Valitsuse 11.11 istungi kommenteeritud päevakord

10.11.2021 | 17:03

Valitsuse istung algab homme kell 10. Kell 12 toimub Stenbocki maja pressiruumis valitsuse pressikonverents. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, kaitseminister Kalle Laanet ja siseminister Kristian Jaani. Koroonaviiruse leviku ohu maandamiseks palume pressikonverentsil osalejatel esitada majja saabumisel COVIDi-tõend ja pressikonverentsi väikest ruumi arvestades kanda kohapeal kaitsemaski. Auditooriumi vajadusi arvestades esinejad maske ei kanna.
    • Jaga

1. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on luua riigisisene regulatsioon Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvate majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskavas ning Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa Liidu välispiiri ülese koostöö programmides kavandatud tulemuste saavutamiseks. Samuti reguleeritakse ELi rände-, välispiiride ja siseturvalisuse valdkonna eesmärkide elluviimiseks ette nähtud välistoetuse kasutuselevõttu. Eelnõu on seotud valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu kohaselt nähakse ette rakendussüsteemi asutused ja nende määramise kord ning toetuse andmise ja kasutamise tingimuste kehtestamise volitused. Samuti reguleeritakse toetuse saamisest avalikkuse teavitamist, toetuse andmise ja kasutamise kontrollimist ja auditeerimist, projektide tulemuslikkuse jälgimist ning vaide esitamise ja menetlemise erisusi.

Eelnõu koostamisel on aluseks võetud toetuste kasutamist reguleerivad otsekohalduvad ELi määrused. Eelnõu on kavandatud nende ELi määruste rakendamisseadusena.

Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras.

2. Rahvatervishoiu seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse uus rahvatervishoiu seaduse terviktekst, mis asendab seni kehtinud rahvatervise seadust. Eelnõu on seotud valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga nähakse ette terviklik rahvatervishoiu meetmete süsteem ning ajakohastatakse ja täiendatakse ministeeriumide, nende seas sotsiaalministeeriumi valitsemisala ülesandeid rahvatervishoiu korraldamisel. Kohalike omavalitsuste ülesanded rahvatervishoiu meetmete elluviimisel sätestatakse senisest selgemalt. Eelnõuga tugevdatakse eri osapoolte rolli hinnata oma tegevuste ja otsuste mõju rahvastiku tervisele.

Eelnõuga ajakohastatakse ka koolieelsetele lasteasutustele, koolidele ja sotsiaalteenuste osutajatele kehtivaid tervisekaitse-, sealhulgas toitlustamise nõudeid. Muu hulgas suurendatakse koolidirektori rolli tervislikku toitumist soodustava keskkonna loomisel ning sätestatakse tema ülesandena kehtestada nõuded ja piirangud haridusasutuses müügiks pakutavale toidule. Eelnõuga muudetakse ka sotsiaalhoolekande seadust, et oleks üheselt arusaadav, millistele sotsiaalteenustele rahvatervishoiu seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuded kehtivad.

Samuti keelatakse eelnõu kohaselt alla 18-aastastele solaariumi- ja tätoveerimisteenuse osutamine ning ajakohastatakse teistelegi ilu- ja isikuteenustele kehtivaid nõudeid. Solaarium kuulub WHO hinnangul esimese grupi kantserogeenide hulka, mis tähendab, et selle seos vähki haigestumisega on teaduslikult tõestatud. Ka tätoveerimisega on seotud mitmed terviseohud, mis tulenevad selle käigus kasutatavatest värvainetest.

Eelnõuga muudetakse reklaamiseadust ja tarbijakaitseseadust, et laiendada terviseameti järelevalvepädevust ning anda ametile õigus ja kohustus teha inimeste tervise kaitseks järelevalvet toote või teenuse kauplemisvõtte, sealhulgas reklaami õiguspärasuse üle. Eelnõuga ajakohastatakse maksimaalseid trahvi- ja sunnirahamäärasid, et need oleksid piisavalt mõjusad.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. juulil 2023.

3. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (465 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: arvamuse andmine

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud eelnõuga soovitakse alates 2022. aastast suurendada tulumaksuseaduses sätestatud residendist füüsilise isiku igakuist maksuvaba tulu määra praeguselt 500 eurolt 654 euroni kuus ehk 2022. aastal kehtima hakkava kuupalga alammäärani. Seletuskirja kohaselt on muudatuse mõju valitsussektori eelarvepositsioonile ligikaudu -128 miljonit eurot.

Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Riigikogu menetluses on tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (469 SE), millega vabastatakse alates 2023. aastast vanaduspensioni ikka jõudnud inimeste tulu tulumaksust keskmise vanaduspensioni ulatuses (2023. aastal 654 eurot kuus). Ministeerium märgib, et toetab ka üldise maksuvaba tulu suurendamist, kuid riigieelarve praegust seisu arvestades ei ole sellise muudatuse tegemine lähiaastatel realistlik.

Valitsuse arvamus tuleb esitada 17. novembriks riigikogu rahanduskomisjonile.

4. Aruanne riigikogule Eesti osalemisest Euroopa Stabiilsusmehhanismis
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) on 2012. aastal loodud ja sama aasta oktoobris tööd alustanud euroala asutus, mille ülesanne on kriisiolukordades stabiliseerida euroala riikide ja euroala terviku majandust.

ESMi kuulus asutamise hetkel 17 euroala riiki, sealhulgas Eesti. Läti liitus 2014. ja Leedu 2015. aastal. ESMist on antud kolm toetusprogrammi: Hispaaniale, Küprosele ning Kreekale. Praeguseks on nende kõigi aktiivne osa läbi ning ollakse programmijärgse seire faasis. Riigid maksavad juba laenu tagasi või on alustamas laenu tagasimakseid.

ESMi kasutuses on järgmised toetusinstrumendid: toetuslaenud, laenud ja otsene kapitalitoetus finantsinstitutsioonide rekapitaliseerimiseks, riigivõlakirjade esmas- ja järelturu toetusostud ning ennetavad krediidiliinid.

Seoses COVID-19 kriisiga loodi 2020. aastal võimalus saada kriisilaenu tervishoiuga seotud otseste või kaudsete kulude katteks. Ükski riik ei ole seda võimalust siiski kasutanud.

ESM on 2019. ja 2020. aastal aktiivselt osalenud mehhanismi reformi ettevalmistamisel. Reformi peamisteks osadeks on ESMile pangandusliidu viimase võimaluse laenuandja ehk kaitsemehhanismi funktsiooni andmine, ennetavate krediidiliinide tingimuste kohandamine ning ESMi toetusprogrammide ettevalmistamisel ning seires osalemise täpsustamine. Nende rakendamiseks vajalikud ESMi asutamislepingu muudatused on esitatud mehhanismis osalevatele riikidele ratifitseerimiseks.

5. Valitsuse 7. novembri 2019 määruse nr 86 "Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga muudetakse senist praktikat arvestades taastuvenergia tootmiseks korraldatavate vähempakkumiste läbiviimise korda, samuti on muudatused ajendatud oktoobris vastu võetud elektrituruseaduse muudatustest.

Suurimate muudatuste hulka kuulub pakkumistähtaja pikendamine, juba olemasoleva tootmisseadmega vähempakkumises osalemise võimaldamine ning vähempakkumise läbiviija kohustus jälgida vähempakkumise võitja tootmisseadme rajamise käekäiku. Uue korra järgi korraldatava vähempakkumise alguseks plaanitakse novembri lõppu.

6. Nõusolek keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Eesti Maaülikoolile (Tartu maakonnas Kastre vallas viis kinnistut)
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek võõrandada otsustuskorras tasuta Eesti Maaülikoolile Tartu maakonnas Kastre vallas asuvad viis kinnistut metsandusliku kõrghariduse andmiseks ning teaduslikeks uurimis- ja katsetöödeks.

7. Nõusolek keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasu eest võõrandamiseks Elektrilevi OÜ-le (Tallinnas Suve tn 4 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek võõrandada Tallinnas Suve tn 4 kinnistu harilikule väärtusele vastava tasu (38 000 euro) eest Elektrilevi OÜ-le.

8. Raha eraldamine valitsuse reservist maaeluministeeriumile põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Tulenevalt valitsuskabineti 28. oktoobri 2021 nõupidamisel otsustatust, eraldatakse valitsuse reservist 5,5 miljonit eurot maaeluministeeriumile põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks.

9. Valitsuse 21. jaanuari 2016 korralduse nr 36 "Piiriesindajate määramine" muutmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: korralduse eelnõu

Alates 1. jaanuarist 2022 on nii Eesti-Läti kui ka Eesti-Vene vahelisel riigipiiril Eesti piiriesindajaks Üllar Kustala.

10. Eesti kodakondsuse andmine (7 inimest)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus seitsmele inimesele tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist neljal on praegu Venemaa, kahel Ukraina ja ühel Leedu kodakondsus.

11. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (O. D.)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust inimesele, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud. Tema karistatus on praeguseks kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

12. Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamine
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt nimetatakse Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekul Eesti Haigekassa nõukogu liikmeks Elle Pütsepp, kelle volitused kestavad 18. novembrist 2021 kuni 18. novembrini 2024. Sellega seoses lõppevad Jüri Lemberi volitused.

13. Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse Leahy abikõlbmatute üksuste kirjaliku lepingu nõude kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõuga kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse Leahy abikõlbmatute üksuste kirjaliku lepingu nõude kokkulepe. Kokkuleppe sõlmimine on eeldus Ameerika Ühendriikide poolt Eestile julgeolekuabi andmise jätkumiseks pärast 2021. aastat.

14. Eesti seisukohad Euroopa Liidu raadioseadmete direktiivi kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon on alates 2009. aastast püüdnud ühtlustada mobiiltelefonide ja muude sarnaste seadmete laadimisseadmete turgu, kuid siiani on taolised algatused olnud vabatahtlikud ega ole eesmärki täitnud. Seega tuli komisjon septembris välja õigusliku algatusega.

Eelnõuga soovitakse kehtestada ühtsed nõuded raadioseadmete (mobiiltelefonid, tahvelarvutid, digikaamerad, kõrvaklapid, kõneklapid, käeshoitavad mängukonsoolid ja kaasaskantavad kõlarid) laadimisseadmetele ja laadimise tehnoloogiatele. See aitaks tulevikus vähendada elektroonikajäätmete hulka ja muudaks tarbijate elu mugavamaks.

Eesti toetab Euroopa Komisjoni esitatud direktiivi eelnõus võetud lähenemist, millega ühtlustatakse raadioseadmete laadimisnõuded.

15. Eesti seisukohad säästlike lennukikütuste määruse (ReFuelEU Aviation) ettepaneku kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Õigusaktide paketti "Eesmärk 55" kuuluv algatus ingliskeelse lühendiga “ReFuelEU Aviation” on üks meede, mille eesmärk on tegeleda lennutranspordist pärit heite vähendamisega.

Euroopa Komisjon soovib määrusega suunata lennutranspordi kiiret üleminekut fossiilkütustelt kestlikele kütustele ja selle kaudu muuta lennureisid keskkonnasäästlikumaks. Määruse eelnõu järgi peavad kestlike lennukikütuste kasutamisele üle minema kõik ELi lennujaamades tegutsevad lennuettevõtjad. Lennukikütuste tarnijad peavad hakkama varustama kestlike kütustega ELi lennujaamasid ning lennuettevõtjaid kohustatakse enne ELi lennujaamadest väljumist tankima lennukikütust, mis on segatud kestliku lennukikütusega. Eelnõuga sätestatakse kestlike lennukikütuste minimaalne osakaal aastatel 2030–2050 ning õhusõidukite käitajatele ja kütusetarnijatele kehtestatakse aruandluskohustus.

Eesti toetab kestlike lennukikütuste kasutuselevõttu ja nende osakaalu järkjärgulist suurendamist vastavalt kestlike lennukikütuste määruse eelnõule. Oluline on saavutada kestlike lennukikütuste ühtlane kättesaadavus ja mõistlik turuhind üle Euroopa Liidu. Samuti ei tohi nõuded seada ohtu lennuohutust ega takistada igakordset tankimist mittevajavate regionaalsete regulaarlendude toimimist.

16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 15. novembri 2021 istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta

Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

15. novembril toimub Euroopa Liidu välisministrite kohtumine, kus tulevad peateemadena arutlusele olukord Valgevene-Poola piiril, olukord Sahelis ja Lääne-Balkanil. Samuti kohtuvad välisministrid 15. novembril idapartnerlusriikide välisministritega, et valmistada ette 15. detsembril toimuvat idapartnerluse tippkohtumist.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames toimuval kaitse- ja välisministrite 15. novembri ühisistungil ja kaitseministrite 16. novembri 2021 istungil
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

15. novembril toimuval Euroopa Liidu välis- ja kaitseministrite ühisistungil käsitletakse julgeolekualgatust "Strateegiline kompass", et arutada ühiselt dokumendi esimese tervikteksti üle. 16. novembril arutavad kaitseministrid eraldiseisvalt ELi sõjalisi missioone ja ELi-NATO koostööd.

3) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite 19. novembri 2021 kohtumisel
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

19. novembril toimuval Euroopa Liidu arenguministrite kohtumisel on peateemaks ELi veega seotud välistegevus Kesk-Aasia näitel. Euroopa Komisjon tõstatab ka COVID-19 vaktsiinide annetuste teema. Samuti toimub arutelu USA arengukoostöö agentuuri uue direktori osalusel ELi-USA koostöö üle arenguriikide toetamisel maailmas.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo