Valitsuse 10.12.20 istungi kommenteeritud päevakord

09.12.2020 | 20:17

Uudis
    • Jaga

Valitsuse istung algab toimub homme kell 10 sidevahendite teel.

Valitsuse pressikonverents toimub kell 12 ministeeriumide ühishoone (Suur-Ameerika 1) pressikonverentsi ruumis. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, rahvastikuminister Riina Solman ja sotsiaalminister Tanel Kiik. Kuna peaminister peab COVID-19 nakatunu lähikontaktsena viibima karantiinis, osaleb ta veebi teel.

 

1. Liiklusseaduse ning autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Liiklusseadust muudetakse, et luua õiguslik alus mootorsõiduki ja haagise erisüsteemi kontrollimiseks. Arvestades tehnoloogia kiiret arengut ja võimalikku vajadust paindlikult reageerida uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisele, kehtestab eelnõu üldise raamistiku erisüsteemide kontrollimisele ning kontrollimisega tegelevatele asutustele. Eelkõige puudutab see praegu maagaasiga sõitvate sõidukite kütusepaake. Uuenduse eesmärk on tagas kütusena surumaagaasi ja veeldatud maagaasi tarbivate sõidukite ohutus.

Kava kohaselt peavad maagaasi tarbivad sõidukid hakkama alates 2021. aastast läbima kohustuslikus korras regulaarset kontrolli, kus kontrollitakse nende sõidukite kütusepaakide nõuetele vastavust.

Üldiselt tagatakse sõidukite ohutus läbi korralise tehnoülevaatuse, mida täiendab liiklusjärelevalve käigus tehtav tehnonõuetele vastavuse kontroll, kuid maagaasi tarvitatavate sõidukite kütusepaagid on enamasti kaetud või asetsevad sõiduki katusel, mis tähendab, et tehnoülevaatusel ei saa nende seisukorda piisavalt hinnata. Samuti nõuab kontrollimine erialaste teadmiste omamist, näiteks kompetentsus hinnata kütusepaagi mikrovigastusi vmt, mida ei ole otstarbekas eeldada kõikidelt tehnoülevaatajatelt. Samas jääb ka edaspidi tehnoülevaatajal kohustus veenduda gaasi toitesüsteemi üldises ohutuses, näiteks, et süsteem ei pihkuks.

Sõidukite maagaasi paake kontrollivad praegu enamasti margiesindused, kelle töötajad on läbinud vastava koolituse ning teevad seda vastavalt valmistaja juhenditele, millele tehnoülevaatajatel ei ole võimalik alati kiirelt ligi pääseda.

 

2. Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahvastikuminister Riina Solman
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on toetada lastega perede heaolu. Eelnõuga muudetakse tähtajaliselt vanemahüvitise suuruse arvestamise aluseid leevendamaks lastega peredele sotsiaal-majanduslikke mõjusid, kui vanemahüvitise suuruse vähenemine tuleneb COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviiruse tõttu töötuks jäämise põhjusest.

Eelnõu järgi jäetakse vanemahüvitise suuruse arvestamise perioodist välja aeg, kui inimene oli Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud. Kehtiva regulatsiooni kohaselt jäetakse vastavast arvestusperioodist välja vaid töövõimetuslehel oldud aeg.

Eelnõuga nähakse ette, et vanemahüvitise suuruse arvestamise aluste muutmine on tähtajaline meede, mida rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise suuruse arvutamisel. Kuna vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks on arvestusperiood 21 kalendrikuud enne lapse sündi, millest on maha lahutatud raseduse aeg ehk üheksa kuud, siis jääb eelnimetatud perioodil sündinud laste puhul vanemahüvitise arvestusperioodi ajavahemik 1. märts 2020 kuni 28. veebruar 2023.

Eelnõu kohaselt ei vähenda COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviiruse levikust tingitud ja registreeritud töötus vanemahüvitise suurust. Mõjutatud sihtrühma moodustab ligikaudu 3 protsenti last saavatest peredest.

Eelnõu kohaselt kaasneb muudatusega lisakulu aastatel 2021-2023 iga-aastaselt 1,94 miljonit eurot ja see ei ole kajastatud riigi eelarvestrateegias. Sotsiaalministeerium arvestab eelnõu muudatustega kaasnevate lisakuludega riigi eelarvestrateegia 2022-2025 koostamisel. Muudatusega kaasnevad sotsiaalkindlustusameti IT-süsteemi arenduskulud summas ligikaudu 63 000 eurot on ette nähtud valitsuse 2020 sihtotstarbelises reservis.

 

3. 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Konventsiooni ja protokolliga luuakse ohtlike ja kahjulike ainete mereveol tekkinud merereostuskahjude hüvitamiseks rahvusvaheline süsteem. Eesti plaanib sellega ühineda. Konventsioon ei ole veel rahvusvaheliselt jõustunud ning protokolliga ühinemine tähendab ühtlasi konventsiooniga ühinemist.

Konventsioon kohustab osalisriigis registreeritud laeva registreeritud omanikku võtma piisava kindlustuse või muu finantstagatise, et katta kehtivate määrade kohaselt ohtlike või kahjulike ainete tekitatav võimalik reostuskahju.

Samuti asutatakse konventsiooniga fond (HNS-fond), mille eesmärk on ohtlikke ja kahjulikke aineid vedava laeva registreeritud omaniku kindlustuse piirmäärasid ületava kahju hüvitamine. Kahju hüvitamise vahendid kujunevad HNS-fondi sissemaksetest. Konventsioonis sätestatud kahjulikke ja ohtlikke aineid meritsi vastu võtvatele ettevõtetele lisandub aruandluskohustus ja fondi sellekohase assamblee otsuse ning fondi esitatud arve alusel fondi sissemaksete tegemine. Sissemakseid HNS-fondi teevad isikud, kes riigis eelmise kalendriaasta jooksul maksustatavat lasti vastu võtsid. HNS-konventsioon kohustab laevaomanikku omama kindlustust või täiendavat rahalist tagatist ning seda kinnitavat tunnistust.

HNS-konventsiooniga ühinemine on kavas enamikul Euroopa Liidu riikidel, kuid riikidel on raskusi HNS-ide kohta aruandluse tagamisega.

 

4. Arvamuse andmine Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (283 SE) kohta
Esitaja: kultuuriminister Tõnis Lukas
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu liige Kalle Grünthal sooviga, et Rahvusringhääling toodaks olemasoleva kahe teleprogrammi ja nelja ööpäevaringse raadioprogrammi asemel ühte tele- ja ühte raadioprogrammi. Eelnõu kohaselt kaotatakse eetikanõuniku ametikoht ja seda kohta hakkaks täitma vastutav toimetaja. Eelnõu näeb ette ka muid muudatusi.

Kultuuriministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Eelnõu ei toeta ka justiitsministeerium, kes märgib, et jääb selgusetuks, milliste tegelike probleemide lahendamiseks on eelnõu esitatud.

 

5. Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määruse nr 100 "Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu on koostatud seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega, millega seoses muutub rahapesu andmebüroo valitsusasutuseks. Eelnõu eesmärk on sätestada rahapesu andmebüroo juhile esitatavad teenistusnõuded. Selleks lisatakse rahapesu andmebüroo juht Vabariigi Valitsuse määruse reguleerimisalasse, kus on käsitletud ka teiste valitsusasutuste juhtide teenistusnõuded.

Muudatused tulenevad rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse muutmisest, mille kohaselt rahapesu andmebüroost saab alates 1. jaanuarist 2021 rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus.

 

6. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 114 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ muutmine
Esitaja: siseminister Alar Laneman
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga nüüdisajastatakse politseiametnike tervisenõuded, lähtudes eelkõige töökeskkonna tegelikest ohuteguritest ja teenistusülesannetest. Muudetakse politseiametnike nägemisnõudeid ning südamehaiguse, hingamiselundite haiguste ja samuti neuroloogiliste haiguste vastunäidustust. Neuroloogiliseks absoluutseks vastunäidustuseks välitööga tegelevatel politseinikel hakatakse pidama epilepsiat, juhul kui selle hooge on esinenud viimase viie aasta jooksul.

Muudatustega tagatakse ka määruse kooskõla mootorsõidukijuhtidele kehtestatud tervisenõuetega. Politseiametnikud, kellel on kehtiv tervisetõend, peavad muudetud nõuetele vastama pärast järgmist perioodilist tervisekontrolli.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.

 

7. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamise tõttu
Esitaja: keskkonnaminister Rain Epler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Seoses Keskkonnainspektsiooni (KKI) ja Keskkonnaameti (KeA) ühendamisega alates 1. jaanuarist 2021 muudetakse kümmet valitsuse määrust. Määrustes asendatakse viide KKI-le viitega KeAle või kui viidatud on mõlemale asutusele, siis jäetakse välja viide KKI-le.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021.

 

8. Vabariigi Valitsuse korralduste muutmine Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamise tõttu
Esitaja: keskkonnaminister Rain Epler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Seoses keskkonnainspektsiooni ja keskkonnaameti ühendamisega alates 1. jaanuarist 2021 määratakse eelnõu kohaselt keskkonnaamet kalapüügiga seotud tõsiste rikkumiste punktisüsteemi rakendamise volitatud asutuseks ning piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjoni Eesti-poolse koosseisu liikmeks.

 

9. Riigiteede teehoiukava 2021–2030 kinnitamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Riigiteede teehoiukava 2021-2030 on koostatud vastavalt riigi eelarvestrateegiale 2021-2024 ning 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõule maanteeameti ettepaneku alusel.

Võrreldes riigiteede teehoiukavaga 2020-2030 suureneb 2021. aastal riigiteede teehoiuks eraldatud maht 47,9 ja 2022. aastal 20,8 miljoni euro võrra, sellest välisvahendid moodustavad 2021. aastal 17,9 ja 2022. aastal 11,3 miljonit eurot.

Ühtekuuluvusfondi 2021-2027 perioodi vahendeid ei ole riigi eelarvestrateegias 2021-2024 ega ka riigiteede teehoiukavas kajastatud, kuna läbirääkimiste tulemused Eestile eraldatavate vahendite mahu ja tulemuseesmärkide jaotuse osas ei olnud riigi eelarvestrateegia 2021-2024 koostamise ajal lõplikult kokku lepitud.

Kavandatud vahendite erinevus riigi eelarvestrateegia 2021- 2024 ja teehoiukava vahel tuleneb käibemaksu erinevast kajastamisest. Alates 2020. aastast ei kajastata riigi eelarvestrateegias ja riigieelarve seaduses investeeringuid ja majandamiskulusid koos käibemaksuga. Kõikide valitsusasutuste erinevate määradega käibemaksukulu kajastatakse valitsemisala eelarves eraldi ühe reana. Selleks, et tagada teehoiu rahastamise võrreldavus möödunud perioodidega on käesolevas teehoiukavas kõik summad kajastatud koos käibemaksuga.

 

10. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Viimsi vallale (Haabneemes Viimsi–Randvere tee kinnistu)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek võõrandada otsustuskorras tasuta Viimsi vallale Haabneeme alevikus asuv Viimsi–Randvere tee kinnistu kohalikuks teeks.

 

11. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a korralduse nr 180 „Sillamäe vabatsoon” muutmine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt laiendatakse Sillamäe vabatsooni ala ning lisatakse kuus uut sisse- ja väljapääsu, et kauba ja ehitusmaterjali transportimine oleks efektiivsem. Vabatsooni kaide piirkonda rajati raudteeharu, mis võimaldab viia transiitkaubad kailiinile lähemale ilma vahetranspordita. Pääslate lisamisega parandati võimalusi ülegabariidiliste veoste käitlemiseks ja evakuatsiooniks hädaolukorras.

 

12. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile WRC Rally Estoniaga kaasnenud kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse siseministeeriumile 265 899 eurot ja kaitseministeeriumile 2523 eurot, et katta 4.–6. septembrini 2020 Lõuna-Eesti teedel toimunud WRC Rally Estoniaga kaasnenud kulud.

Politsei- ja piirivalveamet (edaspidi PPA) tagas ralli toimumise ajal avaliku korra kogu ralli toimumise regioonis ja tagas sujuva liikluse toimimise põhimaanteedel kogu ralli perioodil.

Samas taotles ralli korraldaja Terviseametilt kiiruskatsete alade ümbruses liikumispiirangute kehtestamise Covid-19 viiruse leviku takistamiseks, et tagada kohalike elanike ja ralli külastajate tervise kaitse. PPA tagas viiruse tõkestamiseks kehtestatud hajutatuse põhimõtete täitmise ja üritusele maksimaalselt lubatud isikute piirarvu järgimise.

Samuti tagas PPA droonide, lennuki ja lennusalga kopteriga ralli kiiruskatsete ümbruse maa-ala õhuseire ning valmisoleku reageerimiseks.

Lisaks kaasas PPA politsei ülesannete täitmisesse avaliku korra tagamisel ka kaitseväe. Kaitseväe meeskonna ülesanne WRC Rally Estonial oli toetada PPA-d enne ja pärast igat etappi perimeetri ja selle lähiümbruse vaatluslendudega, mida tehti suure lennuaja ja kõrge kaameravõimekusega mehitamata õhusõidukitega.

Lisakulu tekkis ka Päästeametile. Lõuna-Eesti päästekeskus korraldas päästealast turvamist ning demineerimiskeskus tagas pommi- ja plahvatusohu kontrollimise.

 

13. Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 "COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud" muutmine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korraldus on riigikantseleis väljatöötamisel.

 

14. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

Esitaja: siseminister Alar Laneman
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kolmel korral karistatud kriminaalkorras ning kes on pannud toime kaheksa väärtegu. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.

Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

Kodakondsuse andmisest keeldumise ettepanekus arvestatakse isiku poolt toime pandud süütegude iseloomu, karistuste kustumise aega ja ükskõikset suhtumist karistuse täitmisesse.

 

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Alar Laneman
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on üheteistkümnel korral karistatud kriminaalkorras ning kes on pannud toime kaks väärtegu. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.

Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

Kodakondsuse andmisest keeldumise ettepanekus arvestatakse isiku poolt toime pandud kuritegude iseloomu, süstemaatilisust ja nende suurt arvu.

 

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Alar Laneman
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kahel korral karistatud kriminaalkorras ning kes on pannud toime 16 väärtegu. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.

Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

Arvestades isiku poolt toime pandud süütegude iseloomu, karistuste kustumise aega ja suhtumist karistuse täitmisesse, teeb siseministeerium valitsusele ettepaneku keelduda isikule Eesti kodakondsuse andmine.

Kodakondsuse andmisest keeldumise ettepanekus arvestatakse isiku poolt sooritatud süütegude suurt arvu ja korduvust ning seda, et isik on pidevalt jätnud tasumata talle määratud rahatrahve.

 

15. Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 2016. a korralduse nr 108 „Volituste andmine Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite taotlemiseks ja haldamiseks“ muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Tulenevalt struktuurifondide juhtimissüsteemi muudatustest antakse eelnõu kohaselt tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2018 rahandusministeeriumilt Riigi Tugiteenuste Keskusele üle Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite makseasutuse ning alates 1. aprillist 2020. a SA-lt Innove rakendusüksuse ülesanded.

See on vajalik, et keskus saaks teha fondist taotletud vahenditele finantskorrektsioone, st nõuda tagasi aluseta makstud toetust ning välja maksta tulevaste projektide kulud.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond annab abi inimestele, kes on kaotanud töö üleilmastumisest tulenevate maailmakaubanduse suurte struktuurimuutuste tõttu, näiteks üleilmse majandus- ja finantskriisi tõttu või juhul, kui suurettevõte suletakse või tootmine viiakse EList välja.

Üldiselt on fondi vahendeid võimalik kasutada ainult juhul, kui ühes ettevõttes (kaasaarvatud tarnijad ja tootmisahela järgmise etapi tootjad) on koondatud üle 500 töötaja või kui ühes piirkonnas või kõrvutiasuvates piirkondades kaotab konkreetses sektoris töö suur hulk inimesi.

 

16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 17. detsembri 2020. a istungil

Esitaja: keskkonnaminister Rain Epler
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Keskkonnaministrite kohtumisel on kavas kinnitada üldine lähenemine Arhusi määruse muutmise ettepanekule, kinnitada üldine lähenemine Euroopa kliimaseaduse määruse ettepanekule, kiita heaks Pariisi kokkuleppest tuleneva Euroopa Liidu (EL) riikliku panuse (NDC) esitamine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) sekretariaadile, kiita heaks nõukogu järeldused ringmajanduse tegevuskava kohta, kiita heaks nõukogu järeldused kestlikkust toetava digitaliseerimise kohta ning arvamuste vahetus Euroopa kestlikkust toetava kemikaalistrateegia kohta. Lisaks kujundab keskkonnaministeerium seisukohad 8. keskkonnaalase tegevusprogrammi otsuse ettepaneku kohta, mille osas jätkub arutelu töögruppides.

 

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 15. ja 16. detsembri 2020. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Rain Epler
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Nõukogu istungil kinnitatakse Euroopa Liidu 2021. aasta kalapüügivõimalused liidu vetes ja ka kalapüügivõimalused liidu laevadele väljaspool liitu asuvates vetes. Lisaks kinnitatakse 2021. ja 2022 süvaliikide püügivõimalused. Samuti kinnitatakse 2020. aasta Musta ja Vahemere kalapüügivõimalused.

 

17. Eesti seisukohad algatuse „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“ kohta
Esitaja: keskkonnaminister Rain Epler ja sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Euroopa Liidu kemikaalistrateegiaga on seatud siht inimeste tervist ja keskkonda tõhusamalt kaitsta ja liikuda nn mürgivaba keskkonna suunas. Strateegiaga soovitakse tagada, et ELi tööstus on konkurentsivõimeline osaleja ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalide tootmisel ja kasutamisel.

Algatuse lisas esitatakse selge tegevuskava ja ajakava tööstuse ümberkujundamiseks, et kasvatada investeeringuid ohututesse ja jätkusuutlikesse toodetesse ja tootmismeetoditesse. Samuti tuuakse esile valdkonnad, kus komisjon soovib teha tihedas koostöös huvirühmadega suuremaid edusamme, et täpsustada strateegia eesmärke mõjuhindamisprotsessi raames, tuginedes hulgale tõenditele, mis on kehtivate õigusaktide tulemuslikkuse kohta juba kogutud.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-