Valitsuse 10.11.2005 istungi kommenteeritud päevakord.

10.11.2005 | 12:21

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 10. novembril 2005. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Üve Maloverjan 693 5719, Martin Ja¹ko 693 5770, Kersti Luha 693 5713.
 

1. Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuste kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Jürgen Ligi
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Riigikogu otsusega pikendatakse Eesti kaitseväe üksuste isikkoosseisu kuni 40 kaitseväelast kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni ühe aasta võrra alates 31.12.2005, mil lõpeb hetkel missioonil viibimist sätestav Riigikogu mandaat.

Üldine julgeolekuolukord Iraagis ei ole tänaseks stabiliseerunud sel määral, et koalitsioonivägede väljatoomine oleks mõeldav lähiperspektiivis ega kohe ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis ettenähtud ajakava lõpuga.

Hetkeseisuga viibivad julgeolekutagamismissioonil Iraagis 34-liikmeline kergejalaväerühm ESTPLA-11, 4 staabiohvitseri ning 1 staabiohvitser Iraagis paikneva NATO väljaõppemissiooni koosseisus.

Iraagi vahevalitsus on Eestile nagu ka mitmetele teistele koalitsiooni panustavaile riikidele esitanud palve pikendada missiooniüksuste viibimist Iraagis.

Eesti kaitseväe üksuste missioonieelsed ning missioonil viibimisega seotud kulud kaetakse osaliselt Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 2006. aasta eelarves on kaitseväe missiooni tarbeks Iraagis ette nähtud ca 24 miljonit krooni. Põhiosa sellest summast moodustavad personalikulud. Peamise osa logistilise toetuse kuludest ehk transport, toitlustus, majutus, kollektiivne ABK-kaitse, kaetakse Ameerika Ühendriikide poolt.


2. "Kinnistusraamatuseaduse, kohtutäituri seaduse, laeva asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on lihtsustada kohtulike registrite menetlust, tõhustada vabade õiguselukutsete regulatsiooni (muuta nende tegevus läbipaistvamaks) ning kõrvaldada seadustest uue tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku vastuvõtmisega tekkinud vastuolud. Muudatused on suunatud regulatsiooni täpsustamisele ja ajakohastamisele.

Eelnõu seadusena jõustumisel tõhustub järelevalve kohtutäiturite ja notarite üle. Äriregistris ja kinnistusraamatus andmete parandamine muutub lihtsamaks, mistõttu paraneb nimetatud registrite läbipaistvus ja usaldusväärsus.

Seaduse rakendamisega ei kaasne justiitsministeeriumi hinnangul täiendavaid kulutusi.
Äriregistri ja kinnistusraamatu elektrooniliste süsteemide uuendused tehakse regulaarsete uuenduste raames ning selleks iga-aastaselt eelarves ettenähtud vahendite piires. Elektroonilise kinnistuspäeviku pidamiseks vajalik tehniline lahendus on juba olemas. Kohtutäiturite atesteerimisega seotud toimingud tehakse varem planeeritud vahenditega. Pankrotimenetluses koostatavate aruannete, ettekannete ja kavade sisu ja vormi standardid töötavad välja justiitsministeeriumi vastava valdkonna ametnikud.

Seoses kinnistusraamatu värviliste väljatrükkide äralangemisega hoitakse edaspidi aastas kokku 150 000-200 000 krooni.

Seadus jõustub eelnõu kohaselt 1. jaanuaril 2006. a.


3. Arvamuse andmine "Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse ja Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seaduse" eelnõu (762 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse ja Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (762 SE) on algatanud Riigikogu põhiseaduskomisjon 26. oktoobril 2005. a.

Vabariigi Valitsuse kirjalik arvamus seaduseelnõu kohta tuleb esitada Riigikogu põhiseaduskomisjonile hiljemalt 2. detsembriks 2005. a.

Seaduseelnõuga soovitakse sätestada, et Riigikogul on koosseisu häälteenamusega õigus esitada Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile põhistatud taotlus Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Sisuliselt esitab Riigikogu Riigikohtule küsimuse, kuidas tõlgendada Eesti Vabariigi põhiseaduse sätteid Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadust arvestades.

Eelnõuga luuakse menetlus saamaks Riigikohtult tõlgendusi Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Euroopa Liidu õiguse koosmõju kohta. Seeläbi loob eelnõu aluse Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 rakendamiseks praktikas. Kuid eelnõu eesmärgiks ei ole luua menetlust Euroopa Liidu teisese õiguse (määrused, direktiivid) Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetega kooskõla kontrollimiseks.

Eelnõu ei võimalda kontrollida Euroopa Liidu õigusest tuleneva nõude vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele. Eelnõu võimaldab kontrollida selle kohustuse või nõude täitmiseks antava seaduseelnõu kui riigisisese õigustloova akti eelnõu põhiseadusele vastavust.

Riigikohtule esitatav taotlus vormistatakse Riigikogu otsusena, mille eelnõu saab esitada Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon või põhiseaduskomisjon. Taotluse saab esitada vaid menetluses olevate seaduseelnõude suhtes, s.o enne nende kolmandat lugemist. Pärast otsuse vastuvõtmist Riigikogus eelnõu menetlus peatatakse Riigikohtult vastuse saamiseni.

Otsuse eelnõu menetlus toimub Riigikogu kodukorra seaduse §-s 154 toodud korrrale sarnases korras. Riigikohus annab kontrollimiseks esitatud eelnõu põhiseaduspärasuse suhtes Riigikogule seisukoha, millest juhindumine ei ole formaalselt kohustuslik, seisukoha andmine ei välista üldises korras läbiviidavat põhiseaduslikkuse järelevalvet, st ei kitsenda Vabariigi Presidendi ega õiguskantsleri pädevust.


4. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2005. a istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktis nr 9 märgitud otsuse kohta (riigivara tasuta üleandmine Kaitseliidule)
Esitaja: kaitseminister Jürgen Ligi
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt nõustutakse kaitseministri ettepanekuga mitte võtta täitmisele Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2005. a istungi otsust arutada Kuressaares Väljaku 5 asuva riigivara Kaitseliidule tasuta üleandmise küsimust uuesti valitsuse istungil. Nimetatud valitsuse istungil otsust vastu ei võetud ja küsimust otsustati arutada uuesti valitsuse istungil.

Istungil tegi riigikontrolör märkuse eelnõu volitusnormi kohta, mille kohaselt ei ole Kaitseliidu seaduse alusel võimalik vara üle anda, sest seaduse sätestatud pooleaastane tähtaeg on möödas.

Kaitseministeerium tegi probleemi lahendamiseks Riigikogu riigikaitsekomisjonile ettepaneku täiendada Riigikogu menetluses olevat Kaitseliidu seaduse muutmise seadust ning pikendada vara üleandmise tähtaega. Seega ei ole valitsusel vajadust küsimust arutada enne Kaitseliidu seaduse muudatuste jõustumist.


5. Sotsiaalmajandusnõukogu 2004. aasta tegevusaruanne
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõuga esitatakse sotsiaalmajandusnõukogu 2004. aasta tegevusaruanne, kus antakse ülevaade nõukogu 2004. aastal toimunud istungitel käsitletud teemadest.

Sotsiaalmajandusnõukogu on Vabariigi Valitsuse, tööandjate ja töötajate keskorganisatsioonide esindajatest moodustatud kolmepoolne informatiivse, konsultatiivse ja nõustava iseloomuga sotsiaalse dialoogi organ. Nõukogu 18 liikme hulgas on kuus riigi esindajat erinevatest riigiasutustest, ülikoolidest ja instituutidest, kuus tööandjate ja kuus töötajate esindajat.

Sotsiaalmajandusnõukogu esitab vähemalt üks kord aastas Vabariigi Valitsusele aruande.

2004. aastal toimus kolm sotsiaalmajandusnõukogu istungit. Käsitleti järgmisi teemasid:
1. Naised-mehed Eesti tööturul: palgaerinevuste hinnang.
2. Euroopa Liidu ühiste pensionieesmärkide mõju Eesti pensionisüsteemile.
3. Tervishoiutöötajate migratsioon Eestist: migratsiooni potentsiaalne suurus, mõju tervishoiutöötajate vajadusele ja poliitikavalikud.
4. Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine ja 1. taotlusvooru tulemused.
5. Euroopa Ühenduse EQUAL rakendamine 2005-2008.
6. Sotsiaalmajandusnõukogu staatus.

Tegevusaruande kohaselt arutas sotsiaalmajandusnõukogu 2004. aastal korduvalt nõukogu rolli ja väljundit, et edaspidi tegevust efektiivsemaks ja otstarbekamaks muuta. Partnerite (Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Eesti Tööandjate Keskliit) seisukohad on, et nõukogu ei tohiks kaotada, kuna see on üks informeerimise, konsulteerimise, nõustamise ja kaasamise võimalus. Kuid muuta tuleks nõukogu tegevuse põhimõtteid ja suurendada ühiskondlikku rolli.


6. Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste terviseuuringud
Esitaja: kaitseminister Jürgen Ligi
Tüüp: määruse eelnõu

Määruse eelnõu esitatakse eesmärgiga viia Vabariigi Valitsuse 24.01.2002 määrus kaitseväekohustuslaste, kaitseväelaste ja reservväelaste tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriumide, arstliku läbivaatuse juhendite, kaitseväelase regulaarsete terviseuuringute, kaitseväelase täiendavatele terviseuuringutele või ravile suunamise korra ning uuringuteks või raviks vajalike tervishoiuasutuste määramise kohta vastavusse kaitseväeteenistuse seaduse muudatustega.

Eelnõus tehakse ettepanek kehtestada uued kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriumid, arstliku läbivaatuse juhend ja kaitseväelase terviseuuringutele või ravile saatmise kord.

Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõus kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste arstliku läbivaatuse läbiviimise ning terviseuuringutele või ravile saatmise õiguslikku regulatsiooni täpsustatud ja täiendatud, kaitseväeteenistuskõlblikkuse hindamise kriteeriumitesse on sisse viidud redaktsioonilised parandused. Selguse huvides ning seoses muudatuste suure mahuga on eelnõu koostatud uue terviktekstina.

Määruse rakendamisel saab arstliku komisjoni otsusega lühendada kaitseväelaste regulaarsete terviseuuringute tähtaega ning teostada pikaajalistelt sõjalistelt operatsioonidelt naasvatele kaitseväelastele täiendavat arstlikku läbivaatust.


7. Nõusoleku andmisest keeldumine geoloogilise uuringu loa andmiseks
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse nõusoleku andmisest ettevõttele Asereston OÜ maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks ehitusdolomiidi tarbevaru uurimiseks Nehatu uuringualal. Hanila vallavolikogu ei näe Nehatu uuringuala täna ega edaspidi mäetööstusmaana ja tegu ei ole üleriigilise tähtsusega maardla, ressursi või majandustegevusega.

Maapõueseaduse kohaselt tuleb uuringuloa andmisest keelduda, kui kohalik omavalitsus ei ole sellega nõus. Omavalitsuse mittenõustumise korral tohib uuringuluba anda ainult Vabariigi Valitsuse nõusolekul.


8. Maamaksu korrigeerimine kaitsealadel
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduste eelnõud<?xml:namespace prefix = o ns = "urn:schemas-microsoft-com:office:office" />

8.1. Maamaksu korrigeerimine Vardi looduskaitsealal
Eelnõu kohaselt makstakse Rapla maakonnas asuva Vardi looduskaitseala piiranguvööndilt maamaksu 1. jaanuarist 2006. a 50% maamaksumäärast. Seletuskirja kohaselt on piiranguvööndi pindala Märjamaa valla piires 81,7 hektarit.

Eelnõu eesmärgiks on maamaksu vähendamisega hüvitada maaomanikule loodusobjektide kaitsekorrast tulenevad kitsendused. Korralduse rakendamisel vallale maamaksust laekumata jääv summa kuulub kompenseerimisele riigieelarvest riigieelarve seaduse kohaselt eelarvete tasandusfondi kaudu.

8.2. Maamaksu korrigeerimine Jalase maastikukaitsealal
Eelnõu kohaselt makstakse Rapla maakonnas asuval Jalase maastikukaitsealal 1. jaanuarist 2006 maamaksu:
1) 25% maamaksumäärast Kõrvetaguse sihtkaitsevööndilt, mis asub Raikküla vallas; Lipstu nõmme sihtkaitsevööndilt, mis asub Rapla vallas; Abrumetsa sihtkaitsevööndilt, mis asub Raikküla vallas ja Oodava sihtkaitsevööndilt, mis asub Raikküla vallas;
2) 50% maamaksumäärast Jalase piiranguvööndilt, mis asub Raikküla vallas ja Rapla vallas.

Seletuskirja kohaselt on Kõrvetaguse sihtkaitsevööndi pindala 419,3 ha, Lipstu nõmme sihtkaitsevööndi pindala 91,19 ha, Abrumetsa sihtkaitsevööndi pindala 359 ha ja Oodava sihtkaitsevööndi pindala 272,3 ha. Jalase piiranguvööndi pindala on 891,2 ha.

Eelnõu eesmärgiks on maamaksu vähendamisega hüvitada maaomanikule loodusobjektide kaitsekorrast tulenevad kitsendused. Korralduse rakendamisel vallale maamaksust laekumata jääv summa kuulub kompenseerimisele riigieelarvest eelarvete tasandusfondi kaudu.

8.3. Maamaksu korrigeerimine Vormsi maastikukaitsealal
Eelnõu kohaselt makstakse Lääne maakonnas Vormsi vallas asuvalt Vormsi maastikukaitsealalt 1. jaanuarist 2006 maamaksu:
1) 25% maamaksumäärast Hosby sihtkaitsevööndilt, Rälby sihtkaitsevööndilt, ja Rumpo sihtkaitsevööndilt.
2) 50% maamaksumäärast Diby piiranguvööndilt, Prästviigi piiranguvööndilt, Rumpo piiranguvööndilt, ja Saxby piiranguvööndilt.

Seletuskirja kohaselt on Hosby sihtkaitsevööndi pindala 103,1 ha, Rälby sihtkaitsevööndi pindala 156,9 ha ja Rumpo sihtkaitsevööndi pindala 182,8 ha. Diby piiranguvööndi pindala on 83,49 ha, Prästviigi piiranguvööndi pindala 95,66 ha, Rumpo piiranguvööndi pindala 34,87 ha ja Saxby piiranguvööndi pindala 83,15 ha.

Eelnõu eesmärgiks on maamaksu vähendamisega hüvitada maaomanikule loodusobjektide kaitsekorrast tulenevad kitsendused. Korralduse rakendamisel vallale maamaksust laekumata jääv summa kuulub kompenseerimisele riigieelarvest eelarvete tasandusfondi kaudu.


9. Maa andmine munitsipaalomandisse
Esitajad: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduste eelnõud

9.1. Maa andmine munitsipaalomandisse (Türi tehisjärve maaüksus)
Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalmaana Türi linna munitsipaalomandisse Türil asuv Türi tehisjärve maaüksus pindalaga 145 570 m².

Maaüksuse sihtotstarve on sotsiaalmaa, maa maksustamishind 582 300 krooni ja see antakse munitsipaalomandisse avalikult kasutatava puhkeala maana tingimusel, et Türi linn kasutab maaüksust korralduses märgitud eesmärgil ega võõranda seda.

Munitsipaalomandisse taotletava maaüksusega ei seondu lahendamata maa tagastamise või kompenseerimise taotlusi ja selle kohta ei ole esitatud maa riigi omandisse jätmise taotlusi ega erastamise taotlusi.

Maaüksus on planeeritud avalikult kasutatavaks puhkeotstarbeliseks maa-alaks. Maaüksusel paiknevad Türi tehisjärv, Türi lauluväljak, laste mänguväljak, pallimängude platsid ning kaks hooldatud parki.

Järva maavalitsus toetab maaüksuse munitsipaliseerimise taotlust, kuna maaüksus on vajalik Türi linnale avalikult kasutatava puhkealana.

9.2. Maa andmine munitsipaalomandisse (Vahtra haljasala maaüksus Haapsalus)
Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalmaana Haapsalu linna munitsipaalomandisse Haapsalus Kuuse 32 asuv Vahtra haljasala maaüksus pindalaga 6800 m². Maaüksuse sihtotstarve on üldmaa, maa maksustamishind 81 600 krooni ja see antakse munitsipaalomandisse avalikult kasutatava haljasala maana tingimusel, et Haapsalu linn kasutab maaüksust korralduses märgitud eesmärgil ega võõranda seda.

Taotletav maa on hoonestamata, põhiliselt kaetud männimetsa ja võsaga. Munitsipaalomandisse taotletava maaüksusega ei seondu lahendamata maa tagastamise või kompenseerimise taotlusi ja selle kohta ei ole esitatud maa riigi omandisse jätmise taotlusi ega erastamise taotlusi. Lääne maavalitsus on nõus taotletud maaüksuse munitsipaliseerimisega.

9.3. Maa andmine munitsipaalomandisse (Roheline aas 26 maaüksus Tallinnas)
Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalmaana Tallinna linna munitsipaalomandisse Tallinnas Roheline aas 26 asuv maaüksus pindalaga 7129 m². Maaüksuse sihtotstarve on üldmaa, maa maksustamishind 1 425 800 krooni ja see antakse munitsipaalomandisse avalikult kasutatava haljasala maana tingimusel, et Tallinna linn kasutab maaüksust korralduses märgitud eesmärgil ega võõranda seda.

Munitsipaalomandisse taotletava maaüksusega ei seondu lahendamata maa tagastamise või kompenseerimise taotlusi ja selle kohta ei ole esitatud maa riigi omandisse jätmise taotlusi ega erastamise taotlusi. Harju maavalitsus peab taotletud maaüksuse munitsipaalomandisse andmist võimalikuks.

9.4. Maa andmine munitsipaalomandisse (Ravila 61A ja 63T maaüksused Tartus)
Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Tartu linna munitsipaalomandisse järgmised Tartus asuvad maaüksused:
- Ravila 61A maaüksus (pindala 110 547 m², sihtotstarve – tootmishoonete maa, maa maksustamishind 1 658 200 krooni);
- Ravila 63T maaüksus (pindala 28 789 m², sihtotstarve – transpordimaa, maa maksustamishind 86 400 krooni).

Maaüksused antakse munitsipaalomandisse Ravila tööstuspargi arendamiseks tingimusel, et Tartu linn kasutab maaüksusi korralduses märgitud eesmärgil ega võõranda neid. Munitsipaalomandisse taotletavad maaüksused jäävad maale, millega ei seondu maa tagastamise, asendamise ega kompenseerimise lahendamata taotlusi.

Munitsipaalomandisse taotletava maa osas algatatud maa riigi maareservina riigi omandisse jätmise menetlus on lõpetatud seoses Ravila tööstuspargi detailplaneeringu kehtestamisega, andes linnale võimaluse taotleda maa munitsipaalomandisse. Tartu maavalitsus toetab Tartu linnavolikogu taotlust anda maaüksused Tartu linna munitsipaalomandisse.

9.5. Maa andmine munitsipaalomandisse (Kadrioru pargi maa-alal asuvad maaüksused Tallinnas)
Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalmaana Tallinna linna munitsipaalomandisse järgmised Tallinnas Kadrioru pargi maa-alal paiknevad maaüksused:
1) Roheline aas 1a maaüksus (pindala 7215 m², sihtotstarve – üldmaa, maa maksustamishind 1 443 000 krooni);
2) L. Koidula 40 maaüksus (pindala 35 246 m², sihtotstarve – üldmaa, maa maksustamishind 7 049 200 krooni);
3) J. Poska 32a/A. Weizenbergi 24 maaüksus (pindala 84 590 m², sihtotstarve – üldmaa, maa maksustamishind 45 678 600 krooni);
4) A. Weizenbergi 35a/Narva mnt 102 maaüksus (pindala 424 246 m², sihtotstarve – üldmaa; maa maksustamishind 84 849 200 krooni);
5) A. Weizenbergi 37a maaüksus (pindala 6844 m², sihtotstarve – üldmaa, maa maksustamishind 1 368 800 krooni);
6) Narva mnt 126a maaüksus (pindala 11 581 m², sihtotstarve – üldmaa, maa maksustamishind 694 900 krooni).

Maaüksused antakse munitsipaalomandisse avalikult kasutatavate haljasalade maana tingimusel, et Tallinna linn kasutab maaüksusi korralduses märgitud eesmärgil ega võõranda neid.

Munitsipaalomandisse taotletavate maaüksustega ei seondu lahendamata maa tagastamise või kompenseerimise taotlusi ja nende kohta ei ole esitatud maa riigi omandisse jätmise ega erastamise taotlusi.

Harju maavalitsus peab taotletud maaüksuste munitsipaalomandisse andmist võimalikuks.


10. Riigivara tasuta üleandmine Siseministeeriumi valitsemiselt Kaitseministeeriumi valitsemisele
Esitaja: siseminister Kalle Laanet
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt annab siseministeerium tema valitsemisel oleva, Tartu maakonnas Luunja vallas Sirgu külas asuva Tartu Päästekompanii kinnistu koos sellel asuvate ehitistega tasuta üle kaitseministeeriumi valitsemisele.

Seoses Tartu Üksik-Päästekompanii tegevuse lõpetamisega 1.10.2005 ei ole nimetatud kinnistu siseministeeriumi valitsemisalas riigivõimu teostamiseks vajalik. Kaitseministeerium taotleb oma 21.06.2005 kirjas eelnimetatud vara laogruppide loomiseks.


11. Raha eraldamine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: 3 korralduse eelnõu

11.1. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist päästeametile mälestusmärgi tagastamisega seotud erakorraliste kulude katteks
Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest päästeametile 89 700 krooni mälestusmärgi "60 aastat Eesti Kaitselahinguid" tagastamisega seotud erakorraliste kulude katteks.

Tulenevalt Lääne Maakohtu 14. septembri 2005. a kohtumäärusest nr 2-60-4/1/05 peab päästeamet tagastama Vabariigi Valitsuse 2. septembri 2004. a korralduse alusel Lihula surnuaiast 2. septembril 2004. a teisaldatud mälestusmärgi "60 aastat Eesti Kaitselahinguid" omanikule Ants Eduard Tedrele.

Siseminister Kalle Laaneti, justiitsminister Rein Langi ja Ants Eduard Tedre vaheliste läbirääkimiste tulemusena leiti uueks mälestusmärgi asukohaks Lagedi Vabadusvõitlusmuuseumi territoorium. Seejärel andis siseministeerium päästeametile korralduse mälestusmärk Lagedile transportida ning taaspüstitada.

Seoses mälestusmärgi tagastamisega kaasnesid päästeametile transpordi ning mälestusmärgi aluse rajamiseks tehtud töödega alljärgnevad kulud:
OÜ Inkomarki mälestusmärgi rajamiseks tehtud tööd 77 900 krooni ja EMET TMV spetsiaalse transpordi teenused 11 800 krooni. Seega kokku 89 700 krooni. 

11.2. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile vedelkütusevaru haldamiseks tehtud kulutuste katteks
Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile tegevuskuludeks 719 212 krooni ministeeriumi poolt vedelkütusevaru haldamiseks 2005. aastal tehtud kulutuste katteks.

Nimetatud summa läheb järgmiste kulutuste hüvitamiseks: diiselkütuse hoiutasu 331 145 krooni, bensiini hoiutasu 258 169 krooni, bensiini analüüside tasu 33 567 krooni, diiselkütuse analüüside tasu 26 532 krooni ning diiselkütuse mahutisse pumpamise tasu 69 799 krooni.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kandis kulud oma valitsemisala tegevuskulude arvelt. Vastavalt vedelkütusevaru seadusele hüvitatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 2005. aastal vedelkütusevaru haldamiseks tehtud kulutused kuni varu haldaja asutamiseni Vabariigi Valitsuse reservist.

Vedelkütusevaru on riigi käsutuses või kontrolli all olev naftatoodete kogus, mis moodustatakse riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks, energia ja kütuse varustamisega seotud rahvusvaheliste lepingute alusel võetud kohustuste täitmiseks ning majandustegevuse häirete vältimiseks või häirete mõju vähendamiseks naftatoodetega varustamise häirete korral. Varu moodustab ja haldab riigi äriühing - Vedelkütusevaru Agentuur, mis asutati Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2005. a korraldusega.

11.3. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Ida-Virumaa Päästeteenistusele Oru rabas toimunud põlengu likvideerimisel tekkinud kulude katteks
Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist Ida-Virumaa Päästeteenistusele 61 463 krooni Oru rabas 13.07-28.07.2005 toimunud põlengu likvideerimisel osalenud päästeteenistuse töötajate ületunnitasude ja toitlustamise ning Kaitseliidu liikmetele töötasu maksmise kulude katteks.

Põleng toimus likvideeritud Oru turbakombinaadi juures turba vaheladustamise ja setitamise alal, mis on muutunud võsastunud turbapinnaseks. Põlengu teket ja arengut soodustas pikk kuivaperiood. Kustutus- ja abitöid teostas Ida-Virumaa Päästeteenistuse Jõhvi keskkomando, Narva keskkomando, Sillamäe tugikomando, Kiviõli tugikomando ja Mäetaguse eraldipaikneva meeskonna koosseis ning kümme Kaitseliidu liiget.

Vastavalt päästeseadusele hüvitab riik omanikule ning valdajale ainete, materjalide, seadmete ja muude vahendite päästetöödel kasutamisega tekkinud kulud, samuti üle nelja tunni päästetöödele rakendatud füüsiliste isikute, sealhulgas päästeteenistujate toitlustamiskulud.

Vabariigi Valitsuse reservist kuulub hüvitamisele eriolukorra ajal päästetööde juhi korralduse alusel päästetöödel rakendatud füüsiliste isikute palk, lisatasu ületunnitöö eest, töötamise eest õhtusel ja öisel ajal, samuti töötamise eest pühadel ning puhkepäevadel.


12. Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2000. a korralduse nr 912-k "Riikliku programmi "Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007" juhtkomitee moodustamine asjatundjate komisjoni ülesannetes" muutmine
Esitaja: minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse riikliku programmi "Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007" juhtkomitee koosseisu. Juhtkomitee koosseisust arvatakse välja Mati Luik ja Maarja Saks ning liikmeteks nimetatakse Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse juhataja ja sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist.

Riikliku programmi juhtkomitee ülesanne on programmi juhtida, jälgida selle elluviimise eesmärgipärasust ja tulemuslikkust ning seda vastavalt vajadusele korrigeerida. Juhtkomitee esimees on minister Paul-Eerik Rummo.


13. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku tagasikutsumine ja nimetamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

14. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani valitsuse vahelise Eesti Kunstimuuseumile eksponeerimis- ja konserveerimisvahendite tarnimise kokkuleppe" ja selle juurde kuuluvate "Protseduuriliste üksikasjade kooskõlastatud protokolli" ning "Arutelude protokolli" eelnõude heakskiitmine
Esitajad: välisminister Urmas Paet, kultuuriminister Raivo Palmaru
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani valitsuse vahelise Eesti Kunstimuuseumile eksponeerimis- ja konserveerimisvahendite tarnimise kokkuleppe ja selle juurde kuuluvate protseduuriliste üksikasjade kooskõlastatud protokolli ning arutelude protokolli eelnõud.

Välisministeeriumile tehakse ülesandeks korraldada kokkuleppe ning protokollide sõlmimine Vabariigi Valitsuse nimel kirjade vahetamise teel. Korralduse alusel saab Eesti Kunstimuuseum kokkuleppe täitmisel valitsuse määratud asutuseks.

Kokkuleppe alusel pakub Jaapani valitsus Eesti Kunstimuuseumile eksponeerimis- ja konserveerimisvahendite tarnimiseks toetust 41 600 000 jeeni (ca 4,836 miljonit Eesti krooni), et edendada kahe riigi kultuurikoostööd ning toetada kultuuripärandi säilitamist ja tutvustamist Eestis.

Kokkuleppe kohaselt tehakse toetus kättesaadavaks ajavahemikul kokkuleppe jõustumisest kuni 2006. aasta 31. märtsini. Selleks, et tagada kokkuleppe täitmine ka pärast 31. märtsi 2006, peab Eesti pool esitama Jaapanile taotluse pikendada kokkuleppe täitmise aega kuni 31. märtsini 2007. Selline palve esitatakse Jaapanile noodiga.

Kokkuleppe rakendamine aitab kaasa Eesti kultuuripärandi tutvustamisele ja säilitamisele, edendab Eesti ja Jaapani suhteid ning võimaldab Eesti Kunstimuuseumil uues valmivas hoones (KUMU) pakkuda kaasaegseid teenuseid külastajatele, sh välisturistidele. Kokkuleppe rakendamisega aidatakse tagada Eesti Kunstimuuseumis säilitatava kultuuripärandi konserveerimise kvaliteet. Kokkuleppe alusel saadava toetuse alusel rakendatakse tööle muuseumi audiogiidi süsteem ning sisustatakse kaasaegse presentatsioonitehnikaga muuseumi seminari- ning muuseumipedagoogika ruumid.

Kokkuleppe alusel Eestisse veetavad kaubad ja sellega seoses osutatavad teenused on võimalik maksudest vabastada. Kui kaupade Eestisse toomisel peaks aga selguma, et on vaja tasuda tolli- ja käibemaks, siis tasub selle kokkuleppe kohaselt Eesti Kunstimuuseum. Täpne maksudeks kuluv summa selgub kaupade Eestisse sisseveol.


15. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse sotsiaalkindlustuse kokkuleppe" eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine
Esitajad: välisminister Urmas Paet, sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse sotsiaalkindlustuse kokkuleppe eelnõu ja volitatakse sotsiaalminister Jaak Aabi kirjutama Vabariigi Valitsuse nimel alla nimetatud kokkuleppele. Kokkuleppe allkirjastamine toimub Tallinnas 11. novembril 2005. a.

Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vaheline sotsiaalkindlustuslepingule kirjutati alla 27. septembril 1996. a ning see jõustus 1. oktoobril 1997. a. Sel ajal ei kehtinud Eesti jaoks veel Euroopa Liidu üldised koordinatsioonireeglid.

Alates 1. maist 2004. a Eesti suhtes vahetult kohaldatav Euroopa Liidu Nõukogu määrus sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ei laiene majanduslikult mitteaktiivsetele isikutele, kes ei ole ega ole kunagi olnud töötajad, FIE-d ega üliõpilased, välja arvatud loetletud isikute pereliikmed või nende ülalpidamisel olnud isikud. Seetõttu on vajalik sõlmida uus kokkulepe, pidades silmas isikute kategooriaid, kes ei kuulu nimetatud nõukogu määruse, kuid kuuluksid selle kahepoolse kokkuleppe subjektide, ringi.

Kokkuleppe peamine mõju on õigusselgus. Kokkulepe on oluline eeskätt Soome Vabariigi seisukohalt. Tulenevalt Eesti ja Soome riigisisese õiguse erinevustest tekib isikute ring, kes jääks määruse reguleerimisalast välja. Need on mittetöötavad isikud, keda hõlmab ka sotsiaalkindlustusleping, kuid kellele ei laiene nõukogu määrus. Kuna Eestis on elukohapõhine sotsiaalkindlustus, siis on Eesti elanikud määrusega hõlmatud ning ei teki olukorda, kus isik oleks olnud subjekt sotsiaalkindlustuslepingu alusel, kuid määruse alusel enam mitte. Soome puhul, kus on üldiselt töökohapõhine sotsiaalkindlustus, tekib probleem mitteaktiivsete isikute osas, kuivõrd määrus nendele ei kohaldu.

Kuna 1. oktoobril 1997 jõustunud “Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vaheline sotsiaalkindlustusleping” ei sätesta soodsamaid tingumusi võrreldes eelpool nimetatud nõukogu määrusega, siis on selguse mõttes ja vaidluste vältimise huvides otstarbekas see lõpetada.

Uus kokkulepe kehtib kuupäevani, millest alates hakatakse rakendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2004. aasta 29. aprilli määrust, mis käsitleb sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimist, või kokkuleppe lõpetamiseni. Nimetatud määrus jõustus 20. mail 2004. a, kuid seda hakatakse rakendama selle määruse rakendusmääruse jõustumise kuupäevast arvates. Määruse rakendusmääruse eelnõu tekst on alles koostamisjärgus, ja kuigi esialgselt arvestati selle jõustumisega alates aastast 2007, ei pea Euroopa Komisjon seda reaalseks enne 2008. aastat.


16. Informatsioon Eesti ettevalmistustest osalemiseks infoühiskonna maailma tippkohtumisel (World Summit on Information Society – WSIS), mis toimub 16.-18. novembrini 2005. a Tuneesias
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniminister esitab informatsiooni Eesti osalemise ettevalmistustest infoühiskonna maailma tippkohtumiseks (World Summit on Information Society – WSIS), mis toimub 16.-18. novembrini 2005. a Tuneesias.

Tippkohtumise eesmärk on tuua kokku kiirelt areneva infoühiskonna osapooled (valitsuse ja erasektori esindajad, valitsusvälised organisatsioonid, meedia jt), et arutada infoühiskonna võimaluste ja tuleviku üle ning võtta vastu osapoolte huve arvestavad poliitilised deklaratsioonid ning tegevusplaanid.

Tippkohtumise esimene faas toimus 10.-12. detsembril 2003. a Genfis, kui võeti vastu põhimõtete deklaratsioon ja tegevusplaan. Teine faas leiab aset 16.-18. novembril 2005. a Tuneesias. Ettevalmistused tippkohtumiseks algasid 2002. aastal.

Vabariigi Valitsusele esitati informatsioon WSIS ettevalmistuste käigust viimati 14. aprillil 2005. a, seega annab majandus- ja kommunikatsiooniminister ülevaate vahepeal toimunud arengutest. Läbirääkimised teise faasi tippkohtumise dokumentide üle on jõudnud lõppjärku. Kõige olulisemaks lahtiseks vaidlusküsimuseks on interneti haldust käsitlev osa.

Eestist osaleb maailma infoühiskonna alasel tippkohtumisel delegatsioon, mille eesotsas on majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar. Delegatsioon või vajadusel selle üksikud liikmed võtavad osa tippkohtumise ja tippkohtumise paralleelürituste tööst, koos Eesti Genfi esindusega koordineerivad osalemist tippkohtumisel (nõupidamistel, diskussioonidel ja näitustel osalemine), tutvustavad Eesti infoühiskonna arenguid ning valmistavad esitamiseks ette Eesti infopoliitikast lähtuvaid seisukohti. Eesti delegatsiooni juhile on planeeritud sõnavõtt tippkohtumise plenaaristungil. Eesti infoühiskonna alaseid arenguid tutvustab UNDP (United Nations Development Programme) egiidi all eValitsuse Akadeemia, kelle kasutada on selleks ka ekspositsioonipind.


17. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta eelnõu ning nõukogu raamotsuse, millega tugevdatakse karistusõiguslikku raamistikku, et võidelda intellektuaalomandi rikkumiste vastu, eelnõu suhtes

Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Justiitsminister esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukoha Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete suhtes ja nõukogu raamotsuse eelnõu suhtes, millega tugevdatakse karistusõiguslikku raamistikku, et võidelda intellektuaalomandi rikkumiste vastu.

Direktiivi ja raamotsuse eelnõudes on määratletud, millised intellektuaalse omandi õiguste rikkumised peaksid olema karistatavad ning millised karistused tuleks nende rikkumiste eest ette näha. Raamotsuse eelnõu eesmärk on tugevdada kriminaalõigusmeetmeid, et ühtlustada liikmesriikide õigusnorme intellektuaalomandi õiguste rikkumise alal ning hõlbustada ja julgustada liikmesriike tegema omavahel koostööd kõnealuste kuritegude vastu võitlemisel.

Eesti toetab põhimõtteliselt kaubanduslikel eesmärkidel sooritatud tahtlike intellektuaalse omandi õiguse rikkumiste kuriteoks tunnistamist, aga me ei toeta selle nõude sätestamist direktiivis. Leiame, et see regulatsioon tuleks üle viia raamotsusesse.

Raamotsuse eelnõu vastuvõtmisega kaasneb vajadus muuta karistusseadustikku.
Eestis on intellektuaalse omandi õiguse rikkumiste eest ette nähtud karistused rahalisest karistusest kuni kolmeaastase vangistuseni. Kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse (kuritegelikku ühendusse) kuulumise eest, mille tegevus on suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele või ametivõimude ebaseaduslikule mõjutamisele, karistatakse kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega. Karistusseadustiku nimetatud sätet on kavas lähiajal muuta selliselt, et see laieneks ka teise astme kuritegude toimepanemisele.


18. Eesti seisukohad nõukogu raamotsuse organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise kohta eelnõu suhtes

Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Justiitsminister esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad nõukogu raamotsuse eelnõu suhtes organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks. Eesti nõustub eelnõuga põhimõtteliselt. 

Raamotsuse eesmärgiks on tõhustada võitlust organiseeritud kuritegevusega. Praegu reguleerib seda valdkonda Euroopa Liidu õigusraamistikus ühismeede, mille nõukogu on vastu võtnud Euroopa Liidu lepingu alusel Euroopa Liidu liikmesriikides kuritegelikku ühendusse kuulumise tunnistamise kohta kriminaalkuriteoks.

Eelnõu vastuvõtmisel on vajalik karistusseadustiku muutmine.


19. Eesti seisukohad nõukogu otsuse, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise politseikoostöö parandamist eelkõige sisepiiridel ja millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni, eelnõu kohta

Esitaja: siseminister Kalle Laanet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad nõukogu otsuse, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise politseikoostöö parandamist eelkõige sisepiiridel ja millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni, eelnõu kohta. Eesti nõustub põhimõtteliselt nõukogu eelnõuga.


20. Eesti seisukohad Euroopa Liidu hariduse, noorsoo ja kultuuri nõukogu 14. ja 15. novembri 2005. a istungil

Esitajad: haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kultuuriminister Raivo Palmaru
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Haridus- ja teadusminister ning kultuuriminister esitavad Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu hariduse, noorsoo ja kultuuri nõukogu 14. ja 15. novembri 2005. a istungiks. Seisukohtadele kehtib juurdepääsupiirang kuni esitamiseni nõukogus.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-