Valitsuse 11.12.2003 istungi kommenteeritud päevakord.

10.12.2003 | 00:00

Uudis

NB! Neljapäevanepressikonverents on kell 13.00, mitte kell 12.00 nagu tavaliselt!

 

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 11. detsembril 2003. aastal

Palumearvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millelevõib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Hanna Hinrikus693 5792, Tex Vertmann 693 5714.

Vabariigi Valitsuse istungil tehtavate otsuste kohta loe11. detsembril alates kl 10.00 lähemalt briifinguruumist alateema "otsevalitsuse istungilt" alt. (http://www.riik.ee/z2/avalik/list_news?form_id=003)

1. "Muinsuskaitseseaduse muutmiseseaduse" eelnõu
Esitaja: kultuuriminister Urmas Paet
Tüüp: seaduse eelnõu
Muinsuskaitset korraldavateks asutusteks on kultuuriministeerium,muinsuskaitseamet ja valla- ja linnavalitused. Eelnõu kohaselt võib valla- võilinnavalitsus osa muinsuskaitseseaduses ettenähtud muinsuskaitse korraldamisepädevusest anda valla või linna ametiasutusele. Nimetatud muudatuse algatus ontulnud Tallinna Linnavolikogult. Eelnõuga täpsustatakse riigieelarvestmälestise hooldamiseks, restaureerimiseks või säilitustingimuste loomiseksantava toetuse aluseid ja tingimusi. Eelnõu kohaselt võib mälestise omanik võivaldaja taotleda riigieelarvest muinsuskaitseameti kaudu ja valla- võilinnaeelarvest toetust mälestise hooldamiseks, sealhulgas valve- jasignalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks samuti mälestise konserveerimiseks,restaureerimiseks või optimaalsete säilitustingimuste loomiseks.
Täpsustatakse sätteid, mis reguleerivad vastutust muinsuskaitseseadusessätestatud nõuete rikkumise eest. Eelnõus pikendatakse ajutist kaitset neljaltkuult kuuele kuule, sest praktikas on tekkinud olukordi, kus kaitset vajavobjekt on jäänud kaitseta mitmekuulise õigusliku vaakumi tõttu, mis tekibajutise kaitse lõppemise ja mälestiseks tunnistamise vahelisel perioodil.Seadust täiendatakse sättega, mis muudaks füüsilisest isikust ettevõtjaolukorda, kes ei peaks enam taotlema vastutava spetsialisti loa olemasoluleraldi ettevõtja tegevusluba. Samuti antakse seadusmuudatusega võimalus tehateatud lihtsamaid mälestisega seotud töid füüsilisest isikust ettevõtjal,kellel ei ole kehtivas seaduses nõutud kõrgharidust.
Eelnõuga täiendatakse haldussunnivahendite rakendamise võimalust lisakskehtivas seaduses sätestatud väärteomenetlusele, samuti kohtuvälise menetlejarolli andmist lisaks muinsuskaitseametile ka valla- või linnavalitsusele.

2. Seisukoha andmine "Eesti Vabariigi haridusseaduse ning õppetoetusteja õppelaenu seaduse muutmise seaduse" eelnõu (193 SE) kohta
Esitajad: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, rahandusminister TaaviVeskimägi, sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Valitsus arutab Isamaaliidu fraktsiooni poolt 18. novembril 2003. a algatatudEesti Vabariigi haridusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmiseseaduse eelnõu. Tutvu eelnõu tekstiga:http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=033220011&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

3. Eestikaupade nomenklatuur
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: määruse eelnõu
Vastavalt eelnõule kehtestatakse 2003. aastal kehtinud Eesti kaupadenomenklatuuri (EKN) ja alates 1. jaanuarist 2004. a jõustuva EKN-i kaubakoodideseosetabel, mis toob välja kaubakoodide osas toimunud muudatused ning seegalihtsustab nendes orienteerumist. Eelnõus sätestatud EKN-i on võrreldes hetkelkehtiva EKN-iga muudetud seoses kombineeritud nomenklatuuris toimunudmuudatustega, mis on kehtestatud Euroopa Komisjoni 11. septembri 2003. amäärusega. Samuti on parema ülevaate saamiseks sisseveetavatest külmutatudmehhaaniliselt konditustatud liha massi kogustest põllumajandusministeeriumitaotlusel lisatud rahvuslikud lisakoodid rubriikidesse 0206 ja 0207. Määrusjõustub eelnõu kohaselt 1. jaanuaril 2004. a ning on planeeritud kehtima kuniEesti liitumiseni Euroopa Liiduga, mil muutub kehtetuks määruse aluseks olevtolliseadustik ja EKN-i hakkab asendama Euroopa Komisjoni määrusega kehtestatavkombineeritud nomenklatuur. Määruse rakendamine säilitab 2004. aastal EKN-ikooskõla Euroopa Liidu õigusega, mis on vajalik väliskaubandusefunktsioneerimiseks. EKN on kaupade riiklik klassifikaator, mille alusel toimubkaupade tariifne klassifitseerimine ja väliskaubanduse statistika tegemine.
 
4. Telekommunikatsioonivõrgu operaatori poolt kulude arvestamise ja kuludeomistamise metoodika
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: määruse eelnõu
Määrusesse viiakse sisse Euroopa Liidu õigusest tulenevad täpsustused,täielikumalt arvestatakse eelnõus telekommunikatsiooniseaduse eesmärkidega jatehakse määrus rakendatavaks ka mobiiltelefonivõrgu operaatorile. Määruseeelnõus tehakse ettepanek kehtestada kuluarvestuse mõisted; kulude omistamisepõhimõtted, kulude liigitamine ja kulude omistamise protsessi etapid; kapitalihinna arvutamine, kapitali jaotamise ja kapitalikulu leidmise põhimõtted;telekommunikatsioonivõrgu osade kulumi arvestamine, varade hindamise põhimõttedja jooksva kuluaruandluse kohaldamine; tulude omistamine tegevustele, milleletulusid ei ole võimalik otse omistada. Seletuskirjas märgitakse, et määruserakendamine mõjutab kõigi võrguteenuste tasumäärasid, eriti telefoniteenuste jasidumisteenuste tasumäärasid (kuutasud, minutitasud, sidumisteenuste tasud),muutes nende arvestuse alused õiglastele põhimõtetele vastavaks.

5. Püsiliini- ja sidumisteenuste tasude arvestamise metoodika
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse eelnõu on välja töötatud eesmärgiga kehtestada Euroopa Liidu Komisjonisoovitustel põhinev püsiliini- ja sidumisteenuste tasude arvutamise metoodika,mis tagab püsiliini- ja sidumisteenuste tasude kulupõhise arvestamiseobjektiivsete kriteeriumide alusel. Eelnõu kohaselt tuleb püsiliini- jasidumisteenuste tasude arvestamisel rakendada pikaajaliste keskmistelisanduvate kulude metoodikat (LRAIC metoodika). Pikaajaline keskmine lisanduvkulu on senistele kuludele lisanduv kulu, mis tekib teenust osutades ja mida eieksisteeri, kui teenust ei osutata. LRAIC metoodika rakendamiseks on kaksvarianti: ülalt-alla ja alt-üles variant. LRAIC metoodika ülalt-alla variandipuhul on aluseks tegeliku telekommunikatsioonivõrgu kulud. LRAIC metoodikaalt-üles variandi puhul on aluseks modelleeritud teoreetilise majanduslikultefektiivseima telefonivõrgu kulud. Seletuskirja kohaselt rakendab sideametLRAIC metoodika alt-üles varianti, kasutades LRAIC metoodika alt-üles variandiprogrammi olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistatud üldkasutatava telefonivõrguoperaatori LRAIC metoodika ülalt-alla variandil põhinevate sidumisteenusetasude põhjendatuse hindamiseks. Määruse kehtestamisega rakendub Euroopa Liiduacquis`le vastav püsiliini- ja sidumisteenuste tasude arvestamise metoodika,mis peab tagama õiglaste ja kulupõhiste püsiliini- ja sidumisteenustetasumäärade kehtestamise.

6. Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 1995. a määruse nr 165 "Kaupluse tööüldeeskirja ja toitlustamise üldeeskirja kinnitamine" muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on viia nimetatud määrus vastavusse võlaõigusseadusega. 4.aprilli 1995. a määrusega kinnitatud toitlustamise üldeeskirjadest jäetaksevälja toitlustusettevõtte järgu nõue, kuna toitlustusettevõttele järguomistamist ei ole ühegi seadusega reguleeritud ning seoses tugeva konkurentsigaettevõtete vahel on see oma aktuaalsuse kaotanud. Kuna on muutunud järelevalvetteostavad institutsioonid (nt on likvideeritud Standardiamet), siis viiaksevastavad muudatused sisse nii kaupluse töö üldeeskirjadesse kui katoitlustamise üldeeskirja.

7. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2003. a määruse nr 209 "EestiHaigekassa tervishoiuteenuste loetelu" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: määruse eelnõu
Kõige olulisem muutus määruses on see, et haigekassatervishoiuteenuste nimekirja

lisataksekehavälise viljastamise (IVF) teenus, mis täna on kõige tulemuslikum viljatuseravimeetod. Hetkel sisaldab tervishoiuteenuste loetelu ainult teist etappi -embrüo siirdamist. Uus teenus aga sisaldab etappe kuni embrüo siirdamiseni.Omaosaluse määr kehtestatakse kehavälisele viljastamisele 30 % (inimesele lähebsee eelnõu kohaselt maksma u 2000 krooni ringi). Kehavälist viljastamist kompenseeritaksehaigekassast  kuni 35 aastasele naiseleja kuni kolm protseduuri. Lisaks tehakse eelnõus mitmeid teisi muudatusi.Näiteks muudetakse koolitervishoiuteenuse piirhinda, kuna kehtiv hind ei katakõike vajalikke kulutusi koolitervishoiuteenuse osutamiseks. Uue teenusenalisatakse geriaatrilise seisundi hindamine. Nimetatud teenuse lisaminevõimaldab kindlustatud isikute hooldusravi vajaduste täpsemat hindamist ningseeläbi tagab ravikindlustuse vahendite efektiivsema kasutuse. Teenuse rakendamiselon võimalik vältida eaka patsiendi pikaajalist viibimist aktiivravis võisattumist peale aktiivravi hooldusraviasutusse ja subjektiivse hinnangu aluselpüsivalt hooldusasutusse või koju jäämist. Muudetakse ka tervishoiuteenusteosutamiseks vajalike veoteenuste piirhindu. Hinnatõusu ja uute teenuste kattekssuunatakse täiendavalt laekunud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa. Eelarve tõusuute teenuste lisandumisest ning hinnamuudatustest tingitult on 47 miljonitkrooni. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004.

8. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu suhtes, miskäsitleb lepinguvälistele kohustustele kohaldatavat õigust
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohaselt, mis käsitleblepinguvälistele kohustustele kohaldatavat õigust, reguleeritakselepinguvälistele kohustustele, eelkõige käsundita asjaajamisest, alusetustrikastumisest ning kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevatele kohustustelekohaldatavat õigust. Määruse eelnõu eesmärgiks on määrata kindlaks nimetatudvõlasuhetele kohaldatav õigus juhul, kui võlasuhe on seotud mitme riigiga jaseetõttu tõusetub küsimus, millise riigi õiguse alusel vaidlus lahendada.Määruse eelnõu peab tagama, et lepinguvälisest kohustusest tekkinud vaidlussaab ühesuguse lahenduse olenemata sellest, millise liikmesriigi kohus asjamenetleb. Määruse eelnõu kohaselt kohaldatakse kahju õigusvastasesttekitamisest tulenevatele võlasuhetele üldjuhul selle riigi õigust, kus kahjutekkis või ähvardab tekkida; alusetust rikastumisest tulenevale nõudelekohaldatakse selle riigi õigust, mida kohaldatakse õigussuhtele, millestalusetu rikastumine tingitud on. Kui alusetu rikastumine ei ole seotudpooltevahelise varasema õigussuhtega, kohaldatakse sellele rikastumise kohariigi õigust; käsundita asjaajamisele kohaldatakse olenevalt konkreetse juhtumiasjaoludest kas selle riigi õigust, mida kohaldatakse õigussuhtele, millegakäsundita asjaajamine seotud on või käsundita asjaajaja elukohariigi õigustning isiku või vara kaitsmisest tulenevale kohustusele isiku või esemeasukohariigi õigust. Kõikide lepinguväliste kohustuste puhul kehtib üldreegel,et juhul kui õigussuhe on tugevamalt seotud mõne teise riigi õigusega,kohaldatakse teise riigi õigust. Määrus on otsekohalduv ja selle rakendamisetagamiseks ei ole eelnõu praegust redaktsiooni arvestades vaja Eesti õigustmuuta. Küll aga võib tõusetuda rahvusvahelise eraõiguse norme sisaldavatekahepoolsete õigusabilepingute muutmise vajadus, kuna eelnõu artikli 25kohaselt ei mõjuta määrus üksnes konventsioonide kohaldamist. Kunakonventsioonidena käsitletakse rahvusvaheliste lepingute teoorias mitmepoolseidrahvusvahelisi lepinguid, mis on ühinemiseks avatud mitmetele riikidele, siis vajabtäpsustamist Ukraina, Poola, Venemaa, Läti ja Leeduga sõlmitudõigusabilepingute vastavus tulevasele määrusele. Kas määrus asendabrahvusvahelise eraõiguse seaduses siseriiklikku rahvusvahelist eraõigust üksnesEuroopa Liiduga seotud aspektides või täielikult, sõltub eelkõige sellest, kasEuroopa Ühenduse asutamisleping võimaldab vastu võtta universaalset, kõikilepinguväliseid kohustusi hõlmavat määrust või mitte. Määruse eelnõu on vastavaanalüüsi tegemiseks esitatud Euroopa Liidu Nõukogu juriidilisele teenistusele.

9. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsusevahelise kaubandus- ja majanduskoostöö lepingu" muutmise heakskiitmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Nimetatud leping kirjutati alla 12. mail 1992. a. Lepingu muutmise vajadustuleneb Euroopa Liiduga ühinemislepingust tulenevate kohustuste täitmisest,mistõttu tuleb lepingut muuta selleks, et viia see kooskõlla acquis´ga enneEesti ühinemist Euroopa Liiduga. Laienenud ühisturu edukaks toimimiseks onEuroopa Liiduga ühinemislepingu ühinemisakti kohaselt Eesti ja teised liituvadriigid Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevaks kohustatud taganema kõikidestkolmandate riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingutest. Teiste välislepingutepuhul, mis ei ole kooskõlas acquis´ga, tuleb kõrvaldada avastatud vastuoludning juhul, kui see osutub võimatuks, tuleb ka sellistest lepingutest taganeda.Läbirääkimiste raames Hiina Rahvavabariigi esindajatega on kokku lepitudtäiendada lepingut selliselt, et lepingu rakendamisel oleks tagatud EestiEuroopa Liidu liikmelisusest tulenevate kohustuste ning ühenduste ja Hiinavahelistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmine. Lepingu muutmine eimõjuta Eesti ja Hiina vahelisi majandus- ja kaubandussuheteid, küll aga ontagatud Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus kõnealuse lepingu kohaldamisel.

 

10. Loaandmine kinnisvara võõrandamiseks
1) Loa andmine Tallinna Pedagoogikaülikoolile kinnisvara võõrandamiseks
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Eelnõuga taotletakse Vabariigi Valitsuse nõusolekut võõrandada ülikooli omandisolev, 1/3 mõttelist osa Tallinnas Estonia pst 7/Teatri väljak 1 asuvastkinnistust kui vara, mis ei ole ülikoolile tarvilik ülikooli eesmärkidesaavutamiseks. Tallinna Pedagoogikaülikooli omandis on 1/3 kinnistust TallinnasEstonia pst 7/Teatri väljak 1, kus paiknevad Tallinna PedagoogikaülikooliRahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi tööruumid ja 5 korterit.Tallinna Pedagoogikaülikool kavandab Uus-Sadama 5 asuvale kinnistule uue õppehoonepüstitamist, kuhu viiakse üle ka Estonia pst 7/Teatri väljak 1 hoones asuvadülikooli struktuuriüksused, Estonia pst 7/Teatri väljak 1 kinnistuosavõõrandamisest saadud raha kavatsetakse suunata Uus-Sadama 5 kinnistulhoonetekompleksi ehituse finantseerimiseks. Tallinna Tehnikaülikooli jaTallinna Pedagoogikaülikooli kaasomandis oleva kinnistu TallinnaPedagoogikaülikooli omandis oleval kinnistuosal asuvad 5 korterit. Kinnistulasuvas hoones elavatele üürnikele kompenseeritakse üürilepingute ülesütlemisegaja eluruumide vabastamisega seotud kulud turuväärtuses. Pedagoogikaülikool onsaavutanud eellepped kõigi üürnikega üürilepingu lõpetamiseks ja korterivabastamiseks kompensatsiooni eest. Ülikool kulutab kompenseerimiseks kokku 2,3miljonit krooni.

2) Loa andmine Tallinna Tehnikaülikoolile kinnisvara võõrandamiseks
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Eelnõuga taotletakse Vabariigi Valitsuse nõusolekut võõrandada ülikooli omandisolev, 2/3 mõttelist osa Tallinnas Estonia pst 7/Teatri väljak 1 asuvastkinnistust kui vara, mis ei ole ülikoolile tarvilik ülikooli eesmärkidesaavutamiseks. Tallinna Tehnikaülikooli omandis on 2/3 Tallinnas Estonia pst7/Teatri väljak 1 asuvast kinnistust. Kinnistul asuvate hoonete TallinnaTehnikaülikooli kasutuses olevat osa kasutavad Tallinna TehnikaülikooliGeoloogia Instituut ja Majanduse Instituut.
Tallinna Tehnikaülikool kavatseb kinnistu võõrandamisest saadud vahendidsuunata Tallinna Tehnikaülikooli kapitalieelarvesse ülikooli Mustamäe kompleksiarengukava realiseerimise finantseerimiseks, sealhulgas ka Loodusteaduste Majarenoveerimiseks.
Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Pedagoogikaülikooli kaasomandis olevakinnistu Tallinna Pedagoogikaülikooli omandis oleval kinnistuosal asuvad 5korterit. Kinnistul asuvas hoones elavatele üürnikele kompenseeritakseüürilepingute ülesütlemisega ja eluruumide vabastamisega seotud kuludturuväärtuses. Pedagoogikaülikool on saavutanud eellepped kõigi üürnikegaüürilepingu lõpetamiseks ja korteri vabastamiseks kompensatsiooni eest .Ülikool kulutab kompenseerimiseks kokku 2,3 miljonit krooni.

11. Nõusoleku andmine riigimaa hoonestusõigusegakoormamiseks
1) Nõusoleku andmine riigimaa hoonestusõigusega koormamiseks
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Korralduse eelnõus tehakse ettepanek anda rahandusministeeriumile nõusolekjärgmiste tema valitsemisel olevate kinnistute avaliku enampakkumiseta võieelläbirääkimistega pakkumiseta hoonestusõigusega koormamiseks Elion EttevõttedAktsiaseltsi kasuks tähtajaga 36 aastat, kui Elion Ettevõtted Aktsiaseltsiehitiste alune ja nende teenindamiseks vajalik maa:
1) Lääne maakonnas Ridala vallas Uuemõisa alevikus asuv Masti 2 kinnistupindalaga 38317 m^2;
2) Lääne maakonnas Taebla vallas Taebla alevikus asuv Nurme 23a kinnistupindalaga 449 m^2;
3) Lääne maakonnas Lihula vallas Lihula linnas asuv Tallinna mnt 19 kinnistupindalaga 2709 m^2;
4) Tartu maakonnas Kallaste linnas asuv Võidu 19 kinnistu pindalaga 2806 m^2;
5) Tartu maakonnas Puhja vallas Puhja alevikus asuv Nooruse 3 kinnistu
pindalaga 730 m^2;
6) Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Õuna külas asuv Telefonijaama kinnistupindalaga 17049 m^2.
Riigimaale hoonestusõiguse seadmine toimub reeglina avaliku enampakkumise võieelläbirääkimistega pakkumise teel. Korralduse eelnõu esitamisel onrahandusministeerium lähtunud Vabariigi Valitsus 16.06.1998.a istungilotsustatust, mille kohaselt anti põhimõtteline nõusolek üleriigilisemobiilsidevõrgu antennide püstitamiseks vajalikule riigimaale hoonestusõiguseseadmiseks avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta.Vastavalt kehtestatud korrale saab riigimaale konkursiväliselt hoonestusõigustseada ainult Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Kõik hoonestusõiguse seadmisegaseotud kulud tasub hoonestaja, seega mingeid täiendavaid kulutusi riigile antudotsusega ei kaasne. Hoonestajale määratakse hoonestusõiguse aastatasu, midatuleb maksta riigile. Seletuskirja kohaselt aastatasu suurus antud objektidepuhul on järgmine: Uuemõisa alevikus Läänemaal asuv Masti 2 kinnistu 1916krooni; Taebla alevikus Läänemaal asuv Nurme 23a kinnistu 674 krooni; Lihulalinnas Läänemaal asuv Tallinna mnt 19 kinnistu 2438 krooni; Kallaste linnasTartumaal asuv Võidu 19 kinnistu 2385 krooni; Puhja alevikus Tartumaal asuvNooruse 3 kinnistu 365 krooni; Õuna külas Jõgevamaal asuv Telefonijaamakinnistu 8575 krooni.

2) Nõusoleku andmine riigimaa hoonestusõigusega koormamiseks
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Eelnõus tehakse ettepanek anda keskkonnaministeeriumile nõusolek temavalitsemisel oleva, Harju maakonnas Saku vallas Kiisa alevikus asuva Kiisaalajaama II kinnistu pindalaga 4412 m2 avaliku enampakkumiseta võieelläbirääkimistega pakkumiseta hoonestusõigusega koormamiseks Eesti EnergiaASi kasuks tähtajaga 50 aastat kui Eesti Energia ASi 330 kV alajaamapüstitamiseks vajalik maa. Vastavalt kehtestatud korrale saab riigimaalekonkursiväliselt hoonestusõigust seada ainult Vabariigi Valitsuse nõusolekul.Kõik hoonestusõiguse seadmisega seotud kulud tasub hoonestaja, seega mingeidtäiendavaid kulutusi riigile antud otsusega ei kaasne.

12. Nõusoleku andmine riigivara hoonestusõigusega koormamiseks
Esitaja: siseminister Margus Leivo
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK)põhikirjalise tegevuse jätkamise ja kanooniliste ülesannete täitmise tagamisekssiseministeeriumile nõusolek järgmiste tema valitsemisel olevate kinnisasjadeavaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta hoonestusõigusega koormamisekstähtajaga 50 aastat:
1) Haapsalus Surnuaia 16 asuv kinnistu (pindala 557 m2, sihtotstarve -väikeelamumaa) MPEÕK Haapsalu Maarja Magdaleena (Neeva Aleksandri) Kogudusekasuks;
2) Tartus Narva mnt 103/105 asuv kinnistu (pindala 2794 m^2, sihtotstarve - 60%elamumaa, 40% sotsiaalmaa) MPEÕK Tartu Püha Georgi (Jüri) Koguduse kasuks;
3) Lääne-Viru maakonna Tapa linnas Pikk 1 asuv kinnistu (pindala 3624 m^2,sihtotstarve - sotsiaalmaa) MPEÕK Tapa Ristija Johannese Koguduse kasuks.
Korralduse eelnõus loetletud kinnistud on võõrandatud Eesti Vabariigile jakantud riigivara registrisse. Eesti Vabariigi ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku(EAÕK) vahel ning Eesti Vabariigi ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku(MPEÕK) vahel on 4.10.2002. a sõlmitud kavatsuste protokollid, mille eesmärgikson olulistes ning põhimõttelistes aspektides määratleda lepingupoolte õigusedja kohustused Eesti Vabariigi ja EAÕK ning MPEÕK vaheliste varaliste suhetegaseonduvate küsimuste lahendamisel. EAÕK-ga sõlmitud kavatsuste protokollikohaselt võõrandab EAÕK Eesti Vabariigile tasuta EAÕK omandisse tagastatud,kuid MPEÕK faktilises valduses ja eesmärgipärases kasutuses olevad, kavatsusteprotokolli lisas nimetatud kiriku- ja muud sakraalhooned koos nendepäraldistega, samuti kogudusemajad koos päraldistega ning nimetatud hoonetealuse ja nende teenindamiseks vajaliku maa. Kavatsuste protokollis nimetatudNina külas asuv Jumalaema Kaitsmise kirik on võõrandatud Eesti Vabariigile22.04.2003 sõlmitud kinnistu ja ehitiste tasuta võõrandamise lepingu jaasjaõiguslepingu alusel. Ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maakinnistamistoimingud teostatakse koos kavatsuste protokolli lisas nimetatudehitiste aluse ja nende teenindamiseks vajalike maade kinnistamistoimingutegapärast nendele ehitistele riigivara valitseja määramist ning riigivaranaregistreerimist, seetõttu ei ole Jumalaema Kaitsmise kirik käesolevakorraldusega hõlmatud.

13. Õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamineTallinnas
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt jäetakse tagastamata Tallinnas Nõmme linnaosas Nurme 40/ Sihi92 asuv õigusvastaselt võõrandatud hoone kui kultuuri- ja sotsiaalobjekt.Nimetatud vara suhtes tunnistati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise jakompenseerimise omandireformi õigustatud subjektiks endise omaniku TatjanaKersoni tütar Mirjam Golicz (elukoht Suurbritannia). Õigustatud subjektiesindaja teatab, et õigustatud subjekt Mirjam Golicz soovib jätkuvalt varatagastamist ning on valmis sõlmima Tallinna linnaga soodsatel tingimustellepingu noortemaja tegevuse edasiseks jätkamiseks. Eesti Vabariigiomandireformi aluste seaduse kohaselt võib Vabariigi Valitsuse või kohalikuomavalitsuse volikogu otsusel enne vara tagastamist seada õigustatud subjektilevara tagastamise eeltingimuseks vara senise valdaja või riigiasutuse võikohaliku omavalitsuse asutusega tagastatud vara senisel sihtotstarbelkasutamise lepingu sõlmimise tähtajaga kuni viis aastat. Tallinna Haridusametväidab, et Tallinna Linnavolikogu ei ole otsustanud pakkuda õigustatudsubjektile lepingu sõlmimise võimalust, kuna vajab hoonet samal otstarbelpikema perioodi vältel kui viis aastat. Nõmme Linnaosa Valitsuse tellimusel on1995. a jaanuaris tehtud ekspertiis kinnistu väärtuse määramiseks.Eksperthinnangu kohaselt oli kinnistu võõrandamisaegne maksumus 1940. a 3,2 mlnkrooni. Eksperdi arvamuse kohaselt oleks kompensatsioon õigusvastaseltvõõrandatud kinnistu eest ligikaudu 3,29 mln krooni. Nurme 40/ Sihi 92 asuvashoones alustas 1952. a tööd Nõmme Pioneeride Maja. Alates 5. juunist 1990. ategutseb huvialakool Tallinna Nõmme Noortemaja nime all. Käesoleval ajal onhuvialakool Tallinna Nõmme Noortemaja ainus aktiivselt tegutsev huviharidus- jatäienduskoolituskeskus Nõmmel. Praegu töötab noortemajas 39 õpetajat ningringide töös osaleb ligi 1300 õpilast. Viimase kolme aasta jooksul on hoonesseinvesteeritud nii linna kui asutuse omatuludena laekunud summasid üle 1,1 mlnkrooni, püüdes säilitada seejuures hoone ajaloolist üldpilti.Rahandusministeerium on seisukohal, et kuna taotletava hoone puhul on tegemisthuviharidus- ja täienduskoolituskeskusega kui Tallinna linnale olulisekultuuri- ja sotsiaalobjektiga, on Nõmme Noortemaja hoone munitsipaalomandissejätmine ning õigustatud subjektile mittetagastamine põhjendatud.

14. Sihtasutuse Teaduskeskus Ahhaa asutamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tüüp: korralduse eelnõu
Sihtasutuse loomise eesmärgiks on interaktiivse pidevalt tegutseva teadust jatehnoloogiat tutvustava õppe- ja huvikeskuse loomine, selle arendamine jahaldamine. Haridus- ja teadusministeerium soovib koos Tartu Ülikooliga ja Tartulinnaga asutada Sihtasutuse Teaduskeskus Ahhaa. Teaduskeskus Ahhaa on senitegutsenud Tartu Ülikooli projekti staatuses 1. septembrist 1997. aastast.Riigi osalemine sihtasutuses on vajalik tagamaks teineteist täiendavateformaalse (üldhariduskoolid) ja mitteformaalse (Teaduskeskus Ahhaa)õpikeskkonna sidusus. Teaduskeskus saab täiendama Eesti koolide võimalusi muuhulgaska moodsa laboribaasi ja interaktiivsete õppeeksperimentide kasutamiselõppetöös (juba tegutsevad AEF toetusel loodud Computer-Based Laboratory jaTiigrihüppe õpivarakogu). Oma eesmärgi saavutamiseks organiseerib sihtasutusteaduse ja tehnoloogia saavutusi tutvustavaid näitusi; korraldab konverentse,seminare ja muid üritusi; taotleb tegutsemiseks vajalikke vahendeid; viib läbiteaduse ja tehnoloogia saavutusi tutvustavaid konkursse ja ülevaatusi; osutabkoolitusteenust, vajadusel võib koolitusteenuse osutamiseks asutada erakoole;arendab oma eesmärkide täitmiseks vajalikku ning eesmärkide täitmistsoodustavat majandustegevust, sealhulgas üürib ruume ja eksponaate, osutabtoitlustusteenust, valmistab, koostab, müüb ja üürib meeneid, tarvikuid,trükiseid, raamatuid, õppevahendeid ning tegeleb muu oma eesmärkide täitmiseksvajaliku või seda soodustava ettevõtlusega. Sihtasutuse nõukogus on 6 liiget.Nõukogu liikmed määratakse järgmisel põhimõttel: 2 liiget nimetatakse haridus-ja teadusministri poolt, 2 liiget nimetatakse Tartu Ülikooli poolt ning 2liiget nimetatakse Tartu linna poolt.
Tartu linn annab üle sihtasutuse asutamisel sihtasutusele 500 000 krooni. TartuÜlikool annab sihtasutusele üle kogu Teadushuvikeskus Ahhaa projekti käsutusesoleva vara ja 240 000 krooni. Ahaa käsutuses olev vara on hetkel hinnatudligikaudselt 480 000 kroonile, võimalik, et asutamislepingu sõlmimise ajaksvara väärtus mõningal määral suureneb. Haridus- ja teadusministeerium annabSihtasutusele Teaduskeskus Ahhaa rahalise sissemaksena 10 000 krooni.

15. Väikesaarte komisjoni põhimäärus
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Jaan Õunapuu
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõuga moodustatakse komisjon väikesaarte arenguga seonduvate küsimustearutamiseks ja Vabariigi Valitsuse nõustamiseks väikesaartele suunatudregionaalpoliitika küsimustes, et aidata kaasa riigi ja kohalike omavalitsusteülesannete täitmisele püsiasustusega väikesaartel. Eelnõu kohaselt kuulubväikesaarte komisjoni pädevusse seisukoha esitamine Vabariigi Valitsuseleväikesaarte arengut mõjutavate programmide ja arengukavade kohta; ettepanekuteesitamine Vabariigi Valitsusele ja ministeeriumidele väikesaartele suunatudriiklike programmide algatamiseks ja finantseerimiseks; seisukoha esitamineVabariigi Valitsusele riigieelarve eelnõu kohta, lähtudes selle võimalikustmõjust väikesaarte arengule; ettepanekute esitamine Vabariigi Valitsuseleväikesaarte liikluse, ühendusteede ning nendega seotud sadamate jasadamarajatiste määramiseks; riiklike investeeringute taotlemisekoordineerimine väikesaartel; ettepanekute esitamine avaliku sektori töökohtadeloomiseks väikesaartel ning soovituste andmine väikesaartel tekkivateprobleemide lahendamiseks ja vahendamine konflikti olukordades. Komisjonikoosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus. Komisjoni esimees on regionaalpoliitikaeest vastutav minister, kes juhib komisjoni tööd. Komisjoni koosseisu kuuluvadveel hääleõigusega siseministeeriumi esindaja, keskkonnaministeeriumi esindaja,rahandusministeeriumi esindaja, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiesindaja, kaks maavanemate esindajat, üks saarte elanike huve esindavateühingute esindaja, kaks väikesaarte esindajate kutsutud Riigikogu liiget ja üksiga püsiasustusega väikesaarte seaduses nimetatud väikesaare esindaja. (Nimetatudseaduse kohaselt on püsiasustusega väikesaared Abruka, Kihnu, Manija,Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi ja Vormsi.) Komisjoni koosolekud toimuvadvastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord poolaastas. Komisjonitöökorralduse täpsemaks reguleerimiseks võtab komisjon vastu komisjonireglemendi. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool komisjonikoosseisust. Komisjon langetab otsused üldjuhul konsensuse põhimõttel. Kuikonsensust ei saavutata, võetakse otsus vastu hääletamise teel. Häälte võrdsejagunemise korral otsustab komisjoni esimehe hääl. Väikesaarte komisjonileantud pädevus aitab kaasa riigi ja kohalike omavalituste ülesannete täitmiselepüsiasustusega väikesaartel. Komisjoni tegevus peab aitama kaasa ka avaliketeenuste tagamisele väikesaarte elanikkonnale, mis väikesaarte erisusesttulenevalt nõuab suuremaid kulutusi. Komisjoni koosseisu kuuluvadpüsiasustusega väikesaarte esindajad saavad osaleda komisjoni poolt VabariigiValitsusele ja ministeeriumidele edastatavate ettepanekute ja seisukohtadevälja töötamisel ja tänu sellele on ka valitsus paremini informeeritudprobleemidest väikesaartel, mis aitab kaasa vajalike otsuste tegemisele.

16. Päästeameti demineerimismeeskonna rahvusvahelistel päästetöödel Afganistanismissiooni jätkamine ning selle kulude eelarve kinnitamine
Esitaja: siseminister Margus Leivo
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt jätkatakse tulenevalt Ameerika Ühendriikide Suursaatkonnataotlusest rahvusvaheliste jõudude poolt Afganistanis läbiviidava operatsiooni"Kestev vabadus" raames Päästeameti demineerimismeeskonna missioonialates 1. juulist kuni 31. detsembrini 2004. a ja kinnitatakse missioonieelarve suuruseks 4 150 506 krooni. Ameerika Ühendriikide palvel on VabariigiValitsus 10. juuli 2002. a korralduse alusel lähetanud Päästeametiviieliikmelise demineerimismeeskonna Ameerika Ühendriikide sõjaväebaasiAfganistani, toetamaks operatsiooni "Kestev vabadus". Meeskonnapõhiülesandeks on Ameerika Ühendriikide sõjaväe julgeoleku tagaminelennuväljal. Vabariigi Valitsus on Afganistani missiooni pikendanud 9. oktoobri2002. a korraldusega, 14. jaanuari 2003. a korraldusega, 4. märtsi 2003. akorraldusega ja 22. juuli 2003. a korraldusega. Ameerika Ühendriikidesuursaadik hr Joseph M. DeThomas on taas esitanud siseministrile kirjalikupalve, milles palub jätkata Eesti demineerimismeeskonna missiooni Afganistanisalates 1. juulist kuni 31. detsembrini 2004. a, millest tulenevalt on käesolevkorralduse eelnõu ette valmistatud. Kuigi Päästeameti isikkoosseis on valmisjätkama osalemist nimetatud missioonil, puuduvad eelarve pingelisuse tõttuvastavad vahendid missioonil osalemisega seotud kulutuste katmiseks. Missioonijätkamiseks on täiendavalt vajalik 4 150 506 krooni, mida siseministeeriumtaotleb Vabariigi Valitsuse reservist.

17. Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2003. a määruse nr 39 "Noor- januumveise kasvatamise toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetusetaotlemise ja taotluse menetlemise kord" muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Tiit Tammsaar
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse eelnõu esitatakse eesmärgiga tagada Vabariigi Valitsuse määruse "Noor-ja nuumveise kasvatamise toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetusetaotlemise ja taotluse menetlemise kord" mõtte ja eesmärgi selgus ning vastavusEuroopa Liidu õigusele. Kui noor- ja nuumveise kasvatamise toetuse määramisellähtutaks üksnes kehtiva määruse teksti grammatilisest tõlgendamisest, siis eioleks võimalik arvestada vähendamisi lähtuvalt toetuse andmise eesmärgist. Noor-ja nuumveise kasvatamise toetuse nõuete ning korra väljatöötamisel arvestatiEuroopa Liidu veiseliha spetsiaaltoetuse maksmise põhimõtteid, mille kohaseltloetakse taotleja poolt eelarveaastal esitatud taotlused üheks taotluseks.Eelnõus nähakse ette määruse rakendamine 16. veebruarist 2003. a. Seletuskirjasmärgitakse, et määruse tagasiulatuv rakendamine ei too kaasa ei toetusetaotlejatele ega ka Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilekohustuste ja vastutuse suurenemist, õiguste ja vabaduste vähenemist ega muidnegatiivseid tagajärgi.

18. Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a määruse nr 236 "Ametikohtadeloetelu ja lühendatud tööaja kehtestamine koolide ja muude lasteasutusteõpetajatele, kasvatajatele ja teistele õppe- ja kasvatusalal töötavateleisikutele" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: määruse eelnõu
13. novembril 2002. aastal võeti Riigikogu poolt vastu töö- ja puhkeaja seaduse§ 5 muutmise seadus, millega lisati seadusesse lühendatud tööaja kehtestaminelogopeedidele ja psühholoogidele, kes töötavad tervishoiuteenuse osutajagasõlmitud töölepingu alusel. Seaduse jõustumisega said ka logopeedid japsühholoogid koolide ja muude lasteasutuste õpetajate, kasvatajate ja teisteõppe- ja kasvatusalal töötavate isikute kõrval õiguse töötada lühendatudtööajaga kuni 35 tundi nädalas. Nimetatud muudatusest tingituna on käesolevatmääruse eelnõu täiendatud tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingualusel töötavate logopeedidele ja psühholoogidele lühendatud tööaja (22 tundinädalas) kehtestamisega. Ettepaneku lühendatud tööaja kehtestamiseks esitassotsiaalministeeriumile Eesti Logopeedide Ühing. Vabariigi Valitsuse määrus"Ametikohtade loetelu ja lühendatud tööaja kehtestamine koolide ja muudelasteasutuste õpetajatele, kasvatajatele ja teistele õppe- ja kasvatusalaltöötavatele isikutele" sätestab, et koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalasületada keskmiselt 42 tundi neljakuulise arvestusperioodi jooksul, sealhulgasei või õppetundide arv ületada 30 tundi nädalas ja kasvatustöö tundide arv 36tundi nädalas. Eelnõuga tunnistatakse nimetatud lõige kehtetuks, kuna see eiole vastavuses töö- ja puhkeaja seadusega, mille kohaselt koos ületunnitööga eivõi tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi neljakuulise arvestusperioodijooksul. Nimetatud üldine ületunnitöö tegemise piirang laieneb kapedagoogidele.

19. Kandidaadi esitamine Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilisesuursaadiku ametikohale
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kinnine punkt, vastavaltdiplomaatilisele tavale avalikustatakse suursaadiku nimi, kui president onsuursaadiku ametisse nimetanud.

 

20. Seisukoha andmine
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
1) Seisukoha andmine "Kaubamärgiseaduse § 74 ja tööstusomandiõiguskorralduse aluste seaduse § 66 muutmise seaduse" eelnõu (205 SE)kohta
Esitajad: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, justiitsministerKen-Marti Vaher
Valitsus kuulab ära Riigikogu majanduskomisjoni poolt 1. detsembril 2003. aalgatatud kaubamärgiseaduse § 74 ja tööstusomandi õiguskorralduse alusteseaduse § 66 muutmise seaduse eelnõu. Tutvu eelnõu tekstiga:http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=033360020&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

2) Seisukoha andmine "Täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse"eelnõu (210 SE) kohta
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, justiitsminister Ken-Marti Vaher,rahandusminister Taavi Veskimägi
Valitsus kuulab ära Riigikogu õiguskomisjoni poolt 4. detsembril 2003. aalgatatud täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Tutvu eelnõutekstiga:http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=033380016&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

21. "Riiklikku pensionikindlustuse registrisse" kantava 2004. aastaisikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suurusekinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: määruse eelnõu
Määrus on vajalik riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel sätestatudpensionikindlustuse aastakoefitsiendi ja kindlustusosaku suuruse arvutamiseks.
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, § 1 kohaselt kinnitatakse riiklikkupensionikindlustuse registrisse kantava 2004. aasta isikustatud sotsiaalmaksupensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks 16 039 krooni.Isikustatud sotsiaalmaksu arvestusliku keskmise suuruse arvutamiseks korrutati2003. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikkeskmine suurus 14 194 krooni koefitsiendiga 1,13 (sotsiaalmaksupensionikindlustuse osa laekumise kasvukoefitsient). Isikustatud sotsiaalmaksukeskmine suurus arvutati täpsusega 1 kroon. Eelnõu § 2 sätestab 2004. aastaisikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruserakendamise riiklike pensionide määramisel ja ümberarvutamisel tähtajaga alates1. jaanuarist 2004. a kuni 31. märtsini 2005. a.

22. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Ülemkogul
Esitajad: peaminister Juhan Parts
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Valitsus kuulab ära Eesti seisukohadsel nädalal toimuval Euroopa Liidu Ülemkogul.

23. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu17.-19. detsembrini 2003. a toimuval istungil
Esitajad: põllumajandusminister Tiit Tammsaar
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Valitsus kuulab ära põllumajandusministri informatsiooni Eesti seisukohtadeosas Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 17.-19. detsembrini2003. a toimuval istungil. Lähem info ministeeriumilt.

24. Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruse nr 107 "Sertifitseeritudseemne tootmise toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise jataotluse menetlemise kord" muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Tiit Tammsaar
Tüüp: määruse eelnõu
Seletuskirjas märgitakse, et 2003. aastal oli sertifitseeritud seemne tootmisetoetuse ühikumäär karjamaa raiheina sortide kohta 2,57 kr/kg. Samasuguneühikumäär kehtestati ka üheaastase raiheina seemnete tootmise puhul. Arvestadesasjaolu, et võrreldes üheaastase raiheina seemnete tootmisega on karjamaaraiheina seemnete tootmise kulud kolm korda suuremad, seati karjamaa raiheinasertifitseeritud seemne tootjad võrreldes teiste heinaseemnete tootjategaebaõiglasesse olukorda. Põllumajandusministeerium peab õigeks maksta karjamaaraiheina sertifitseeritud seemne tootjatele toetust juurde ühikumääras 5 kr /kg. Eelnõus tehakse ettepanek täiendada Vabariigi Valitsuse 02.04.2003 määrust"Sertifitseeritud seemne tootmise toetuse saamiseks esitatavad nõuded ningtoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord" rakendussättega, millekohaselt makstakse isikutele, kellele 2003. aastal maksti toetust karjamaaraiheina sertifitseeritud seemne tootmise eest, toetust juurdepõllumajandusministri kehtestatud ühikumäära alusel. Nimetatud ühikumäär kehtestatakse24. detsembriks ja toetuse summa makstakse toetuse saajatele 31. detsembriks2003.a. Täiendava toetuse maksmiseks vajatakse eelarvelisi vahendeid kokku 38400 krooni. Seletuskirja kohaselt määruse rakendamiseks vajalikud kulutusedkaetakse 2003 aasta riigieelarve toetusteks ettenähtud summade arvelt.

25. Informatsioon Euroopa Liidutranspordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 15. detsembril 2003. atoimuva istungi kohta
Esitajad: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Valitsus kuulab ära majandus- jakommunikatsiooniministri informatsiooni eelseisva Euroopa Liidu transpordi,telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungi osas. Lähem infoministeeriumilt.

26. "Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse"eelnõu
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, majandus- jakommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: seaduse eelnõu
Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga (COTIF) ühinemise eesmärk onkehtestada Eestis läänesuunalise rahvusvahelise raudteeveo osas sama õiguslikregulatsioon, mis kehtib Euroopa Liidu liikmesriikides ja teistes COTIF-igaühinenud riikides, mis lihtsustab märgatavalt raudteeveo teostamist Lääne- jaKesk-Euroopa suunal. COTIF on reisijate, pagasi ja kaupade rahvusvahelistraudteevedu käsitlev ühtne õigusnormide süsteem. Konventsiooni ühtseid reegleidrakendatakse peale rahvusvahelise raudteetranspordi ka sellega seotud maantee-ja veetranspordi puhul. COTIF-i liikmesriigid moodustavad Rahvusvaheliseraudteeveo valitsustevahelise organisatsiooni (OTIF), mille peakorter asubBernis. COTIF-iga ühinemine võimaldab Eestil ühineda ka ühistransiidikonventsiooniga (Interlaken 1987). Ühistransiidi konventsioon võimaldab selleliikmetel transportida kaupu ühe ja sama tollitransiidi dokumendiga lähteriigitolliasutusest sihtriigi tolliasutuseni. Taoline süsteem lihtsustab märgatavalttolliprotseduuride teostamist tolliterritooriumide piiril ning muudab kaubatranspordi seeläbi kiiremaks ja odavamaks. Tollitransiidi dokumendinakasutatakse ühistransiidi konventsiooni raames COTIF-i lisale B "Kaupaderahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsed reeglid" (CIM) vastavatsaatekirja (CIM-i saatekirja). Seadus loob õigusliku aluse raudteevedudeteostamiseks Lääne- ja Kesk-Euroopa suunal. COTIF-iga ühinemine aitab Eestitsiduda EL-i ühtsesse majandustervikusse, mille tagajärjel tekivad uued töökohadning paraneb elukvaliteet, seisab seletuskirjas. Välissuhtluse osas toob OTIF-iliikmeks saamine kaasa ametnike osalemise organisatsiooni üldkogul (iga 5 aastajärel), revisjonikomisjonis, ohtlike kaupade ekspertide komisjonis jatehnikaekspertide komisjonis. OTIF-i liikmesriigil on õigus määrata kaksrahvusvahelise vahekohtu kohtunikku. COTIF-iga ühinemisel teeb Eesti reservatsiooni,millega kasutab õigust kohaldada osaliselt sätteid, mis käsitlevadraudtee-ettevõtja vastutust Eesti territooriumil toimunud õnnetusjuhtumiskannatanud reisija surma või vigastuste korral, kui nimetatud reisija on EestiVabariigi kodanik või kui reisija alaline elukoht on Eesti Vabariigis.
Lisaks teeb Eesti deklaratsioonid:
- konventsiooni alusel kohaldab Eesti Vabariik konventsiooni lisa A "Reisijateja pagasi rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsed reeglid" (CIV)Tallinn-Tapa-Valga liinil Kesk- ja Lääne-Euroopa suunal toimuva rahvusvaheliseraudtee reisijateveo puhul. Deklaratsiooni mõte seisneb selles, et niikaua, kuimainitud raudteeliinil rahvusvahelist Kesk- ja Lääne-Euroopa suunalistreisijatevedu ei teostata, ei kohalda Eesti Tallinn-Tapa-Valga liinilrahvusvahelisele reisijateveole mõeldud CIV-i sätteid;
- konventsiooni alusel kohaldab Eesti Vabariik konventsiooni lisa B"Kaupade rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsed reeglid" (CIM)Tallinn-Tapa-Valga liinil rahvusvahelise raudtee kaubaveo puhul, mille lähte-või sihtpunt asub riigi territooriumil, millega ei ole sellise veo suhtesteisiti kokku lepitud. Deklaratsiooni mõte on selles, et kui Tallinn-Tapa-Valgaliinil toimuva rahvusvahelise kaubaveo lähte- või sihtpunkt asub mõne OSShD (RaudteedeKoostööorganisatsiooni) liikmesriigi territooriumil, võib Eesti rahvusvahelisekaubaveo puhul lähtuda selle riigiga OSShD raames sõlmitud lepinguist;
- Eesti Vabariik jätab endale õiguse kohaldada ohtlike kaupade veol teisirahvusvahelisi kokkuleppeid;
- konventsiooni jõustumisel redaktsioonis, mis on lisatud konventsiooni 3.juunil 1999. a Vilniuses koostatud muutmisprotokollile, jätab Eesti Vabariikendale õiguse teha täiendavaid reservatsioone ja deklaratsioone. COTIF-igaliitunud riigid maksavad proportsionaalselt CIV-i ja CIM-i nimekirja kantudliinide pikkusele iga-aastast OTIF-i liikmemaksu. Mereliine ja sisevee liinearvestatakse ainult pooles ulatuses nende tegelikust pikkusest. Teiste liinideja teenuste puhul, mis toimivad erilistes tingimustes, võib asjaomase riigivalitsuse ja OTIF-i keskameti vahelisel kokkuleppel liikmemaksu vähendada kunipooleni tavapärasest. Sellise kokkuleppe peab heaks kiitma OTIF-iadministratiivkomitee. Kehtiva COTIF-i 1980. aasta versiooni kohaselt on Eesti aastaneliikmemaks seletuskirja kohaselt 3413 Dveitsi franki (Eesti Panga 13.11.2003.kursi kohaselt ca 33990 Eesti krooni). COTIF-i 1999. aasta versioonijõustumisel (eeldatavasti aastast 2005) peab Eesti arvestama summaga alates7500 Dveitsi franki (Eesti Panga 13.11.2003. kursi kohaselt ca 74691 Eestikrooni) aastas.
Peale selle tuleb arvestada ametnike välislähetustele kuluvate summadega, misjäävad prognooside kohaselt vahemikku 40000-100000 krooni aastas. Kõikloetletud kulud kaetakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest.AS-i Eesti Raudtee prognoositav esmane investeerimisvajadus ühinemiselCOTIF-iga ja CIM-i kasutuselevõtmisel on orienteeruvalt 1479600 krooni.Raudtee-ettevõtjatel, kes liituvad Rahvusvahelise raudteetranspordi komiteega(CIT) tekivad täiendavad kulutused CIT-i liikmemaksu näol.

27. "Mõõteseaduse" eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: seaduse eelnõu
Mõõteseaduse eelnõu väljatöötamise üheks peamiseks eesmärgiks on viia Eestimetroloogiaalane seadusandlus optimaalsel tasemel vastavusse Euroopa Liiduõigusega ja harmoneerida Euroopa Ühenduste Nõukogu 20. juuni 1990. a direktiiv90/384/EMÜ mitteautomaatkaalusid käsitlevate liikmesriikide õigusaktideühtlustamise kohta. Kehtiv seadus vastavat regulatsiooni ei sisalda. Eelnõusnähakse ette mitmed mõõtevahendite metroloogilise kontrolli regulatsiooniparandavad sätted, samuti tehakse ettepanek lahendada kehtiva seaduserakendamise käigus ilmnenud probleemsed asjaolud. Eelnõu kohaselt kuulubmõõteseaduse reguleerimisalasse rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile (SI)vastavate mõõtühikute kasutamine ja väärtuste edastamine; mõõtetulemustejälgitavuse tõendamine; mõõtevahendite legaalmetroloogiline kontroll javastavushindamine; metroloogiline infrastruktuur ja mõõtmistegevuse riiklikujärelevalve korraldus. Tehakse ettepanek sätestada Eesti metroloogiliseinfrastruktuuri ülesehitus, mis koosneb Metroloogianõukogust jamõõteteenistustest. Alates 1999. aastast eksisteerib ja tegutseb majandus- jakommunikatsiooniministri nõuandva organina 12-liikmeline Metroloogianõukogu,mille ülesandeks on ministri nõustamine riikliku metroloogiapoliitikaelluviimisel ning riigi mõõteteenistuse struktuuri ning prioriteetidemääratlemisel. Riigi mõõteteenistus hõlmab riiklikke ja eraõiguslikke mõõtmistejälgitavuse tagamise ja mõõtevahendite metroloogilise kontrolli teostamisegategelevaid institutsioone. Mõõteteenistus osaleb rahvusvahelisesmetroloogiaalases koostöös eesmärgiga saavutada ja säilitada mõõtmisterahvusvaheline tunnustatus.
Mõõteteenistuse koosseisu kuuluvad järgmised asutused:
1) metroloogia keskasutus;
2) riigi- ja tugietaloni laborid;
3) legaalmetroloogia asutus;
4) akrediteerimisasutus;
5) akrediteeritud kalibreerimis- ja katselaborid;
6) taatluslaborid;
7) teavitatud asutused.
Asutuste omandivorm ja struktuur on paindlik, võimaldades kasutada optimaalseltpiiratud ressursse ja vajadusel kaasata riiklike ülesannete täitmiseks kaavalik- ja eraõiguslikke asutusi. Analoogiline metroloogilise infrastruktuuriasutuste süsteem on aktsepteeritud paljudes arenenud tööstusmaades (Taanis,Soomes, Prantsusmaal) ja vastab ka metroloogia sisemistele vajadustele (koostööteadus-, fundamentaal-, tööstus- ja legaalmetroloogia harude vahel). Eelnõus nähakseette, et järelevalvet mõõteseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidetäitmise üle teostab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.

28. "Telekommunikatsiooniseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: siseminister Margus Leivo
Tüüp: seaduse eelnõu
Seaduse muutmise eesmärgiks on tagada jälitusametkonnale ja julgeolekuasutuselesõnumi saladuse õiguse piiramise läbiviimine, mis on olulinekuritegevusevastases võitluses ja mis põhineb riigi jatelekommunikatsioonivõrgu operaatorite ning telekommunikatsiooniteenuseosutajate vahelisel koostööl. Eelnõus sätestatakse telekommunikatsioonivõrguoperaatoritele ning telekommunikatsiooniteenuse osutajatele selgemregulatsioon, mis näeb ette, et telekommunikatsioonivõrgu operaatorid jatelekommunikatsiooniteenuse osutajad on kohustatud võimaldama jälitusametkonnalvõi julgeolekuasutusel valida sõnumid, mille osas on antud luba sõnumi saladusepiiramiseks ja tagama nende ülekandmise jälitusametkonna või julgeolekuasutusejälgimisseadmesse ning kandma seejuures telekommunikatsioonivõrguopereerimisega kaasnevad kulutused oma eelarvest. Seletuskirjas märgitakse, etsõnumi saladuse õiguse rikkumise seisukohalt on väga tähtis, et üldkasutatavtelekommunikatsioonivõrk oleks kaitstud ükskõik millise ebaseadusliku pealtkuulamiseeest ja telekommunikatsiooniteenuse osutamisega seotud andmete lekkimise eest.Monitooringusüsteemi käivitamisega viiakse kontrollisüsteem uuele efektiivselening kuritarvituste ohtu vähendavale tasandile, sest teostatudpealtkuulamistoimingute logifailid säilitatakse jälitusametkonnas võijulgeolekuaustuses sellise perioodi jooksul, mida peab vajalikuksjulgeolekuasutuste järelevalve komisjon või prokuratuur järelevalveteostamiseks. Põhiõiguste piiramise seisukohast on oluline, et järelvalvet teostavatelasutustel on piisavalt teavet pealtkuulamiste osas ja tingimused kontrollidaläbiviidud toiminguid. Seaduse rakendamine toob kaasa otseseid kulutusi neileoperaatoritele, kellel puuduvad pealtkuulamist võimaldavad rakendused, mistagavad telekommunikatsioonivõrgu operaatoril või teenuseosutajal sõnumiteülekandmise jälitusametkonna või julgeolekuasutuse jälgimisseadmesse.

29. "Ravikindlustuse seaduse ja kaitseväeteenistuseseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: seaduse eelnõu
Seaduse väljatöötamine on tingitud vajadusest määratleda kaitseväe jahaigekassa roll kaitseväelaste terviseuuringute ja ravikulude rahastamisel,võimaldada kaitseväes töötavatel arstidel väljastada ravikindlustusega hõlmatudisikutele (kaitseväelastele) soodusretsepte ning vabastadakaitseväeteenistuskohustust täitma kutsutud isikud perearsti tervisetõendiväljastamise tasust. Ravikindlustuse seaduses toodud loetelu täiendamiseeesmärk on anda kaitsejõududes töötavatele tervishoiutöötajate riiklikusregistris registreeritud arstidele samuti õigus välja kirjutada retsepteravimite soodustusega väljastamiseks. Ravikindlustuse seaduse muutmise eesmärkon vabastada kohustuslikus korras kaitseväeteenistuskohustust täitma kutsutudisikud perearsti tervisetõendi väljastamise tasust. Ravikindlustuse seadusekohaselt võib tervishoiuteenuse osutaja väljastatud dokumendi eest nõudakindlustatud isikult vaid mõistlikku tasu, kuid seletuskirja kohaselt küsivadperearstid kuni 200 krooni suurust tasu tervisetõendi väljastamise eest.Nimetatud tõend on vajalik esitamiseks riigikaitseosakonna arstlikulekomisjonile ning selle täitmine ei tähenda perearsti jaoks ühegi täiendavauuringu ega analüüsi tegemist, kuna selle eesmärk on informeerida arstlikkukomisjoni kutsealusel eelnevalt teostatud vaktsineerimistest, allergia võikrooniliste haiguste olemasolust, varasematest traumadest ja operatsioonidestjms. Kaitseväelasele tagatakse riigi kulul arstlik läbivaatus ja regulaarsedterviseuuringud väeosa arsti suunamisel Vabariigi Valitsuse määratudraviasutuses ja kehtestatud korras. Kaitseministeerium ei näe vajadustkehtestada kaitseväelastele tervishoiuteenuseid osutavate tervishoiuasutusteloetelu. Kaitseväeteenistuse seaduse kehtiv sõnastus sätestab riigi kohustusekatta teenistusülesannete täitmise tõttu vigastada saanud või haigestunudkaitseväelase ravi- ja terviseuuringute kulud ravikindlustuse seadusessätestatud ja rahvusvaheliste kokkulepetega kehtestatud korras, kuid onmääratlemata, millised kulud katab kaitsevägi ja millised haigekassa. Uuesõnastuse kohaselt tagatakse kaitseväelasele riigi kulul arstlik läbivaatus,regulaarsed terviseuuringud, vaktsineerimine ja muu arstiabi üldarstiabigavõrdsustatud ulatuses. Tervishoiuteenuse osutaja poolt kaitseväelasele osutatudtervishoiuteenuste ja terviseuuringute eest võtab tasu maksmise kohustuse üleEesti Haigekassa.

30. Vabariigi Valitsuse 30. jaanuari 2001. a määruse nr 42 "Ohustatudtaimesortide ja loomatõugude loetelu" muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Tiit Tammsaar
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse eelnõu esitatakse seoses sellega, et ÜRO Toidu ja PõllumajanduseOrganisatsioon (FAO) on tunnistanud eesti raskeveohobuse kriitiliselt -säilitatavaks ja tori hobuse ohustatud - säilitatavaks tõuks. Eesti HobusekasvatajateSeltsi andmetel oli seisuga 31. märts 2003 tori hobuse tõugu hobuseid 635 jaeesti raskeveohobuse tõugu hobuseid 101. Põllumajandusloomade aretuse seadusekohaselt loetakse tõug ohustatuks, kui aretuses kasutatavate emasloomade arv onalla tuhande või isasloomade arv alla kahekümne ja emaslindude arv alla kümnetuhande või isaslindude arv alla tuhande. Ohustatud loomatõugude säilitamisegakindlustatakse Eesti aretajate loodud kultuuripärandi ning haruldaste geenidesäilitamine ja üleandmine järeltulevatele põlvedele. Eelnõus tehakse ettepanekarvata ohustatud loomatõugude hulka hobuste osas peale eesti hobuse ka eestiraskeveohobune ja tori hobune. Seletuskirjas märgitakse, et põllumajanduslikkukeskkonnatoetust eraldatakse ka ohustatud tõugu looma kasvatamiseks. Nimetatudtoetust võiks tulevikus maksta programmi "Eesti maaelu arengukava"kaudu.

31. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli paindlikemehhanismide ellurakendamise asjatundjate komisjoni moodustamine
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduse eelnõu
Loodava asjatundjate komisjoni ülesanneteks on: ühisrakendusprojektidekvalitatiivse valiku kriteeriumite väljatöötamine; rahvusvahelisteraamkokkulepete ülevaatamine; projektitaotluste ülevaatamine ja arvamusteesitamine; projektitaotluste kinnitamistingimuste ja -aruannete ülevaatamine;projektikokkulepete ülevaatamine; Kyoto protokolli paindlike mehhanismideellurakendamise menetluse ülevaatamine; kasvuhoonegaaside heitkogustevähendamise ühikute või lubatud koguste ühikute ülekandmise, omandamise jamüügi tingimuste ja korra ülevaatamine; Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatudheitkogustega kauplemisest osavõtmise tingimuste ja korra ülevaatamine.Korralduse eelnõu kohaselt nimetatakse komisjoni esimehekskeskkonnaministeeriumi rahvusvahelise koostöö asekantsler Allan Gromov. Eelnõukohaselt informeerib komisjon valitsust komisjoni tegevusest ja tehtudotsustest raamkokkulepete, projektikokkulepete eelnõude ja lubatud heitkogustejaotusplaani eelnõu heakskiitmise kohta ning vajadusel teeb ettepanekuidkomisjoni ülesanneteks olevates küsimustes 30 päeva jooksul peale komisjonikoosolekut. Kyoto protokoll kehtestab kasvuhoonegaaside heitkogustevähendamiseks kolm paindlikku mehhanismi: ühisrakenduse, puhta arengumehhanismi ja heitkogustega kauplemise. Ühinenud Rahvaste Organisatsioonikliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli ratifitseerimise seadus annabEesti Vabariigi valitsusele volituse sõlmida heitkoguste vähendamise ühikuteülekandmise rahvusvahelisi lepinguid. Mehhanismiks, mis Eestiski rakendustvõiks leida, on ühisrakendus, mille käigus konventsioonis nimetatud osalisedvõtavad ühiselt ette kliimamuutuste vältimisele suunatud energeetikaprojekte,aga ka muid (näiteks metsa istutamine) projekte. Ühisrakendus on Eesti jaokspaljulubav rahvusvahelise koostöö viis, eelkõige investeeringute riiki toomiseaspektist vaadatuna. Ühisrakendusprojekt käivitatakse juhul, kui leitakse, etinvesteerijariigis (s.o riigis, kes annab pikaajalist soodsa intressimääragalaenu või tagastamatut toetust konsultatsioonide vms näol) on kasvuhoonegaasideheitkoguste vähendamiseks tehtavad kulutused ebaökonoomsed ning samaväärneinvesteering teises, nn vastuvõtjariigis (kellel pole piisavaidmajandusvõimalusi kliima- ja energiaprojektide alustamiseks), annab märksaparema tulemuse. Ühisrakendust võib laiemalt määratleda kui mitme riigiosalusel korraldatavat ettevõtmist, mille eesmärk on kasvuhoonegaasideheitkoguste vähendamine riigis, kus kulutused selleks on vähimad. Kunaühisrakendusprojekte saab teostada eri majandussektorites, siis on vajamoodustada asjatundjate komisjon. Eesti Vabariigi valitsus on sõlminud SoomeVabariigi valitsusega kokkuleppe kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseühisrakendusprojektide kohta, Madalmaade valitsusega kasvuhoonegaasideheitkoguste vähendamise alase koostöö vastastikuse mõistmise memorandumi jaTaani Kuningriigi valitsusega Kyoto protokolli rakendamisel tehtava koostööalase vastastikuse mõistmise memorandumi. Keskkonnaministeerium peabläbirääkimisi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise alase koostöö asjusveel ka Rootsiga. 9. mail 1992. a kirjutati New Yorgis alla Ühinenud RahvasteOrganisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonile, mille Eesti ratifitseeris1994. a. Konventsiooni põhieesmärk on stabiliseerida kasvuhoonegaasideheitkogused aastaks 2000 1990. aasta tasemele. 1995. a toimus Berliinis esimenekonventsiooniosaliste konverents, kus võeti muu hulgas vastu Berliini mandaat,mille kohaselt konventsioon osalised kohustusid kokku leppima kasvuhoonegaasideheitkoguste vähendamise uute kohustuste asjus. 1997. a detsembris toimus Kyotoskonventsiooniosaliste kolmas konverents (COP 3), kus Berliini mandaaditäitmiseks koostati Kyoto protokoll. Eesti kirjuta

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-