Valitsuse 09.12.2004 istungi kommenteeritud päevakord.

09.12.2004 | 10:59

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 09. detsembril 2004. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Üve Maloverjan 693 5719, Erki Peegel 693 5792


1. "Piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolliga ühinemise seaduse" eelnõu  <?xml:namespace prefix = o ns = "urn:schemas-microsoft-com:office:office" />

Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland, keskkonnaminister Villu Reiljan  

Tüüp: seaduse eelnõu  

 

Seaduse eesmärk on ühineda piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolliga, mille eesmärk on vähendada, kontrolli all hoida või kõrvaldada püsivate orgaaniliste saasteainete (POS) heitkoguseid ja lekkeid.

Püsivad orgaanilised saasteained jäävad pikaks ajaks loodusesse muutumatul kujul, levivad suurtesse kaugustesse, akumuleeruvad rasvkudedes ning on mürgised inimesele ning loodusele. Nad võivad põhjustada globaalseid kahjustusi, sõltuvalt nende liikumise teekonnast. Protokolliga ühinenud riigid võtavad kasutusele meetmed, et elimineerida POS-ide teket ja vähendada nende looduskeskkonda sattumist.

Õhku sattuvate püsivate orgaaniliste saasteainete olulisemad allikad Eestis on energiat tootvad põletusseadmed, põlevkiviõli tootmine Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Narvas ning põlemisprotsessid olmesektoris. Protokolliga liitudes tuleb pöörata väikekatlamajades ja kodumajapidamissektoris kütuste põletamise protsesside optimeerimisele senisest suuremat tähelepanu. Antakse täpsemad juhised ja soovitused vanade ja ebaökonoomsete põletusseadmete vahetamiseks.


Protokolliga ühinemine ei too Eestile kaasa olulisi lisakulutusi, sest juba konventsiooniga ühinedes võttis Eesti endale kohustuse esitada aruandeid eri saasteainete kohta. Konventsiooni ja selle protokollide kohase saasteainete andmete kogumise ja regulaarsete aruannete koostamise maksumus on orienteeruvalt 200 000 krooni aastas ning see raha tuleb riigieelarvest.


Täiendavalt oleks vaja 50 000 krooni aastas nõutavate andmete kogumiseks ja aruannete koostamiseks. Lisaks tekib Eestil kohustus koostada püsivate orgaaniliste saasteainete register, milleks kulub 200 000 krooni. Raha on ette nähtud 2005. aasta riigieelarves.

Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioonile kirjutati Genfis alla 1979. aastal ja see jõustus 1983. aastal. Eesti ühines konventsiooniga 2000. aastal. Konventsioon kohustab osalisi rakendama asjakohaseid abinõusid saasteainete heitkoguste vähendamiseks eriti nendest saasteallikatest, mille mõju ulatub naaberriikide territooriumidele. Konventsiooni raames on praeguseks koostatud 8 protokolli, millest Eesti on juba ühinenud viiega.

 

Väljavõte eÕigusest: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_ELEHT=52354&did=52345&kkring=52354&ver=&nr=1

 

2. "Mõõteseaduse muutmise seaduse" eelnõu  

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip  

Tüüp: seaduse eelnõu  

 

Seaduseelnõu esitatakse seoses mõõteseaduse § 5 rakendamise käigus ilmnenud probleemidega. Ühe seaduselõike kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Teises lõikes, mis jõustub 1. jaanuaril 2005. a, on sätestatud, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud järgmistel juhtudel:

1) tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral;
2) riikliku järelevalve käigus, kui järelevalve tulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse rahatrahv, alustatakse väärteomenetlust või piiratakse eriõigust;
3) ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses;
4) muudel õigusaktidega ettenähtud juhtudel.

Kuna mõnede liiklusseaduse alusel kehtestatud õigusaktide rakendamisel ei suudeta täita alates 1. jaanuarist 2005.a kõiki kehtestatud mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise nõudeid, näeb eelnõu ette lükata nende nõuete täismahus rakendamine aasta võrra edasi. Nendeks õigusaktideks on:

1) Valitsuse 02.04.2001 määrus joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra kohta;
2) Valitsuse 20.02.2001 määrus liiklusjärelevalve teostamise korra kohta;
3) Majandus ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004 määrus mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirjast.

Seaduseelnõus ettenähtud muudatused on siseriiklikud ega seondu seetõttu Euroopa Liidu õigusega. Seaduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi.

Väljavõte eÕigusest: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=62291

 

3. "Surma põhjuse tuvastamise seaduse" eelnõu  

Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants

Tüüp: seaduse eelnõu

 

Eelnõuga sätestatakse surma põhjuse tuvastamise, surmast teavitamise ja patoloogiaalase tegevuse tingimused ja kord, kohtuarstliku lahangu ja kohtuekspertiisi tegemise alused, surnukeha, elundite ja kudede kasutamine õppe- ja teadustöös, surma põhjuse tuvastamise ja patoloogiaalase tegevuse finantseerimine, surma põhjuste andmete kogumine ning järelevalve seaduse täitmise üle.

Surma põhjuse tuvastamine ja patoloogiaalane tegevus vajab teema delikaatse olemuse tõttu senisest selgemat regulatsiooni. Käesolev eelnõu peaks andma lahendused probleemidele, mis seni on olnud korrektse õigusliku lahenduseta ja tekitanud küsimusi erinevate institutsioonide vahelises koostöös ja tegevuse korralduses inimese surma korral.

Seletuskirja kohaselt peaks eelnõu andma õigusliku lahenduse probleemidele, mis puudutavad patoanatoomilist lahangut, kohtuarstlikku ekspertiisi, erinevate institutsioonide kohustusi surmast teavitamisel ja surma põhjuste tuvastamisel, patoanatoomilise ning kohtuarstliku tegevuse rahastamist ning surnute vedu, surnukehade, elundite ja kudede kasutamist anatoomilise õppe- ja teadusmaterjalina ning arstiteaduslike uuringute tegemisel.

Samuti on tõstatatud olulisima probleemina surma põhjuse väljaselgitamine juhtudel, kui surm ei ole tingitud haigusest ega seostatav kuriteoga. Neil nn äkksurma juhtudel on politsei kohustatud algatama kriminaalasja. Eelnõu kohaselt ei algatataks kriminaalmenetlust enne, kui on olemas kindlad andmed, mis viitavad kuriteo tunnustele. See aitab kokku hoida politsei inim- ja raharessurssi. Eelnõuga täpsustatakse, millal menetleja algatab kohtuarstliku ekspertiisi seoses kriminaalmenetlusega ja kui surma põhjuse väljaselgitamiseks on vajalik kohtuarsti arvamus, algatab menetleja kohtuarstliku lahangu ilma kriminaalasja algatamata. Eelnõuga korrastatakse surmast teavitamise korda. Oluliseks tuleb pidada surnu omaste või seadusliku esindaja viivitamatut teavitamist.

Patoanatoomiliste lahangute rahastamine toimub ravikindlustuse vahenditest samadel põhimõtetel kui käesoleval ajal. Kohtuarstliku ekspertiisi ja kohtuarstliku lahangu kulud kaetakse riigieelarvest justiitsministeeriumi kaudu. Surnu kohtuekspertiisi või kohtuarstlikule lahangule vedamise korraldab politsei ja vahendid on ette nähtud siseministeeriumi eelarves.
Kohalikele omavalitsustele pandud kohustuste näol ei ole tegemist uute kohustustega, vaid seniste kohustuste seadustamisega.

Seaduse vastuvõtmisega asutatakse surma põhjuste riiklik register, mille käivitamiseks tuleb sotsiaalministeeriumil 2007. aasta riigieelarvesse ette näha 1,1 miljonit krooni.

 

Seaduse jõustumine on kavandatud 1. jaanuariks 2006.a, välja arvatud § 32, millega reguleeritakse surma põhjuste andmete kogumist ja esitamist(sealhulgas surma põhjuste riikliku registri asutamist), mis peaks jõustuma 1. jaanuariks 2007.a.

 

4. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta  

4.1. Arvamuse andmine "Täiskasvanute koolituse seaduse § 3 muutmise seaduse" eelnõu (506 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 10. novembril 2004. a eesmärgiga võimaldada õiguslikke tagatisi tasemekoolituses osalevatele töötajatele ja avalikele teenistujatele sõltumata sellest, kas nad omandavad haridust päevases või muus õppevormis.

Seaduse vastuvõtmisel saaksid õiguse õppepuhkusele töötaja või teenistuja soovil ka päevases õppevormis õppivad isikud. Sellega seoses võivad suureneda vähesel määral riigieelarvelised kulutused, kuid nende suurust ei ole võimalik kindlaks määrata, kuna statistika päevases õppevormis õppivatest avalikest teenistujatest puudub. Eelnõu algataja on veendunud, et need kulud on kaetavad riigieelarves ette nähtud töötasukulude arvel.

4.2. Arvamuse andmine "Töötajate usaldusisiku seaduse, töölepingu seaduse ja avaliku teenistuse seaduse täiendamise seaduse" eelnõu (509 SE) kohta  

Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants, justiitsminister Ken-Marti Vaher, rahandusminister Taavi Veskimägi  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Töötajate usaldusisiku seaduse, töölepingu seaduse ja avaliku teenistuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu algatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 11. novembril 2004. a eesmärgiga tugevdada paindlikke töösuhteid läbi asutuse tasandi sotsiaaldialoogi edendamise.

Eelnõu algataja seisukoht on, et kuna areng tööandja ja töövõtja vahel sõltub paljuski usaldusisiku kindlustundest ja tema oskustest läbi rääkida, tunda majandust ja õigust, aru saada ettevõtte toimimise erinevatest poliitikatest, on algatajate hinnangul vajalik lisada töötajate usaldusisiku seadusse usaldusisiku õigus saada igal aastal koolitust.

Eelnõus on ka lisakaitse klausel värskelt valitud usaldusisikutele, mis seisneb põhimõttes, et usaldusisiku töölepingu lõpetamine tööandja algatusel töötajaid esindava isikuga aasta jooksul pärast tema valimist saaks toimuda üksnes ametiühingu loal. Nimetatud kaitseklauslit kohaldataks ühe isiku osas üks kord sama tööandja juures.

Eelnõu seadusena vastuvõtmine ei tooks kaasa täiendavaid rahalisi kulutusi riigieelarvele.
Tööandjatele, kelle ettevõtetes on valitud usaldusisikud, toob see kaasa koolituskulud ühele isikule, mille suuruse osas lepitakse kokku.

4.3. Arvamuse andmine "Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse" eelnõu (516 SE) kohta  
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, rahandusminister Taavi Veskimägi, regionaalminister Jaan Õunapuu  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu on algatanud Riigikogu liige Helmer Jõgi 16. novembril 2004. a, selleks, et lahendada seaduse rakendamisel tõusetunud probleeme.

Kehtiva seaduse alusel on õpilasel ja üliõpilasel (välja arvatud doktorandil) õigus taotleda täiendavat toetust, kui ta elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub õppeasutus. Selline regulatsioon on toonud kaasa olukorra, kus õpilased ja üliõpilased muudavad toetuse saamise eesmärgil oma elukoha aadressandmeid rahvastikuregistris, mis vähendab rahvastikuregistri andmete usaldusväärsust.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on isiku elukohaks koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Samas võib isiku elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. Rahvastikuregistris kasutatakse selleks puhuks termineid põhielukoht ja teine elukoht. Lisaks võib isik registreerida ka oma sideaadressi. Rahvastikuregistri andmeid võetakse omavalitsusüksuste poolt aluseks avalike teenuste osutamisel, ka riiklike ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamisel on tihti aluseks rahvastikuregistri andmed. Seetõttu tuleks võtta suund rahvastikuregistri andmete tõepärasuse tagamisele.

Ühe variandina oli arutusel ettepanek, et õpilane või üliõpilane peab rahvastikuregistri andmetel omama elukohta õppeasutuse asukoha järgses omavalitsusüksuses ja tema teiseks elukohaks peab rahvastikuregistris olema märgitud tema perekonna elukoht ning see peab asuma väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub õppeasutus. Sellised sätted tagaksid paremini täiendava toetuse andmise eesmärgi täitmise, kuid ei lahendaks algataja arvates probleemi täielikult.

Otstarbekam on õppetoetuste süsteemi muuta nii, et põhitoetuse fond sisaldab edaspidi ka täiendava toetuse fondi (kaks erinevat toetuse liiki liidetakse). Põhitoetuse summa tõuseb 800 kroonilt 1000 kroonini ja toetust saavate üliõpilaste arv suureneb 30%-lt 54%-ni.

4.4. Arvamuse andmine "Metsaseaduse muutmise seaduse" eelnõu (511 SE) kohta  

Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Riigikogu keskkonnakomisjon 15. novembril 2004. a, selleks, et vältida olukorda, kus suures osas eraomanike metsades ei ole võimalik teha uuendus-, harvendus- või valikraieid kehtestatud metsamajandamiskavade puudumise tõttu.

28. jaanuaril 2004. a võttis Riigikogu vastu metsaseaduse muutmise seaduse, millega sätestati kehtestatud metsamajandamiskavade omamise nõue. Kui metsaomanik ei ole metsamajandamiskava või metsa majandamise soovitust kehtestamiseks esitanud, kaotab ta 1. jaanuarist 2005. a õiguse teha või lubada teha oma metsas uuendus-, harvendus- või valikraiet, vaatamata asjaolule, et raie vastab õigusaktide nõuetele. Nimetatud kavasid on aga esitatud väga vähe (üle 200).

 

Seadusemuudatuste järgi tohib metsaomanik isegi metsamajandamiskava puudumise korral teha metsateatise alusel kavandatud ja keskkonnateenistuse lubatud raieid ühe aasta jooksul. Metsamajandamiskavade ja metsa majandamise soovituste kehtestamise võimalust pikendatakse ühe aasta võrra.

5. "Tehnikateabe kaitseotstarbel edastamise NATO lepingu" kinnitamine  

Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland, kaitseminister Jaak Jõerüüt  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Korraldusega kinnitatakse tehnikateabe kaitseotstarbel edastamise NATO leping, mis reguleerib ärisaladuse alla kuuluva tehnikateabe edastamist kaitseotstarbel, kui teabe edastaja ja saaja on lepingu osalisriigid või NATO organisatsioonid.

Ärisaladuse alla kuuluvat tehnikateavet valdavad üksnes omanik ja kaasomanikud ning seetõttu pole see avalik. Ärisaladuse alla kuuluv teave on näiteks leiutised, joonised, oskusteave ja andmed.

Lepingu rakendamiseks kinnitas Põhja-Atlandi Nõukogu 1. jaanuaril 1971. a tehnikateabe kaitseotstarbel edastamise NATO lepingu sätete rakendamise korra. Lepingu kinnitamisel on Eestil võimalik kaitseotstarbel vastu võtta ja edastada NATO riikide ja organisatsioonidega ärisaladusena määratletud teavet. Lepingu rakendamine ei too kaasa täiendavaid rahalisi kulutusi.

6. Mänguasja ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord  
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip  
Tüüp: määruse eelnõu

Määruse eelnõu esitatakse seose sellega, et 1. mail 2004. a jõustunud toote ohutuse seaduse kohaselt kehtivad varasema seaduse alusel antud määrused nende kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 2005. aasta 1. jaanuarini. Kuna see nõue kehtib ka valitsuse 24. jaanuari 2001. a määruse suhtes mänguasja ohutusnõuete kohta, siis tuleb see uuesti kehtestada.

 

Võrreldes kehtiva määrusega ei ole esitatud eelnõus sisulisi muudatusi. Eelnõu on kooskõlas vastavate ELi direktiividega, mille uuendamisega tegeleb praegu ekspertgrupp, kuid uue direktiivi vastuvõtmine ei ole tõenäoline enne 2006. aastat.

Eelnõu käsitleb tooteid, mis on kavandatud või otseselt mõeldud mänguliseks kasutamiseks alla 14-aastastele lastele ja mille nõuetele vastavuse üle teostavad järelevalvet Eestis müüdavate ja levitatavate mänguasjade nõuetele vastavuse üle teostavad tarbijakaitseamet, tervisekaitseinspektsioon ja tehnilise järelevalve inspektsioon (elektrilised mänguasjad) vastavalt oma pädevusele toote ohutuse seaduse alusel. Mänguasja nõuetele vastavuse kontrollimiseks vajalikud katsetused nähakse ette läbi viia tervisekaitseinspektsiooni laboratooriumis ja teistes tunnustatud laboratooriumites.

Seletuskirjas märgitakse, et määruse rakendamine ei too riigile kaasa otseseid täiendavaid majanduslikke kulutusi, kuid järelevalveasutuste juures olemasolevate laboratooriumite katsebaasi on vajalik täiendada, et oleks võimalik kontrollida mänguasja vastavust kehtestatud nõuetele võimalikult suuremas ulatuses.

 

7. Mootorsõidukite ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, kord ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad  

Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan  

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Määrusega kehtestatakse romusõidukite kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord, taaskasutatava massi aastane protsentuaalne osakaal, määratakse sihtarvud ning tähtajad nende sihtarvude saavutamiseks.

Määrust ei kohaldata keskkonnasõbralikul viisil hoitavatele vanasõidukitele ja nende osadele, mille all mõeldakse ajaloolisi, kollektsionääridele huvi pakkuvaid või kultuuriväärtust omavaid sõidukeid, mis on kasutusel, kasutusvalmis või osadeks lahti võetud.

Määruse kehtestamine kindlustab romusõidukite käitlemise viimasele mootorsõiduki omanikule tasuta. Seega määruse kehtestamine loob olukorra, kus mootorsõiduki viimane omanik annab selle tagasi tootjale. Suureneb mootorsõidukite ja nende osade ringlussevõtt või taaskasutamine.

Määruse nõuete täitmine toob kaasa täiendavaid kulutusi tootjale, kes lisavad nimetatud kulud ilmselt mootorsõiduki hinnale, mistõttu võib mootorsõidukite hind tõusta ligikaudu 1500 krooni. Samas tuleb märkida, et määruse kehtestamisel tekib autolammutuskodades juurde töökohti.

Samuti toob määruse rakendamine kaasa statistilise aruandluse mahu suurenemise, mis koos üldise jäätmearuandluse mahu suurenemisega võib nõuda vastava töökoha loomist keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse jäätmearuandmebüroos. Vastavad vahendid on ette nähtud 2005. a eelarves.

Eelnõu kohaselt jõustub määruse lõige, mis näeb ette kogumiskohtade olemasolu, 1. aprillil 2005. a ja lõige, mis sätestab tootja kohustuse esitada käitlejale demonteerimiseks vajalikud andmed, jõustub 1. märtsil 2005. a. Alates 1. jaanuarist 2006. a tootja kohustatud taaskasutama vähemalt 85 %, alates 1. jaanuarist 2015. a juba 95 % romusõiduki keskmisest massist.

Eelnõu ei kooskõlastanud Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Tööandjate Keskliit.

 

8. Riigi teaduspreemiate komisjoni koosseisu kinnitamine  

Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt kinnitatakse riigi teaduspreemiate komisjoni koosseis, seoses eelmise komisjoni koosseisu volituste lõppemisega. Komisjoni koosseisu nimetatakse Eesti Teaduste Akadeemia, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Põllumajandusülikooli, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi, Chalmersi Tehnikaülikooli ning Ajaloo Instituudi esindajad.

Komisjon arutab riigi teaduspreemiate määramiseks esitatud ettepanekuid ja hindab teadustöid. Komisjoni koosseisu kinnitab valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul. Iga kolme aasta järel vahetatakse välja vähemalt 5 komisjoni liiget. Üks isik võib olla komisjoni liige kuni 6 aastat järjest. Komisjoni esimees on ametikoha järgi Eesti Teaduste Akadeemia president. Komisjoni hääleõiguseta sekretäri nimetab komisjoni esimees. Komisjoni töö eest vastutab haridus- ja teadusminister.

9. Eesti kodakondsuse andmine

Esitaja: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo  
Tüüp: korralduse eelnõu  

5 alapunkti, dokumentidel juurdepääsupiirang kuni otsuse vastuvõtmiseni.

 

10. Tähtajalise elamisloa andmine  
Esitaja: asjatundjate komisjoni töö eest vastutav siseminister Margus Leivo  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Dokumentidel juurdepääsupiirang kuni otsuse vastuvõtmiseni.

 

11. Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2001. a korralduse nr 538-k "Sihtasutuse "Et suvi ei läheks luhta" asutamine" kehtetuks tunnistamine  

Esitaja: siseminister Margus Leivo  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks ülalnimetatud korraldus, millega asutati sihtasutus "Et suvi ei läheks luhta" ning kiideti heaks sihtasutuse asutamisotsuse ja põhikirja eelnõud. Kuna käesoleva ajani ei ole sihtasutuse asutamisotsust siseministri kui riigi esindaja asutajaõiguste teostamisel poolt vastu võetud, ei ole sihtasutust seaduse järgi asutatud.

 

Sihtasutuse asutamise eesmärgiks oli pakkuda lastele ja noortele vaba aja konstruktiivse veetmise võimalust koolivaheaegadel, propageerides tervislikke ja kultuurseid eluviise. Sihtasutuse tegevus oleks kava kohaselt olnud suunatud teismeliste uimastisõltuvuse probleemide ennetamisele ja narkootikumide tarbimise tõkestamisele. Eesmärkide saavutamiseks kavatseti korraldada meelelahutuslikke üritusi ja organiseerida mitmesuguseid spordi- ja kultuurialaseid tegevusi peamiselt suvekuudel.

Seletuskirja kohaselt on sihtasutuse asutamise otsustamisel püstitatud eesmärgid täidetavad teiste tegevuste ja vahendite kaudu.

 

12. Volituste andmine Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus aktsiakapitali vähendamiseks  

Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher  
Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt volitatakse justiitsministrit riigi esindajana hääletama ASi Eesti Vanglatööstus aktsionäride üldkoosolekul aktsiaseltsi aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise poolt 14 997 000 krooni võrra 149 970 aktsia tühistamise teel.

ASi Eesti Vanglatööstus aktsiakapital on 21 997 000 krooni, kahjum 2003. aasta seisuga oli 15 781 115 krooni ning netovara (omakapital) 6 215 885 krooni. Kuna netovara on väiksem kui pool aktsiakapitalist, teeb aktsiaseltsi nõukogu tulenevalt äriseadustikust ettepaneku aktsiakapitali vähendamiseks. Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine on aktsiakapitali vähendamine aktsiaseltsi kahjumi katmiseks. Tekkinud vaba kapitali võib kasutada ainult kahjumi katmiseks.

 

13. Maa andmine munitsipaalomandisse  

Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan  

Tüüp: 2 korralduse eelnõu  

 

13.1. Maa andmine Kiviõli linna munitsipaalomandisse (Kiviõlis Sonda tee 11)  
Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Kiviõli linna munitsipaalomandisse Kiviõlis Sonda tee 11 asuv maaüksus pindalaga 0,0051 ha.

Maaüksus, mille sihtotstarve on tootmishoonete maa ja maksustamishind 700 krooni, antakse munitsipaalomandisse alajaama ehitamiseks tingimusel, et Kiviõli linn kasutab maaüksust korralduses märgitud eesmärgil ega võõranda seda.

Maa on õigustatud subjektile kompenseeritud, selle kohta ei ole esitatud erastamise ega riigi omandisse jätmise taotlusi. Ida-Viru maavalitsus leiab, et maaüksuse andmine Kiviõli linna munitsipaalomandisse on põhjendatud, kuna alajaam on vajalik kõrvalmaaüksusele rajatava spordi- ja puhkekeskuse elektrienergiaga varustamiseks.

13.2. Maa andmine Harku valla munitsipaalomandisse (Vääna-Jõesuu külas)  
Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Harku valla munitsipaalomandisse Harku vallas Vääna-Jõesuu külas Rannahoone tee 7 asuv maaüksus pindalaga 1165 m^2.

Maaüksuse sihtotstarve on tootmismaa, maa maksustamishind 104 900 krooni ja see antakse puurkaevu rajamiseks tingimusel, et Harku vald kasutab maaüksust korralduses märgitud eesmärgil ega võõranda seda.

Munitsipaalomandisse taotletav maaüksus kuulus enne 1940. aasta 16. juunit Eesti Vabariigile, selle kohta ei ole esitatud maa erastamise ega riigi omandisse jätmise taotlusi. Harju maavalitsus peab maaüksuse andmist munitsipaalomandisse põhjendatuks, kuna maaüksusele rajatav puurkaev-pumbamaja on vajalik Vääna supelranna ning lähiümbruse hoonete teenindamiseks.

14. Nõusoleku andmine riigimaa hoonestusõigusega koormamiseks  

Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan  

Tüüp: 2 korralduse eelnõu  

 

14.1. Nõusoleku andmine riigimaa hoonestusõigusega koormamiseks  

Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumile nõusolek tema valitsemisel oleva, Tallinnas Rannamõisa tee 3 asuva maaüksuse avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta hoonestusõigusega koormamiseks Spordiklubi Condor kasuks tähtajaga 99 aastat.

Maaüksusele pindalaga 21 179 m^2 on kavas rajada multifunktsionaalne spordikeskus, kuhu on planeeritud jõusaal, fitness-saal jooksu-, kõnni- jm seadmetega liikumisele orienteeritud lihasgruppide treeningu tarvis. Lisaks hoonele on plaanis rajada ka mõned välispordiväljakud, kus saaks mängida jalg-, korv- ja võrkpalli.

Uudses loodavas spordikeskuses oleks võimalik tegeleda judo ja muude idamaiste alade treeningutega. Samuti on võimalik harrastada võimlemist, aeroobikat koos kõikide oma alaliikidega ja muid saalialasid, kus on tarvis ainult korralikku põrandapinda või treeningvahendid on lihtsad ja teisaldatavad.

Spordikeskus soovitakse ehitada Tallinnasse Haabersti linnaossa Rannamõisa tee 3 kinnistule. Asukoha eelisteks on, et piirkonda on juba püstitatud sarnase mahuga hooneid, samuti on piirkond hästi varustatud ühistranspordiga, mis tagab kesklinna ja Mustamäe elanikele kiire juurdepääsu spordikeskusele.

Kinnistu sihtotstarve on varem kehtestatud planeeringu alusel määratud elamu- ja ärimaa. Käesoleval ajal on koostamisel asjakohane detailplaneering, millega kinnistu sihtotstarbeks määratakse vastavalt kinnistule rajatavate ehitiste iseloomule sotsiaalmaa, mistõttu ei ole kinnistu sihtostarvet kui muutuvat suurust, märgitud ka esitatud korralduse eelnõus.

Kõik hoonestusõiguse seadmisega seotud kulud tasub hoonestaja, seega mingeid täiendavaid kulutusi riigile ei kaasne. Hoonestusõiguse aastatasu suurus sõltub katastriüksuse sihtotstarbest. Et hoonestusõigusega koormatakse maa pärast detailplaneeringu kehtestamist, millega kinnistu sihtotstarbeks määratakse sotsiaalmaa, siis on hoonestusõiguse aastatasu suuruseks 2% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest.

Kuigi SK Condor esitas avalduse sooviga saada hoonestusõigust tähtajaga 50 aastat, esitas keskkonnaministeerium eelnõu hoonestusõiguse seadmisega 99 aastaks. Sama tähtajaga on hoonestusõigus seatud ka näiteks jalgpallistaadioni rajamiseks (valitsuse 20. juuni 2000. a korraldus), eelnõu ettevalmistaja selgitusel on lähtutud võrdse kohtlemise põhimõttest.

 

14.2. Nõusoleku andmine riigimaa hoonestusõigusega koormamiseks  

Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumile nõusolek tema valitsemisel olevate, Tallinnas Lagedi tee 16b asuva kinnistu (pindala 54,1 ha, sihtotstarve tootmismaa) ja Lagedi tee 16c asuva kinnistu (pindala 32 964 m^2, sihtotstarve tootmismaa) avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta hoonestusõigusega koormamiseks OÜ Digismart kasuks tähtajaga 70 aastat biokütust kasutava elektri ja soojuse koostootmisjaama rajamiseks.

Eesti Vabariik on võtnud rahvusvahelise kohustuse toota aastaks 2010 elektrit taastuvatest energiaallikatest 5,1%. Seetõttu on oluline toetada investeeringuid, mis on suunatud nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

Jaama asukohavalikul on oluliseks tingimuseks hea maanteeühendus Tallinna ringtee läheduses, kuna suure kütusevajaduse tõttu liigub jaama territooriumile arvukalt suuri veokeid. Kinnistute puhul on tegemist nüüdseks ammendatud endise Väo paekarjääri alaga, mis on samas ka heakorrastamata ja kasutuseta jäätmaa. Lisaks asuvad kinnistud valdavat tuule suunda silmas pidades soodsal idasuunal.

Jaama elektriliseks võimsuseks on planeeritud 24 MW. Täna on taastuvatest allikatest elektritootmine Eestis marginaalne. Kasutades kaasaegset tehnoloogiat ja materjale ületab jaama kasutegur 90 %. Küttepuidu tarve on kuni 300 000 tihumeetrit aastas.

OÜ Digismart avalduse alusel on Tallinna linn algatanud Väo piirkonna detailplaneeringu ning väljastanud lähteülesande, nähes selles ette elektrijaama rajamist. Eesti Energia Põhivõrk ja Tallinna Küte on väljastanud liitumistingimused elektrijaama liitumiseks võrkudega Väos. Prognoositav investeering on umbes 800 miljonit krooni.

Kõik hoonestusõiguse seadmisega seotud kulud tasub vastavalt kehtestatud korrale hoonestaja, seega mingeid täiendavaid kulutusi riigile antud otsusega ei kaasne.

15. Ülevaade erastamisväärtpaberite väljaandmisest ja kasutamisest seisuga 15. oktoober 2004. a

Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Käesolevas ülevaates esitab Rahandusministeerium peale jooksva informatsiooni ka ülevaate olukorrast ja probleemidest omandireformi lõppfaasis ning ettepanekud seoses erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise lõpptähtaegade saabumisega.
Keskendutakse probleemidele, mis tuleb seadusandlikult lahendada seoses erastamisväärtpaberite väljaandmise lõpptähtaja saabumisega 31. detsembril 2005 ja kasutamise lõpptähtaja saabumisega 1. juulil 2006.

Rahandusministeerium esitab olukorra analüüsi ja alternatiivsed lahendusettepanekud tähtajaks rahuldamata jäävate kompensatsiooninõuete ja kasutamata jäävate erastamisväärtpaberite konverteerimiseks.

16. Informatsioon Vabariigi Valitsuse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vahelise koostöö arendamiseks moodustatud asjatundjate komisjoni tööst 2003. aastal.

Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a korralduse nr 157-k "Asjatundjate komisjoni moodustamine Vabariigi Valitsuse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vahelise koostöö arendamiseks" muutmine  

Esitaja: regionaalminister Jaan Õunapuu  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu, korralduse eelnõu  

 

Siseministeerium esitab informatsiooni valitsuse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vahelise koostöö arendamiseks moodustatud asjatundjate komisjoni tööst 2003. a. Vastavalt valitsuse korraldusele informeerib komisjon valitsust oma tööst vähemalt üks kord aastas.

Asjatundjate komisjoni koosolekud toimuvad kord poolaastas, alakomisjonide koosolekud vastavalt komisjonis kokkulepitud ajagraafikule. Nii asjatundjate komisjoni kui alakomisjonide koosolekud on protokollitud ning alakomisjonide protokollide koopiad edastatakse nii Siseministeeriumile kui EELK Konsistooriumile.

Esitatakse ka eelnõu valitsuse 10. veebruari 1999. a korralduse muutmisest, millega moodustati asjatundjate komisjon valitsuse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vahelise koostöö arendamiseks. Komisjoni koosseisust arvatakse välja Meelis Atonen, Peep Ratas ja Meelis Kond, samuti täpsustatakse komisjoni liikmete ametinimetusi.

 

17. Eesti seisukohad 16. ja 17. detsembril 2004. a toimuval Euroopa Ülemkogu istungil  

Esitaja: riigisekretär Heiki Loot  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Riigisekretär esitab valitsusele heakskiitmiseks Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi poolt koostöös asjaomaste ministeeriumidega ette valmistatud Eesti seisukohad 16. ja 17. detsembril 2004. a toimuvaks Euroopa Ülemkogu istungiks.

16. ja 17. detsembril 2004. a toimuva ülemkogu istungi esialgses päevakorras on 5 sisulist teemat: laienemine, terrorismivastane võitlus, finantsperspektiiv, ELi narkostrateegia aastateks 2005-2012 ning välissuhted. Lisaks arutatakse päevakorrapunkti "Muud küsimused" all Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu ratifitseerimisega seotud küsimusi.  

 

18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes  


18.1. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu suhtes, mis käsitleb rahandussüsteemi rahapesuks, sealhulgas terrorismi rahastamiseks, kasutamise vältimist  
Esitaja: siseminister Margus Leivo  
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt nõustutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõuga, mis käsitleb rahandussüsteemi rahapesuks, sealhulgas terrorismi rahastamiseks, kasutamise vältimist.  

 

18.2. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu määruse, mis käsitleb üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamist, eelnõu suhtes  

Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

Eelnõu kohaselt nõustub Eesti Euroopa Liidu Nõukogu üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise määruse eelnõuga, millega muudetakse üldiste soodustused lihtsamaks, läbipaistvamaks ja objektiivsemaks ning suunatakse eelkõige kõige vähem arenenud riikidele ning teistele väikestele ja majanduslikult nõrkadele arenguriikidele.

Lihtsustamaks üldiste tariifisoodustuste kava, kehtestatakse kolm erinevat sooduskava:
1. üldine kava, mille kohaselt lähtutakse kahest põhimõttest: kõik loendisse kantud mittetundlikud tooted on täielikult vabastatud tollimaksust, tundlike toodete puhul on kehtestatud 3,5 protsendipunktine tollimaksualandus;
2. erikava "kõik peale relvade" on 50-le vähimarenenud riigile tolli- ja maksuvaba turulepääsu võimaldav re¾iim;
3. nn GSP+ (Generalized System of Preferences, eesti k üldiste tariifisoodustuste kava) võimaldab lisasoodustusi, kui riik seda ise taotleb.

Eesti soovib üldiste tariifsoodustuste kava töögruppi arutelude käigus muuta toodete tundlikkuse astet madalamaks, mis võimaldab Eesti ettevõtjatel importida nende jaoks olulisi tooteid odavamalt ning võimaldab anda arengumaadele rohkem soodustusi.

Ehkki soodustustega kaetud impordi osatähtsus on küllaltki suur, ei ole suuremaid muutusi tollimaksu laekumises ette näha, kuna soodustustega kaetud toodete nimekiri ei laiene oluliselt ja tundlikele toodetele rakendatav 3,5 protsendipunktine maksukärbe ei muutu.
Võttes arvesse asjaolu, et 75% tollimaksust laekuvast summast läheb ELi eelarvesse, võib öelda, et antud määruse rakendamise mõju Eesti majandusele on vähemärgatav. Samuti ei ole 2005. a Eesti riigieelarve prognoosimisel ka nende laekumisega arvestatud.

18.3 Eesti seisukohad Euroopa Ühenduste Kohtu kodukorra artiklite muutmise kohta  

Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Välisministeerium esitab valitsusele informatsiooni ja Eesti seisukohad Euroopa Ühenduste Kohtu kodukorra artiklite 37, 44a, 76, 104 ja 120 muutmise kohta. Informatsioonile kehtib juurdepääsupiirang viis aastat.

 

19. Eesti Vabariigi assotsieerumine Rahvusvahelise Vihtide ja Mõõtude Peakonverentsiga  

Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip

Tüüp: korralduse eelnõu 

 

Eelnõu kohaselt esitatakse taotlus Eesti Vabariigi assotsieerumiseks Rahvusvahelise Vihtide ja Mõõtude peakonverentsiga (CGPM) ja nimetatakse Eesti Vabariigi esindajaks nimetatud konverentsil Eesti metroloogia keskasutus. CGPM on diplomaatilisel teel kokkukutsutud konverents, kus osalevad kõik meetrikonventsiooni liikmesriigid, CGPM-iga assotsieerunud riigid ja erikutse saanud rahvusvahelised organisatsioonid. Konverents toimub iga nelja aasta järel.

Eelnõu eesmärk on Eesti astumine CGPM assotsieerunud liikmeks ja liikmelisuse kaudu Eestis toimiva mõõdunduse rahvusvahelise tunnustatuse saavutamine ning Eestis teostatavate mõõtmiste jälgitavus, soodustamaks kaubanduse ja tööstuse arengut vabaturu tingimustes. Assotsieerunud liikmelisus on vajalik vastastikuse tunnustamise leppega (inglise keeles Mutual Recognition Arrangement (MRA) ühinemiseks. MRA on riigietalonidega sooritatavate mõõtmistulemuste vastastikuse tunnustamise lepe, millele pandi alus 1999. aastal, mil selle allkirjastasid 38 meetrikonventsiooni liikmesriigi metroloogia keskasutuste juhid. MRA-ga ühinemine annab aluse metroloogia keskasutuse tõestatud ja tunnustatud mõõtmistulemuste, kalibreerimistunnistuste ja mõõteprotokollide aktsepteerimisele teiste riikide keskasutuste poolt.

Assotsieerunud riigid peavad tasuma iga-aastase liikmemaksu, mis on seotud selle riigi poolt ÜRO-le makstava summaga, kuid mitte vähem kui 0,05 % Rahvusvahelise Vihtide ja Mõõtude Büroo (BIPM) iga-aastasest dotatsioonist. CGPM-i assotsieerunud liikme maks Eesti jaoks 2004. aastaks on 4 547 eurot (ca 71 160 EEK-i) ja 2005. aastaks 4 794 eurot (ca 75 025 EEK-i), sisseastumismaksu ei ole. CGPM iga-aastane liikmemaks kaetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest.


Ühinemisel meetrikonventsiooniga oleks Eesti kui konventsiooni liikmesriigi aastamaks 2004. aastaks 45 470 eurot (711 600 EEK-i), millele lisanduks esmakordselt ka sama suur sisseastumismaks, mis teeks 2004. aasta kogusummaks 1 423 200 EEK-i.

 

20. Raha eraldamine ja mõnede Vabariigi Valitsuse raha eraldamise korralduste muutmine  

Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt eraldatakse 2004. aastasse üle kantud valitsuse reservi vahenditest Raplamaa Päästeteenistusele Rapla maakonnas Märjamaa vallas Paisumaal 8-10.05.2004. a toimunud metsatulekahju kustutustöödel tekkinud kütuse-, määrdeainete-, inventari ja toitlustamise kulutuste hüvitamiseks 32 436 krooni 30 senti. Samuti muudetakse raha eraldamise allika täpsustamiseks rida valitsuse korraldusi.

Paisumaal toimunud metsatulekahju kustutustöödest tulenevad kütuse ja tehnika hooldusega seotud kulud 24 216 krooni 30 senti. Tulekustutustöödel osales kolme päeva jooksul kokku 137 tsiviilisikut, kelle toitlustamiseks kulutati vastavalt Rapla maavalitsuse poolt esitatud materjalidele 8446 krooni 65 senti.

Vastavalt valitsuse määrusele tulekustutus- ja päästetööde kulude hüvitamise korra kohta hüvitatakse isikute toitlustamise kulud nendel töödel töötamise ajal kuni 60 krooni päevas.
Seega kuulub hüvitamisele 8220 krooni ehk 241 krooni ja 65 senti vähem kui Rapla maavalitsus taotles. Seega kuulub Rapla päästeteenistusele Paisumaal toimunud metsatulekahju kustutustöödel tekkinud kütuse-, määrdeainete, inventari ja toitlustamise kulutustest hüvitamisele 32 436 krooni ja 30 senti.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-