Valitsuse 10.10.2013 istungi kommenteeritud päevakord

09.10.2013 | 16:10

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10:00
Stenbocki majas, 10. oktoobril 2013. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisateave: valitsuse meedianõunik Helin Vaher 693 5719.

Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud justiitsminister Hanno Pevkur ja rahandusminister Jürgen Ligi.

Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.

1. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga soovitakse teha muudatused majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustumistähtaja edasilükkamiseks ning esialgsest jõustumistähtajast otseselt sõltuvusse seatud eriseaduste regulatsioonides.

Valitsus edastas selle aasta märtsis riigikogule tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis nägi ette muudatused õendusravi regulatsioonis. See eelnõu arvestas, et majandustegevuse seadustiku üldosa seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.

Kuna majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustumine lükatakse poole aasta võrra edasi ning õendushaigla regulatsiooni jõustumisega on rakendajad arvestanud, tuleb vajalikud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse sätted jõustada tervishoiuteenuste korraldamise seaduses.

Eelnõuga nähti tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ette hooldushaigla asemel uus haigla liik õendushaigla ja selle pidamise reeglid. Õendushaigla on ambulatoorsete ja statsionaarsete õendusabiteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus. Hooldusraviteenus, mis kuulub käesoleval ajal eriarstiaabi alla, muutub statsionaarseks õendusabi teenuseks. Muudatus on vajalik, sest hooldusraviteenus on oma olemuselt õendusabi, mitte eriarstiabi.

Muudatused seoses majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustumistähtaja edasilükkamisega tuleb teha ka turvaseadust ja meediateenuste seadust puudutavates seadustes.

2. Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tarbija õiguste kohta.

Direktiivist tulenevalt kehtestatakse uus väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute ning sidevahendi abil sõlmitud lepingute regulatsioon, mis lähtub maksimumharmoneerimise printsiibist. Senised sama valdkonda puudutavad direktiivid, mis lähtuvad minimaalse ühtlustamise printsiibist, tunnistatakse kehtetuks.

Direktiivi ülevõtmine toob kaasa mitmeid muudatusi, millest olulisimaks võib pidada seda, et suureneb oluliselt ettevõtja kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist kauba või teenuse kohta teavet ja seda eelkõige väljaspool äriruume sõlmitava lepingu ja sidevahendi abil sõlmitud lepingu puhul. Seega peaks direktiivi ülevõtmise tagajärjel oluliselt tõusma tarbijate teadlikkus sellest, mis lepingu nad sõlmivad.

Teine olulisem muudatus puudutab tarbija taganemisõigust. Kuigi tarbija taganemisõiguse kasutamise tähtaeg ning sisu jääb võrreldes praegu kehtiva regulatsiooniga samaks, kehtestatakse direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmisega kaks määrust, mille eesmärk on lihtsustada nii tarbija kui ettevõtja olukorda taganemisõiguse kasutamisel.

Lisaks on direktiivi eesmärk ühtlustada taganemise võlasuhtest tulenevaid kohustusi. Nii näiteks tuuakse selgelt välja, mis aja jooksul peavad pooled kohustusi täitma, näiteks kauba tagasisaatmine või raha tagastamine ning kes ja mis ulatuses peab kandma taganemisest tekkinud kulud ja kahju.

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 13. detsember 2013. aasta. Selleks ajaks peavad liikmesriigi üle võtma direktiivis ettenähtud õigusnormid. Direktiiv näeb ette ka jõustumiskuupäeva, milleks on 13. juuni 2014. aasta.

3. Liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/82/EL, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumise puhul.

Eelnõuga hõlbustatakse teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud sõidukitega toime pandud liiklusväärtegude, eelkõige automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi poolt tuvastatud juhtumite menetlemist. Väärteomenetlejal tekib võimalus esitada päring teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud sõiduki omaniku, vastutava kasutaja ja kasutaja andmete saamiseks. See annab võimaluse saata trahviteade teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud sõidukiga väärteo toimepannud isikule kirjalikus hoiatamismenetluses sarnastel alustel nagu seda tehakse Eestis registreeritud sõidukiga toimepandud väärteo puhul.

Samal eesmärgil antakse teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele õigus saada andmeid Eesti liiklusregistrist Eestis registreeritud sõiduki ja selle kasutajate kohta.

Maanteeametile antakse võimalus keelduda mootorsõiduki, selle haagise või nende jaoks ette nähtud toodete tunnustamisest ning alused sellise tunnustuse kehtetuks tunnistamiseks juhul, kui tunnustus on saadud eelkõige pettuse või muul ebaausal teel või kui see enam ei vasta kehtestatud nõuetele. Lisatavate meetmetega saab maanteeamet õiguse keelata nõuetele mittevastavate sõidukite või toodete kasutusele võtmise ning rakendada asjakohaseid meetmeid juhul, kui hilisemate kontrollimiste käigus ilmneb, et sõidukid või tooted ei vasta enam algsetele nõuetele.

Direktiivi sätteid rakendatakse alates 7. novembrist 2013. aastal.

4. Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga muudetakse käibemaksuseaduses elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse osutamise koha määratlemist. Muudatust tuleneb Euroopa nõukogu direktiivi ülevõtmisest.

Muudatuse tulemusena saab eespool mainitud teenuste osutamise kohaks kliendi asukoht, olenemata sellest, kas kliendiks on ettevõtlusega tegelev isik või mitte. Kehtiva korra kohaselt maksustatakse ettevõtlusega mittetegelevale isikule teenuste osutamine nende osutaja asukohariigis. Eelnõuga ei muudeta ettevõtlusega tegelevatele isikutele teenuste osutamise koha määratlust ehk siis piiriülese tehingu puhul arvestab ja tasub käibemaksu teenuse saaja.

Antud muudatuse rakendamise lihtsustamiseks kehtestatakse eelnõuga erikord. Erikord võimaldab teenuste osutajal deklareerida ja tasuda teises liikmesriigis osutatud teenustelt arvestatud käibemaks Eesti maksu- ja tolliametile, kes kannab vastavad summad üle teiste liikmesriikide maksuhalduritele. Erikorra rakendamine ei ole maksukohustuslasele kohustuslik, vaid ta võib maksustada erikorraga hõlmatud teenuseid ka üldkorras.

Eelnõuga piiratakse ka käbemaksuvabastust ühelt füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule kolmandast riigist saadetavale kohvile ja teele. Kolmandast riigist saadetavale kohvile ja teele hakatakse rakendama maksuvabastust lisaks väärtuselisele piirnormile, milleks on 45 eurot, ka koguselise piirnormi ulatuses – kohvi 500 g ja teed 100 g.

Muudatused, mis puudutavad elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse osutamise koha määratlemist jõustuvad 1. jaanuaril 2015. aastal, muus osas jõustub eelnõu 1. jaanuaril 2014. aastal.

5. Maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt viiakse alates 1. jaanuarist 2014. aastal tekkivate riigi tugiteenuste keskuse hallatavate kohtumenetlusest tulenevate, samuti riigikohtu ja prokuratuuri lahenditest tulenevate nõuete üle arvestuse pidamine maksukohuslaste registrisse. Need asutused saavad andmekogu volitatud töötleja õigused ning jäävad nõuete haldajaks ja sissenõudjaks, st edastavad tähtajaks tasumata nõude kohtutäiturile. Nende nõuete sissenõudmist maksu- ja tolliameti pädevusse ei anta.

Kohtute ja prokuratuuri nõuete tasumiseks luuakse eraldi pangakonto või antakse spetsiaalne viitenumber. Tähtajaks tasumata nõue kaetakse vabade vahendite olemasolul nn ettemaksukonto arvestusse kantud summadest. Maksukohustuslaste registri arvestussüsteem võimaldab rahaliste kohustuste ning tagastusnõude tasaarvestamist. Sellest tulenevalt ei täideta näiteks enammakse tagastust juhul, kui samal ajal on isikul ettemaksukonto arvestuses riigi ees tasumata kohustusi.

Isikule annab riigi nõuete koondamine võimaluse näha e-maksuametis lisaks maksukohustustele ka muid kohustusi, nt infot riigilõivu tasumise kohta.

Maksukorralduse seaduses täpsustatakse maksu- ja tolliameti õigust nõuda sisse maksukorralduse seadusest tulenev rahaline kohustus ja mistahes seaduse alusel enda poolt määratud rahatrahv. Maksuhalduri haldustäitepädevus piiritletakse esmaste täitetoimingutega, st tal puudub vara realiseerimise õigus.

Eelnõuga korrastatakse ka eelaresti regulatsiooni, andes kohtutäiturile täitemenetluse seaduses konkreetne volitus täita halduskohtu määrust eelaresti seadmiseks juhtudel, mil maksuhalduri enda täitetoimingud ei ole tulemust andnud või ei oleks need suure tõenäosusega tulemuslikud.

Maksukorralduse seadusest kõrvaldatakse eelaresti seadmise määruse peale kaebuse esitamise piirang, võimaldades edasikaebeõigust teostada ka menetlusvälisel isikul, kelle õiguseid eelaresti seadmine võib puudutada, kuid kes ei ole maksukohustuslane, näiteks abikaasal.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2014. aastal.

6. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: seaduse eelnõu

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on välja töötatud, et võtta üle direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule.

Direktiiv asendab varasema samasisulise direktiivi. Direktiivi uuesti sõnastamise üks põhilisi eesmärke oli lihtsustada ja ühtlustada rahvusvahelise kaitse saajate kahele kategooriale, pagulasele ja täiendava kaitse saajale antavaid õigusi.

Eesti on kohustatud direktiivi siseriiklikusse õigusesse üle võtma hiljemalt 2013. aasta 21. detsembriks.

Direktiivi ülevõtmine ei too kaasa olulisi muudatusi seadustes.

Seadusega nähakse ette pagulase ja täiendava kaitse saaja elamisloa pikendamise tähtaeg, täpsustatakse rahvusvahelise kaitse saaja haridusele juurdepääsu regulatsiooni ning antakse rahvusvahelise kaitse saanud isikule võimalus taotleda oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse alusel.

7. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta

7.1 Arvamuse andmine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (477 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: arvamuse andmine Eesti Keskerakonna fraktsiooni 11. septembril algatatud eelnõule

Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud eelnõuga jäetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest välja säte, mille kohaselt riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on vähemalt 1% maksimaalsest tulemusest. Seega riigieksami sooritamist jääb käsitlema üksnes säte, mille kohaselt riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui saavutatud on vähemal 20% maksimaalsest tulemusest.

Eelnõuga pannakse tugiteenuse tagamise kohustus lisaks kooli pidajale ka riigile ning tugispetsialistidele kehtestatakse sarnaselt õpetajatega töötasu alammäär. Lisaks kehtestatakse alammäär klassijuhatamise tasule ja tuuakse seadusesse tagasi õpetajate atesteerimine.

1.septembrist 2013 jõustunud muudatuste kohaselt ei eristata õpetaja tööaja sees kontakttunde, kõik õpetaja täidetavad tööülesanded, mitte üksnes kontakttunnid, peavad mahtuma õpetaja tööaja sisse. Eelnõuga soovitakse taas reguleerida õpetaja tööülesannete jaotust tööaja sees ja sätestatakse, et õppe- ja kasvatustöö ei või tööajast moodustada rohkem kui 60%.

Regionaalminister ei toeta eelnõu, leides, et selles esitatud ettepanekud peavad olema lahendatud kompleksselt koos parima koolivõrgu ja õppekvaliteedi pakkumisega õpilastele.

Valitsuse arvamus tuleb esitada 21. oktoobriks 2013 kultuurikomisjonile.

7.2 Arvamuse andmine õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (478 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Arvamuse andmine Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 11. septembril algatatud eelnõule

Õppetoetuste- ja õppelaenu seaduse kohaselt arvestatakse vajaduspõhise õppetoetuse määramisel kuni 24-aastase üliõpilase leibkonda lisaks vanematele ja alaealistele õdedele-vendadele üliõpilase kuni 24-aastased õed-vennad, kes saavad kas kutseõppes või kõrgharidustaseme õppes õppides õppetoetust.

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud eelnõuga lisatakse kuni 24-aastase üliõpilase leibkonda tema õed-vennad, kes on kuni 24-aastased ja õpivad gümnaasiumis. Eelnõu kohaselt võetakse ka nende isikute sissetulek arvesse üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamisel.

Haridus- ja teadusministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada. Rahandusministeerium ei toeta eelnõu, kuna seaduse rakendumisega kaasneb riigieelarve kulude tõus, millega ei ole 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõus ega riigi eelarvestrateegias 2014-2017 arvestatud ning samuti puuduvad seletuskirjas eelarvemõjude hinnangud ja arvestused.

Valitsuse arvamus tuleb esitada kultuurikomisjonile 21. oktoobriks 2013. Aastal

7.3 Arvamuse andmine liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (479 SE) kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: arvamuse andmine Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 12. septembril algatatud eelnõule

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud eelnõuga soovitakse seni kohalikule omavalitsusele kuuluvatel avalikel tasulistel parkimisaladel kehtinud 15 minutilist tasuta parkimise õigust, samuti liikumispuudega juhile ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi kasutuses olevale sõidukile tasuta parkimise õigust laiendada kõigile avalikuks kasutuseks mõeldud tasulistele parkimiskohtadele nende omandivormist sõltumata. Samuti soovitakse eelnõuga anda kohalikele omavalitsustele võimalus kehtestada vajadusel oma territooriumil tasulise parkimise korraldamisel täiendavaid nõudeid ka eraparklatele.

Seletuskirja kohaselt ei kaasne seaduse rakendamisega riigile ja kohalikele omavalitsustele täiendavaid kulutusi ega teki lisatulu. Seaduse rakendamisega ei kaasne ka eraparklate tulude märkimisväärset vähenemist. Juba praegu pakub osa eraparklaid parkimiskellaga piiratud ajavahemikul tasuta parkimist.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei toeta eelnõu. Siseministeeriumi regionaalministri valitsemisala toetab eelnõu osas, kus tehakse ettepanek lubada liikumispuudega juhil ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindaval juhil parkida kõikides tasulistes parkimiskohtades tasuta, kuid seda juhul, kui seada parkimisele otstarbekohane ajaline piirang.

Valitsuse arvamus tuleb esitada 21. oktoobriks majanduskomisjonile.

8. Ettekanne "Õiguspoliitika arengusuundade aastani 2018" elluviimisest
Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: ülevaade

Vastavalt riigikogu 23. veebruari 2011. aasta otsusele teeb riigikogu valitsusele ettepaneku esitada hiljemalt iga aasta 1. novembriks ettekanne õiguspoliitika arengusuundade elluviimise kohta. Justiitsminister annab valitsuse istungil arengusuundadest ülevaate.

Justiitsminister esitab ettekande riigikogule 15. oktoobril 2013. aastal.

9. Kaitseliidu kodukord
Esitaja: kaitseminister Urmas Reinsalu
Tüüp: määruse eelnõu

Kaitseliidu kodukorraga kehtestatakse kaitseliidu sisemise korralduse reeglid, mis praegu on reguleeritud kaitseliidu põhikirja, kaitseliidu ülema käskkirjade ning keskkogu kinnitatud kordadega.

Kõige suurem muudatus, mida kodukord ette näeb, puudutab liikmete vastuvõtmise otsustamist.

Muudetakse ka kaitseliidu liikme ühest kaitseliidu struktuuriüksusest teise üleminekut. Lisaks sellele nähakse ette, et kaitseliidu liige saab kuuluda vaid ühe kaitseliidu struktuuriüksuse koosseisu. Senini sai olla mitme struktuuriüksuse nimekirjas, mis tõi kaasa selle, et ei olnud ülevaadet, palju liikmeid tegelikult struktuuriüksusesse kuulub.

Kodukorras on ära toodud kõigi struktuuriüksuste kesksed kollegiaalsed organid, nende pädevus, liikmed ja valimine. Senini olid struktuuriüksuste ülesanded erinevates dokumentides, ühtlustamata ja pädevused kohati kattusid. Samuti on saanud konkreetse pädevuse senini kindla ülesandeta olnud revisjonikomisjonid, sätestatud on ka revisjonikava koostamise kohustus ja revisjonikava läbivaatavad kogud.

10. Riigivara üleandmine mitterahalise sissemaksena Sihtasutusele Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid
Esitaja: kultuuriminister Rein Lang
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse nõusolek kultuuriministeeriumile tema valitsemisel oleva riigivara hulka kuuluva sõiduki Ford Focus väärtusega 3500 eurot sihtasutusele Haapsalu ja Läänemaa muuseumid mitterahalise sissemaksena üleandmiseks.

Sõiduk oli kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Läänemaa muuseum kasutuses. Seoses riigiasutuse tegevuse lõpetamisega andis Läänemaa muuseum sõiduki üle kultuuriministeeriumile, et korraldada selle mitterahalise sissemaksena üleandmine sihtasutusele Haapsalu ja Läänemaa muuseumid tema põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks. Sõiduki ülalpidamiskulud kaetakse sihtasutuse eelarvest.

11. Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 2012. a korralduse nr 36 „Välisabi sildfinantseerimine“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt pikendatakse keskkonnaameti riigieelarve vahendite tagastamise tähtpäeva 30. septembrilt 31. detsembrini 2013, sest projekti aruannete läbivaatamise ja kinnitamise protsess esmatasandi kontrollist kuni koondaruande esitamiseni on olnud kavandatust pikem, mistõttu viibib osamakse laekumine.

Valitsuse 26. jaanuari 2012. aasta korraldusega eraldati sildfinantseerimise vahendeid Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatava Kesk-Läänemere piirkonna INTERREG IV A programmi projekti „Banchmarking of contaminated sites“ ajutiseks rahastamiseks 20 828 euro ulatuses. Korraldusega eraldatud sildfinantseerimise summast on 2. oktoobri 2013. aasta seisuga tagastamata 3 857,35 eurot.

Projekti eesmärk on informatsiooni ja kogemuste vahetamine reostunud aladega töötamisel, mille kaudu luuakse võrgustik projektis osalevate Kesk-Läänemere riikide asutuste ja inimeste vahel. Projektis osalevad 8 partnerit Rootsist, Soomest, Lätist ja Eestist. Projekt sai alguse 2010. aasta detsembris ja kestab 2013. aasta novembri lõpuni.

12. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Kaitseministeeriumi kaks kinnistut)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt annab kaitseministeerium riigi kinnisvara aktsiaseltsile üle endale mittevajalikud kinnistud, millest üks on Tallinnas Bensiini tn 13b, pindalaga 1562 m2 ja teine Pärnus Aia tn 28, pindalaga 1186 m2.

Eelnõu kohaselt volitatakse rahandusministrit riigi esindajana hääletama riigi kinnisvara aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 293 000 euro võrra 2930 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel. Riigi poolt omandatavate uute riigi kinnisvara aktsiaseltsi aktsiate valitsejaks määratakse rahandusministeerium.

13. Eesti kodakondsuse andmine (164 isikut)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus 164 isikule, kes ei ole ühegi teise riigi kodanikud.

14. "Protokolli nr 15 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni muutmise kohta" heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Korraldusega kiidetakse heaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 15. protokoll ja antakse volitus selle allakirjutamiseks. Pärast allakirjutamist tuleb protokoll ratifitseerida, kuna sellega muudetakse riigikogu ratifitseeritud välislepingut.

15. protokolliga lisatakse konventsiooni preambulisse viide subsidiaarsuspõhimõttele, mille kohaselt kohustuvad eelkõige riigid ise tagama konventsioonis sätestatud õigused ja vabadused. 15. protokolliga muudetakse ka kohtunike ametisseasumise vanusenõudeid, vähendatakse senist kaebeõiguse tähtaega 6 kuult 4 kuule ning muudetakse märkimisväärse kahju puudumise tõttu kaebuse vastuvõetamatuks tunnistamine lihtsamaks.

15. protokoll jõustub pärast selle ratifitseerimist kõikide Euroopa Nõukogul liikmesriikide poolt.

15. Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Korraldusega kiidetakse heaks Eesti ja Luksemburgi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu eelnõu. Sõlmitav leping asendab 2006. aastal allkirjastatud Eesti ja Luksemburgi samasisulise lepingu. Uue lepingu sõlmimise vajadus tuleneb sellest, et laiendada maksuhaldurite teabevahetuse võimalusi.

Topeltmaksustamise vältimise lepinguid sõlmitakse eelkõige maksutulu jagamiseks kahe riigi vahel ja selleks, et isikud ei peaks maksma sama tulu pealt makse kahes riigis. Leping jagab eri tululiikide, näiteks palgatulu, ärikasum, kinnisvaratulu, intressitulu, dividenditulu jne maksustamisõiguse, kas selle riigi kasuks, kus isik on resident, või selle riigi kasuks, kus asub tuluallikas, või nende mõlema vahel.

Eesti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu enam kui 50 riigiga, viimati jõustus Türkmenistani leping. Lepingute koostamisel võetakse aluseks OECD mudelleping, mida muudetakse konkreetsete riikide maksusüsteemi arvestades.

Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena.

Lepingule on kavas alla kirjutada Eesti ja Luksemburgi välisministrite kohtumisel 2013. aasta sügisel. Pärast allakirjutamist tuleb leping riigikogus ratifitseerida.

16. Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse turismikoostöökokkuleppe muudatuste protokolli eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahel 26. juunil 2002. aastal aastal sõlmitud turismikoostöökokkuleppe protokolli eelnõu.

Lepingu muudatustega täpsustatakse kolme Balti riigi turismialase koostöö ulatust, suurendades piirkonna atraktiivsust turismisihtkohana ning soodustades turismivahetust. Riikidevaheline tihedam koostöö võimaldab efektiivsemalt rakendada Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks eraldatud vahendeid.

Senine turismialane koostöö kolme riigi vahel on olnud tõhus, seda eriti piirkonna kui turismisihtkoha tuntuse suurendamisel ning samuti on suurenenud riikidevaheline turismivahetus.

Kokkuleppele kirjutab kava kohaselt 17. oktoobril 2013. aastal Vilniuses toimuva Euroopa Turismifoorumi raames alla Eesti Vabariigi erakorraline- ja täievoliline suursaadik Leedu Vabariigis. Protokoll on lepingu lahutamatu osa ning jõustub allkirjastamisel.

17. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiividest
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: ülevaade

Ülevaade tuleneb 16. juuni 2011. aasta valitsuskabineti nõupidamisel kokkulepitud meetmetest direktiivide ülevõtmise tõhustamiseks, mille kohaselt peavad ministeeriumid andma valitsusele aru hilinemise põhjustest ja tooma välja ettepanekud nende vältimiseks tulevikus.

Keskkonnaminister ja rahandusminister esitavad ülevaated direktiividest, mille ülevõtmise tähtajad olid 2013. aasta juulis, augustis ja septembris.

18. Eesti seisukohad Iirimaa finantsabi programmi üheteistkümnenda ülevaatuse ja sellega seotud vastastikuse mõistmise memorandumi muudatuste kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Käesoleva aasta suvel viisid Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi esindajad läbi Iirimaa abiprogrammi 11. ülevaatuse, mille tulemusena hinnatakse, et Iirimaa on vastastikuse mõistmise memorandumis seatud ülevaatuse tingimused täitnud. Ülevaatuse heakskiitmise järel on võimalik teha EFSFist järgmine 2,3 miljardi euro suurune väljamakse. Lisaks panustab IMF 0,8 miljardi euroga ja Taani ning Rootsi kahepoolsete laenudega 0,25 miljardi euro ulatuses. Kokku on sellega välja makstud 97,9% rahvusvahelisest abist.

19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta:

19.1 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi määruse, mis käsitleb Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise üksikasjalikke sätteid, eelnõu kohta
Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Euroopa Parlamendi algatatud määruse eelnõu käsitleb Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise üksikasjalikke sätteid ning ühtlasi tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ.

Määruse eesmärk on anda Euroopa Parlamendi uurimiskomisjonidele laiendatud volitused demokraatliku kontrolli tugevdamiseks liidu tasandil. Euroopa Parlament on seisukohal, et Lissaboni lepinguga tugevnes Euroopa Parlamendi poliitiline tähtsus, kuivõrd ta täidab Euroopa Liidu lepingu artikli 14 kohaselt poliitilist kontrolli. Euroopa Parlament rõhutab, et uurimisõigusest tulenevate ülesannete täitmiseks vältimatud volitused tuleks Euroopa Parlamendile ja selle uurimiskomisjonidele anda tulenevalt Euroopa Kohtu praktikas tunnustatud kasulikkuse põhimõttest (effet utile) ja nende volituste kooskõlastamiseks liikmesriikide parlamentaarsete tavadega.

Euroopa Parlamendi hinnangul ei saa uurimiskomisjonide senist tegevust pidada edukaks ja seetõttu uuriti nende toimimise ja tõhususe parandamiseks ka liikmesriikide parlamentide uurimiskomisjonide tööd. Uurimuse tulemusel jõuti järeldusele, et rahvuslikel parlamentidel on uurimiskomisjonide tööks antud palju paremad võimalused kui Euroopa Parlamendil. Ühtlasi leiti kokkuvõttes, et enamuses liikmesriikides on nendel komisjonidel uurimisvolitused, mis sarnanevad tõeliste kohtute volitustele, kuigi need on kitsamad.

19.2 Eesti seisukohad ühtse pankade kriisilahendusmehhamismi loomise kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Loodava Euroopa Liidu ühtse panganduse kriisilahendusmehhanismi eesmärk on täiendada ühtset panganduse järelevalvemehhanismi, mille raames Euroopa Keskpank hakkab teostama otsest järelevalvet euroala ja muude pangandusliiduga ühineda otsustavate liikmesriikide pankade üle. Tõhus ühtne kriisilahendusmehhanism peaks tagama, et pankade raskustesse sattumise korral on kriisilahendamise kulud maksumaksjate ja reaalmajanduse jaoks minimaalsed.

20. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel:

20.1 Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 14. oktoobri 2013. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

14. oktoobri 2013.aastal keskkonnanõukogu istungil on kavas vastu võtta nõukogu järeldused, mis valmistavad ette ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 19. istungjärku (COP 19) ja Kyoto protokolli osaliste koosoleku 9. istungjärku (Varssavis, 11.–22. november 2013).

Ministrite arvamuste vahetus toimub jäätmesaadetise määruse eelnõu üle.

Poliitilisele kokkuleppele loodetakse jõuda uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2 heitenormide määruste osas.

Muude teemade all kutsutakse liikmesriike üles ühinema poliitilise deklaratsiooniga, mis aitab kaasa tööstusgaaside (fluorosüsivesinik HFC-23 ja adipiinhape N2O) tootmise ja kasutamise piiramisele. Mainitud tööstusgaasid on tugevad kasvuhoonegaasid, mille kasutuse piiramine on olulise tähtsusega ülemaailmse kliimasoojenemise vastu võitlemisel.

20.2 Eesti seisukohad eurogrupi 14. oktoobri 2013. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 15. oktoobri 2013. a istungil
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Eurogrupis antakse ülevaated Kreeka, Hispaania ja Portugali finantsabi programmide hetkeseisust, kavas on heaks kiita Iirimaa abiprogrammi üheteistkümnes ülevaatus. Veel on kohtumisel pangandusliidu eelnõude menetlus sh ühtse kriisilahendusmehhanismi lahtised küsimused. Nii eurogrupis kui Ecofini kohtumisel käsitletakse Euroopa Ülemkogu ettevalmistust ning antakse ülevaade G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumisest(10-11.oktoober) ning IMFi ja Maailmapanga Grupi aastakoosolekutest (11.-13. oktoober). Ecofinil arutatakse veel, kuidas parandada Euroopa Liidu väikeste ja keskmiste ettevõtete ligipääsu rahastamisele, antakse ülevaade 2013.aasta Euroopa semestri rakendamisest ning võetakse vastu nõukogu järeldused kliimamuutuste rahastamise teemal.

20.3 Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 15. oktoobri 2013. a istungil
Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Sotsiaal- ja tööministrite kohtumisel on peamiseks aruteluteemaks majandus- ja rahaliidu sotsiaalmõõde, mille raames komisjon tutvustab oma ettepanekuid sotsiaal- ja tööturupoliitika paremaks seiramiseks. Teiseks oluliseks päevakorrapunktiks on lähetatud töötajate direktiivi eelnõu, kus eesistuja eesmärgiks on üldise lähenemise kinnitamine. Lisaks arutavad ministrid noorte tööhõive küsimusi, vaatavad tagasi Euroopa poolaasta möödunud tsükli õppetundidele ning kinnitavad järeldused Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimise kohta.

20.4 Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 17. oktoobri 2013. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil arutatakse ühe küsimusena nõukogu määruse eelnõud, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2014. aastaks. Eelnõu eesmärk on määrata kindlaks majanduslikult kõige tähtsamate Läänemere kalavarude püügivõimalused liikmesriikidele 2014. aastaks. Määruses sätestatakse lubatud kogupüük ja kvoodid ning püügikoormuse piirangud.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-