Valitsuse 10.6 istungi kommenteeritud päevakord

09.06.2021 | 17:42

Istung algab Stenbocki majas kell 10. Kell 12 algav pressikonverents toimub Stenbocki maja pressikonverentsi ruumis. Plaani järgi osalevad pressikonverentsil peaminister Kaja Kallase kõrval tervise- ja tööminister Tanel Kiik, kaitseminister Kalle Laanet ja siseminister Kristian Jaani.
    • Jaga

1. Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/520 Eesti õigusesse ülevõtmiseks. Direktiivi 2019/520 põhieesmärk on muuta teemaksude tasumine Euroopa Liidu siseselt mugavamaks, sealjuures kehtestatakse piiriülese teabevahetuse regulatsioon teemaksude tasumata jätmise korral.

Vaatamata asjaolule, et Eestis teekasutustasu automaatse tuvastuse kaudu ei koguta, tuleb direktiiv üle võtta minimaalses kohustuslikus ulatuses, see tähendab osas, mis tuleneb Euroopa elektroonilise teemaksu kogumise teenuse (EETS) osutajate õigusest registreerida oma tegevus igas EL liikmesriigis. Seetõttu peab iga liikmeriik kooskõlas direktiiviga nägema ette nõuded kasutatavatele tehnoloogiatele ja seadmestikule ning sätestama nii teenuse osutajate kui ka kasutajate õigused ja kohustused.

 

2. Ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt viiakse ravimiseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktidega, millega nähakse ette reeglid tervishoius kasutatavate ravimite kliiniliste uuringute, veterinaarravimite kliiniliste uuringute ning haiglaerandi ravimi kohta.

Eelnõu kohaselt nähakse ette võimalus valmistada ja kasutada haiglas erandkorras uudseid ravimeid ning kehtestatakse nõuded, et tagada ravimite kvaliteet, ohutus ning ravi jälgimine. Selliseid uudseid ravimeid saab valmistada ja kasutada üksnes Eestis eriarsti individuaalse tellimuse alusel ja tema kutsealasel vastutusel konkreetse patsiendi raviks haiglas. Tegemist on Euroopa Liidus uudseteks ravimiteks nimetatud ravimitega, mis jagatakse geeniteraapia, somaatilise rakuteraapia ja koetehnoloogia ravimiteks ning mis pakuvad patsientidele uusi ravimeetodeid teatud liiki haiguste ja väärtalitluste raviks. Haiglaerandi ravimi kasutamisest saadud andmete põhjal on hiljem võimalik alustada ravimiga kliinilisi uuringuid ning seejärel jõuda ka müügiloa taotlemiseni. Haiglaerandi regulatsioon lubab planeerida konkreetseid arengusuundi ja koostöövõimalusi Eesti ülikoolide, biotehnoloogia ettevõtete ja haiglate vahel.

Eelnõu kohaselt lihtsustub kliiniliste uuringutele loa taotlemise protsess. Eeskätt siis, kui taotleja soovib uuringut läbi viia paljudes ELi liikmesriikides. Sel juhul suhtleb taotleja kogu protsessi vältel ühe liikmesriigi ravimiametiga, kes kogu protsessi ja infovahetust taotleja ning teiste liikmesriikide vahel ELis koordineerib ning kes koostab ka uuringutaotluse teadusliku hindamisearuande. Kliinilise uuringu loa taotlemine toimub edaspidi ühe taotluse alusel kõikides soovitud liikmesriikides ühtse loa taotlemise toimiku abil kliiniliste uuringute portaali vahendusel ja paberivabalt. Samuti tasub sponsor edaspidi kliinilise uuringu taotlemisel ühes liikmesriigis ühekordse tasu. Praegu tasub sponsor Eestis kolm erinevat tasu: tasu ravimiametile, eetikakomiteele ja riigilõivu. Kliinilise uuringu taotlust hindavad liikmesriigid ühiselt ning koostatakse üks ühine lõppotsus. Kliinilise uuringu lõpptulemused on ühises andmebaasis ja avalikud ning seetõttu saab rohkem teavet avalikuks. Avalikuks saab uuringu hinnangu kokkuvõte, uuringu- ja inspektsiooni tulemused.

Kehtestatakse ka nõuded nende ravimite kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks, mida uuringus osalejatele kliinilise uuringu käigus manustatakse. Erilist tähelepanu pööratakse patsiendiõiguste ja -ohutuse kõrgetasemelise kaitsele.

Seadus oli kavandatud jõustuma kuue kuu möödumisel ajast, millal Euroopa Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas teate selle kohta, et EL-i kliiniliste uuringute portaal ja EL-i andmebaas on saavutanud täieliku toimivuse, eeldatavalt juhtub see juulis 2021. Veterinaarravimite kliiniliste uuringute osas on seaduse muudatused plaanitud jõustuma 2022. aasta 28. jaanuaril ning haiglaerandi regulatsiooni puudutavad sätted jõustuvad üldises korras.

 

3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE) kohta
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon eesmärgiga välistada Eesti kodakondsuse andmine või taastamine inimestele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ja kelle karistatus on kustunud.

Justiitsministeerium ja siseministeerium teevad valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Justiitsministeerium nendib, et kodakondsuse andmisest keeldumine ei ole karistus kunagi toime pandud õigusrikkumiste eest, vaid haldusõiguslik ohutõrje meede. See ei tohiks tugineda pelgalt süüteos süüdimõistmistele. Justiitsministeerium toetab tänast lahendust, mille järgi üldiselt kriminaalkorras karistatud inimestele kodakondsust ei anta, kuid valitsus saab seda erandina kaaluda.

 

2) Arvamuse andmine Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE) kohta
Esitaja: kultuuriminister Anneli Ott
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits sooviga muuta rahvusringhäälingu nõukogusse asjatundjatest liikmete nimetamise korda.

Eelnõu kohaselt kuulub rahvusringhäälingu nõukogusse igast Riigikogu fraktsioonist kultuurikomisjoni ettepanekul üks Riigikogu liige ja neli rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjast nõukogu liiget, kelle nimetavad Rektorite Nõukogu, Ajakirjanike Liit, Tööandjate Keskliit ja Advokatuur.

Kehtiva seaduse kohaselt nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul Rahvusringhäälingu nõukokku ühe esindaja igast riigikogu fraktsioonist riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.

Eelnõuga täpsustatakse rahvusringhäälingu nõukogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise, Riigikogu poolt tagasikutsumise, alust. Eelnõu järgi võib nõukogu liikme nimetaja enda nimetatud nõukogu liikme põhjendatud juhul tagasi kutsuda. Kehtiva seaduse kohaselt nõukogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt tema tagasiastumisel, Riigikogu poolt tagasikutsumisel, tema lahkumisel või väljaarvamisel Riigikogu fraktsioonist või muul seadusest tuleneval alusel.

Kultuuriministeeriumi hinnangul on eelnõus käsitletav temaatika oluline ning vajab sisulist ja laiemat arutelu, mis eeldab laiapõhjalisi kohtumisi kõigi asjaosaliste ja huvirühmadega. Sellest lähtudes teeb kultuuriministeerium valitsusele ettepaneku eelnõu praeguses etapis mitte toetada.

 

4. Volituse andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Määruse eelnõu

Keskkonnaministrile antakse volitus kehtestada aadressiandmete süsteem ja tunnistatakse kehtetuks valitsuse kehtestatud määrus. Keskkonnaministeerium vastutab aadressiandmete valdkonna eest ning maa-ametil on olemas asjaomane kompetents aadressiandmete süsteemi määruse täitmise koordineerimise ja kontrolli üle.

Aadressiandmete süsteem on organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik, mis tagab aadressiobjektide ühese identifitseerimise nii nende asukohas kui ka eri andmekogudes ning koha-aadresside määramise ja aadressiandmete töötlemise ühtse korralduse.

Määrus on planeeritud jõustuma 1. juulil, et tagada valitsuse ja keskkonnaministri määruste samal ajal jõustumine.

 

5. Uueveski maastikukaitseala kaitse alt väljaarvamine
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Määruse eelnõu

Kaitse alt arvatakse välja Viljandis uuendamata kaitsekorraga maastikukaitseala, kuna alal ei ole looduskaitselist väärtust, mida riikliku kaitsealana oleks otstarbekas kaitsta.

Kaitseala moodustati 1990 ja uuendati 1992. aastal, kaitseala pindala on ca 15,5 hektarit, millest 2,2 hektarit on eramaa ja 13,3 hektarit munitsipaalmaa. Vastavalt looduskaitseseadusele jäävad enne looduskaitseseaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord kehtima kuni nimetatud seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni.

 

6. Vabariigi Valitsuse 27. mai 2021. a määruse nr 52 "Vabariigi Valitsuse sanktsiooni (lennukeeld) kehtestamine seoses olukorraga Valgevenes" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Määruse eelnõu

Kuna 4. juunist hakkasid Valgevene suhtes kehtima Euroopa Liidu nõukogu poolt kehtestatud sanktsioonid, muutub Eestis Valgevene jaoks lennukeelu kohaldamise õiguslik alus ja valitsus tunnistab Eesti lennukeelu kehtetuks. See tähendab, et EL nõukogu kehtestatud sanktsioonide alusel ei tohi Valgevene lennuettevõtjad kogu ELi, sealhulgas Eesti, territooriumil maanduda, sealt õhku tõusta ja ELi õhuruumist üle lennata. Seetõttu ei ole Eesti valitsuse eraldi sanktsioon enam vajalik.

Lennukeeldu puudutavad sanktsioonid kehtestati seoses Ryanairi reisilennuki Valgevene poolt jõuga ümbersuunamisega Minski 23. mail. Valgevene sõjalennuki MIG-29 osalusel ja pommiähvarduse ettekäändel sunniti maanduma reisilennuk, mis oli teel Ateenast Vilniusse. Lennuki pardal oli üle 100 reisija 17 riigist, sealhulgas EL liikmesriikidest. Valgevene ametivõimud pidasid kinni lennul viibinud Valgevenest pärit sõltumatu ajakirjaniku, Telegrami-kanali NEXTA kaaslooja Raman Pratasevitši koos kaaslasega.

EL-i riigipead ja valitsusjuhid mõistsid karmilt hukka Valgevene võimude tegevuse ja nõudsid kinnipeetute viivitamatut vabastamist. Lisaks lennukeelule leppisid EL liidrid ülemkogul kokku, et EL valmistab kiiresti ette ja kehtestab lisasanktsioonid Valgevene ametiisikutele ning režiimiga tihedalt seotud ettevõtetele ja töötab välja majandussanktsioonid. Kõnealune sanktsioon lennukeelu kohaldamiseks on osa sellest paketist.

Loe lisaks: https://valitsus.ee/uudised/kallas-ulemkogul-el-annab-lisasanktsioonide-ja-lennupiirangutega-valgevenele-joulise    

 

7. Nõusolek Haridus- ja Teadusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Järva vallale (Päinurme külas kaks korteriomandit ja kinnistut)
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusministeerium saab võõrandada Järva vallale Päinurme külas asuvad kaks Päevakeskuse korteriomandit ning Mänguväljaku ja Internaatkooli pumbamaja kinnistud, mis on praegu Nurme Kooli kasutuses. Korteriomanditel on ühiselamu, õppehoone, õlikatlamaja, tehnoruumid ja sööklaruumid ning Mänguväljaku kinnistul siseõu ning Internaadi pumbamaja kinnistul kaev.

Pärast Paide Gümnaasiumi hoone valmimist 2021. aasta sügisel viiakse Nurme Kooli õppetegevus täielikult üle Paides asuva Järvamaa Kutsehariduskeskuse ruumidesse, kus Nurme Kool osaliselt juba tegutseb. Vald vajab korteriomandeid ja Mänguväljaku kinnistut toimetuleku raskustega isikutele elamispinnaks ja eakate hooldekoduks. Internaatkooli pumbamaja kinnistut on vaja Pargi tn 8 kinnistu, millel on Eesti Trüki- ja Paberimuuseumi arhiiv, veevarustuse korrastamiseks.

8. Volitus Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamiseks
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja taristuministrit osalust valitseva ministrina volitatakse otsustama Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine 5 miljoni euro võrra summani 10 112 940 eurot uute 10-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel, tasudes selle eest sissemaksega 10 miljonit eurot.

Aktsiakapitali suurendamise eesmärk on kindlustada äriühingu majandustegevus ja vajalikud käibevahendid COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku ja ebaharilikult pikalt kestva negatiivse seisu tõttu lennundussektoris.

Kavandatav investeering võimaldab jätkata piiriülese koostööprogrammiga FINEST koostöös Soome ettevõtte Fintraffic Air Navigation Services, teha arendusi irdtorni projekti realiseerimiseks ja lennuliiklusteenuse digitaliseerimiseks 2023. aasta lõpuks Eesti neljal regionaalsel lennuväljal Kuressaares, Kärdlas, Pärnus ja Tartus. Samuti saab investeeringu toel arendada mehitamata lennuliikluse süsteemi nii tehnoloogia kui taristu kasutamise võimaldamiseks ning samuti lennuliiklusjuhtimise taristusse ja IT-süsteemidesse. Investeering on riigile kui omanikule omakapitali kaasamise tulemusel kasulik ning võimaldab tulevikus teenida täiendavat omanikutulu.

 

9. Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2014. a korralduse nr 132 "Eesti kodakondsuse andmine" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku tunnistada kehtetuks korraldus, millega otsustati anda Eesti kodakondsus isikule tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Menetluse käigus tuvastati, et isik kasutas Eesti kodakondsuse taotlemisel pettust ja ei ole loobunud oma senisest kodakondsusest.

 

10. Vabariigi Valitsuse 2. jaanuari 2014. a korralduse nr 9 "Eesti kodakondsuse andmine" punkti 1 alapunkti 15 kehtetuks tunnistamine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku tunnistada kehtetuks otsus, millega anti Eesti kodakondsus inimesele tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Menetluse käigus tuvastati, et taotleja kasutas Eesti kodakondsuse saamiseks pettust ja pole loobunud oma senisest kodakondsusest.

 

11. Vabariigi Valitsuse 13. juuni 2014. a korralduse nr 265 "Eesti kodakondsuse andmine" punkti 1 alapunkti 1 kehtetuks tunnistamine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku tunnistada kehtetuks otsus, millega anti Eesti kodakondsus inimesele tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Isik ei ole esitanud tõendit senisest kodakondsusest vabastamise kohta. Samuti tuvastati, et inimese pettus Eesti kodakondsuse taotlemisel oli tahtlik ja eesmärgipärane, et saada täiendavaid õigusi, täitmata samas omapoolseid kohustusi.

 

12. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõud

1) Eesti kodakondsuse andmine (41 isikut)

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 41 isikule.

2) Eesti kodakondsuse andmine (28 isikut)

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 28 inimesele. Neist üks on praegu Liibanoni, kuus Ukraina ja 21 Venemaa kodanikud. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.

 

13. Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud inimesele taastatakse kodakondsus. Kuna isik oli taotluse esitamise ajal alaealine, ei pea ta loobuma Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

 

14. COVID-19 puhangust tingitud erakorralise kahjuhüvitise tagamine Eestis aset leidva kultuurisündmuse ja konverentsi korraldajale
Esitaja: kultuuriminister Anneli Ott
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kultuuriministri määrusega kehtestatakse COVID-19 puhangust tingitud erakorralise kahjuhüvitise tagamise tingimused Eestis aset leidva kultuurisündmuse või konverentsi korraldajale, kes on kannatanud oma tegevuses kahju COVID-19 piirangute tõttu.

Määruse rakendamise eest vastutab kultuuriministeerium.

 

15. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

 

16. Eesti seisukohad 14. juunil 2021. aastal Brüsselis toimuval Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) kohtumisel
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister tutvustab valitsusele Eesti seisukohti 14. juunil Brüsselis toimuval Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) kohtumisel.

 

17. Eesti seisukoht Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta (liikmesriikide konkurentsiasutuste volitusi käsitleva direktiivi mitteõigeaegne ülevõtmine)
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eesti sai 19. märtsil 2021 Euroopa Komisjonilt ametliku kirja rikkumismenetluses nr 2021/0112, milles komisjon heidab Eestile ette liikmesriikide konkurentsiasutuste volitusi laiendava direktiivi mitteõigeaegset ülevõtmist. Direktiivi (EL) 2019/1 ülevõtmise tähtpäev oli 4. veebruaril 2021.

Eesti nõustub komisjoni etteheitega. Direktiivi ülevõtmiseks asus justiitsministeerium koostama konkurentsiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis esitatakse eeldatavasti riigisisesele kooskõlastamisele juulis 2021.

 

18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad 14. juuni 2021. a Euroopa Liidu arenguministrite mitteametlikul videokonverentsil

Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

14. juunil toimub virtuaalselt Euroopa Liidu arenguministrite mitteametlik videokohtumine, kus aruteluteemadeks siirderiikide areng ja Euroopa Liidu koostöö keskmise sissetulekuga riikidega ning inimareng ja tervishoid, seal hulgas vaktsiinide jagamine. Eesti toetab Euroopa Liidu koostööd keskmise sissetulekuga riikidega ning enamus Eesti kahepoolsest arengukoostöö rahastusest on suunatud projektidele just selles riikide kategoorias, näiteks Ukraina, Gruusia, Moldova ja Valgevene.

Inimarengu osas oodatakse ministritelt suuniseid, kuidas viia ellu inimarengu teemalisi nõukogu järeldusi, eriti tervishoiu osas. Olulisel kohal on ka vaktsiinide jagamine ning vaktsiinide kättesaadavus ja õiglane jaotus, sest EL partnerriikides on vaktsiiniga kaetavus jätkuvalt madal. Eesti peab oluliseks inimarengu, seal hulgas tervishoiu toetamist Euroopa Liidu arengukoostöö vahenditest, samuti toetab Eesti vaktsiinide õiglast jaotust kui olulist osa globaalses võitluses Covid-19 pandeemia vastu.

 

2) Eesti seisukohad eurorühma 17. juuni 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 18. juuni 2021. a istungil
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Rahandusminister esitab seisukohad eurorühma 17. juuni kohtumiseks ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 18. juuni istungiks.

Muu hulgas tunnustab Eesti Eurorühma kohtumisel Kreeka samme 2018. aastal võetud reformikohustuste täitmisel ja nõustub Euroopa Komisjoni hinnanguga, et tingimused võlaleevendusmeetmete võimaldamiseks Kreekale on rahuldavalt täidetud.

Pangandusliidu arutelu juures toetab Eesti pangandusliidu väljaarendamisel eurorühma esimehe esitatud lühema aja kava. Järjepidev riskide vähendamine pangandussektoris peab jätkuma ning lahendused peavad tagama maksumaksja ja hoiustajate kaitse.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus