Valitsuse 09.11.2006 istungi kommenteeritud päevakord.

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 09. novembril 2006. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Martin Jasko 693 5770, Kateriin Leini 693 5719

1. Sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: Seaduse eelnõu

Sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõus muudetakse sotsiaalmaksu maksmise aluseks olevat kuumäära, laiendatakse ravikindlustusega hõlmatud isikute arvu töötuna arvel olevate isikute osas, täiendatakse isikute ringi, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu. Ka on seaduseelnõus mõned tehnilist laadi muudatused.

Sotsiaalmaksu seaduse muutmise eesmärgid on:
- sätestada sotsiaalmaksu kuumäära tõstmine eelmise aasta alampalgani aastaks 2009 (s.o 2009. aastal 2008. aasta alampalk jne);
- laiendada sotsiaalmaksuseaduse §-s 6 toodud isikute ringi, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu, tagades ravikindlustuse kõikidele töötuna arvel olevatele isikutele. Alates eelnõu jõustumisest hakkab riik maksma töötuna arvel olevate isikute eest sotsiaalmaksu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel alates 31. arveloleku päevast ning enne seda lisaks tööturukoolituse ning –praktikal osalejate eest ka tööharjutuses osalevate töötute eest;
- laiendada nende isikute ringi, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu neile maksutud tasult, mitte kuumääralt;
- sätestada, et kui seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus on väiksem, kui riigi poolt sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär, siis on sotsiaalmaksu arvutamise aluseks kuumäär.

Taustaks: Eesti 70 000 ravikindlustamata isikust on töötuid 2/3. Kindlustamata isikutele ravikindlustuse võimaldamise vajalikkusele on tähelepanu juhtinud nii Maailma Tervishoiuorganisatsioon kui ka vastavad Euroopa Liidu institutsioonid.
Sotsiaalministeeriumi prognooside kohaselt on 2007. aastal tööturuametis iga kuu töötuna arvel keskmiselt 21 500 inimest (2005. aasta registreeritud pikaajalise töötuse andmed: registreeritud pikaajalisi töötuid on 12 457). Iga kuu saab töötutoetust keskmiselt 7800 inimest. Iga kuu tuleb uue töötuna arvele keskmiselt 2800 inimest. Seega oleks 2007. aastal iga kuu keskmiselt 10 900 inimest, kes ei ole töötutoetuse kaudu ravikindlustatud.

Siiani on ravikindlustuse saamist piiratud töötutoetusega, mis on tekitanud töötute seas ebavõrdse olukorra. Eelnõu tagab ravikindlustuse kõigile aktiivselt tööd otsivatele töötutele tööotsimise perioodiks ja tööturuteenustes osalemise ajaks. Sellega laieneb ravikindlustusega kaetute ring ligikaudu 10 900 isiku võrra.

Eelnõu soodustab osaajaga töökohtade juurde loomist ning seega tööhõivet (nt last kasvatavad naised, õppurid), kuna eelnõuga lisatakse sotsiaalmaksuseadusesse isikute gruppe, kelle eest ei pea tööandja maksma sotsiaalmaksu mitte kuumääralt, vaid neile makstud tasult.

Eelnõu arvestab positiivset mõju ka riigieelarvele, sest lisavahendeid laekuks nii riikliku pensionikindlustuse kui ka ravikindlustuse finantseerimiseks. Näiteks 2008. aastal saaks esitatud arvestuse alusel pensionikindlustus täiendavalt 302,3 mln krooni ja ravikindlustus täiendavalt 224,3 mln krooni. Ka laekub arvestuste kohaselt lisaraha riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks.
Eelnõu jõustub 1. jaanuarist 2007. a, v.a eelnõu § 1 punktid 1, 4 ja 16, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2008. a ja punkt 5, mis jõustub 1. jaanuaril 2009. a.

2. Arvamuse andmine looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (1008 SE) kohta
Esitaja: keskkonnaminister Rein Randver
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu (1008 SE) algatajad on Isamaaliidu ja Res Publica fraktsioon. Korruptsiooni välistamiseks soovivad algatajad tunnistada looduskaitseseaduses kehtetuks need sätted, mis võimaldavad looduskaitse all olevate maade vahetamist. Riigile jäetaks võimalus looduskaitse all olevaid maid omanikelt välja osta üksnes turuhinna alusel.
Samuti on eelnõus sätestatud looduskaitse all olevate maade omanike õigus algatada ise kinnisasja omandamise menetlust. Eelnõu algatajate arvates välistatakse seaduse rakendumisel ebaausad ja riigile kahjulikud maade vahetamise tehingud.

Keskkonnaministeerium on seisukohal, et korruptsioonioht ei saa olla looduskaitseliste piirangutega maa vahetamise lõpetamise põhjuseks. Korruptsiooniohtlikke menetlusi on ministeeriumi sõnul teisigi, näiteks riigihanked või sotsiaaltoetuste määramine. Korruptsiooniohu vähendamiseks tuleb muuta menetlus läbipaistvamaks ning tõhustada järelevalvet. Praegu on vastavaid maade vahetamisi pooleli üle 500. Viimastel aastatel on seoses Eesti osalemisega üle-euroopalise Natura 2000 kaitsealade võrgustiku loomises algatatud ligi 4% Eesti maismaa - territooriumi kaitse alla võtmise.

Ka justiitsministeerium on eelnõu suhtes eitaval seisukohal.

3. Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi toetuse taotlemise, andmise ja kasutamise kord
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: Määruse eelnõu

Hasartmängumaksu seadus sätestab, et 12,7% riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu summast eraldatakse siseministeeriumile regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditeks. Nendest vahenditest toetatakse regionaalseid investeeringuid laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste jaoks hoolekande, õppimise, sportimise ja vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks.

Eelnõu kohaselt reguleeritakse taotluste esitamist, taotluste menetlemist kahes etapis ja otsuste tegemist, toetuslepingu sõlmimist ja toetuse ülekandmist, aruandlust ja kontrolli toetuse kasutamise üle, muudatusi toetuse kasutamisel ja lepingus, toetuse saaja õigusi ja kohustusi, nõuete esitamist taotlussummale, oma- ja kaasfinatseerimisele ning investeeringu objektile. Eelnõu kohaselt loetletakse abikõlblikud ning mitteabikõlblikud tegevused ja kulud ning nähakse ette laekumised projektide toetamiseks ja vahendite arvestuslik jaotus.

Nimetatud laekumistest toetuse taotlemine, andmine ja kasutamise toimub eelnõu kohaselt projektipõhiselt selleks esitatud taotluse alusel ehitus-, rekonstrueerimis- ja remonttöödeks, et parandada avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti toetuse sihtgrupile. Nimetatud eesmärke hetkel kehtivas määruses loetletud ei ole.

Muudatused on tingitud Riigikontrolli auditis tehtud märkustest ja ettepanekutest. Samuti laienes volitussnorm, hõlmates nüüd ka toetuste kasutamise korda.

Täpsustatud on, kes saavad olla toetuse taotlejad ning millistest dokumentidest taotlus koosneb.

Oma- ja kaasfinantseerimise määra on eelnõus langetatud võrreldes kehtiva määrusega 20%-lt 15%-le. Taotluse piirsumma tõsteti 350 000 kroonilt 500 000 kroonini.

Oluliselt on täpsustatud toetuslepingu sõlmimist Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja toetuse saaja vahel ning aruannete esitamist ja kontrolli toetuse kasutamise üle.

Eelnõu esitatakse hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 3 alusel.

4. Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2002. a määruse nr 364 "Tähtajalise elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise kord" muutmine
Esitaja: siseminister Kalle Laanet
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt jäetakse määrusest välja sätted, mis reguleerivad tähtajalise elamisloa taotluse edastamist asjatundjate komisjonile, kes teeb valitsusele taotluse osas vastava ettepaneku. Seoses ülesannete täitmisega on komisjoni töö valitsuse korraldusega lõpetatud.

Edaspidi edastatakse tähtajalise elamisloa andmise, andmisest keeldumise või elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse eelnõu välismaalaste seaduses sätestatud juhul valitsusele otsustamiseks siseministeeriumi kaudu nagu ka näiteks Eesti kodakondsuse andmise või sellest keeldumise otsuste eelnõud.

Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 141 lõike 1 punkti 1 alusel.

5. Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a määruse nr 234 "Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord" muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on täpsustada SAPARD programmi (Eesti maaelu arengukava 2000–2006) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise korda. Määrus võimaldab hetkel toetust tagasi nõuda või sellest loobuda, täpsustamata, kas seda on võimalik teha osaliselt.

Eelnõu esitatakse "Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse" § 11 alusel.

6. Nõusoleku andmine hoonestusõigusega koormamiseks
1) Nõusoleku andmine riigimaa hoonestusõigusega koormamiseks (Tartu maakonnas Tähtvere vallas Rahinge külas)
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo

Põllumajandusministeerium soovib 50. aastaks hoonestusõigusega koormata Tartu maakonnas Tähtvere vallas Rahinge külas asuvat kinnistut pindalaga 5 ha maa senise rentniku ASi Tartu Agro kasuks. AS Tartu Agro soovib renditavale kinnistusele ehitada koos abihoonetega lehmalauda.

Hoonestusõiguse aastatasu suurus tuleneb maa maksustamishinnast ja maakasutuse sihtotstarbest. Kinnistu maksustamishind on 46 800 krooni ning hoonestusõiguse aastatasu sellest 4% - 1872 krooni.

Korraldus kehtestatakse riigivaraseaduse § 19 lõike 2 alusel ja kooskõlas valitsuse määrusega “Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine”.

2) Nõusoleku andmine riigivara hoonestusõigusega koormamiseks (Rakveres Tallinna 17)
Esitaja: regionaalminister Jaan Õunapuu

Eelnõu kohaselt antakse siseministeeriumile nõusolek tema valitsemisel oleva, Rakveres Tallinna 17 asuva Jumalaema Sündimise kiriku ja kogudusemaja kinnistu hoonestusõigustega koormamiseks Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) Rakvere Jumalaema Sündimise Koguduse kasuks tema põhikirjalise tegevuse jätkamise ja kanooniliste ülesannete täitmise tagamiseks tähtajaga 50 aastat.

Kinnistu pindala on 2388 m², sihtotstarve – ühiskondlike hoonete maa.

Vajadus korralduse kehtestamiseks tuleneb Eesti Vabariigi ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) ning Eesti Vabariigi ja MPEÕK vahel 4. oktoobril 2002. a sõlmitud kavatsuste protokollidest, mille eesmärgiks on olulistes ning põhimõttelistes aspektides määratleda lepingupoolte õigused ja kohustused osapoolte vahelistes varalistes suhetes.

Korraldus kehtestatakse riigivaraseaduse § 19 lõike 2 alusel ning kooskõlas valitsuse määrusega "Riigile kuuluva asja piiratud asjaõigusega koormamise kord" ja valitsuse määrusega "Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra kehtestamine".

7. Nõusoleku andmine kaitsealal asuva kinnisasja omandamiseks (Koeru vallas Jõeküla külas Turu 5)
Esitaja: keskkonnaminister Rein Randver
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumile nõusolek omandada eravalduses olev kinnisasi pindalaga 5,4 ha Järva maakonnas, Jõeküla külas vastavalt selle omaniku hinnaettepanekule 64 800 krooni eest.

Kinnisasi asub kogu ulatuses Endla looduskaitsealal, millel kehtib sihtkaitsevööndi kaitsere¾iim. Sellega on oluliselt piiratud kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine ning raskendatud kaitsekorrast tulenevate kohustuste täitmine.

Looduskaitseseadusega on antud kinnisasja omanikule, kes ei nõustu tema kinnisasja omandiõiguse piirangutega, võimalus võõrandada looduskaitseliste piirangutega kinnisasi riigile kas selle vahetamise või riigi poolt omandamise teel.

Korraldus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 20 lõike 1 alusel ning kooskõlas valitsuse määrusega “Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise kord”.

8. Riigivara tasuta üleandmine haridus- ja teadusministeeriumi valitsemiselt põllumajandusministeeriumi valitsemisele (Saku alevikus Teaduse 6a kinnistu)
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt annab haridus- ja teadusministeerium põllumajandusministeeriumi valitsemisele Sakus asuva Teaduse 6a kinnistu. Seoses sellega saab Eesti Maaülikool üleandmise-vastuvõtmise akti alusel põllumajandusministeeriumile üle anda ka sellel asuvad hooned.

Valitsuse korralduse “Riigi teadus- ja arendusasutuse ühinemine avalik-õigusliku ülikooliga” alusel lubati Eesti Taimebiotehnika Uurimiskeskusel EVIKA ühineda Eesti Põllumajandusülikooliga. Selle alusel võõrandati Eesti Taimebiotehnika Uurimiskeskuse EVIKA varad (hooned ja vallasvara) tasuta Eesti Põllumajandusülikoolile. Hoonete aluse maa kinnistas Eesti Vabariigi nimele ekslikult haridus- ja teadusministeerium koostöös Eesti Maaülikooliga. Seega on tekkinud olukord, kus maa ning sellel asuvad hooned kuuluvad erinevatele isikutele.

Eesti Maaülikool ja põllumajandusministeerium sõlmisid 26. mail 2006. a ühiste kavatsuste protokolli, mille kohaselt viiakse Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimebiotehnoloogia uurimiskeskuses EVIKA tehtavad rakendusuuringud üle põllumajandusministeeriumi allasutusse.

Korraldus kehtestatakse riigivaraseaduse § 10 lõike 1 alusel.

9. Maa andmine Põltsamaa valla munitsipaalomandisse (Pauastvere külas Jäätmejaama maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Rein Randver
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Põltsamaa valla munitsipaalomandisse Põltsamaa vallas Pauastvere külas asuv Jäätmejaama maaüksus pindalaga 1,09 ha, sihtotstarve tootmismaa.

Maaüksus antakse munitsipaalomandisse Põltsamaa regionaalse jäätmejaama rajamiseks.

Korraldus kehtestatakse vastavalt maareformi seaduse § 25 lõikele 6 ja § 28 lõikele 2 ning kooskõlas valitsuse määrusega nr 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise kord”.

10. Volituste andmine
1) Volituste andmine riigi esindamiseks maaüksuste omanikega läbirääkimiste pidamisel ja tehingute sooritamisel
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar

Eelnõu kohaselt volitatakse maanteeameti peadirektorit Riho Sõrmust (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki riigimaantee ehitamiseks vajaliku maa-ala omandamiseks maaüksuste omanikega läbirääkimiste pidamisel ja tehingute sooritamiseks järgmiselt:

1. Riigimaantee nr 1 Tallinn-Narva 0,6 kilomeetri pikkusel lõigul km 155,32-155,92 Järveküla – Valaste ristmiku ümberehitamiseks. Remonditav teelõik asub Ida-Viru maakonnas Kohtla valla haldusterritooriumil. Nimetatud toimingute aluseks on Tallinn – Narva maantee Järveküla – Valaste ristmiku ümberehitamise tehniline projekt.

2. Riigimaantee nr 17181 Võsu-Vergi-Söeaugu 0,121 kilomeetri pikkusel lõigul km 1,015-1,136 Kingu silla koos pealesõitudega ehitamiseks. Võsu jõge ületav Kingu sild asub Lääne-Virumaal Vihula valla haldusterritooriumil. Sild on ehitatud 1910. aastal. Tegemist on üheavalise raudbetoon plaatsillaga, mille sildeava on 7 m. Uuele sillale on projekteeritud kaks sõidurada, lisaks rajatakse 2,5 m laiune kõnnitee. Riigimaanteede nr 17181 Võsu-Vergi-Söeaugu ja nr 17183 Karula-Vihula-Sagadi ristmiku ümberehitamiseks.

3. Riigimaantee nr 71 Rõngu - Otepää - Kanepi Rõngu - Otepää vahelise teelõigu km 0,00-19,3 õgvenduste ehitamiseks ja teemaa laiendamiseks. Remonditav teelõik algab Tartu maakonnas Rõngu valla haldusterritooriumil ja lõpeb Valga maakonnas, läbides Palupera ja Otepää valdasid. Nimetatud toimingute aluseks on Rõngu - Otepää - Kanepi maantee Rõngu - Otepää lõigu (km 0,0-19,3) remondi tehniline projekt.

Eelnõu on koostatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lõike 2 ja Riigivaraseaduse § 23 lõike 2 alusel.

2) Volituste andmine halduslepingu sõlmimiseks
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd

Eelnõu kohaselt volitatakse rahandusministrit sõlmima eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingut maamaksuteadete kättetoimetamisega seotud tööde tegemiseks.

Teenuse sisseostmine võimaldab maksu- ja tolliameti hinnangul rahalisi vahendeid kokku hoida. Rahandusministeerium on seisukohal, et juriidilise isiku volitamine maksuteadete kättetoimetamisega seotud tööde tegemiseks on majanduslikult põhjendatud.

Eelnõu esitatakse maamaksuseaduse § 7 lõike 2¹ alusel ja kooskõlas halduskoostöö seaduse §-ga 8.

11. Raha eraldamine
1) Raha eraldamine finantsraskustes Sangaste vallale saneerimise toetamiseks
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd

Eelnõu kohaselt eraldatakse 2006. aastasse ülekantud finantsraskustes kohaliku omavalitsuse üksuste saneerimiseks ettenähtud vahenditest Sangaste vallale toetust summas 1 300 000 krooni, mida kasutatakse vastavalt saneerimiskavale.

Sangaste valla raske finantsolukorra põhjused on tingitud 90-ndatel aastatel võetud soojalaenust. Sangaste valla saneerimiskava tulemusel tagatakse Sangaste vallale võimalused jätkusuutlikuks arenguks ning valla jaoks oluliste investeerimisprojektide elluviimiseks. Toetusega vähendatakse Sangaste valla võlakoormust, mis loob perspektiivis vallale võimaluse finantseerida projektide omafinantseeringut laenuga.

Eelnõu esitatakse 2006. aasta riigieelarve seaduse § 11 lõike 10 alusel ning arvestades lõigetes 7 ja 8 sätestatut.

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist kultuuriministeeriumile orienteerumise juunioride maailmameistrivõistlustel ja Euroopa meistrivõistlustel edukalt esinenud sportlaste ja nende treenerite premeerimiseks
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd

Eelnõu kohaselt eraldatakse kultuuriministeeriumile 337 500 krooni.

Edukalt esinenud sportlasi ja nende treenereid premeeritakse järgnevalt:

Leedus toimunud maailmameistrivõistlustel orienteerumises meeskondlikus teatejooksus kuldmedali võitnud meeskonnale koosseisus Mihkel Järveoja, Markus Puusepp ja Timo Sild igaühele 50 000 krooni.

Eestis toimunud Euroopa meistrivõistlustel orienteerumises tavarajal pronksmedali võitnud Olle Kärnerile eraldatakse 75 000 krooni ning nende treeneritele Sarmite Sillale 50 000 krooni, Nikolai Järveojale 25 000 krooni ja Tarvo Avastele 37 500 krooni.

Eelnõu esitatakse vastavalt riigieelarve seaduse § 30 lõikele 1 ja kooskõlas sama seaduse § 8 lõigetega 4 ja 41 ning valitsuse määrusega "Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise kord".

12. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitajad: siseminister Kalle Laanet, minister Paul-Eerik Rummo

Eelnõu kohaselt keeldub valitsus kodakondsuse andmisest viiele isikule, kes ei vasta Eesti kodakondsuse saamise tingimustele.

13. Piiravate meetmete rakendamine Põhja-Korea Demokraatliku Rahvavabariigi teatud isikute ja nende perekonnaliikmete suhtes
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu

Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha eelnõu eesmärk on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006) Põhja-Korea Demokraatliku Rahvavabariigi kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine Euroopa Liidus.

9. oktoobril toimus Põhja-Korea riigi idarannikul Gilju linnas Hamgyong provintsis tuumalõhkepea testimine. See on ilmses vastuolus tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga ning ÜRO Julgeolekunõukogu 2006. aasta resolutsioonidega nr 1695 ja 1718, samuti ÜRO Julgeolekunõukogu pöördumisega 6. oktoobril 2006.

Valitsuse korralduse eelnõuga kehtestatakse eelnõus viidatud isikute suhtes liikumispiirangud, mille peab tagama siseministeerium.

Ühise seisukoha eelnõu arutatakse COREPERis 15. või 16. novembril ning selle vastuvõtmine Euroopa Liidu Nõukogus toimub eeldatavasti 20. novembril 2006. a.

Korraldus kehtestatakse rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 4 lõike 1 alusel.

14. "Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni (EUMETSAT) ja Eesti Vabariigi koostöökokkuleppe” eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu

Heakskiidetava kokkuleppe sõlmimine võimaldab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudil saada oma käsutusse kaasaegsel tehnoloogial põhinev ilmainformatsioon reaalajas, mis parandab oluliselt ilmaennustuste, ilmaennustusmudelite ja -hoiatuste kvaliteeti Eestis.

Kokkuleppe kohaselt on Eestil koostööriigi staatus. See tähendab, et Eestil on samad õigused saada EUMETSATi poolt kogutavaid andmeid ja satelliidiinformatsiooni kui liikmesriikidel. Koostööriigi staatus on eelstaadium EUMETSATiga ühinemisel: kokkuleppe sõlmitakse 5 aastaks, mille lõppedes peab koostööriik otsustama EUMETSATi konventsiooniga ühinemise üle.

Liikmemaksu arvutamine on sätestatud EUMETSATi konventsioonis, mille kohaselt maksab iga liikmesriik EUMETSATi eelarvesse osamaksu, mis on proportsionaalne tema viimase 3 aasta RKT-le. Koostööriikidele tehakse esimesel 3 aastal osamaksu maksmise osas soodustusi (iga-aastase osamaksu suurus on vastavalt veerand, pool ja kolmveerand täismaksust). Eesti iga-aastase osamaksu suurus üleminekuperioodil on 130 000 eurot. Esimese osamakse maksab Eesti 2007. a rahandusaasta eest.
Järgnevate aastate osamaksudega on arvestatud valitsuse poolt 25. mail 2006 kinnitatud “Riigi eelarvestrateegias 2007-2010”.

EUMETSATi peamiseks eesmärgiks on arendada, hooldada ja kasutada Euroopa meteoroloogiliste satelliitide süsteemi, mis edastavad jooksvalt andmeid maailma ilmastikus toimuvate protsesside kohta.

Korraldus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 19 lõike 2 ja § 20 lõike 1 alusel.

15. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rohelise raamatu, mis käsitleb kollisiooninorme abieluvara käsitlevates asjades, sealhulgas kohtualluvuse ja vastastikuse tunnustamise küsimustes, suhtes
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Nimetatud roheline raamat käsitleb küsimusi, mis puudutavad nii abieluvarare¾iime kui ka teiste olemasolevate kooseluliikide varaliste tagajärgede valdkonda. Isikute suurema liikumise tõttu sisepiirideta alal on märgatavalt kasvanud nii eri liikmesriikidest pärinevate isikute vahelised igat laadi kooseluvormid kui ka paaride asetsemine liikmesriigis, mille kodakondsust neil ei ole, millega sageli kaasneb mitme liikmesriigi territooriumil vara soetamine. Nende paaride vara jagamisel ja haldamisel ilmneb sageli praktilisi ja õiguslikke probleeme, mis on tihti seotud suurte erinevustega nii materiaalõiguse kui rahvusvahelise eraõiguse eeskirjade vahel.

Eesti seisukohtade projekti järgi ei peaks kavandatava õigusaktiga reguleerima vabaabielu puudutavaid küsimusi. Kuna vabaabielu ei ole ka siseriiklikult selgepiiriline õigusinstituut, jääb  võimalus sellise suhte reguleerimiseks ühenduse tasandil väga väikeseks. Tõenäoliselt tekitaks juba vabaabielu olemuse ühene määratlus olulisi raskusi.

16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu hariduse, noorsoo ja kultuuri nõukogu 13. ja 14. novembri 2006. a istungil
Esitajad: kultuuriminister Raivo Palmaru, haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Haridus- ja teadusminister ning kultuuriminister esitavad valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu hariduse, noorsoo ja kultuuri nõukogu 13.ja 14. novembri 2006. a istungiks.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu 13. ja 14. novembri 2006. a istungil
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Informatsioon ja Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu
13. ja 14. novembril 2006 toimuva istungi kohta.