tõrjutusest tulenevat riskikäitumist ja radikaliseerumist;
3) vähendada vaesusest tulenevaid mõjusid noortele kättesaadavate noorsootöö teenuste kaudu;
4) suurendada noorte võimekust edukalt siseneda tööturule ja seal toime tulla sotsiaalsete pädevuste ning töökogemuse omandamise kaudu noorsootöös;
5) toetada hariduses või tööturul raskustesse sattunud noorte kaasamist ning tagasipöördumist õpingute juurde või tööellu.

Valdkonna arengukava oodatavaks tulemuseks on kavandatud meetmete rakendamine nii, et suurenenud oleks iga Eesti noore võimalused teha oma individuaalsel kujunemisteel valikuid, saada tuge ning õpikogemusi positiivseks enesemääratluseks ja –teostuseks, et seeläbi suureneks noorte võimekus ja soov võtta vastutust ning algatust Eesti ühiskonna heaolu säilitamise ja edasiarendamise eest.

9. Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2010. a korralduse nr 427 „Tallinna Ülikooli kuratooriumi liikmete nimetamine“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: korralduse eelnõu

Lähtudes Tallinna Ülikooli ettepanekust arvatakse eelnõuga kuratooriumi koosseisust välja Peeter Kreitzberg ja Sten Tamkivi ning nimetatakse uuteks liikmeteks Mailis Reps ja Mart Meri.

Kuratoorium on ülikooli ning ühiskonda siduv nõuandev kogu, mille liikmed nimetab valitsus, kuulates ära ülikooli seisukoha. Kuratooriumil on 11-15 liiget ning nende volituste kestus on kolm aastat. Kuratoorium teeb haridus- ja teadusministrile ning ülikooli nõukogule ettepanekuid ülikooli arengu küsimustes ning esitab üldsusele oma hinnangu ülikooli kohta.

10. Maa munitsipaalomandisse andmised

1) Maa andmine Sonda valla munitsipaalomandisse (Ida-Viru maakonnas Ilmaste ja Varinurme külas 6 maaüksust)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Sonda valla munitsipaalomandisse Ida-Viru maakonnas Sonda vallas Ilmaste külas asuvad Sonda-Kiviõli jalgtee T5 maaüksus (1356 m² transpordimaad) ja Sonda-Kiviõli jalgtee T7 maaüksus (4704 m² transpordimaad). Samuti Varinurme külas asuvad Sonda-Kiviõli jalgtee T9 maaüksus (1225 m² transpordimaad), Sonda-Kiviõli jalgtee T12 maaüksus (1310 m² transpordimaad), Sonda-Kiviõli jalgtee T14 maaüksus (1338 m² transpordimaad) ja Sonda-Kiviõli jalgtee T16 maaüksus (1251 m² transpordimaad).

Maaüksused on vajalikud Sonda aleviku ja Kiviõli linna vahelise kergliiklustee rajamiseks.

2) Maa andmine Mooste valla munitsipaalomandisse (Põlva maakonnas Jaanimõisa külas Biotiigi maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Mooste valla munitsipaalomandisse Põlva maakonnas Mooste vallas Jaanimõisa külas asuv Biotiigi maaüksus (0,52 ha jäätmehoidla maad).

Mooste vald taotleb Biotiigi maaüksust munitsipaalomandisse Jaanimõisa küla reoveepuhasti rekonstrueerimiseks.

11. Munitsipaalomandisse antud maa hoonestusõigusega koormamiseks loa andmine (Kuressaares Tolli tn 9 kinnistu osa)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse luba Saare maakonnas Kuressaare linnas munitsipaalomandisse antud Tolli tn 9 kinnistu (4123 m² ühiskondlike ehitiste maad) ligikaudu 2000 m² suuruse osa koormamiseks hoonestusõigusega Eesti Vabariigi kasuks sotsiaalministeeriumi kaudu.

Hoonestusõigusega koormamise eesmärgiks on kahe peremaja rajamine.

12. Munitsipaalomandisse antud maa osaliseks sihtotstarbe muutmiseks ja osaliseks võõrandamiseks loa andmine (Võru maakonnas Rõuge alevikus Haanja mnt 2 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse luba Võru maakonnas Rõuge vallas Rõuge alevikus asuva munitsipaalomandisse antud Haanja mnt 2 kinnistu (3 289 m² üldkasutatavat maad) jagamisel moodustatava ligikaudu 1 540 m² suuruse 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja tee L1 maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks transpordimaaks ja selle võõrandamiseks Eesti Vabariigile maanteeameti kaudu.

13. Riigivara valitsemise üleandmine Keskkonnaministeeriumilt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (Põlvamaal 1 maaüksus ja Võrumaal 4 maaüksust)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumilt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile viis transpordimaa sihtotstarbega maaüksust, millest neli asuvad Võru maakonnas ja üks Põlva maakonnas. Maaüksused on vajalikud tee remondi läbiviimisel teemaa laiendamiseks.

14. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamised ja riigivara üleandmised

1) Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Siseministeeriumi 21 kinnistut ja 2 korteriomandit)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt annab siseministeerium Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üle 21 kinnistut ja kaks korteriomandit. Üleantavatest kinnistutest kaks ei ole siseministeeriumile vajalikud ja need paneb Riigi Kinnisvara Aktsiaselts müüki, ülejäänud 19 kinnistu ja kahe korteriomandi osas sõlmib Riigi Kinnisvara Aktsiaselts politsei- ja piirivalveametiga üürilepingud.

Üleantavad kinnistud asuvad Harju (4), Jõgeva (2), Põlva (1), Ida-Viru (2), Lääne-Viru (1), Lääne (3), Pärnu (4), Rapla (3), Tartu (2) ja Saare (1) maakonnas.

Eelnõu kohaselt volitatakse rahandusministrit riigi esindajana hääletama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 6 322 730 euro võrra 63 227 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel. Riigi poolt omandatavate uute Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiate valitsejaks määratakse rahandusministeerium.

2) Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Põllumajandusministeeriumi 2 kinnistut)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt annab põllumajandusministeerium Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üle kaks kinnistut, mis ei ole talle enam vajalikud riigivõimu teostamiseks ega muul avalikul eesmärgil. Üleantavad kinnistud asuvad Harju ja Järva maakonnas.

Korraldusega volitatakse rahandusministrit riigi esindajana hääletama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 48 000 euro võrra 480 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad.

15. Volituse andmine riskikapitalifondi osakute omandamiseks
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt volitatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi omandama Eesti Arengufondi poolt asutatud fondivalitseja AS SmartCap moodustatud lepingulise riskikapitalifondi “Early Fund II” täiendavaid osakuid.

2012. aasta riigieelarve seaduses on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile finantseerimistehinguteks ettenähtud kogusummast (171 391 165 eurot) muuhulgas ettenähtud 6 391 165 eurot, mida kasutatakse riigile tulu teenimise eesmärgil Eesti Arengufondi riskikapitaliinvesteeringute jätkamiseks tingimusel, et kavandatav finantseerimisskeem tagab riskikapitaliinvesteeringuteks eraldatava raha statistilise kajastamise finantseerimistehinguna.

Eelnõu kohaselt antava volituse alusel omandatavate riskikapitalifondi osakute kui riigivara valitsejaks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

16. "Eesti Vabariigi ja Maroko Kuningriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu" eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti Vabariigi ja Maroko Kuningriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu eelnõu. Lepingule kirjutab kava kohaselt alla välisminister Urmas Paet.

Topeltmaksustamise vältimise lepingu eesmärk on soodustada investeeringuid Maroko ja Eesti vahel. Rahvusvahelise õiguse instrumendina annab leping investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse nende maksusüsteemi elementide osas, mis on lepinguga reguleeritud, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikkuse teabevahetuse kohustus loob täiendavaid võimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Korraldusega luuakse võimalus lepingu allakirjutamiseks. Pärast allkirjastamist tuleb leping ratifitseerida Riigikogus.

Leping ei too Eesti riigile kaasa otseseid varalisi kohustusi, kuid topeltmaksustamise vältimise kaudu võib Eestile varalisi kohustusi siiski tekkida – lepingu jõustumisel tuleb Eestil lepingus sätestatud juhtudel loobuda teatud tulu liikide maksustamisest. Samas peab arvestama ka sellega, et lepingus ettenähtud juhtudel loobub Maroko omakorda Eesti residentide teatud tulu liikide maksustamisest Eesti kasuks. Seetõttu ei ole kulude ega tulude suurust võimalik ette hinnata.

17. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi, mis käsitleb biokütuste tootmisega seotud maakasutuse muutumist, eelnõu kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Direktiivi eelnõu eesmärgiks on piirata biokütuste tootmisega seotud maakasutuse muutmist ja tagada, et ELis edendatakse eelkõige selliste biokütuste arendamist, mis aitavad oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heidet, ei konkureeriks toidutootmisega ning oleksid säästlikud.

Suurenenud nõudlus biokütuste järele on tekitanud olukorra, kus biokütuste tootmise eesmärgil on eelkõige kolmandates riikides asendatud toidukultuuride kasvatamine kütusekultuuride kasvatamisega. Tõusev vajadus toidu ja biokütuste järgi suurendab ühtlasi ka globaalselt maa kasutuselevõttu põllumajanduse eesmärgil, mis suurendab kaudselt KHG heidet.

Eelnõu sätestab 5% piirangu esimese põlvkonna (ehk toidukultuuridel põhinevate) biokütuste arvestamisele taastuvenergia direktiiviga sätestatud 2020. aasta transpordi 10%taastuvenergia eesmärgi saavutamisel. Sellega luuakse alus teise põlvkonna biokütuste kiiremale arendamisele, mille toorained, nagu jäätmed, vetikad, põhk, mõjutavad vähem toiduainete tootmist maailmas ning mille KHG heide on tunduvalt madalam kui fossiilkütuste heide.

Eesti toetab eelnõu üldist lähenemist tegeleda kaudse maakasutuse muutumise probleemiga kasvuhoonegaaside emissiooni arvestamisel.

18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel

1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 10. detsembri 2012. a istungil
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Välisasjade nõukogul arutatakse Lääne-Balkani laienemispaketi järelduste välispoliitilisi aspekte, viimaseid arenguid Süürias ja olukorda Liibüas, Lähis-Ida rahuprotsessiga seonduvaid küsimusi ning arenguid seoses Iraani tuumaprogrammiga.

Samuti käsitletakse valimistejärgset olukorda Ukrainas, Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid detsembris toimuva tippkohtumise eel ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide lähiaastate koostööd.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 11. detsembri 2012. a istungil
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Nõukogu võtab vastu järeldused ELi laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessi kohta.

Euroopa Komisjon esitleb üldasjade nõukogul iga-aastast majanduskasvu analüüsi.

Üldasjade nõukogu käsitleb Euroopa Liidu Kohtu põhikirja muutmist, täpsemalt Üldkohtu kohtunike arvu suurendamist ja vajadust lisakohtunike järele – mitme lisakohtuniku võrra tuleks Üldkohtu kohtunike arvu suurendada ning milline peaks olema kohtunike ametisse nimetamise süsteem.

Nõukogu arutab ka detsembri ülemkogu järeldusi. 13.–14. detsembril toimuv ülemkogu kohtumine on sisuliseks jätkuks oktoobri ülemkogule, mil arutati nii euroala tulevikku kui ka kasvupakti täitmist. Seekordse ülemkogu põhiteemaks jätkuvalt on EL majanduse olukord ning euroala tulevik. Lisaks kinnitatakse tipptasemel üle laienemist puudutavad järeldused, mis lepitakse kokku üldasjade nõukogul. Lisanduda võivad ka päevakajalised välispoliitika teemad.

Lisaks kinnitab nõukogu järgmise ELi nõukogu eesistumiskolmiku – Iirimaa, Leedu ja Kreeka 18-kuulise tööprogrammi, mida ei ole siiani liikmesriikidele edastatud.

3) Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 10. ja 11. detsembri 2012. a istungil
Esitajad: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Teadusministrite kohtumisel kiidetakse heaks osaline üldine lähenemisviis Euroopa Innovavatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi strateegilise innovatsioonikava kohta ning võetakse vastu nõukogu järeldused Euroopa Teadusruumi suhtes. Lisaks toimub arvamuste vahetus rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö tõhustamise kohta.

Siseturu- ja tööstusministrite istungil on kavas võtta vastu nõukogu järeldused teise Ühtse turu akti, komisjoni uuendatud tööstuspoliitika teatise ning tolliliidu arengustrateegia eduaruande kohta.

Nõukogu resolutsioon on kavas vastu võtta Euroopa Liidu intellektuaalomandi õiguste rikkumisega võitlemise tollialase tegevuskava suhtes aastateks 2013–2017. Poliitiline mõttevahetus on kavas liidu tolliseadustiku osas. Riigihangete paketi osas loodetakse saavutada üldine lähenemisviis ning Euroopa Liidu tollialase tegevusprogrammi osas ajavahemikuks 2014–2020 osaline üldine lähenemisviis.

19. Eesti seisukohad Kreeka teise finantsabi programmi esimese ülevaatuse ja sellega seotud vastastikuse mõistmise memorandumi muudatuste kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Troika on lõpetanud Kreeka abiprogrammi vahehindamise ja hindab Kreeka pingutusi piisavaks, samuti nõustub, et Kreeka on teinud kõik väljamakse eelsed eeltegevused (prior action).

Programmi finantseerimise üle arutati mitmes etapis. 26.11. 2012 Eurogrupi erakorralisel kohtumisel jõuti finantseerimise põhimõtetes kokkuleppele. Võeti vastu Eurogrupi avaldus, kus tunnustatakse Kreeka viimase aja edusamme ning rõhutatakse tugevnenud tingimuslikkust, mis toetab programmi ellurakendamist.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-