Valitsuse 11.11.2004 istungi kommenteeritud päevakord.

11.11.2004 | 12:43

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 11. novembril 2004. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Üve Maloverjan 6935719, Erki Peegel 693 5792


1. "Tingimisi karistatud või tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud isikule käitumiskontrolli kohaldamise Euroopa konventsiooni ratifitseerimise seaduse" eelnõu<?xml:namespace prefix = o ns = "urn:schemas-microsoft-com:office:office" />

Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland, justiitsminister Ken-Marti Vaher  

Tüüp: seaduse eelnõu  

 

Tingimisi karistatud või tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud isikule käitumiskontrolli kohaldamise Euroopa konventsiooni ratifitseerimine võimaldab süüdimõistetud isikul lahkuda konventsiooniosalise territooriumilt, kus karistus välja kuulutati või kus karistuse kohaldamine tingimisi edasi lükati, ning asuda elama teise konventsiooniosalise territooriumile selle pädeva asutuse järelevalve alla.

Konventsiooni põhimõtted eeldavad, et konventsiooniosalised aitavad üksteisel korraldada süüdimõistetute sotsiaalset rehabiliteerimist, et kergendada nende tagasipöördumist ühiskonda. Tingimisi karistatud isiku viibimine talle omaseks saanud keskkonnas peaks pärssima isiku soovi uusi kuritegusid toime panna.

Ratifitseerimine võib tuua kaasa täiendavaid rahalisi kohustusi, mille suurust pole võimalik konkreetselt määratleda. Justiitsministeeriumi kui rahvusvahelise õigusabialase suhtlemise keskasutuse eelarvesse on vastavad vahendid arvestatud. Kuna konventsiooni alla kuuluvad isikud on vabaduses viibivad süüdimõistetud, ei nõua nende üleviimine teise riigi territooriumile valvemeeskonna kaasamist ning seega toimub konventsiooniga seotud kulutuste hüvitamine isikute endi poolt.

Tingimisi karistatud või tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud isikule käitumiskontrolli kohaldamise Euroopa konventsioon avati allakirjastamiseks 30. novembril 1964. a ja see jõustus 22. augustil 1975. Hetkel on konventsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud 17 riiki. Eesti Vabariik kirjutas konventsioonile alla 19. juulil 2001. a.

 

Eelnõuga on võimalik tutvuda: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_ELEHT=58076&did=58068&kkring=58076&ver=&nr=1

 

2. "Riigi Teataja seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse" eelnõu  

Esitaja: riigisekretär Heiki Loot

Tüüp: seaduse eelnõu    

 

Riigi Teataja seaduse muudatustega täpsustatakse õigusaktide avaldamise korraldust, levitamist, elektroonilise Riigi Teataja pidamist ning ametlikes teadaannetes vigade parandamise korda. Riigilõivuseaduse muudatusega sätestatakse riigiasutuse vabastamine riigilõivust ametlike teadaannete esitamisel.

Eelnõus sätestatud olulisemad muudatused on järgmised:

 

1)       sätestatakse, et eestikeelsed Euroopa Liidu õigusaktid ja ELi lepingutel põhinevad välislepingud avaldatakse ELi Teatajas ja ELi elektroonilistes andmebaasides;

2)       Riigi Teatajas avaldatakse vaid valitsuse üldkorraldused, mitte individualiseeritud adressaadiga korraldused, mis tehakse isikule vahetult teatavaks;

3)       õigusakti või muud dokumenti võib tehnilistel põhjustel või suure mahu tõttu riigisekretäri otsusel avaldada tervikuna vaid elektroonilises Riigi Teatajas;

4)       lühendatakse elektroonilisse Riigi Teatajasse terviktekstide esitamise tähtaega - see avaldatakse üheaegselt muutuva õigusakti avaldamisega;

5)       sätestatakse, et kui Riigi Teatajas on avaldatud õigusakti kõiki muudatusi arvestav terviktekst, viidatakse ainult algteksti ja viimase muudatuse avaldamisele;

6)       õigusaktide võõrkeeltesse tõlkimine läheb täielikult üle Riigikantselei haldusalast justiitsministeeriumi valitsemisalasse;

7)       tulenevalt infotehnoloogiliste vahendite suuremast levikust jätkub Riigi Teataja tasuta eksemplaride jagamine paberkandjal raamatukogudele vaid 1. jaanuarini 2006. a. 


Seaduse rakendumisel paraneb eeldatavalt õigusaktide kättesaadavus ja avaldamiskorraldus muutub ökonoomsemaks. Tarbijate võimalused kehtiva õigusega tutvumiseks paranevad ning ametnike töö lihtsustub.


Seaduse rakendamisel on seletuskirja kohaselt võimalik hoida kokku riigieelarve vahendeid tulenevalt infotehnoloogiliste vahendite kasutamisest. Kokkuhoid tuleneb peamiselt Riigi Teataja tasuta eksemplaride trükkimiseks vajalike vahendite vähenemisest, mis on võimalik suunata elektroonilise Riigi Teataja teenuse arendamisele.

 

Õigusaktide elektroonilisele avaldamiseks esitamisele ülemineku negatiivse mõju vältimiseks antakse seaduse jõustumisest üleminekuaeg, mille jooksul koordineeritakse ja juhendatakse akte esitavaid asutusi ja ametnikke. Enne vastavate muudatuste jõustumist on Riigikantseleil kavas läbi viia koolitused elektroonilise Riigi Teataja kasutamisest omavalitsuste ja raamatukogude töötajatele.

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Seadus jõustub eelnõu kohaselt 1. märtsil 2005. a. Eelnõuga on võimalik tutvuda:
http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_ELEHT=49919&did=49912&kkring=49919&ver=&nr=1

 

3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta  

 

3.1. Arvamuse andmine "Ühistranspordiseaduse § 15 täiendamise seaduse" eelnõu (479 SE) kohta  

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip, rahandusminister Taavi Veskimägi, regionaalminister Jaan Õunapuu  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Ühistranspordiseaduse täiendamise seaduse eelnõu on algatanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 13. oktoobril 2004. a eesmärgiga täpsustada riigipoolse toetuse andmise põhimõtet ja ulatust Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinidel.

Eelnõus sätestatakse nimetatud ühiskondlikul liiniveol nii reisija kui ka sõiduki üleveo hinna kalkuleerimise aluseks nn maanteepikenduse põhimõte, mille kohaselt reisija ja sõiduki üleveo hind ei tohiks olla suurem sama pika maanteelõigu läbimiseks tehtavatest kulutustest. See vähendaks algatajate hinnangul senise doteerimise põhimõtte jätkumisel piletitulu hinnanguliselt 25 miljonit krooni ja sõidukitele ca 15 miljonit krooni ning eeldaks riigieelarves saartega ühenduse pidamise toetuse suurendamist sama summa võrra.

Eelnõu algataja arvates vastaks laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinidel piletihinna määramine nn maanteepikenduse põhimõtte alusel võrdse kohtlemise põhimõttele ja parandaks Eesti saarte arengueeldusi, tõstaks saarte majanduse konkurentsivõimet ning vähendaks teiste regionaalpoliitiliste toetuste vajadust.

3.2. Arvamuse andmine "Okupatsioonire¾iimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse" eelnõu (480 SE) kohta  

Esitajad: justiitsminister Ken-Marti Vaher, sotsiaalminister Marko Pomerants, rahandusminister Taavi Veskimägi  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Okupatsioonire¾iimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed Mihhail Stalnuhhin, Kaarel Pürg, Eldar Efendijev, Jüri ©ehovtsov, Marika Tuus, Nelli Privalova, Mailis Reps, Helle Kalda ja Heimar Lenk 13. oktoobril 2004. a eesmärgiga laiendada seaduses ette nähtud soodustuste ja toetuste saajate ringi.

 

Muudatusega arvataks represseerituga võrdsustatud isikute ringi ka Eesti alaline elanik, kes allutati katseobjektina kiiritusele tuumapommi lõhkamisega või kes saadeti sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgede likvideerimiseks (sh T¹ernobõli).Täiendus võimaldaks algatajate hinnangul riigil toetada ja osutada abi nendele inimestele, kes on kaotanud nimetatu tõttu oma tervise ja töövõime.

3.3. Arvamuse andmine "Maamaksuseaduse muutmise seaduse" eelnõu (483 SE) kohta Esitajad: rahandusminister Taavi Veskimägi, justiitsminister Ken-Marti Vaher, keskkonnaminister Villu Reiljan, regionaalminister Jaan Õunapuu   

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu on algatanud Isamaaliidu fraktsioon 18. oktoobril 2004. a eesmärgiga heastada represseeritutele tehtud ülekohus. Eelnõu algatajate hinnangul peab see olema riikliku poliitika küsimus ega saa sõltuda ühe või teise omavalitsuse suvast.

Algatajale teadaolevalt ei ole valdav enamus Eesti omavalitsustest kehtestanud maksuvabastusi tulenevalt neile okupatsioonire¾iimide poolt represseeritud isiku seadusega antud õigusest vabastada maamaksust represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isik nimetatud seaduse mõistes tema kasutuses oleva elamumaa osas, kui isik ei saa maa kasutamisõiguse alusel rendi- või üüritulu.

 

Algatajad leidsid, et represseeritutele antud lubadused on jäänud katteta ja tegid eelnõuga ettepaneku seaduses sätestada, et represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isik seaduse mõistes on vabastatud maamaksust tema kasutuses oleva elamumaa osas, kui isik ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu.

Maksuvabastuse vormistamiseks tuleks eelnõu kohaselt esitada kohaliku omavalitsusüksuse täitevorganile taotlus, mille vormi kehtestab rahandusminister, ja maksuvabastused vormistab maksuhaldur omavalitsusüksuse täitevorgani ettepanekute alusel rahandusministri poolt kehtestatud korras. Antud maamaksuvabastustest tulenev kohalike omavalitsusüksuste eelarvetulude vähenemine hüvitataks riigieelarvest valitsuse kehtestatud korras.

3.4. Arvamuse andmine "Riigikogu kodukorra seaduse §-de 143-146 muutmise seaduse" eelnõu (484 SE) kohta  
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu on algatanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 18. oktoobril 2004. a eesmärgiga muuta seni kehtivat infotunni läbiviimise korda operatiivsemaks.

Eelnõu algatajate arvates ei anna kehtiv infotunni läbiviimise kord, kus kolme kuu jooksul peavad infotunnis osalema kõik ministrid ja aeg on piiratud, Riigikogu liikmetele võimalust reageerida avalikku huvi pakkuvatele küsimustele piisava kiirusega.

 

Näiteks tõid algatajad Riigikogu eelmise koosseisu ajal Pärnus toimunud metanoolitragöödia, mille ajal valitsuse liikmed andsid selles küsimuses valijatele aru põhiliselt ajakirjanduse vahendusel, mitte aga Riigikogu kodukorra seaduses sätestatud aruandluse vormis, sest nii sotsiaalminister kui siseminister olid vahetult enne seda juhtumit infotunnis esinenud ning kehtiv seadus kohustas Riigikogu liikmete ette tulema teisi valitsusliikmeid. Juhtumit käsitleti infotunnis alles kuu aega hiljem. Samuti ei saanud Riigikogu küllaldase kiirusega reageerida Saaremaa ja Hiiumaa ning mandri vahelise parvlaevaühenduse temaatikale.

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleksid infotunnis arutusele ennekõike need küsimused, mis avalikkust tegelikult huvitavad. Eelnõus pakutav kord vastab paremini neile eesmärkidele, mida seadusandja infotunni Riigikogu päevakorda lisades silmas pidas, suurendades seaduse vastuvõtmisel parlamendi võimalusi arutada kiiresti avalikku huvi pälvivaid küsimusi ja valitsuse võimalusi anda aru parlamendile.

4. Volituse andmine "Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusest" tuleneva õigusakti kehtestamiseks  

Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo  

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Määrusega volitatakse põllumajandusministrit kehtestama oma määrusega töödeldud põllumajandustoodete 8-kohalisele KN koodile 4-kohaline lisakood. Lisakoode ei ole Euroopa Liit töödeldud toodetele kehtestanud, kuid liikmesriikidele on see võimalus jäetud ja mitmed riigid (sealhulgas Taani ja Rootsi) on seda kasutanud.

4-kohalise lisakoodi kehtestamine on tingitud vajadusest lihtsustada eksporditoetuse taotlemise ja maksmise süsteemi. Seletuskirja kohaselt koodide muutumise korral on võimalik õigusaktidesse kiiremini sisse viia vajalikud muudatused.

 

5. Osoonikihti kahandavatele ainetele esitatavad nõuded  

Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan  

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Eelnõuga täpsustatakse Eestis kohaldatavaid osoonikihti kahandavate ainete (OKA-d) kasutamise, kogumise, taasväärtustamise, sügavpuhastamise, hävitamise, sisse- ja väljaveo, tollikontrolli, lekkekontrolli ning aruandlusnõuete täitmise protseduure. OKA-sid sisse tuua või välja viia soovivad ettevõtjad ning edasimüüjad peavad tegutsema Euroopa Liidu Teatajas igal aastal ilmuvate vastavasisuliste teadaannete kohaselt.

 

Määratakse tolli kohustused OKA-de piiriüleste vedude kontrollimisel ning tolliformaalsused osoonikihti kahandavate ainete sisse- ja väljaveol ning samuti aruandekohustus. Kehtestatakse alus OKA-de kogumiseks, taasväärtustamiseks, sügavpuhastamiseks või hävitamiseks, samuti nõuded OKA-de käitlemiseks vanade külmikute ning kliima- ja külmutusseadmetega varustatud mootorsõidukite romude lammutamisel.

Sätestatakse lekkekontrolli kohustus, sagedus, kontrolli tulemuste hoolderaamatusse registreerimise nõue ning lekkekontrolli teostavatele ettevõtetele esitatavad nõuded, samuti
aruannete esitamise kord OKA-sid sisaldavate süsteemide omanikele ja teistele asutustele ning määratakse järelevalveasutused.

Määruse kehtestamisel areneb edasi osoonikihti kahandavate ainete kokku kogumise, taasväärtustamise ja hävitamise süsteem, paraneb ülevaade osoonkihti kahandavate ainete kasutamisest Eestis, mis võimaldab tõhustada järelevalvet ning esitada vajalikke aruandeid ka Euroopa Komisjonile.

Maksu- ja tolliameti tegevust reguleerivad sätted parandavad kontrolli osoonikihti kahandavate ainete ebaseadusliku ülepiiriveo üle.

 

6. Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a korralduse nr 592-k "Eesti Maavarade Komisjoni koosseisu kinnitamine" muutmine  

Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Eelnõuga arvatakse Eesti Maavarade Komisjoni koosseisust välja Airi Andresson seoses tema teenistussuhte lõppemisega keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juristi ametikohal. Uueks komisjoni liikmeks nimetatakse keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Annemari Vene.

 

7. Vabariigi Valitsuse 5. aprilli 2002. a korralduse nr 231-k "Julgestuspolitsei poolt julgestatavad isikud ning valvatavad ja kaitstavad objektid" muutmine  

Esitaja: siseminister Margus Leivo  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Eelnõuga muudetakse julgestuspolitsei poolt valvatavate objektide nimekirja, kustutades sealt järgmised politseihooned, mis enam valvet ja kaitset ei vaja:
. Keskkriminaalpolitsei ruumid - Tallinn, Lai 46;
. Politseiameti haldushoone - Tallinn, Lasnamäe 2;
. Politseiameti haldushoone - Tallinn, Suur-Patarei 13;
. Politseiameti laod - Tallinn, Rahumäe tee 6.

Valvatavate ja kaitstavate objektide nimekirja lisatakse Madalmaade Kuningriigi Suursaatkond ja Iirimaa Suursaatkond, samuti Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) esindus Eestis. Seoses politseiameti kolimisega uutesse ruumidesse muudetakse ka nimekirja punktis 21 toodud aadress. Vajalikud rahalised kulutused objektide elektrooniliseks valveks kaetakse julgestuspolitsei eelarvest.

 

8. Riigivara valitseja määramine  

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip

Tüüp: korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt määratakse majandus-ja kommunikatsiooniministeerium Eesti-Vene ajutisest kontrolljoonest Eesti poolele jäänud, Narvas Kulgu tammi 1 asuva rajatise - Narva veehoidla tammi muldkeha ja osa betoontammist - valitsejaks.

Narva veehoidla tammi Eesti-Vene ajutisest kontrolljoonest Eesti poolele jäänud rajatis on Eesti energeetikale väga oluline. Nimetatud rajatise olemasolule on üles ehitatud Eesti Elektrijaama ja Balti Elektrijaama varustamine jahutusveega.

Pärast korralduse vastuvõtmist saab majandus-ja kommunikatsiooniministeerium nimetatud riigivara arvele võtta riigivara registris ja kanda rajatise teenindamiseks vajaliku maa (ligikaudu 7,5 ha) maakatastrisse.

 

9. Eesti kodakondsuse andmine  

Esitaja: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Dokumentidele kehtib juurdepääsupiirang kuni otsuse vastuvõtmiseni. 

 

10. "Audiitortegevuse seaduse" eelnõu (118 SE II) Riigikogu menetlusest tagasivõtmine  

Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Rahandusminister teeb ettepaneku võtta Riigikogu menetlusest tagasi valitsuse poolt 17. septembril 2003. a algatatud audiitortegevuse seaduse eelnõu, kuna menetluse käigus on lisandunud suur hulk muudatusettepanekuid finantsinspektsiooni, audiitorkogu jt poolt seoses Euroopa Liidu tasandi õigusliku regulatsiooniga ja selles kavandatavate muudatustega audiitortegevuse valdkonnas.

Euroopa Komisjon on algatanud uue auditeerimise direktiivi eelnõu, mis sisaldab täiendavaid sätteid auditi kvaliteedi, audiitorite järelevalve ja sõltumatuse ning liikmesriikide audiitorite vastastikkuse tunnustamise reguleerimiseks. Direktiiv loodetakse vastu võtta 2005. a keskpaigaks.

Tulenevalt eeltoodust on uues audiitortegevuse seaduses otstarbekas arvesse võtta uue direktiivi sätteid, mistõttu tehakse kooskõlas audiitorkogu ja Riigikogu majanduskomisjoni seisukohtadega ettepanek seaduseelnõu Riigikogu menetlusest tagasi võtta kuni direktiivi vastuvõtmiseni.  

 

11. Keskkonnaministeeriumi kantsleri ametisse nimetamine  

Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Korralduse vastuvõtmisel nimetatakse Annika Velthut keskkonnaministeeriumi kantsleriks määratud ajaks 19. novembrist 2004. a kuni 18. novembrini 2009. a. Annika Velthuti kuupalgamääraks määratakse 12 500 krooni 35. palgaastme järgi.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seadusest nimetab valitsus ministri ettepanekul kantsleri ametisse viieks aastaks, kuulates ära riigisekretäri arvamuse.

12. Maa andmine Paikuse valla munitsipaalomandisse (Tammuru külas Saue maaüksus)  

Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Paikuse valla munitsipaalomandisse Paikuse vallas Tammuru külas asuv Saue maaüksus pindalaga 15,02 ha.

Maaüksus antakse munitsipaalomandisse rajatava Põlendmaa prügila ladestusalale põhjavee kaitseks savist ekraani ehitamiseks vajaliku savi kaevandamiseks ning kogu ala rekultiveerimiseks tingimusel, et Paikuse vald kasutab maaüksust korralduses märgitud eesmärgil ega võõranda seda.

Maaüksuse sihtotstarve on 80% sihtotstarbeta maa, 15% karjääride maa ja 5% transpordimaa, maa maksustamishind 52 000 krooni. Taotletav maaüksus koosneb suures enamuses läbikaevatud ja mahajäetud endise savikarjääri maast. Kuni 1991. aastani oli karjäär Pärnu Ehitusmaterjalide Tehase kasutuses. OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt läbi viidud geoloogilise uuringu põhjal on savialal maksimaalseks võimalikuks maa-ainese koguseks 25,6 tuhat m^3.

Maa tagastamist õigustatud subjektid ei soovinud, kuna maa on põllu- ja metsamajanduslikult kasutuskõlbmatu. Maa on õigustatud subjektidele kompenseeritud. Taotletava maa kohta puuduvad maa erastamise taotlused ja taotlus maa riigi omandisse jätmiseks. Pärnu maavalitsus peab Saue maaüksuse munitsipaliseerimist vajalikuks.

 

13. "Vedelkütusevaru seaduse" eelnõu  

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip  

Tüüp: seaduse eelnõu  

 

Seaduse eelnõus on sätestatud kohustusliku vedelkütusevaru moodustamise, hoidmise ja haldamise alused. Vastavalt Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimistel võetud kohustusele on Eesti kohustatud moodustama järk-järguliselt 2010. aastaks vedelkütuse varu, mis vastab vähemalt 90 päeva keskmisele vastava kütuse summaarsele sisemaise tarbimise kogusele eelmisel kalendriaastal.

 

Vedelkütusevaru on riigi käsutuses või kontrolli all olev seadusega kindlaksmääratud naftatoodete kogus, mis moodustatakse riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks, energia ja kütuse varustamisega seotud rahvusvaheliste lepingute alusel võetud kohustuste täitmiseks ning majandustegevuse häirete vältimiseks või häirete mõju vähendamiseks naftatoodetega varustamise häirete korral.

Eelnõu kohaselt moodustab ja haldab vedelkütuse varu riigi äriühing, kes võib varu hoida ise või anda hoida vastavalt lepingule. Varu haldajal on õigus hoida delegeeritud varu s.t. õigus sõlmida leping, mille alusel teine ettevõtja võtab endale varu hoidmise kohustuse. Delegeeritud varu kogumaht ei tohi ületada 20% nõutavast varu kogusest, kuna see pole pikaajalise lepingu korral majanduslikult otstarbekas. Praktikas kasutatakse lepinguid peamiselt varu väljavahetamise ja moodustamise käigus.

Varustamisraskuste korral on valitsusel õigus kehtestada kütuse müügile ja tarbimisele piiranguid ja eelistada nende kehtestamisel ettevõtjaid, kes tagavad riigile elutähtsate valdkondade toimimise hädaolukorraks valmisoleku seaduse tähenduses, reguleerida kütusehindu ebahariliku hinnatõusu vältimiseks ning lubada haldajal varuna hoitavat kütust müüa.

Seletuskirja kohaselt on seaduse rakendamisega seotud kulud (mln krooni) aastate lõikes järgmised: 2005 - 187; 2006 - 326; 2007 - 99; 2008 - 225; 2009 - 359; 2010 -69.

 

Eelnõu kohta lähemalt:

http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=55201

 

14. Eesti kodaniku passi vormi, tehnilise kirjelduse ja passi kantavate andmete loetelu kehtestamine  

Esitaja: siseminister Margus Leivo  

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Määrusega sätestatakse Eesti kodaniku passi vorm, tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu. Määrus on ette valmistatud tulenevalt Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga. ELi Nõukogus vastu võetud 23. juuni 1981. a resolutsiooniga kehtestati Euroopa Liidu kodanike passidele ühtlustatud vorm ja kohaldamisala. Nõukogu 8. juuni 2004. a resolutsiooni kohaselt peavad 1. mail 2004. a liitunud liikmesriigid ühtset passi vormi rakendama hiljemalt 1. jaanuariks 2007. a.

Võrreldes hetkel kehtiva valituse määrusega on käesolevas eelnõus järgmised muudatused: passi kaaned on punakaslillat värvi (lähedane RAL standardile 4004) ning neile on trükitud kulla värvi Eesti Vabariigi suur riigivapp ja sõnad EUROOPA LIIT, EESTI, PASS. Passi esimesel leheküljel on esitatud sõnad Euroopa Liit, Eesti Vabariik ja pass kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide ametlikes keeltes. Lisaks on esimese lehekülje alumise ääre keskosas musta värviga trükitud passi number.

Isikuandmete lehele (lk 3) kantavate andmeväljade nimetused on numereeritud. Viiendal leheküljel esitatakse isikuandmete lehele kantavate andmeväljade nimetused kõigis Euroopa Liidu liikmesriikide ametlikes keeltes (va eesti, inglise ja prantsuse keel). Liikmesriikide keeli on veel kasutatud kuuendal leheküljel sõna "Märkused" ja 32. leheküljel passi lehekülgede arvu esitamisel. Muud tekstid on passis toodud eesti, inglise ja prantsuse keeles.


Sünnikoha kande (nt Rootsi, Kohtla-Järve vms) mõistmisega tekkinud probleemide tõttu on eelnõus täpsustatud, et sünnikoha kanne esitatakse riigi täpsusega, millele lisatakse riigi nime rahvusvaheline lühend vastavalt ISO standardile.


Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2001. a määrus Eesti kodaniku passi vormi, tehnilise kirjelduse ja passi kantavate andmete loetelu kehtestamine tunnistatakse kehtetuks. Uus määrus jõustub 1. mail 2005. a.

 

15. Meremehe teenistusraamatu vormi, tehnilise kirjelduse ja meremehe teenistusraamatusse kantavate andmete loetelu kehtestamine  

Esitaja: siseminister Margus Leivo  

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Määrusega kehtestatakse meremehe teenistusraamatu vorm, tehniline kirjeldus ja meremehe teenistusraamatusse kantavate andmete loetelu. Määruse vastuvõtmisega kasutusele võetav meremehe teenistusraamatu vorm vastab kõrgematele võltsimisvastastele nõuetele ning selle kujundus ja kasutatavad turvaelemendid tagavad võimaluse dokumendikontrolli käigus tulemuslikult avastada võimalikke võltsinguid.

Erinevalt kehtivast määrusest kasutatakse meremehe teenistusraamatu kujunduselementidena peale Eesti Vabariigi suure riigivapi veel rukkilille, suitsupääsukese ning Eesti Vabariigi maa-ala stiliseeritud kujutisi. Isiku fotokujutised kantakse rakendatavasse teenistusraamatu vormi skaneeritult ja augustatult.

Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse teenistusraamatusse kantavate andmete loetelust välja sissekanded meremehele antud kutseoskuse tunnistuse kohta, Eesti veeteede ameti poolt tehtavad sissekanded tekipoisi, kogenud tekipoisi, nooremmadruse ja madruse, motoristipraktikandi, motoristi, katlakütja või elektriku kutseoskuse kohta ning märkmed meremeeste sugulaste kohta.


Eelnõus on loetletud andmeväljadele ja masinloetavale väljale kantavad andmed. Sünnikoha kanne esitatakse riigi täpsusega, millele lisatakse riigi nime rahvusvaheline lühend vastavalt ISO standardile. Masinloetavale väljale kantakse andmed vastavalt rahvusvahelisele ICAO 9303-01 standardile. 6.-9. lehekülg on jäetud märkuste jaoks, 12.-31. leheküljele kantakse andmed raamatu kasutaja ametikohale peale- ja ametikohalt mahamunsterdamise kohta.

Valitsuse 1999. a määrus meremehe teenistusraamatu kohta tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu on kooskõlas ELi poolt 2000. a vastu võetud otsusega, mis käsitleb passide ja muude reisidokumentide turvatunnuseid. Määrus jõustub 1. juulil 2005. a.

 

16. Meresõidutunnistuse vormi, tehnilise kirjelduse ja meresõidutunnistusse kantavate andmete loetelu kehtestamine  

Esitaja: siseminister Margus Leivo  

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Määrusega kehtestatakse meresõidutunnistuse vorm, tehniline kirjeldus ja tunnistusse kantavate andmete loetelu.

Alates 1. juulist 2005. a kasutusele võetav meresõidutunnistuse vorm vastab kõrgematele võltsimisvastastele nõuetele ning selle kujundus ja kasutatavad turvaelemendid tagavad võimaluse tulemuslikult avastada võimalikke võltsinguid. Välistatakse seniste tunnistuste puudused nagu turvakile eemaldamise ja taaspaigaldamise võimalikkus, foto asendatavus, pitsatijäljendi võltsitavus, originaalkannete muudetavus.

Sätestatakse meresõidutunnistuse mõõtmed ja vorm, kaante ning lehekülgede kirjeldus. Kujunduselementidena kasutatakse Eesti Vabariigi suurt riigivappi ning rukkilille, suitsupääsukese ja Eesti Vabariigi maa-ala stiliseeritud kujutisi. Erinevalt kasutusel olevast tunnistuse vormist, millesse foto kleebitakse, kantakse rakendatavasse tunnistuse vormi isiku fotokujutised skaneeritult ja augustatult.

Võrreldes kehtiva määrusega on tunnistusse kantavate andmete loetelust välja jäetud andmed meremeeste sugulaste kohta, sünnikoha kanne esitatakse riigi täpsusega, määratlemata kodakondsusega isikule väljaantava tunnistuse kolmanda lehekülje andmeväljale "tunnistuse kasutaja kodakondsus" kantakse inglise keeles sõna "undefined", nagu ka välismaalase passis. Lehekülgede jaotus ja andmete kandmine on samasugune kui meremehe teenistusraamatus.

 

Valitsuse 1999. a määrus meresõidutunnistuse kohta tunnistatakse kehtetuks. Määrus jõustub 1. juulil 2005. a. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate poolt 17. oktoobril 2000. a vastu võetud resolutsiooniga, mis käsitleb passide ja muude reisidokumentide turvatunnuseid.

17. "Eesti Vabariigi valitsuse ning Belgia prantsuskeelse kogukonna ja Vallooni piirkonna koostöökokkuleppe" alusel moodustatava ühiskomisjoni Eesti-poolse koosseisu kinnitamine  

Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Korraldusega kinnitatakse Eesti Vabariigi valitsuse ning Belgia prantsuskeelse kogukonna ja Vallooni piirkonna koostöökokkuleppe alusel moodustatava alalise ühiskomisjoni Eesti-poolne koosseis. Kokkuleppe kohaselt tuleb komisjon kokku vähemalt kord kolme aasta jooksul vaheldumisi Vallooni piirkonnas ja/või Brüsselis ning Tallinnas.

Ühiskomisjoni koosseisu kuuluvad haridus- ja teadusministeeriumi, kultuuriministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, välisministeeriumi, Eesti Linnade Liidu, Säästva Eesti Instituudi ning Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse esindajad. Ühiskomisjoni tegevust finantseerivad asjaomased pooled.

18. Eesti seisukoht Euroopa Liidu Nõukogu 4. novembri 2004. a otsuse eelnõu (dokument nr 14096/04) suhtes, millega nimetatakse ametisse Euroopa Ühenduste Komisjoni president ja liikmed  
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Euroopa Liidu Nõukogu 4. novembri 2004. a otsuse eelnõu, millega nimetatakse ametisse Euroopa Ühenduste Komisjoni president ja liikmed.

27. oktoobril 2004. a Euroopa Parlamendis toimuma pidanud hääletus komisjoni kinnitamiseks jäeti ära, kuna komisjoni presidendikandidaat José Manuel Durão Barroso loobus komisjoni koosseisu esitamisest parlamendile heaks kiitmiseks. 4. novembril esitas Barroso Euroopa Ülemkogu istungil kinnitamiseks volinike uue, kohendatud nimekirja, kus on välja vahetatud kaks kandidaati: õiguse, vabaduse ja turvalisuse volinikukandidaat ning maksukorralduse ja tolliliidu volinikukandidaat.

Itaalia nimetas oma uueks kandidaadiks praeguse välisministri Franco Frattini, Läti valitsus otsustas esitada uueks kandidaadiks praeguse Läti voliniku Sandra Kalniete kabinetiülema Andris Piebalgsi (endine Läti haridusminister, Seimi saadik, rahandusminister, suursaadik Eestis ja hiljem Euroopa Liidu juures ning enne kabinetiülemaks siirdumist Euroopa Liidu asekantsler Läti välisministeeriumis).

Vahetatud on ka kaks portfelli: Läti uus kandidaat saab energeetika valdkonna ning Laszlo Kovacsile läheb maksukorralduse ja tolliliidu portfell. Uue komisjoni volitused algavad siis, kui nõukogu on selle liikmed ametisse nimetanud ja lõpevad 31. oktoobril 2009. aastal.

 

19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel  

 

19.1. Eesti seisukohad Euroopa Liidu hariduse, noorsoo ja kultuuri nõukogu 15. ja 16. novembri 2004. a istungil  

Esitajad: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, kultuuriminister Urmas Paet  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Ministrid esitavad valitsusele heakskiitmiseks haridus- ja teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi poolt ette valmistatud seisukohad Euroopa Liidu hariduse, noorsoo ja kultuuri nõukogu 15. ja 16. novembri 2004. a istungiks. Seisukohtadele kehtib juurdepääsupiirang kuni info avalikustamiseni valitsuse istungil.  

 

19.2. Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 19. novembri 2004. a istungil  

Esitaja: siseminister Margus Leivo  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Siseminister esitab valitsuse istungile heakskiitmiseks siseministeeriumi poolt ette valmistatud seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 19. novembri 2004. a istungiks. Seisukohtadele kehtib juurdepääsupiirang kuni läbirääkimiste lõppemiseni antud küsimustes. 

 

20. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ja määruse eelnõude suhtes

 

20.1. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu suhtes, mis käsitleb ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri (INSPIRE) loomist  

Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt nõustutakse põhimõtteliselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõuga ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri loomiseks (INSPIRE), mille eesmärgiks on soodustada ruumiandmete kättesaadavust ja ristkasutust kõikides liikmesriikides eelkõige avaliku, aga ka erasektori erinevatel tasemetel.


Ühtsed standardid tõstavad ruumiandmete kasutamise efektiivsust ja vähendavad kulusid nii riigisiseselt kui ka andmevahetusel teiste riikidega. Kaob ära vajadus ühtlustada erinevate institutsioonide poolt toodetavaid andmeid. Ülevaadet nendest saab ühest kindlast kohast, samuti lihtsustub andmete kättesaamine.

Direktiiv annab seadusliku raamistiku ruumiandmete infrastruktuuri loomiseks ja selle haldamiseks. See hõlmab vajalikke poliitilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, andmeid, tehnoloogiaid, andmevahetust ning rahalisi ja inimressursse selleks, et ruumiandmete kasutamisel oleks võimalikult vähem probleeme. Ruumiandmete all mõeldakse nii ruumiobjektide või -nähtuste ruumilist (nt asukoht, kuju) kui ka kirjeldavat poolt (tärkandmeid). Direktiivis määratakse ära ruumiandmekihid (põhilised topoandmekihid, temaatilised andmekihid) ja täpsusklassid (suure-, keskmise- ja väiksemõõtkavalised), mida sellega reguleeritakse.

INSPIRE rakendamine nõuab arvestatavaid kulutusi, mis vajavad veel täpsustamist nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil. Euroopa Komisjoni esialgsel hinnangul on kulutused INSPIRE rakendamisele suurusjärgus 85 miljonit eurot aastas kõigi 25 liikmesriigi kohta, see on umbes 1% ruumiandmetele minevatest kogukulutustest. Esialgsel hinnangul kulub Eestis algfaasis paar miljonit krooni ja järgmisel paaril aastal sajad tuhanded kroonid aastas.
Peamised kulutused on seotud riiklikul ja ka kohalikul tasandil koordineerimisega, andmete teisendamisega vastavalt standarditele, dokumenteerimisega ning üle võrgu kättesaadavaks tegemisega. Suurim ühekordne ja otsene kulu on seotud INSPIRE infoportaali käivitamisega peale direktiivi jõustumist. Edaspidi on kulutused hajutatud institutsioonide vahel, kellel lasub kohustus oma ruumiandmeid avalikustada.

 

20.2. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse keskkonnavaldkonna rahastamisinstrumendi (LIFE+) kohta eelnõu suhtes  

Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt nõustutakse põhimõtteliselt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse eelnõuga keskkonnavaldkonna rahastamisinstrumendi (LIFE+) kohta ning märgitakse, et Eestile on oluline looduskaitse valdkonna katmine LIFE+ finantsinstrumendi raames, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku ellurakendamine (laiemalt bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks vajalikud tegevused: liigikaitse, alade ja koosluste kaitse/taastamine, võõrliikidega seotud projektid).

Nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu eesmärk on keskkonna valdkonna rahastamine aastatel 2007-2013 Euroopa Liidu keskkonnapoliitika elluviimise toetamiseks (eelkõige loodusvarade säästvaks kasutamiseks ja majandamiseks).

LIFE+ on instrument keskkonnapoliitika toetamiseks, mis koondab kõik senised keskkonna rahastamisvahendid. Tegemist on avatud instrumendiga, mis keskendub neljale 6. keskkonna raamprogrammi temaatilisele prioriteedile: kliimamuutus, bioloogiline mitmekesisus, loodusvarad, keskkond ja tervis.. Raha ei ole teemade kaupa ära jagatud. LIFE+ on 2-haruline, hõlmates ühelt poolt rakendamist ja juhtimist, teisalt infot ja kommunikatsiooni.


LIFE+ rahastamisinstrumendi rakendamine ei nõua Eesti-poolseid lisakulutusi. Kulutused on seotud projektide kaasfinantseerimisega, mis on otseselt taotleja (kasusaaja) kohustus. Sellest tulenevalt ei ole LIFE+ rakendamiseks eraldi raha vaja planeer

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-