Valitsuse 10.12.2002 istungi kommenteeritud päevakord.

09.12.2002 | 00:00

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 10. detsembril2002. aastal

 

Palume arvestada, et tegemist oneelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisandudatäiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Tex Vertmann 693 57141 ja HannaHinrikus 693 5792.

1. "Tarbijakaitseseaduse" eelnõu
Esitajad: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on kaasajastada kehtivat tarbijakaitseseadust eeskätt tarbijamajanduslike huvide kaitse seisukohalt ning luua lihtsustatud kohtuvälinesüsteem tarbija ja kaupleja vaheliste vaidluste lahendamiseks. Eelnõu koos jubavastu võetud võlaõigusseadusega aitab kaasa tarbijate õiguste efektiivsemalekaitsele ning loob tarbijale paremad võimalused oma õiguste realiseerimiseks.Uus tarbija kaebuste lahendamise kord võimaldab lahendada tarbija ja kauplejavahelisi vaidlusi kohtuväliselt ning nii tarbijale kui ettevõtjale lihtsamal jaodavamal viisil. Eeldatavasti langeb selle tulemusena ka kohtute koormus. Seletuskirjakohaselt peavad tarbijapoliitika kujundamisel kindlasti ka tarbijad saama omasõna öelda ning seetõttu on vajalik tugevate valitsusväliste tarbijaühendusteolemasolu, kes suudavad mõjutada tarbijapoliitikat siseriiklikult ning ollaesindatud ja osaleda tarbijapoliitika kujundamisel ka Euroopa Liidu tasandil.Eelnõu sisu ja seletuskirjaga saab lähemalt tutvuda aadressil:http://www.mkm.ee/index.html?id=929

2. Seisukoha andmine
Tüüp: Seisukoha andmine
1) Seisukoha andmine "Väikesaarte seaduse" eelnõu (1234 SE) kohta
Esitajad: justiitsminister Märt Rask, siseminister Ain Seppik, minister ToivoAsmer, rahandusminister Harri Õunapuu, majandus- ja kommunikatsiooniministerLiina Tõnisson
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Ignar Fjuki, Liia Hänni, Kalev Kotkase,Kalev Kuke, Andres Lipstoki, Laine Tarvise ja Toomas Vilosiuse poolt 18.novembril 2002. a algatatud väikesaarte seaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023230023&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

2) Seisukoha andmine "Konkurentsiseaduse jakaristusseadustiku § 47 muutmise seaduse" eelnõu (1237 SE) kohta
Esitajad: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson,justiitsminister Märt Rask
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Mihkel Pärnoja ja Jüri Tamme algatatudkonkurentsiseaduse ja karistusseadustiku § 47 muutmise seaduse eelnõu. Vtlähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023250013&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

3) Seisukoha andmine "Täitemenetluse seadustikumuutmise seaduse" eelnõu (1238 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Valitsus arutab Riigikogu liikme Vootele Hanseni algatatud täitemenetluseseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023250015&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

4) Seisukoha andmine "Töö- ja puhkeaja seaduse § 24muutmise seaduse" eelnõu (1239 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Tõnu Kauba, Peeter Kreitzbergi, Endel Paapi,Nelli Privalova, Viive Rosenbergi, Ants Ruusmanni, Mihhail Stalnuhhini,Vladimir Velmani ja Jüri Võigemasti algatatud töö- ja puhkeaja seaduse § 24muutmise seaduse eelnõu. Vt lähemalt:  http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023250020&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

5) Seisukoha andmine "Maamaksuseaduse § 11 lõike 2 muutmise seaduse" eelnõu (1235 SE) kohta
Esitajad: rahandusminister Harri Õunapuu, keskkonnaminister Heiki Kranich,siseminister Ain Seppik, sotsiaalminister Siiri Oviir
Valitsus arutab Riigikogu liikme Kadri Jäätma algatatud maamaksuseaduse
§ 11 lõike 2 muutmise seaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023250009&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1
 
6) Seisukoha andmine "Eesti Panga seaduse muutmise ja täiendamiseseaduse" eelnõu (1241 SE) kohta
Esitajad: rahandusminister Harri Õunapuu, justiitsminister Märt Rask
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Kalev Kuke ja Mihkel Pärnoja algatatud EestiPanga seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023370012&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

7) Seisukoha andmine Riigikogu otsuse"Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liiduga ühinemiseks" eelnõu(1214 OE) kohta
Esitajad: justiitsminister Märt Rask, välisminister Kristiina Ojuland,siseminister Ain Seppik
Valitsus arutab Riigikogu põhiseaduskomisjoni poolt 5. novembril 2002. aalgatatud Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liidugaühinemiseks" eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023090029&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

3. Geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse tegemiseriskianalüüsi koostamise nõuded ja riskianalüüsis esitatavad andmed
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu kehtestab geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse tegemiseriskianalüüsi koostamise nõuded ja riskianalüüsis esitatavad andmed.Seletuskirja kohaselt tuleb riskianalüüsi käigus arvestada iga liigi eripäraning käsitleda iga juhtumit individuaalselt. Riskianalüüsi tulemusena saadavateandmete kogum aitab geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse tegemise loaandjal hinnata taotletava tegevuse keskkonna- ja terviseohtlikkust ning tehaotsus loa andmiseks või sellest keeldumiseks. Määruse rakendamisega kaasnevadkulutused geenitehnoloogiakomisjoni nõustamise eest tasumiseks, misseletuskirja kohaselt on orienteeruvalt
20 000 krooni määruse rakendamise esimesel aastal.

4. Heeringaliste ja tursaliste kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded
Esitaja: põllumajandusminister Jaanus Marrandi
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõuga kehtestatakse kvaliteedinõuded ja märgistamise erinõuded heeringalisteja tursaliste kohta. Eelnõu eesmärk on parandada turustatava kala kvaliteeti jakergendada kala turustamist, millest on kasu nii kala töötlejatele kui katarbijatele. Esitatakse nõuded kala värskusele ja suurusele. Kalasuuruskategooriad määratakse kala kaalu või kalade arvu järgi kilogrammis.Heeringalised jagatakse seitsmesse ja tursalised viide suuruskategooriasse.Kala vastavus värskusele ja suurusele esitatavatele kvaliteedinõuetelemääratakse partiide kaupa enne kala esmakordset müüki.

5. Nende vähim arenenud riikide ning arenguriikide janendega võrdsustatud muude territooriumide nimekiri, kust pärineva kauba suhtesrakendatakse ühepoolse soodustollitariifi määra
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse eelnõus on toodud vähem arenenud riikide nimekirjad, kust pärinevakauba suhtes rakendatakse ühepoolse soodustollitariifi määra. Seletuskirjakohaselt kehtestab iga soodustuseandja ise nende kaupade loetelu, millelesoodustust antakse ja soodustuse ulatuse. Soodustus väljendub enamastienamsoodustusrethiimi tollitariifi alandamises teatud protsendi võrra.Soodustuseandja otsustab ise, millised riigid nimekirjadesse kanda. Antudeelnõus on nende riikide loetelu, kust pärinevale kaubale rakendatakseühepoolset soodustollitariifi määra. Riikidele, mis on ÜRO-s määratletud vähimarenenud riikidena, rakendatakse soodustollitariifi määra 0%. Arenguriikide janendega võrdsustatud muude territooriumide suhtes rakendataksesoodustollitariifi määra, mis on 50% vastavale kaubale kehtestatudenamsoodustusrethiimi tollitariifi määrast. Eelnõu eesmärk on luua Eestilevõimalus praktiseerida soodustuste rakendamist enne liitumist Euroopa Liiduga.Kuna seni on tollimaks kehtestatud vaid põllumajandustoodetele, jääbsoodustuste kohaldamise majanduslik mõju seletuskirja kohaselt väikeseks.Riikide nimekirjad vaadatakse üle kord aastas.

6. Vabariigi Valitsuse 3. juuni 1997. a määruse nr 108"Maavalitsuste asukoha ja struktuuri kinnitamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu muudab Lääne, Lääne-Viru, Rapla, Saare ja Valga maavalitsuste struktuuri.Lääne, Lääne-Viru ja Rapla maavalitsustes nähakse ette arengu- japlaneeringuosakondade, majandusosakondade ning perekonnaseisu toimingutegategelevate osakondade tegevuse optimeerimine eesmärgiga tõsta maavalitsustetegevuse efektiivsust. Lääne Maavalitsuses antakse majandusosakonna ülesandedarengu- ja planeeringuosakonnale ning majandusosakond likvideeritakse.Lääne-Viru Maavalitsuse perekonnaseisualased ülesanded lähevad eelnõu kohaseltmaavalitsuse kantseleile ning perekonnaseisuosakond likvideeritakse. RaplaMaavalitsuse majandusosakonna ülesanded antakse samuti arengu- japlaneeringuosakonnale ning majandusosakond likvideeritakse. Saare ja Valgamaavalitsustes tehtavate struktuurimuudatuste eesmärgiks on korrastadaosakondade ülesannete jaotust. Seletuskirjas märgitakse, et käesolevaks ajakson muutunud maavalitsuste infotehnoloogiaalased ning arengu- japlaneeringuosakondade ning majandusosakondade funktsioonid. Sellega kaasnebvajadus teha vastavad muudatused maavalitsuste struktuurides, mis aitavad kaasamaavanema funktsiooni efektiivsemale täitmisele.

7. Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määruse nr 37"Investeeringute objektiline jaotus 2002. aastal" muutmine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: määruse eelnõu
Seoses Põllumajandusministeeriumi garaathi müügiga vabanesid garaathi katusekapitaalremondiks 2002. aastaks ettenähtud investeeringud summas 333 000krooni.
Põllumajandusministeerium taotleb nende vahendite kasutamist administratiivhoonekapitaalremondiks, Viru Maaparandusbüroo arhiiviruumide kapitaalremondiks,Lääne Maaparandusbüroo soojasõlme rekonstrueerimiseks ning Eesti MaaviljeluseInstituudi administratiivhoone saali remonttöödeks.

8. Vabariigi Valitsuse 21. juuli 1998. a määruse nr 161"Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhimääruse kinnitamine" muutmine
Esitaja: kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt asendatakse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhimääruses sõna"Haridusministeeriumis" sõnadega "Haridus- ja Teadusministeeriumis".

9. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määruse nr 36"Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõuga viiakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord vastavussemaareformi seadusega. Nimetatud korras on sätestatud norm, mis võimaldabtasumisele kuuluvast võlast maha arvata tagastamisele mittekuuluva maa eestmääratud metsa kompensatsiooni. Seadus seda võimalust ei anna, mistõttumuudetakse korda.

10. Patareisadama akvatooriumi piiride määramine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: korralduse eelnõu
Korralduse eelnõu on koostatud Aktsiaseltsi Tallinna Linnasadam taotlusel.Seletuskirjas märgitakse, et Patareisadama akvatooriumi piiripunktidekoordinaatide määramisel on arvesse võetud laevade ohutut sissesõitu sadamasse,seal seismist ja väljumist, samuti manööverdamist akvatooriumil. Korraldusejõustumisel tekib sadama valdajal määratava akvatooriumi piires vastutus ohutulaevaliikluse korraldamise eest, sadama akvatooriumil paiknevatenavigatsioonimärkide korrashoiu eest, akvatooriumil deklareeritud sügavuste tagamiseeest ning reostuse ärahoidmise ja kõrvaldamise eest. Korralduse vastuvõtmineaitab suurendada laevaliikluse ohutust sadama akvatooriumil.

11. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Poola Vabariigivalitsuse vahelise salastatud teabe kaitse kokkuleppe" eelnõuheakskiitmine ja volituste andmine
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: korralduse eelnõu
Kokkuleppe eesmärk on tagada kaitse Eesti ja Poola pädevate ametiasutuste võivolitatud isikute poolt teisele lepingupoolele edastatud salastatud teabele. Kokkuleppesttulenevaid kohustusi täidab Eesti poolt Kaitseministeerium.
 
12. Osaühingu Areto riigile kuuluva osa valitseja määramine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: korralduse eelnõu
Osaühing Areto riigile kuluva osa, nimiväärtusega 100 000 krooni, valitsejaksmääratakse Põllumajandusministeerium. Areto on vastavalt
"Riikliku alkoholiregistri pidamise põhimäärusele" registrivolitatud töötleja.

13. Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus asutamine
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: korralduse eelnõu
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt saavad järgmisest aastast haiglatpidada kas sihtasutused või aktsiaseltsid. Sihtasutus Haapsalu NeuroloogilineRehabilitatsioonikeskus asutatakse Sotsiaalministeeriumi hallatavatervishoiuasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus varadebaasil. Üleantava riigivara harilik väärtus on 26 328 217 krooni (sisaldabhooneid ja rajatisi). Seletuskirjas märgitakse, et notari tasu on 43 000 kroonining riigilõivud
91 000 krooni. Sihtasutuse moodustamisega kaasnevad kulud kaetakse "EestiTervishoiuprojekti 2015" eelarvest selleks eraldatud rahalistest vahenditest.

14. Vabariigi Valitsuse 24. juuli 2001. a korralduse nr 543-k"Asjatundjate komisjoni moodustamine väljaspool Eesti Vabariigiterritooriumi elavate eestlaste toetamiseks tehtava töö planeerimiseks jakoordineerimiseks" muutmine
Esitaja: minister Eldar Efendijev
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt arvatakse komisjoni koosseisust välja Heiki Samel, komisjoni liikmeksnimetatakse Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna 1. sekretär Jüri Trei.

15. Diplomaatilise passi andmine
1) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Eelnõuga antakse ühekordseks kasutamiseks diplomaatiline pass Eesti Vabariigialalisele esindajale ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juuresRoomas Ilmar Mändmetsale kuni 12. juunini 2005. a.

2) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Eelnõuga antakse ühekordseks kasutamiseks diplomaatiline pass Eesti Vabariigialalise esindaja ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juuresRoomas Ilmar Mändmetsa abikaasale Mari Mändmetsale, kes viibib Roomas 12.juunini 2005. a.

16. Alalise elamisloa andmine
Esitaja: Asjatundjate komisjoni töö eest vastutav siseminister Ain Seppik
Tüüp: korralduse eelnõu
Asjatundjate komisjoni teeb ettepaneku anda alaline elamisluba VitaliZaitsevile (sünd.1983), kes on kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududesteeninud ja sealt erru läinud välismaalase täisealine laps.

17. Eesti kodakondsusest vabastamine
Esitajad: siseminister Ain Seppik, minister Eldar Efendijev
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõus nimetatud 30 isikust 23 on täisealised, kes on sooviavalduse Eestikodakondsusest vabastamiseks esitanud kodakondsuse seaduse kohaselt. 7 eelnõusnimetatud isikut on alla 15-aastased alaealised, kelle Eesti kodakondsusestvabastamist taotleb tema vanem. Kõik eelnõus nimetatud isikud elavad püsivaltvälisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses asukohariigikodakondsuse saamisega. Neist 27 elavad Soome Vabariigis, 2 SaksamaaLiitvabariigis ning 1 Vene Föderatsioonis.

18. Eesti kodakondsuse andmine
1) Esitajad: siseminister Ain Seppik, minister Eldar Efendijev
Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus kokku 193 isikule.

2) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Ain Seppik, minister Eldar Efendijev

Eelnõusnimetatud isikud on saanud Eesti kodaniku passi kui sünnijärgsed Eestikodanikud. Passide väljavahetamise taotluste menetlemisel selgus, et nad ei oleomandanud Eesti kodakondsust sünniga ega ole saanud seda ka naturalisatsioonikorras ja seega on Eesti kodaniku pass neile väljastatud alusetult.  4 isikut on omandanud hariduse eesti keelesvõi sooritanud eesti keele oskuse eksami ja omavad õigust Eesti kodakondsusesaamiseks vastavalt varem kehtinud kodakondsuse seadusele. 23 isikut onesitanud dokumendid, mis tõendavad, et nad on eesti soost ja omavad õigustEesti kodakondsuse saamiseks varem kehtinud kodakondsuse seaduse alusel.

19. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitajad: siseminister Ain Seppik, minister Eldar Efendijev
Tüüp: korralduse eelnõu
Aleksandr Zahharov on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegudetoimepanemise eest. Eesti kodakondsust ei anta ega taastata isikule, kes ontoime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusegaüle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorraskorduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

20. Riigivara tasuta üleandmine
1) Riigivara tasuta üleandmine Keskkonnaministeeriumi valitsemiseltPõllumajandusministeeriumi valitsemisele
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Eelnõu kohaselt annab Keskkonnaministeerium oma valitsemisel olevad, Lääne-Virumaakonnas Väike-Maarja vallas Ebavere külas asuvad
Andimäe I, Andimäe II ja Andimäe III maaüksused pindaladega 9 411 m^2, 10 694 m^2ja 2 347 m^2, tasuta üle Põllumajandusministeeriumi valitsemisele. Maaüksused onregistreeritud maakatastris ja riigivara registris. Vastavalt seletuskirjale onnimetatud maaüksused jäetud riigi omandisse Põllumajandusministeeriumitaotlusel ning maaüksustele on Loomsete Jäätmete Käitlemise ASil kavas rajadaloomsete jäätmete käitlemise tehas. Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-i aktsiatevalitsejaks on Põllumajandusministeerium.

2) Riigivara tasuta üleandmine Siseministeeriumi valitsemiselt Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele
Esitaja: siseminister Ain Seppik
Eelnõus tehakse ettepanek anda Siseministeeriumi valitsemisel olev TallinnasLastekodu 31 asuv hoone tasuta üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumivalitsemisele. Nimetatud hoone koosneb õppeklassist (46,2 m^2), kahest laost(10,6 ja 10,9 m^2) ja kojast (3,0 m^2). Siseministeerium ja hoonet seni kasutanudTallinna Politseiprefektuur ei vaja seda edaspidi oma ülesannete täitmiseks.Seletuskirja kohaselt on otstarbekas nimetatud hoone anda Raudteeametikasutusse. Praegusel ajal ei ole Raudteeameti administratiivhoone juurestvahetut väljapääsu Lastekodu tänavale, väljapääs on ainult TallinnaPolitseiprefektuuri hoonete vahelise hoovi ja pääsla kaudu. Üleantava hoonealune ja seda ümbritsev maa võimaldab moodustada sobiva kinnistu Raudteeametihoonele ja tagada sealt vahetu väljapääsu Lastekodu tänavale.

21. Maa andmine munitsipaalomandisse
1) Maa andmine munitsipaalomandisse Tartus Narva mnt 2b
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: korralduse eelnõu
Tartu Linnavolikogu 1. veebruari 2001. a otsuse alusel esitatud taotluskäsitleb Tartus Narva mnt 2b asuva maaüksuse munitsipaalomandisse andmistsotsiaalmaana.
Munitsipaalomandisse taotletava maaüksuse pindala on 37 471 m^2, sihtotstarve -üldmaa, maa maksustamishind 749 400 krooni. Maaüksus koosneb olemasoleva pargimaast, mis kuulub linna esindushaljastusena säilitamisele. Taotletavalmaaüksusel asub hooldatud haljastus, sillutatud ja valgustatud pargiteed,trepid ning 2 ausammast. Maaüksusele jääb kas tervikuna või osaliselt ka enne1940. aasta 16. juunit eraomandis olnud kinnistute maid, mille kohta ei oleesitatud maa tagastamise või kompenseerimise avaldusi või mis on õigustatudsubjektidele kompenseeritud. Tartu Linnavalitsuse kinnitusel ei olemunitsipaalomandisse taotletava maaüksusega seoses algatatud kohtuasju. Taotletavamaa kohta ei ole esitatud maa erastamise ega maa riigi omandisse jätmisetaotlusi. Tartu maavanem leiab, et taotlus on põhjendatud ning toetab seda.

2) Maa andmine munitsipaalomandisse Sauel Maastiku 25
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Saue Linnavolikogu taotleb Sauel Maastiku 25 asuva maaüksuse (pindala 2060 m^2,sihtotstarve - sotsiaalmaa, maa maksustamishind 41 200 krooni)munitsipaalomandisse andmist sotsiaalmaana. Maaüksus on kasutuses Kivilooelamurajooni laste vabaaja aktiivse veetmise kohana, maaüksusel paiknevadspordiplatsid ja mänguväljakud, selle otstarve jääb samaks ka edaspidi. Munitsipaalomandissetaotletav maaüksus paikneb enne 1940. aasta 16. juunit eraomandis olnud maal,mille kohta ei ole esitatud maa tagastamise ega kompenseerimise taotlusi,samuti maa erastamise ega riigi omandisse jätmise taotlusi. Harju maavanem peabvõimalikuks toetada taotletud maaüksuse andmist Saue linna munitsipaalomandisse.

3) Maa andmine munitsipaalomandisse Märjamaa alevis Kuuse 2
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Märjamaa Alevivolikogu taotleb sotsiaalmaana Märjamaa alevimunitsipaalomandisse Märjamaa alevis Kuuse 2 asuvat maaüksust (pindala 46407m^2, sihtotstarve - sotsiaalmaa, maa maksustamishind 186 100 krooni). Taotletavalmaaüksusel paiknevad ühiskondlikus korras taastatud lauluväljaku rajatised.Alevi elanikud kasutavad lauluväljaku territooriumi aastaringselt puhkeparginaning alates 1952. aastast on seda maa-ala kasutatud laulupidude,rahvatantsupidude, kontsertide, laatade ja jaaniõhtute korraldamise kohana. Munitsipaalomandissetaotletav maaüksus koosneb enne 1940. aasta 16. juunit eraomandis olnud taludemaast, mille osas on endise Luuri A-18 kinnistu õigustatud subjektikstunnistatud isikule vastavalt tema soovile kogu õigusvastaselt võõrandatud maaeest määratud kompensatsioon. Endise Otti nr 14 kinnistu suhtes õigustatudsubjektiks tunnistatud isikud on esitanud taotluse maa tagastamiseks. Maa munitsipaalomandisseandmise taotlusega on haaratud 29190 m^2 endise Otti talu maad. Õigustatudsubjektideks tunnistatud isikuid on Märjamaa Alevivolikogu otsusest taotledaendise Otti talu maad osaliselt lauluväljaku aluse maana munitsipaalomandissekirjalikult informeerinud. Kõik õigustatud isikud on kirjalikult kinnitanud, eton nõus Märjamaa lauluväljaku aluse maa munitsipaliseerimisega ning kui Kuuse 2asuv maaüksus antakse munitsipaalomandisse, tagastatakse endise Otti talu maaõigustatud subjektidele osaliselt ning tagastamata jääv maaosakompenseeritakse. Munitsipaalomandisse taotletava maa kohta ei ole esitatud maaerastamise ega maa riigi omandisse jätmise taotlusi. Rapla maavanem leiab, ettaotlus on seaduslik ja põhjendatud ning toetab taotlust anda maaüksusmunitsipaalomandisse.

22. Maa taotlemine munitsipaalomandisse
1) Maa taotlemine munitsipaalomandisse Ridala vallas Valgevälja külas
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Ridala Vallavolikogu taotleb kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseksja arenguks vajaliku maana Ridala valla munitsipaalomandisse Ridala vallasValgevälja külas asuvat maaüksust nimetusega Männiku tee elamugrupp (pindala1,32 ha, sihtotstarve - 75% väikeelamumaa, 15% tootmismaa, 10% transpordimaa). Munitsipaalomandissetaotletav maaüksus paikneb enne 1940. aasta 16. juunit eraomandis olnud maal,mille suhtes ei ole esitatud maa tagastamise ega kompenseerimise taotlusi. LähtudesRidala Vallavolikogu poolt esitatud taotlusest on munitsipaalomandissetaotletav maa-ala hoonestamata. Munitsipaalomandisse taotletavale maa-alale onplaneeritud 5 väikeelamukrunti ning tänava alune maa. Taotletava maa koosseisujääb ka planeeringu kohaselt tootmismaad, mis on ette nähtud Hiie 12 asuvaHaapsalu Veevärk AS-le kuuluva puurkaev-pumbamaja teenindusmaaks. Läänemaavanem peab Ridala Vallavolikogu taotlust seaduslikuks ja põhjendatuks. Keskkonnaministeeriumilei ole vastuväiteid taotletavast maaüksusest 10% moodustava transpordimaamunitsipaalomandisse andmisele, kuid ei pea põhjendatuks 75% moodustavaväikeelamumaa ning 15% moodustava tootmismaa munitsipaalomandisse andmisetaotlemist. Keskkonnaministeerium esitatud eelnõu kohaselt jäetakse rahuldamataRidala Vallavolikogu maa munitsipaalomandisse andmise taotlus, kuna taotletavamaaüksuse munitsipaalomandisse andmine ei ole omavalitsusüksusele pandudülesannete täitmise seisukohalt põhjendatud.

2) Maa taotlemine munitsipaalomandisse Pärnus Ranna pst 4
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Pärnu Linnavolikogu taotleb Pärnu linna munitsipaalomandisse Pärnus Ranna pst 4asuvat maaüksust (pindala 7 349 m^2, sihtotstarve - 70% transpordimaa, 20%ärimaa, 10% üldmaa, maa maksustamishind 279 300 krooni). Munitsipaalomandissetaotletav maaüksus paikneb maal, mille kuuluvuse kohta enne 1940. aasta 16.juunit andmed puuduvad. Taotletava maa kohta ei ole esitatud maa tagastamise,asendamise ega kompenseerimise taotlusi. Esitatud ei ole ka maa erastamise egamaa riigi omandisse jätmise taotlusi. Munitsipaalomandisse taotletavmaaüksusele kavandatakse rajada ühiskondliku parkla, mis teenindaksstaadionipublikut, suvitajaid ja supelsalongi külastajaid, aga ka hoonestusalaparklamaja või mõne muu väiksema äri tarbeks. Pärnu Linnavolikogu põhjendab maamunitsipaliseerimise taotlust sooviga lahendada rannarajoonisparkimisprobleemid. Pärnu maavanem leiab, et linna parkimisprobleemidelahendamiseks on taotletava maa munitsipaalomandisse andmine vajalik. Keskkonnaministeeriumilei ole vastuväiteid Ranna pst 4 asuva maaüksuse koosseisus munitsipaalomandissetaotletava üldkasutatava parkla rajamiseks planeeritud transpordimaa jahaljastuse rajamiseks planeeritud üldmaa Pärnu linna munitsipaalomandisseandmisele, kuid ei pea põhjendatuks taotletavast maaüksusest 20% moodustavaärimaa munitsipaalomandisse andmise taotlemist ning esitab korralduse eelnõu,mille kohaselt jäetakse Pärnu Linnavolikogu taotlus Ranna pst 4 asuva maaüksusemunitsipaalomandisse andmise kohta rahuldamata.

3) Maa taotlemine munitsipaalomandisse Tallinnas Sõpruse pst 145
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tallinna Linnavolikogu taotleb Tallinna linna munitsipaalomandisse TallinnasSõpruse pst 145 asuvat ärihoone ehitamiseks planeeritud maaüksust (pindala 10905 m^2, sihtotstarve - ärimaa, maa maksustamishind 5 452 500 krooni) sellevõõrandamise eesmärgil. Munitsipaalomandisse taotletav maaüksus paikneb enne1940. aasta 16. juunit eraomandis olnud kinnistul, mille kohta ei oletagastamise ega erastamise taotlusi. Keskkonnaministeeriumi 25. veebruaril 1999taotlusega maaüksuse maareservina riigi omandisse jätmiseks TallinnaLinnavalitsus ei ole nõustunud, kuna osal taotletavast krundist asub KristiineLinnaosa Valitsuse bilansis olev parkla. Harju maavanem peab taotletudmaaüksuse Tallinna linna munitsipaalomandisse andmist võimalikuks. KunaKeskkonnaministeerium on seisukohal, et Sõpruse pst 145 asuva maaüksusemunitsipaalomandisse andmine ei ole omavalitsusüksusele pandud ülesannetetäitmise seisukohalt põhjendatud, esitab ministeerium korralduse eelnõu, millekohaselt jäetakse Tallinna Linnavolikogu taotlus võõrandamise eesmärgiltaotletava ärimaa munitsipaalomandisse andmise kohta rahuldamata.

4) Maa taotlemine munitsipaalomandisse Tallinnas Suur-Ameerika 14a
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tallinna Linnavolikogu taotleb Tallinna linna munitsipaalomandisse TallinnasSuur-Ameerika 14a asuvat maaüksust (pindala 1 208 m^2, sihtotstarve - ärimaa,maa maksustamishind 3 261 600 krooni) ärihoone ehitamiseks. Munitsipaalomandissetaotletav maaüksus paikneb enne 1940. aasta 16. juunit eraomandis olnudkinnistutel, mille kohta ei ole restitutsiooninõuet. Harju maavanem peabvõimalikuks toetada taotletud maaüksuse Tallinna linna munitsipaalomandisseandmist.
Keskkonnaministeerium ei pea ärihoone ehitamiseks ettenähtud maa taotlemistpõhjendatuks, sest ärimaa munitsipaalomandisse andmise taotlus ei olekäsitletav maa taotlusena, mis oleks omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseseisukohalt vajalik. Kuna Suur-Ameerika 14a asuva ärimaa krundimunitsipaalomandisse andmise taotlus ei ole otseselt seotud linna eluliselttähtsate funktsioonide elluviimisega, esitab Keskkonnaministeerium korralduseeelnõu, mille kohaselt jäetakse Tallinna Linnavolikogu taotlus ärimaamunitsipaalomandisse andmise kohta rahuldamata.

5) Maa taotlemine munitsipaalomandisse Käru vallas Sonni külas
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Käru Vallavolikogu taotleb Käru valla munitsipaalomandisse Käru vallas Sonnikülas asuvat Õppemetsa maaüksust (pindala 37 ha, sihtotstarve - maatulundusmaa,maa maksustamishind 131 295 krooni). Munitsipaalomandisse taotletav maaüksuspaikneb enne 1940. aasta 16. juunit eraomandis olnud kinnistute maal, mis onõigustatud subjektidele terves ulatuses kompenseeritud. Vastavalt KäruVallavolikogu taotlusele on munitsipaalomandisse taotletaval metsamaal puiduüldtagavara 6708 tm. Käru vald vajab metsamaad küttepuude tootmiseks, kuna KäruPõhikool on puiduküttel ning lähima 2-3 aasta jooksul viiakse puiduküttele veelvallamaja ja hooldekodu. Aastane küttepuidu vajadus oleks Käru Põhikoolil ca175 tm, hooldekodul ca 200 tm ja vallamajal ca 50 tm. Samuti on munitsipaalmetsvajalik pensionäride soodustingimustel küttepuudega varustamiseks ca 150 tmulatuses aastas. Rapla maavanem leiab, et taotlus on põhjendatud ja seaduslikning toetab Käru vallas Sonni külas asuva Õppemetsa maaüksuse Käru vallamunitsipaalomandisse andmist. Kuna metsa majandamine s.o metsa uuendamine,kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse ei ole omavalitsusüksuse ülesannetehulka kuuluv tegevus, esitab Keskkonnaministeerium korralduse eelnõu, millekohaselt jäetakse Käru Vallavolikogu taotlus metsamaa munitsipaalomandisseandmise kohta rahuldamata.

6) Maa taotlemine munitsipaalomandisse Saue linnas
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Saue Linnavolikogu taotleb Sauel Sarapiku 20, Sarapiku 18, Sarapiku 16,Sarapiku 14, Sarapiku 12 ja Maastiku 14 asuvate maaüksuste Saue linnamunitsipaalomandisse andmist kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseksja arenguks vajaliku maana. Maa sihtotstarve on elamumaa, maaüksustekogupindala 6826 m^2, summaarne maa maksustamishind 632 600 krooni. Munitsipaalomandissetaotletavad maaüksused paiknevad enne 1940. aasta 16. juunit eraomandis olnudmaal, mille kohta ei ole esitatud maa tagastamise ega kompenseerimise taotlusi,samuti maa erastamise ega riigi omandisse jätmise taotlusi. Vastavalt esitatudtaotlustele on munitsipaalomandisse taotletav maa linnale vajalik kuiperspektiivne munitsipaalehituseks vajalik maa. Harju maavanem peabmunitsipaalomandisse taotletavate maaüksuste osas võimalikuks läbi viia maaenampakkumisega erastamine. Toetades Harju Maavalitsuse seisukohta ja leides,et väikeelamute ehitamiseks planeeritud kruntide munitsipaalomandissetaotlemist ei saa käsitleda maa taotlusena, mille andmine omavalitsusüksuseülesannete täitmise seisukohalt on vajalik, esitab KeskkonnaministeeriumVabariigi Valitsusele korralduse eelnõu, mille kohaselt jäetakse SaueLinnavolikogu taotlused maaüksuste munitsipaalomandisse andmise kohtarahuldamata.

23. Kutsenõukogude koosseisude muutmine
1) Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2001. a korralduse nr 516-k "Transpordija logistika kutsenõukogu koosseisu kinnitamine" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Eelnõuga arvatakse kutsenõukogu koosseisust välja Mirjam Rannula ningnimetatakse liikmeks Katre Pihlapuu.

2) Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2001. a korralduse nr 514-k "Ehituse,kinnisvara ja geomaatika kutsenõukogu koosseisu kinnitamine" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Eelnõuga arvatakse kutsenõukogu koosseisust välja Teet Kuusmaa.

3) Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2001. a korralduse nr 525-k "Energeetika,mäe- ja keemiatööstuse kutsenõukogu koosseisu kinnitamine" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Eelnõuga arvatakse kutsenõukogu koosseisu Varje Kristjuhan.

4) Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2001. a korralduse nr 520-k "Metsandusekutsenõukogu koosseisu kinnitamine" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Eelnõuga arvatakse kutsenõukogu koosseisust välja Olav Anton ja Veljo Kütt.Liikmeteks nimetatakse Marku Lamp ja Andres Talijärv.

5) Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2001. a korralduse nr 517-k"Toiduainetööstuse ja põllumajanduse kutsenõukogu koosseisukinnitamine" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Eelnõuga arvatakse kutsenõukogu koosseisust välja Ülo Rekkaro. Liikmeteksnimetatakse Rein Hallik ja Jaanus Murakas.

6) Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2001. a korralduse nr 524-k "Ilu- jaisikuteeninduse kutsenõukogu koosseisu kinnitamine" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Eelnõuga arvatakse uute liikmetena kutsenõukogu koosseisu Jana Anier, AnneHärms, Sirppa Jarinen, Tiina Juhansoo, Inga Kõrgemaa, Maire Nurmela, LainePeedu, Tiia Randma, Kai Saluvere, Kristi Tammera ja Gülen Tännav.

24. Raha eraldamine
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Siseministeeriumilekohtukulude hüvitamiseks
Esitajad: rahandusminister Harri Õunapuu, siseminister Ain Seppik
Valitsus arutab Siseministeeriumile 30 952 krooni eraldamist kohtukuludehüvitamiseks Juri Lahtikovile. Siseministeerium taotleb raha eraldamist seosesTallinna Halduskohtu ning Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsustega, millealusel on Vabariigi Valitsuselt ja Siseministeeriumilt välja mõistetud JuriLahtikovi kasuks tema poolt tasutud kohtu- ja õigusabikulud.

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Jõgeva MaavalitsuseleJõgevamaa Päästeteenistuse ehitusvõla tasumiseks
Esitajad: rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab Jõgeva Maavalitsusele 251 399 krooni eraldamist JõgevamaaPäästeteenistuse ehitusvõla tasumiseks. Seletuskirja kohaselt kasutas JõgevamaaPäästeteenistus Põltsamaa tuletõrjedepoona Lossi 5 asuvat, 19. sajandilehitatud hoonet. Kuna nimetatud hoone oli amortiseerunud, ehitati Põltsamaalinna uus tuletõrjedepoo, mis valmis 1999. aasta lõpus. Depoo ehitamise kuludlootis Jõgevamaa Päästeteenistus osaliselt katta vana depoo müügist saadudrahaga. Vana depoo võõrandamist alustati juba 2000. a mais, kuid müüa õnnestushoone alles käesoleval aastal neljandal enampakkumisel OÜ AdavereAutoteenindusele alghinnaga 250 000 krooni. Summa laekus riigituludesse. Vanadepoo müügi venimise tõttu on Jõgevamaa Päästeteenistusel tekkinud ehitajaga ASTartu Merko sõlmitud tööettevõtu lepingu täitmisel võlgnevus 251 399 krooni,millest tasumata arve jääk on 186 846 krooni, intress 61 377 krooni ja viivis3176 krooni.

3)Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Rahandusministeeriumile maksetasumiseks Rahvusvahelisele Rekonstrueerimis- ja Arengupangale (IBRD)
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab Rahandusministeeriumile 455 142 krooni eraldamist maksetasumiseks Rahvusvahelisele Rekonstrueerimis- ja Arengupangale (IBRD).
Seletuskirja kohaselt annab IBRD laenu keskmise sissetulekuga arengumaadevalitsustele või ettevõtetele. IBRD on üks viiest Maailmapanga Gruppi kuuluvastpangast, kellega Eesti liitus 1992. aastal aktsiate ostmise kaudu. Eestil onIBRD-s 923 aktsiat koguväärtusega 111 300 000 USD, millest võlakirjana on sissemakstud 4 294 606 USD ning ülekandega 4 200 000 krooni. Seletuskirja kohaselton IBRD pööranud osalisele täitmisele Eesti Vabariigi poolt pangaga liitumisel1992. aastal alla kirjutatud võlakirja 31 448 216 krooni 70 sendi väärtuses.Tegemist on vajadusel kutsutava aktsiakapitaliga (callable sharecapital),millest tänaseks on Eesti tasunud vastavalt IBRD poolt esitatud nõudmisele 4200 000 krooni. Käesoleva aasta jooksul on Eesti kohustatud tasuma veel 1 000000 krooni.
Kuna tänavu Rahandusministeeriumi eelarves oli rahvusvahelistelefinantsinstitutsioonidele maksete tasumiseks planeeritud summa väiksem kuitegelik vajadus, oleks Vabariigi Valitsuse reservist vajalik eraldada IBRDmakse teostamiseks puuduolev summa 455 142 krooni.

25. "Vereseaduse" eelnõu (662 SE) Riigikogu menetlusest tagasivõtmine
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Sotsiaalministeerium soovib vereseaduse eelnõu Riigikogu menetlusest tagasivõtta põhjusel, et eelnõu on menetluses olnud ligi kaks aastat ja selle ajajooksul on tervishoiusüsteemis toimunud märkimisväärsed muudatused. Tänavujõustus tervishoiuteenuste korraldamise seadus, millest tulenevaterakendusaktidega sätestati uutel alustel tervishoiuteenuste osutamisekorralduse nõuded, juhtimise, rahastamise ja järelevalve kord. Sotsiaalministeeriumsoovib vaadata üle vereteenistuse valdkonna ja töötada välja vereteenistusekontseptsiooni, mis arvestaks käesolevaks ajaks tervishoiusüsteemis toimunudmuudatusi ja oleks kooskõlas uute põhimõtetega.

26. "Raudteeseaduse" eelnõu. "Vabariigi Valitsuse seaduse
§ 63 muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja:majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: 2 seaduse eelnõu
Seaduseelnõus tehakse ettepanek sätestada raudteeinfrastruktuuri jaraudteeveeremi omanike või valdajate õigused ja kohustused raudtee jaraudteeveeremi korrashoiul ning kasutamisel, sealhulgas raudtee-ettevõtjateõigused ja kohustused raudteeinfrastruktuuri majandamisel, reisijate ja kaupadeveol, samuti raudteeinfrastruktuuri rajatiste ehitamisega ning raudteeveeremitehnohoolde ja remondiga tegelevate ettevõtjate õigused ja kohustused nimetatudtegevusaladel tegutsemisel ning riikliku järelevalve toimingud raudteeliiklusening raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi korrashoiu, raudtee rajatisteehitamise ning raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi üle. Samuti nähakseeelnõus ette avalik-õiguslikud kitsendused raudteeinfrastruktuuri omanike võivaldajate ja raudtee-ettevõtjate tegevusele. Seletuskirja kohaselt on kehtiva raudteeseadusemuutmine tingitud Eestis raudteevaldkonna regulatsiooni harmoniseerimisevajadusest uute Euroopa Liidu raudtee-alaste direktiividega, aga samuti seaduserakendamisel praktikas ilmnenud asjaoludest, mis viitavad kehtiva seadusemõningatele vajakajäämistele ja raudteevaldkonna üldisele alareguleeritusele. Seaduseelnõusnähakse ette Raudteeinspektsiooni moodustamine Raudteeameti reorganiseerimiseteel. Raudteeinspektsiooni moodustamiseks riigieelarvest täiendavaid vahendeidei vajata. Seletuskirjas märgitakse, et kuna tegevuslubade väljastamisefunktsioon, mis on olnud seni Raudteeameti kanda, tuuakse üle Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumisse, siis koondatakse Raudteeametis sellefunktsiooni täitmisega tegelevad ametnikud ning neile tehakse ettepanek asudasamu teenistusülesandeid täitma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse. Needametnikud, kes nimetatakse ametisse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse,peavad vastavalt avaliku teenistuse seadusele tagastama koondamise eest saadudhüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem ta uuestiteenistusse asus, võrreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse toodavatele ametikohtadelevastava kasutamata jääva osa (palgafond, muud kulud) annab Raudteeamet omaeelarvest üle Vabariigi Valitsuse reservfondi, kust Majandus- jaKommunikatsiooniministeerium taotleb selle enda eelarvesse. Raudteeintsidentideja õnnetuste uurimiseks nähakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilennuõnnetuste uurimise osakonna koosseisus ette üks ametikoht, milleligikaudsed kulud oleksid suuruses
195 000 krooni aastas. Kuna "Vabariigi Valitsuse seaduse
§ 63 muutmise seaduse" eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogukoosseisu häälteenamust, on see vormistatud eraldi seaduseelnõuna. Nimetatud eelnõusnähakse ette Raudteeameti asemel Raudteeinspektsioon. Uue raudteeseaduse eelnõukohaselt, mille alusel Raudteeametit ümber korraldama hakatakse, jäävadRaudteeinspektsioonile tehnilise järelevalvega seotud ülesanded.Tegevuslubadega seonduv tururegulaatori funktsioon ehk valdkonnajuhtimisfunktsioon läheb täies mahus üle Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumile.

27. Vabariigi Valitsuse 8. mai 2001. a määruse nr 161 "Volituste andmine "Loomatauditõrjeseadusest" ja "Loomakaitseseadusest" tulenevate õigusaktide kehtestamiseks" muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Jaanus Marrandi
Tüüp: määruse eelnõu
Muudetakse määruse sõnastust.

28. Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määruse nr36 "Valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavateriigiasutuste ülalpidamiskulude jaotus 2002. aastal" muutmine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: määruse eelnõu
Justiitsministeerium taotles muudatuse tegemist Prokuratuuri 2002. aastaülalpidamiskuludes, vähendades töötasu ja sotsiaalmaksu ning suurendadesvastavalt majandamiskulusid. Seoses karistusseadustiku vastuvõtmisega ningeeloleva kriminaalmenetluse reformiga on Prokuratuurile lisandunud täiendavadülesanded. Prokurör nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Seletuskirjakohaselt ebaõnnestus esimene konkurss. Uute konkursside alusel täidetioktoobris 9 abiprokuröri ametikohta ja detsembris täidetakse veel 10. Kunaprokuröride ametikohad täideti aasta lõpukuudel, siis sai võimalikuks vähendadaProkuratuuri töötasu 375 900 krooni ja sotsiaalmaksu 124 100 krooni võrra. EnamikProkuratuuri hooneid on antud Riigi Kinnisvara AS valdusesse, üle andmata onveel Ida-Viru prokuratuuri hoone, mis vajab kapitaalremonti. Et ruumidremondiks vabastada, peab Ida-Viru prokuratuur kolima ajutistesse ruumidesse.Täiendavad kolimiskulud ja rendimaksed kaetakse vahenditest, mis vabanevadtöötasu ja sotsiaalmaksu vähendamise arvelt.

29. Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 2001. a määruse nr322 "Hüvitusfondi lõpetamise kord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: määruse eelnõu
Kuna enamus Rahvusarhiivile üleandmisele kuuluvatest dokumentidest onHüvitusfondil tööks tarvis kuni lõpetamise päevani, on vaja muuta vastavatmäärust.
Eesmärgiga tagada dokumentide korrektne üleandmine, teeb Rahandusministeeriumettepaneku sõnastada määrus nii, et juhatuse liikmetel säiliks vastavadkohustused ja ka õigus vajalike toimingute läbiviimiseks. Määruse kohaselt eivõi Vabariigi Valitsuse korralduses kehtestatav Hüvitusfondi vara või rahaüleandmise tähtaeg olla lühem kui 30 päeva pärast korralduse jõustumist. Kunaseletuskirja kohaselt on 20. novembri 2002. a seisuga kõik fondi obligatsioonidlunastatud ja teised kohustused ei oma enam nii olulist tähendust, siis onnimetatud tähtaja nõue osutunud otsuste tegemisel takistavaks asjaoluks.Rahandusministeerium teeb ettepaneku lühendada seda tähtaega 10 päevale.

30. Hüvitusfondi vara üleandmine
1) Hüvitusfondi vara üleandmine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Rahandusministeerium esitab korralduse eelnõu Rahandusministeeriumile kuiriigivara valitsejale hiljemalt 30. detsembril 2002. a. deposiidilepingulpõhineva nõude summas 835 000 000 krooni ASi Hansapank vastu üleandmiseks.
Hüvitusfondi likvideerimismenetlus algas 21. novembril 2002. a ning peabolema lõpule viidud kuue kuu jooksul nimetatud päevast arvates. Hüvitusfond onplaneerinud oma tegevuse selliselt, et likvideerimismenetluse jooksul 21.novembrist kuni 2003. aasta 21. maini ei tehta enam olulisi majandustegevustpuudutavaid otsuseid, vaid tegeldakse varade üle andmise ettevalmistamisega jatehakse sellega seotud tehinguid. 2002. aasta riigieelarve seaduses onkavandatud omanikutulu laekumine 835 miljoni krooni ulatuses. Seletuskirjakohaselt on Hüvitusfond oma senises tegevuses arvestanud 2002. ariigieelarvesse 835 miljoni krooni ulatuses vabade vahendite üleandmisegaselliselt, et fondile jäävad piisavad vahendid oma kohustuste täitmiseks. Seegaon vajalik nimetatud vahendite üleandmine selle aasta jooksul.

2) Hüvitusfondi vara üleandmine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Hüvitusfondi likvideerimismenetlus algas 21. novembril 2002. a ning peab olemalõpule viidud kuue kuu jooksul nimetatud päevast arvates. Rahandusministeeriumteeb valitsusele ettepaneku, mille kohaselt Hüvitusfond annab Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumile hiljemalt 27. märtsiks 2003. a üledeposiidilepingutel põhinevad 20 miljoni krooni ning 25 miljoni krooni ulatusesnõuded AS Hansapank vastu. Hüvitusfondile jääb nõude aluseks olevatesdeposiidilepingutes sätestatud õigus panga poolt kuni nõude üleandmiseniarvestatud intressile.


 



 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-