Valitsuse 10.11.2011 istungi kommenteeritud päevakord

09.11.2011 | 14:52

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse istungi päevakorra kava

Algus kell 10:00 Stenbocki maja 10.11.2011

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719.

Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi, keskkonnaminister Keit Pentus ja siseminister Ken-Marti Vaher. Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.

1. "Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks olekuga seotud õigusaktide muutmise seaduse" eelnõu

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on anda Eesti Vabariigi Rahvusvahelise Valuutafondi (edaspidi IMF) liikmeks olekuga võetud varalised kohustused üle Eesti Pangale. Samuti täpsustatakse eelnõuga Eesti Panga õigusi ja kohustusi riigi esindamisel IMFis. Eelnõuga täpsustatakse Eesti esindamist IMFi aktsionäride nõukogus, samuti siseriiklikku koostööd IMFi töös ning otsustusprotsessis osalemisel.

Seaduse rakendamine ei too riigile kaasa rahalisi kohustusi. Kui Eesti Pank tasub kvoodi sissemakse IMFile, siis kantakse kogu kvoot eurodes IMFi kontole ning kutsutakse valitsuse võlakirjad tagasi.

Seoses sellega muudetakse Eesti Vabariigi poolt rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks olemisega seotud varaliste kohustuste võtmise ja täitmise seadust ning EV Ülemnõukogu 22. aprilli 1992. aasta otsust „Nõusoleku andmise kohta Eesti Vabariigi astumiseks Rahvusvahelise Valuutafondi, Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga ning nende juurde kuuluvate organisatsioonide liikmeks“.

2. Euroopa Liidu Nõukogu "Konventsioon keskse tollivormistuse kohta seoses traditsiooniliste omavahendite ELi eelarve kasutusse andmisel endale jäetavate siseriiklike sissenõudmiskulude määramisega" ratifitseerimise seaduse eelnõu

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Tüüp: Seaduse eelnõu

Seadusega ratifitseeritakse EL Nõukogu keskse tollivormistuse kontseptsioon, mis hõlbustab rahvusvahelisi vedusid. Konventsiooni eelnõu kiideti heaks valitsuse 5. märtsi 2009. aasta korraldusega. Liikmesriikide esindajad allkirjastasid konventsiooni ELi majandus- ja rahandusasjade nõukogu istungil 10. märtsil 2009.

Tollimaksu kogumiskulude jagamine ELi liikmesriikide vahel puudutab raha riigieelarvesse laekumist ja riigieelarvest maksete tegemist teisele ELi liikmesriigile. ELi liikmesriik kogub tollimaksu, siis 75% sellest kantakse Euroopa Ühendusele ja 25% jääb maksu kogunud riigile kogumiskulude katmiseks. Keskse tollivormistuse kasutusele võtmisel jagatakse kogumiskulude katmiseks ettenähtud 25% kahe liikmesriigi vahel võrdselt, kui tollideklaratsioon esitatakse ühes ja kaup esitatakse teises liikmesriigis.

Keskne tollivormistus hõlbustab rahvusvahelisi vedusid, võimaldades tollideklaratsiooni esitada, aktsepteerida ja viia läbi riskianalüüsi enne kauba saabumist ning hoida deklaratsiooni esitamise koht lahus kauba füüsilisest asukohast. Nii saab ettevõtja vormistada dokumente oma registreeritud asukohas ja kaup võib liikuda otse sihtkohta.

Konventsiooni rakendatakse kooskõlas iga liikmesriigi õigusaktide ja halduspraktikaga. Eestis sooritab kesksest tollivormistusest tulenevad sissenõudmiskulude ümberjaotamise maksed maksu- ja tolliamet vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele.

Konventsioon jõustub üheksakümmend päeva pärast seda, kui viimane allakirjutanud liikmesriik on EL Nõukogu peasekretärile teatanud, et ta on lõpetanud konventsiooni jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse.

3. Riigikogu otsuse "Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis" eelnõu

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõuga antakse nõusolek Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis (edaspidi IMF) 28, 7 miljoni SDRi ulatuses, mis vastab ligikaudu 32,6 miljonile eurole. Eesti Panka volitatakse tegema osaluse suurendamiseks vajalikke toiminguid.

Eesti Pank on valmis kvoodisuurendusest tuleneva osaluse täies ulatuses sisse maksma. Kokku tehakse IMFile makse summas 93,9 miljonit SDRi (106,8 miljonit EUR). See hõlmab seni valitsuse võlakirjadega tagatud kvootide tagasikutsumist 65,2 miljoni SDRi (74,1 miljoni EUR) ulatuses ning IMFi põhikirja muudatustest tulenevat kvoodi suurendamist 28,7 miljoni SDRi (32,6 miljoni EUR) ulatuses. Eesti osalus moodustab seejärel 0,039 protsenti IMFi kvootide üldmahust.

IMF aktsionäride nõukogu võttis 28. aprillil 2008 vastu resolutsiooni, mis hõlmas ettepanekut IMFi põhikirja ning kvoodivalemi muutmiseks ning alaesindatud liikmesriikidel, sh Eestil, kvootide tõstmiseks ja hääleõiguse ümberjagamiseks.

20. oktoobril 2010 ratifitseeritud IMFi põhikirja muudatustega kiideti heaks IMFi uus liikmesriikide kvoodi arvestamise valem, mille peamiseks eesmärgiks oli tagada dünaamiliselt arenenud majandusega riikide parem esindatus ja tugevam hääleõigus IMFis. Põhikirja muudatuste vastuvõtmisel ei täpsustatud Eesti edasisi samme kvoodi suurendamiseks. Liikmesriigi kvooti ei muudeta enne, kui liikmesriik on saatnud IMFile nõusoleku kvoodisuurenduses osalemise kohta ja teinud ära kvoodisuurenduse makse.

Liikmesriigi osalus ehk kvoot on peamine element riigi finants- ja organisatoorsetes suhetes IMFiga. Kvoot määrab liikmesriigi võimalused laenu saamiseks, kuna võimalikud laenumahud on kvoodi suurusega seotud. Kvootide suurendamine parandab liikmesriikide esindatust IMFis, s.h liikmesriikide võimalusi laenu saada ning suurendab hääleõigust otsustusprotsessis.

4. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta

1) Arvamuse andmine "Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse ning audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse" eelnõu (109 SE) kohta

Esitaja: justiitsminister Kristen Michal

Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu 109 SE on algatatud Riigikogu liikmete Eiki Nestori, Kalev Kotkase, Kalvi Kõva ja Sven Mikseri poolt sooviga kaotada abiministri ametikoht, mis loodi 19. juulist 2003. aastal. Tänaseks on abiministri ametikohad enam kui kolm aastat olnud täitmata. Eelnõu algatajad leiavad, et abiministri ametikohaga kaasnev poliitiline vastutus on ebaselge ja et tegemist on pigem ministri nõunikuga.

Abiministri ametikoht loodi eesmärgiga tugevdada poliitilist vastutust poliitika kujundamise protsessis. Abiministri nimetab ametisse ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Abiministri volitused lõpevad tema ametist vabastamisel või ministri volituste lõppemisel. Seni on abiministri ametikohta täidetud kaheksal korral.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeeriumi järgi on abiministri ametikoht sätestatud võimalusena, mitte kohustusena. Samuti ei too täitmata ametikohad kaasa kulu riigieelarvele. Kuna tegemist ei ole kiiret lahendamist vajava probleemiga võib vajadusel küsimuse lahendada 2012 aasta alguses Riigikogule esitatava avaliku teenistuse seaduse eelnõuga.

2) Arvamuse andmine "Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse" eelnõu (108 SE) kohta

Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu 108 SE algatasid Eesti Reformierakonna ja IRL-i fraktsioonid.

Sarnaselt kehtiva seadusega sätestatakse eelnõu 108 SE järgi avalikust huvist tulenevad kitsendused nii maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja kui ka riigi julgeoleku kaalutlustega maa-alal asuva kinnisasja omandamisel. Kuna lõpeb Eesti Euroopa Liitu astumisel sätestatud üleminekuaeg, kaovad senised metsa- või põllumaa omandamise piirangud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanikele ja OECD liikmesriikide isikutele. Uue regulatsiooni järgi võivad nende riikide isikud, kes on tegelenud kolm aastat ükskõik millises riigis põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega, soetada Eestis metsa- või põllumaad ilma maavanema loata. Kolmandate riikide suhtes regulatsioon ei muutu.

Põllumajandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

3) Arvamuse andmine "Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse" eelnõu (110 SE) kohta

Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Eelnõu 110 SE on algatatud Eesti Keskerakonna ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonide poolt. Võrreldes valitsuse 19. mai 2011. a istungil algatatud eelnõuga sisaldub Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud eelnõus erisus, mille kohaselt võib riigikaitseliste kitsendustega maa-aladel kinnisasja omandada isik, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik. Riigikaitseliste kitsendustega maa-aladel kehtivad kinnisasja omandamise piirangud ei kohaldu juhul, kui kinnisasja soovib omandada Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elav füüsiline isik ning omandatav kinnisasi ei ole suurem kui 0,2 hektarit. Selline erand võimaldaks tingimusele vastaval füüsilisel isikul osta maad aiandusühistutes.

Põllumajandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Seisukohas märgitakse, et riigikaitseliste piirangutega maa-aladega seotud küsimused vajavad analüüsi, ilma milleta olemasolevat regulatsiooni muuta ei saa.

4) Arvamuse andmine "Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse" eelnõu (123 SE) kohta

Esitaja: justiitsminister Kristen Michal

Riigikogu õiguskomisjoni 26. oktoobril 2011. algatatud eelnõu.

Käesoleva eelnõuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumise tähtaega. Eelnõu kohaselt lükatakse seaduse jõustumine ühe aasta võrra edasi, st seadus jõustub 1. jaanuaril 2013. Õiguskantsler on tuvastanud jõustuva kriminaalmenetluse seadustiku vastuolu põhiseadusega osas, mis ei näe ette tõhusat ja süsteemset järelevalve korraldust jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle. Samuti leidis õiguskantsler uue regulatsiooni vastuolu põhiseadusega selles osas, mis võimaldab teavitamise edasilükkamise tõttu jätta isiku jälitustoimingust üldse teavitamata.

Justiitsministeeriumis on ettevalmistamisel seaduseelnõu nimetatud sätete põhiseadusega kooskõlla viimiseks ning mitmete teiste sama seaduse jälitustegevust puudutavate sätete muutmiseks.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

5. Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruse nr 111 ”E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“ muutmine

Esitaja: justiitsminister Kristen Michal
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga luuakse Euroopa Liidu tõukefondidest rahastatava projekti raames e-toimiku statistikakeskkond, mis võimaldab saada usaldusväärset ja ammendavat menetlusstatistikat karistus- ja õiguspoliitiliste otsustuste tegemiseks ning asutuste sisemise töökorralduse analüüsimiseks ja planeerimiseks. Senine menetlusstatistika tase on olnud ebaühtlane, sest igal institutsioonil on andmete analüüsimiseks oma andmebaas ning ühtsed allikaandmed puuduvad.

Eelnõu heakskiitmisel lisatakse e-toimiku volitatud töötlejate nimekirja ka Teabeamet.

Uue korra kohaselt võimaldatakse kõigil menetlejatel kriminaalasjas näha lisaks põhiandmetele ka kahtlustatava või süüdistatava nime. Seni võis isiku nime näha vaid siis, kui tegemist oli tagaotsitavaga. Muudatus aitab vältida lisakulusid ja topelttöö tegemist, mis võivad tekkida, kui eri asutused – nt maksu- ja tolliamet ning politsei- ja piirivalveamet viivad sama isiku suhtes menetlusi läbi.

E-toimik on digitaalne infosüsteem, mis esialgu pakub võimalust algatada maksekäsu kiirmenetlust ehk sisuliselt alustada kohtumenetlust koduarvutis. Näiteks võib üksikvanem taotleda ilma kohtumajja sõitmata oma lapsele elatist. See aga tähendab, et menetluse alustamiseks kulub kõige rohkem kümme-viisteist minutit, selmet sõita kohtumajja ning oodata seal järjekorras.

E-toimikus on võimalik näha endaga seotud kriminaal- ja väärteomenetluste ning tsiviil- ja halduskohtumenetluste üldinfot. Nii koondab E-toimik kogu õiguskaitseasutuste menetlusinfot, tagades kriminaal- tsiviil-, haldus- ja väärteomenetluse osalistele, sealhulgas kodanikele, operatiivse ülevaate menetluse etappidest, toimingutest ja otsustest: kodanik logib end isikutunnistusega (ID-kaardiga) E-toimikusse (sarnaselt X-tee päringute portaaliga) ning näeb kohe, kas tema vastu on alustatud mõnd menetlust (kohtumenetlus, parkimistrahv jne).

6. Maa munitsipaalomandisse andmine

1) Maa andmine Tartu linna munitsipaalomandisse (Tartu linnas Ihaste tee T18 ja Võru tänav T167 maaüksused)

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

Eelnõu kohaselt antakse Tartu linna munitsipaalomandisse Tartu linnas asuvad transpordimaa sihtotstarbega Ihaste tee T18 maaüksus (pindala 28 146 m²) ja Võru tänav T167 maaüksus (pindala 3065 m²) Tartu idapoolse ringtee rajamiseks.

Ringtee projekt näeb Võru tänava maaüksusele ette liiklussõlme rajamise ja Ihaste tee maaüksusele Idaringtee teetrassi koos kergliiklustee ja Pallase tunneliga.

Idapoolse ringtee rajamisega luuakse mugav liiklusühendus nii linnasisese transpordi parandamiseks kui ka kiiresti arenevate tööstuspiirkondade (Ropka, Raadi) ning kahe riigimaantee (Jõhvi-Tartu-Valga ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa) logistiliseks ühenduseks.

2) Maa andmine Võru linna munitsipaalomandisse (Võru linnas Petseri tänav T4 ja T5 maaüksused)

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

Valitsus arutab Võru linnas asuvad transpordimaa sihtotstarbega Petseri tänav T4 ja T5 maaüksuste andmist Võru linnale. Maaüksused on vastavalt pindaladega 2382 m² ja 773m² ning need antakse munitsipaalomandisse avalikult kasutatava tee rajamiseks.

3) Maa andmine Kihelkonna valla munitsipaalomandisse (Kihelkonna alevikus Lümanda mnt 6a maaüksus)

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

Eelnõu kohaselt antakse Kihelkonna valla munitsipaalomandisse Saare maakonnas Kihelkonna vallas Kihelkonna alevikus asuv Lümanda mnt 6a transpordimaa (pindala 0,2 hektarit) avalikult kasutatava parkla ja sõidutee rajamiseks.

4) Maa andmine Anija valla munitsipaalomandisse (Lehtmetsa külas Hoolekande tee maaüksus)

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

Valitsusele esitatud eelnõu kohaselt antakse Anija valla munitsipaalomandisse Harju maakonnas Anija vallas Lehtmetsa külas asuv Hoolekande tee maaüksus (pindala 3980 m², sihtotstarve – transpordimaa) kohaliku tee rajamiseks, et tagada juurdepääs rajatavale Kehra hoolekandekülale.

Detailplaneeringu kohaselt on kavandatavasse hoolekandekülasse planeeritud kuus peremaja, tegevusmaja ning välialade rajamine.

5) Maa andmine Rae valla munitsipaalomandisse (Assaku alevikus ja Rae külas 3 maaüksust)

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

Eelnõu kohaselt antakse Rae valla munitsipaalomandisse Harju maakonnas Rae vallas Assaku alevikus ja Rae külas asuvad transpordimaa sihtotstarbega maaüksused Järve tee L1 (pindala 1150 m²) ja Põrguvälja tee L9 (pindala 320 m²) kergliiklustee ning Järve tee L2 (pindala 2273 m²) kergliiklustee ja parkla rajamiseks.

7. „Ulatuslikust maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostusest sisemaal põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaani“ kehtestamine

Esitajad: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsus arutab ulatuslikust maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostusest sisemaal põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaani kinnitamist. Kõnealust plaani ei rakendata Peipsi, Pihkva -ja Lämmijärvel.

Hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt loetakse ulatuslikuks reostuseks olukorda, millega kaasneb või võib kaasneda oluline ebasoodne muutus ökosüsteemi kvaliteedis või talitlemises; ulatuslik organismide hukk; ulatuslikud häired elutähtsa teenuse toimepidevuses; oluline ebasoodne mõju veekogu ökoloogilisele või keemilisele seisundile; oluline ebasoodne mõju ohustatud ja kaitsealustele liikidele, teistele kaitstavatele loodusobjektidele või elupaikadele ja liikidele keskkonnavastutuse seaduse tähenduses; oht paljude inimeste elule või tervisele ning suur varaline kahju.

Hädaolukorra lahendamise plaanis kirjeldatakse, kuidas korraldatakse ja juhitakse hädaolukorra lahendamist, millised on selles osalejate ülesanded, kuidas korraldatakse teabevahetust, avalikkuse teavitamist ning rahvusvahelist koostööd. Vajadusel ja võimalusel täpsustatakse hädaolukorra lahendamisega seotud asutuste ülesandeid ja vastutusvaldkondi, mis eriseadustest ja nende alamaktidest nii selgelt välja ei tule või milliseid lisaülesandeid hädaolukorra lahendamine asutustele juurde toob.

Eelnõu kohaselt luuakse eeldused, et tekkinud olukorrad lahendatakse edaspidi efektiivsemalt, kuna reageerivate asutuste ülesanded ja vastutus on selgesõnaliselt kindlaks määratud ning nn hallid alad selleläbi selgeks vaieldud.

Plaan koostatakse vastavalt valitsuse kehtestatud hädaolukordade nimekirjale. Hädaolukordade lahendamiseks võib valitsus kuulutada välja eriolukorra, Riigikogu võib kuulutada välja erakorralise seisukorra. Alternatiiv eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamisele on tugineda hädaolukorra lahendamisel vastavale hädaolukorra lahendamise plaanile.

8. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Kaitseministeeriumi valitsemisel olev kinnistu ja 43 korteriomandit)

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse kaitseministeeriumi valitsemisel olev kinnistu ja 43 korteriomandit mitterahalise sissemaksena Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Üleantava riigivara harilik väärtus on 663 700 eurot, mille võrra suurendatakse ka Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali.

Üleantavatest korteriomanditest 39 asub Tallinna linnas, kaks Rapla vallas, üks Kohtla-Järve linnas ning üks Jõhvi linnas. Üleantav kinnistu asub Jõhvi vallas.

Üleantavad korteriomandid ja kinnistu ei ole vajalikud avalikuks otstarbeks ega riigivõimu teostamiseks. Antud kinnisasjade Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üleandmisega vabaneks kaitseministeerium tema põhitegevusega mittehaakuvast kinnisvara haldamise tegevusest.

9. Eesti kodakondsuse andmine (1 isik)

Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus ühele isikule.

10. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda kahele isikule Eesti kodakondsust, sest isikud ei täida Eesti seadusi.

11. Eesti kodakondsusest vabastamine (6 isikut)

Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest kuus isikut, kes elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses elukohariigi kodakondsuse saamisega. Neist kaks elab Taani Kuningriigis, üks Venemaa Föderatsioonis, üks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis, üks Ameerika Ühendriikides ja üks Itaalia Vabariigis.

12. Euroopa Komisjoni tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi üksusesse G2 (Animal Health) riikliku eksperdi kandidaadi esitamine

Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisministeerium esitab põllumajandusministeeriumi ettepanekul valitsusele riikliku eksperdi kandidaadi Euroopa Komisjoni tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi (DG Health and Consumers) üksusesse G2 (Animal Health).

Riikliku eksperdi tööülesanneteks on näiteks poliitika ja seadusandluse arendamine, et kontrollida ja vähendada loomahaiguste mõju EL-i kariloomadele; tõsta loomatervise staatust EL-is; kindlustada elusloomade turvaline liikumine EL-i raames ning ennetada eksootilisi ja endeemilisi haigusi. Kandideerimise tähtaeg on 15.11.2011. Lõpliku otsuse kandidaatide sobivuse kohta teeb Euroopa Komisjon.

13. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta

1) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis´ kohaldamise kontrollimiseks ning määruse, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 562/2006, et sätestada ühiseeskirjad sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise kohta erandjuhtudel, eelnõude kohta

Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Euroopa Liidu justiits- ja siseasjade nõukogu tegi juunikuus üleskutse tõhustada Schengeni koostöö poliitilist juhtimist. Euroopa Ülemkogu kutsus oma 23.-24. juuni kohtumisel üles looma mehhanismi, millega reageerida erakorralistele olukordadele, mis ohustavad Schengeni koostöö üldist toimimist ilma isikute vaba liikumise põhimõtet kahjustamata. Euroopa Komisjonil paluti ettepanek esitada 2011. a septembris. Ka Euroopa Parlament tegi juulikuus vastavasisulise resolutsiooni .

Sellest lähtudes edastas komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele teatise „Schengeni ala juhtimine: sisepiirideta ala tugevdamine“.

Uus hindamis- ja järelevalvemehhanism hakkab kehtima vaid riikidele, kes juba kuuluvad Schengeni õigusruumi ning kelle suhtes toimub regulaarne kordushindamine. Nimetatud ettepanek ei puuduta uute, Schengeni õigusruumi pürgivate riikide hindamist, mis jääb ikka Euroopa Liidu Nõukogu pädevusse.

Euroopa Komisjon teeb oma ettepanekud, mis suurendavad oluliselt komisjoni rolli hindamisprotsessis. Tänaseni on Schengeni hindamised toimunud liikmesriikide vastastikuse kontrolli põhimõttel, komisjoni ettepanekul hakkaks protsessi juhtima komisjon. Seetõttu on Komisjon valinud ettepanekute õiguslikuks aluseks EL lepingu artikli 77, mis viib kogu protsessi komitoloogia süsteemi alla.

Komisjoni ettepanek peaks tugevdama Schengeni õigustikku juhtimissüsteemiga, mis võimaldab tõhusalt, kiiresti EL tasandil reageerida erandlikele olukordadele ja probleemidele, mis võivad tekitada tõrkeid kogu Schengeni ala toimimises.

Komisjon on esitanud ka varem kahel korral samalaadse eelnõu, mille kohta Vabariigi Valitsuse seisukohad on heaks kiidetud 9. aprilli 2009. a istungil ning 23. detsembri 2010. a istungil. Praegused komisjoni algatused on varasemate ettepanekute uued, täiendatud versioonid. Eesti üldine seisukoht on ettepanekute suhtes toetav, kuna nähakse vajadust muuta Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi ettepaneku suhtes, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

Paljudes Euratomi õigusaktides on käsitletud mitmesuguseid kiirguskaitseküsimusi, mis on Euratomi asutamislepingus määratletud põhiliste ohutusnormidena. Kuna nende küsimustega on tegeldud pikka aega, on paratamatu, et õigusaktide ajakohastamise tulemusel on nende vahel tekkinud üsna palju vastuolusid ning mõni viide on aegunud. Need vastuolud tuleb lahendada, järgides komisjoni Euroopa õigusaktide lihtsustamise poliitikat. Direktiiviga soovitakse muuta õigusaktide sisu selliselt, et see oleks kooskõlas kõige värskemate teaduslike andmete ja praktiliste kogemustega; selgitada nõudeid ja tagada Euroopa õiguse sidusus; tagada sidusus rahvusvaheliste soovitustega; hõlmata kõik kiiritusolukorrad ja kiirgusega kokkupuute viisid.

14. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni poolt esitatud rohelise raamatu suhtes, mis käsitleb vastastikuse usalduse tugevdamist Euroopa õigusruumi vastu: EL kriminaalõiguse kohaldamine kinnipidamise valdkonnas

Esitaja: justiitsminister Kristen Michal
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Rohelises raamatus käsitletakse kinnipidamistingimuste ja selliste vastastikuse tunnustamise vahendite nagu Euroopa vahistamismääruse ja kohtueelse kinnipidamise vastastikust mõju ning avatakse kümne selles püstitatud küsimuse alusel avalik arutelu.

Vastastikuse tunnustamise tõhusaks toimimiseks peab kohtuasutuste vahel olema vastastikune usaldus. Liikmesriigid peavad teadma rohkem üksteise kriminaalõigussüsteemidest. Oma resolutsioonis teekaardi kohta, mille eesmärk on tugevdada kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigusi kriminaalmenetluses, väidab nõukogu, et kohtumenetlusele eelneva ja kohtumenetluse aegse kinnipidamise kestus on liikmesriigiti väga erinev. Leitakse, et kohtueelse kinnipidamise ülemäära pikk kestus on kahjulik asjaomasele isikule, võib kahjustada õigusalast koostööd liikmesriikide vahel ja ei ole kooskõlas väärtustega, millele Euroopa Liit tugineb.

Nõukogu kutsus komisjoni üles esitama rohelise raamatu kohtueelse kinnipidamise kohta. Käesolev roheline raamat – menetlusõiguste paketi osa – on komisjoni vastus nõukogu üleskutsele.

Eesti arvates tuleks Euroopa Liidu tasandil analüüsida, hinnata ja vahetada erinevate liikmesriikide kogemusi ja paremaid praktikaid kohtueelse ning kohtujärgse kinnipidamise mittevabaduskaotuslike alternatiivide kohta ning enne uute õiguslike meetmete väljatöötamist nimetatud valdkonnas hinnata olemasolevate Euroopa Liidu tasandil vastuvõetud meetmete tõhusust.

Eesti nõustub, et ebaproportsionaalselt pikk kohtueelse kinnipidamise aeg ning olulised erinevused kohtueelse kinnipidamise üle järelevalve teostamisel võivad avaldada mõju liikmesriikidevahelisele koostööle kriminaalasjades. Eelkõige tuleks Euroopa Liidu tasandil kaaluda vastastikust usaldust tugevdavate meetmete kohaldamist kinnipidamise valdkonnas.

15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel

15.1. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 14. novembri 2011. a istungil

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Euroopa Liit on sõlminud 11 kolmanda riigiga kalanduskokkulepped, kuid hoolimata pidevast kahepoolsete lepingute täiendamisest on seni mitmeid puudusi nende lepingute toimimisel. EL-l ei ole selget teavet kalavarude suuruse kohta, seetõttu ei saa hinnata adekvaatselt piirkonna püügikoormust, mistõttu kannatab varude jätkusuutlikkus.

14. juulil saatis komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele teatise ühise kalanduspoliitika välise mõõtme kohta, milles on uued suunad kalanduse administreerimiseks rahvusvahelisel, regionaalsel ja kahepoolsel tasandil.

Rahvusvahelisel tasandil kutsub komisjon üles ühisele toimivale partnerlusele, et võidelda ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata kalapüügi vastu.

Eesti nõustub põhimõtteliselt ühise kalanduspoliitika välismõõtme teatise seisukohtadega, sealjuures rõhutades ELi poliitika olulisust rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides ja nende töö tulemuslikkuse parandamisel. Kolmandatele riikidele antavat rahalist abi peab kasutama jätkusuutliku kalandussektori arendamiseks.

Eesti toetab suuremat läbipaistvust kaldariikide varude majandamisel ning kokkuleppe sõlmimisele eelneva ja järgneva varude hindamise tegemiseks. Partnerluslepingud on vaja muuta säästva kalanduse lepinguteks, mis põhinevad parimatel teadusnõuannetel.

15.2. Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu ja välisasjade nõukogu 14. ja 15. novembri 2011. a istungitel

Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Välisasjade nõukogu päevakorras on järgmised küsimused: Afganistan; Serbia ja Kosovo; Euroopa Liidu ja USA tippkohtumine; Euroopa Liidu lõunanaabrus ja Jeemen; ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika

Lisaks toimub välisasjade nõukogu raames arengukoostöö ministrite kohtumine, kus arutatakse eelkõige arengukoostöö tulevikuga seotud küsimusi ja eelarve toetuste süsteemi uuendamist, samuti lepitakse kokku EL ühisseisukohas abitõhususe foorumiks Busanis.

Üldasjade nõukogu päevakavas on Euroopa Liidu järgmise finantsraamistiku teema ja Läänemere strateegia ülevaatamine, samuti toimub esmakordne arutelu 9.detsembril toimuva ülemkogu esialgse päevakorra üle ning 23. oktoobri ülemkogu järelmeetmete osas.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-