Valitsuse 11.12.2008 istungi kommenteeritud päevakord

10.12.2008 | 13:38

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 11. detsembril 2008. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719 või Liina Lepik 693 5720


Vabariigi Valitsuse istungi päevakorra kava
Algus kell 10:00 Stenbocki maja 11.12.2008

1. "Riigieelarve seaduse, riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu on esitatud jätkuks oktoobri lõpus valitsuskabinetis toimunud arutelule, kus anti ülevaade Eesti finantssüsteemi stabiilsusest ning toodi välja võimalikud meetmed vastava valdkonna regulatsiooni tõhustamiseks. Valitsuskabineti otsusega alustati riigieelarve seaduse ja teiste vajalike seaduste täiendamist, et muuta riigipoolne võimalike finantskriiside ennetamine ja juhtimine senisest veelgi operatiivsemaks ja tõhusamaks.

11. detsembri valitsuse istungil arutatakse esimest osa planeeritavatest muutustest. Riigikogu kodu- ja töökorra seadusesse lisatakse kiirmenetlusprotseduuridesse erikorrana ka finantskriisi olukorras otsuste langetamine ühe lugemisega. Riigieelarve baasseaduses tehtavate muudatuse peamine eesmärk on täpsustada stabiliseerimisreservi vahendite kasutamise, riigipoolsete laenude ja garantiide andmise sihtotstarvet finantskriisi olukorras.

Valitsuskabinetis arutatud teine seadusemuudatuste paketi esitab rahandusministeerium valitsusele veebruariks.

Erinevalt paljudest teistest riikidest ei ole Eesti finantssektoris ilmnenud likviidsus- või makseraskuseid ning siin tegutsevad pangad on jätkuvalt hästi kapitaliseeritud. Kuigi reaalne vajadus tänasel päeval eraldi nn stabiliseerivate meetmete kasutusele võtmiseks puudub, peab Eesti riik olema kindlasti vajadusel valmis kiiresti ja piisavas ulatuses reageerima. Muudatuste eesmärk ongi seda tagada.

2. "Tulumaksuseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt ei maksustata tulumaksuga seda kasu, mida isikud saavad vara võõrandamisest riigile või kohalikule omavalitsusele, juhul kui riik või KOV saaks seda vara omandada ka sundvõõrandamise kaudu.

Eelnõus sätestatud tulumaksu tasumise kohustusest vabanemine võib motiveerida kinnisasja omanikke sõlmima riigi või kohaliku omavalitsusega kokkuleppeid ja sellega kaoks vajadus nö formaalselt läbiviidavate sundvõõrandamismenetluste järele.

Praktikas on esinenud olukordi, kus kinnisasja omanik põhimõtteliselt nõustub kinnistu või kinnistu osa võõrandamisega riigile ja samuti pakutud hinnaga, kuid keeldub müügilepingu sõlmimisest, sest vara võõrandamisest saadud kasu on tulumaksuga maksustatav. Järgnevalt tuleb alustada aja- ja ressursimahukamat sundvõõrandamise menetlust olukorras, kus puudub tegelik vajadus kinnisasja sundvõõrandamiseks.

3. "Terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse" eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Seaduse eelnõu

Terrorismi ennetamise konventsiooniga pannakse riikidele kohustus kehtestada kuriteona avalik üleskutse terrorikuriteo toimepanemisele, terroristi värbamine ja terrorismialane väljaõpe.

Konventsiooniga võetavate kohustuste täitmiseks valmistas justiitsministeerium ette karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis võeti Riigikogus vastu 24. jaanuaril 2007. Seaduses täpsustati muu hulgas terrorikuritegudega seotud kuriteokoosseise.

Eesti kirjutas konventsioonile alla 7. septembril 2005. a. Konventsioon jõustub Eesti suhtes pärast ratifitseerimiskirja hoiuleandmist.

4. Läänemere tegevuskava rakendusplaan aastateks 2008–2011
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Tegevuskava eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Läänemere tegevuskava rakendusplaan aastateks 2008–2011.

Rakendusplaanis märgitud tegevustega soovitakse vältida Läänemere keskkonnale
inimtegevusest põhjustatud lisamõjusid. Eelkõige puudutab see toitainete merekeskkonda sattumist. Samuti tõstetakse esile bioloogilise mitmekesisuse säilitamise vajadust ja võõrliikide sissetungi piiramist. Ühtlasi soovitakse piirata ja vältida ohtlike ja kahjulike ainete merekeskkonda sattumist.

Merelise tegevuse osas planeeritakse parandada laevaliikluse korraldust, ohjata merekeskkonnas toimunud õnnetusi ning piirata laevadelt pärinevat reostust.

Eelnõu järgi peavad rakendusplaani elluviimise eest vastutavad ministeeriumid kavandama finantsvahendid igal aastal ministeeriumi eelarve piirsumma raames.

1974. a võeti vastu Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon, mis ajakohastati 1992. aastal.

5. „Looduskaitse arengukava aastani 2020“ koostamise ettepaneku heakskiitmine
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks ettepanek koostada „Looduskaitse arengukava aastani 2020“ (LAK). Arengukava koostamise vastutavaks ministeeriumiks määratakse keskkonnaministeerium, kes peab arengukava valitsusele heakskiitmiseks esitama detsembris 2009.

LAK on looduskaitset käsitlev strateegiline dokument, mille eesmärk on tagada looduskaitsealaste tegevuste süstemaatiline planeerimine ja ressursside kasutamine ning looduskaitse korralduse efektiivsus.

Lisaks keskkonnaministeeriumile osalevad arengukava koostamises ka põllumajandusministeerium, siseministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, haridus- ja teadusministeerium ning rahandusministeerium.

6. Aruanne riikliku programmi “Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007” rakendamise kohta 2007. aastal
Esitaja: minister Urve Palo
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Aruanne annab ülevaate riikliku programmi “Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007” rakendamisest 2007. aastal.
Riiklikus integratsiooni programmis on käsitletud hariduse, etniliste vähemuste hariduse ja kultuuri, täiskasvanute eesti keele õppe ja ühiskonnapädevuse valdkondi.

Hariduse vallas oli olulisemaks integratsioonipoliitiliseks ülesandeks osalisele eestikeelsele aineõppele üleminek muukeelse kooli gümnaasiumiastmes. Vastavalt valitsuse määrusele peab 2011. aastaks kõigi Eesti munitsipaal- ja riigikoolide gümnaasiumiastmes õpe toimima vähemalt 60% ulatuses eesti keeles.

Eestis oli 2007. aastal 63 vene õppekeelega gümnaasiumi, millest 62s õpetati eesti kirjandust eesti keeles. 29 koolis õpetati eesti kirjandust eesti keeles juba ka varasemal õppeaastal.

Aruandes märgitakse, et kõikides koolides toimus õpe tulemuslikult – nii õpilased kui õpetajad on eesti kirjanduse õpetamise eesti keeles omaks võtnud. Samuti tõdetakse, et pidevalt on kasvanud keelekümblusprogrammides osalevate õpilaste arv.
2007. aastal eraldati rahvuskultuuriseltside ja kunstikollektiivide projektitoetustele 600 000 krooni, toetust said 29 projekti. Lisaks eraldati ministri büroo kaudu Peipsiäärsetele vanausulistele 937 640 krooni. Samuti käivitati rahvusvähemusi tutvustav kodulehekülg www.rvke.ee. Samuti toetati pühapäevakoole, mida on Eestis 12 ja kus õppis 2007. aastal 178 last.

Aruandes nenditakse, et täiskasvanud mitte-eestlaste eesti keele eksami sooritamise edukus on varasemate aastatega võrreldes langenud.

Ühiskonnapädevuse arendamiseks toetati kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemaliste ürituste korraldamist.

2007. aastal sooritas kodakondsuseksami 1850 inimest. Naturalisatsiooni korras sai Eesti kodakondsuse 4228 isikut.

Statistikaameti andmetel elas 2007. aasta alguses Eestis 1 342 409 inimest, neist 921 062 olid eestlased ja 421 347 teisest rahvusest inimest, kelle hulgas oli 344 280 venelast, 28 158 ukrainlast, 16 133 valgevenelast ja 11 035 soomlast.

7. Aruanne “Rahvuskaaslaste programmi (2004–2008)” rakendamise kohta 2007. aastal
Esitaja: minister Urve Palo
Tüüp: Aruanne

Aruanne annab ülevaate “Rahvuskaaslaste programmi” (2004-2008) rakendamisest 2007. aastal.

”Rahvuskaaslaste programmi” lähtekohaks on rahvuslik ühtekuuluvustunne ja eestluse kui keelelise ja kultuurilise identiteedi igakülgne toetamine. Programm on suunatud väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi elavatele eestlastele. Programmi põhieesmärgiks on elujõuliste väliseesti kogukondade väljaselgitamine ning nende järjepidev toetamine.

Väliseesti arhiiviprojektide konkursi raames muudeti kättesaadavaks mitmeid väliseesti arhiive. Toimus rida kogumis- ja uurimisekspeditsioone väliseesti kogukondadesse ja asukohamaade mäluasutustesse, kust toodi kaasa vajalikku arhiiviinfot ja -materjale. Nõustati ka väliseesti arhiive.

Eesti Keele Instituut digiteeris ja kirjutas üles väliseestlaste keeleainest ja esitas materjale Internetis. Töötati välja infoportaal Baltic Heritage Network, mis koondab väliseesti ja –balti kultuuripärandi kohta käivat infot.

2007/2008. õppeaastal õpib rahvuskaaslaste programmi raames Eesti ülikoolides, rakendus-kõrgkoolides ja kutsehariduskeskustes registreerimisnimekirjade kohaselt 27 üliõpilast.

2007. aastal panustas kultuuriministeerium koos Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditega Rahvuskaaslaste programmi 5 020 749 krooni.

Kodumaale tagasipöörduvate eestlastele ja nende peredele maksti tagasipöördumistoetust.
Võrreldes 2006. aastaga kasvas tagasipöördumistoetuse taotlejate arv 2007. aastal 3,6 korda. SA Eesti Migratsioonifond maksis toetust 144 taotlejale kokku summas 2 005 000 krooni ehk keskmiselt 13 924 krooni tagasipöörduja kohta. Tagasipöördujaid oli enim Venemaalt (59), Ukrainast (15) ja Gruusiast (10, sh 8 Abhaasiast). Üha enam pöörduti Eestisse tagasi ka lääneriikidest. Näiteks 14 toetusetaotlust tuli Soomest, 9 taotlust Ameerika Ühendriikidest ja Saksamaalt ning 6 Rootsist. Tagasipöördujaid oli veel Argentiinast, Küproselt ja Taist. Vanuseliselt jagunesid 2007. aasta tagasipöördujad: 60% tööealised, 30% lapsed ja 10% pensioniealised. Tagasipöördumistoetust makstakse Eesti rahvusest või Eesti kodakondsusega isikule, kes on Eestist emigreerunud vähemalt 10 aastat tagasi.

8. Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, millel töötamiseks võib nõuda sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist ning millel ajutiseks töötamiseks võib teha välisriigi kutsekvalifikatsiooni eelnevat kontrolli
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse loetelu ametikohtadest ja kutsealadest, millel töötamiseks võib isikult nõuda kas sobivustesti sooritamist või kuni ühe aasta pikkuse kohanemisaja läbimist.

Neid nn korvamismeetmeid nõutakse, kui isik on välismaal omandanud kvalifikatsiooni Eestiga võrreldes lühema või sisult oluliselt erineva õppekava alusel. Samuti siis kui
välisriigi kutsetegevused erinevad oluliselt Eesti vastavatest kutsetegevustest.

Korvamismeetmete nõudmisel on isikul üldjuhul õigus valida sobivustesti või kohanemisaja vahel.

Erandina on fikseeritud ka ametikohad, kus isik ise korvamismeetmete vahel valida ei saa ja selle valib pädev asutus. Eelkõige on siin tegemist juriidiliste erialadega, kus kutsealal töötamine eeldab Eesti õigusaktide täpset tundmist. Näiteks kehtib see pankrotihalduritele, patendivolinikele ja vandeadvokaatidele.

Eelnõu vastuvõtmisel on välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotlejatele teada, millistel ametikohtadel ja kutsealadel neil ei ole õigust ise valida sobivustesti ja kohanemisaja vahel.

Samuti tagab eelnõu taotlejale selguse selles osas, mis puudutab pädeva asutuse õigust kontrollida isiku kutsekvalifikatsiooni enne Eestisse tööle asumist.

9. Sobivustesti ja kohanemisaja korraldamise ja hindamise kord
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädevatele asutustele ühtsed reeglid sobivustesti ja kohanemisaja korraldamiseks. Eesmärk on tagada isikute sarnane kohtlemine erinevate reguleeritud ametikohtade ja kutsealade puhul sobivustesti ja kohanemisaja korraldamisel.

Sobivustest on sisuliselt pädeva asutuse korraldatud eksam ja kohanemisaeg vastava kutseala tööandja juures töötamine.

Sobivustesti ja kohanemisajaga hinnatakse isiku vastavust ainult nende teadmiste ja oskuste osas, mille tundmine on Eestis reguleeritud kutsealal töötamiseks oluline ja mille osas isiku välisriigis omandatud kutsekvalifikatsioon erineb oluliselt Eestis nõutavast.

Sobivustesti ja kohanemisajaga seotud kulud kaetakse pädeva asutuse eelarvest.

10. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädevad asutused ja kontaktpunktid
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt määratakse kindlaks välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädevad asutused Eestis ning reguleeritud ametikohad ja kutsealad, millel nad välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist läbi viivad.

Pädev asutus võrdleb ja hindab taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni Eestis nõutavaga ning otsustab tema kutsekvalifikatsiooni tunnustamise.

Pädeva asutuse tegevuste hulka kuuluvad ka koostöö välisriigi pädevate asutustega, infovahetus ja aruandlus, kutsekvalifikatsioonide tunnustamist puudutavate tõendite väljastamine jmt.

Samuti nimetatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kontaktpunktid, kelle poole võivad teabe saamiseks pöörduda nii välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist soovivad isikud kui ka need isikud, kes soovivad enne välisriiki minekut saada teavet kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta.

11. Kutsetegevuse valdkondade loetelu, kutsenõukogude nimetused, kutsenõukogude moodustamise ja lõpetamise kord ning töökorraldus ja kutsenõukogusse institutsioonide esindajate nimetamise kord Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on kehtestada kutsetegevuse valdkonnad ning kutsenõukogude nimetused, reguleerida kutsenõukogu moodustamist ja lõpetamist ning kutsenõukogu töökorraldust.

Kutsenõukogu on kutseasutuse juures tegutsev, võrdsetel alustel sama kutsetegevuse valdkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajatest koosnev haldusorgan, kelle põhilised ülesanded on seotud kutsestandardite ning kutse andmisega.

Eelnõus kehtestatakse 16 kutsetegevuse valdkonda.

Kutsenõukogu ülesanded ja õigused reguleeritakse kutseseaduse tasandil, koosseis kinnitatakse kahes etapis - kõigepealt kinnitab Vabariigi Valitsus institutsionaalse ja seejärel haridus- ja teadusminister isikulise koosseisu.

Eelnõus on rahaliste vahendite kasutamisega seotud võimalus maksta kutsenõukogu esimeestele tasu.

Eelnõu aluseks on 1. septembril 2008. a jõustunud kutseseadus ja kuni kutseseaduse jõustumiseni oli kutsenõukogude töökorraldus reguleeritud Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri 2001. a määrusega nr 321 „Kutsenõukogu põhimäärus“.

12. Kaitseväe pääste- ja hädaabitöödel osalemise kord
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse kord, mis reguleerib kaitseväelase pääste- ja hädaabitöödel osalemise või kaitseväe vahendite kasutamise otsustamist ning kaitseväelase alluvust nimetud töödel.

Eelnõu määrusena jõustumine võimaldab kaitseväe kasutamist pääste- ja hädaabitöödel, tagades seeläbi riigi kasutuse olevate ressursside efektiivse kasutamise siseriiklike õnnetuste korral, vähendades seeläbi võimaliku suurema kahju tekkimise ohtu.

Pääste- ja hädaabitööde teostamine on üldjuhul siseministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi ning nende valitsemisalas tegutsevate asutuste, vastavalt Päästeameti, Politseiameti ja Keskkonnainspektsiooni tegevusvaldkond.

13. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 1999. a. määruse nr 388 “Kaitseväe distsiplinaarmäärustiku kinnitamine” muutmine
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt viiakse kaitseväe distsiplinaarmäärustiku mõisted kooskõlla kaitseväe korralduse seaduses kasutatavate mõistetega.

Seoses kaitseväe garnisonimäärustiku kehtetuks tunnistamisega tuuakse kaitseväe distsiplinaarmäärustikku üle aresti puudutav regulatsioon, kuna see peab olema sätestatud määruse tasandil.

14. Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2003. a. määruse nr 113 “Kaitseväe mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise kord ning sõjalise valmisoleku astmed” muutmine
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt viiakse määrus kooskõlla 1. jaanuaril 2009 jõustuva kaitseväe korralduse seadusega ja samal ajal jõustuvate rahuaja riigikaitse seaduse muudatustega.

Kaitseväe mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise korras ning sõjalise valmisoleku astmetes sisulisi muudatusi ei tehta. Peamiselt viiakse mõisted kooskõlla kaitseväe korralduse seaduses kasutatavate uute mõistetega ja sõjaaja üksusi ja reservüksusi puudutavate sätetega.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2009. a.

15. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses "Kaitseväe korralduse seaduse" jõustumisega
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt viiakse muudatused sisse nendesse Vabariigi Valitsuse määrustesse, milles reguleeritakse kaitseväe korralduse seadusest tulenevaid küsimusi.

Tulenevalt kaitseväe korralduse seaduse jõustumisest 1. jaanuaril 2009. a jõustub ka käesolev määrus 1. jaanuaril 2009. a.

16. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 “Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord” muutmine
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on kaitseväe korralduse seaduse jõustumisest ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmisest tulenevate täpsustuste tegemine.

Eelnõuga tehtavate muudatuste jõustumisel viiakse määrus kooskõlla kaitseväe korralduse seaduse ja teiste õigusaktidega.

17. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. a määruse 204 "Tagatisfondi põhikiri" muutmine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse Tagatisfondi põhikirja seoses uue osafondi - pensionilepingute osafondi - loomisega. Tagatisfondi nõukogu liikmete arv suureneb kaheksalt üheksani.

Rahandusministrit kohustatakse määrama kindlustusandjaid esindava organisatsiooni ja tegema hiljemalt 20. detsembriks 2008. a sellele organisatsioonile ettepaneku nimetada nõukogu liige.

18. Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2000. a määruse nr 279 "Rahvusarhiivi põhimäärus" muutmine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Määruse eelnõu

Määruse eelnõu eesmärk on korrastada rahvusarhiivi struktuuri. Sellest tulenevalt lõpetatakse Viljandi, Pärnu ja Hiiu maa-arhiivide tegevus. Nende ülesanded võtavad üle Lääne ja Tartu maa-arhiivid.

Viljandi, Pärnu ja Hiiu maa-arhiivides asub kokku ligi 3% Rahvusarhiivis hoitavatest arhivaalidest. Arhiivid kasutavad käesoleval ajal rendipindasid ning nende tegevuskulud kokku on 2008. aastal 3 046 751 krooni. Senisel moel nende arhiivide toimimine on maksumaksjale ebamõistlikult kulukas, kuna nende vahetu kasutamine on väga väike, ülalpidamiskulud keskmisest oluliselt suuremad ning hoidlad amortiseerunud ega vasta nõuetele.

Avaliku arhiiviteenuse kättesaadavus ja kvaliteet tagatakse igas maakonnas. Arhiiviteenust pakuvad Lääne Maa-arhiiv (tegevuspiirkond Hiiu ja Lääne maakonnas), Jõgeva Maa-arhiiv (Jõgeva maakonnas), Saare Maa-arhiiv (Saare maakonnas), Lääne-Viru Maa-arhiiv (Ida-Viru, Järva ja Lääne-Viru maakonnas), Harju Maa-arhiiv (Harju ja Rapla maakonnas), Tartu Maa-arhiiv (Pärnu, Tartu ja Viljandi maakonnas) ning Valga Maa-arhiiv (Põlva, Võru ja Valga maakonnas).

Kauglaenutussüsteemid hakkavad toimima Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

Rahvusarhiivi avalikud ja tasuta teenused tagavad ööpäevaringse juurdepääsu enamkasutavale arhiiviainesele interneti kaudu.

Määrus jõustub 9. jaanuaril 2009.

19. „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Hariduse infrastruktuuri arendamine” meetme „Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamine” investeeringute kava kinnitamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõuga määratakse kindlaks hariduslike erivajadustega õpilaste koolid, mis saavad kasutada
Euroopa Regionaalfondi finantseeringut summas 400 330 000 krooni ja täiendavaid riigieelarvelisi rahastamise võimalusi summas 70 646 471 krooni.

Määrusega kehtestatakse meetme rakendamiseks erivajadustega õpilaste õppeasutuste infrastruktuuri arendamise projektide kavandite kogumise ja hindamise, investeeringute kava ja taotluse koostamise ning toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord

Meetme eesmärk on tagada hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamine, lähtudes õpilaste erivajaduste spetsiifikast ja koolides kehtivatest tervisekaitsenõuetest.

20. Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2008. a korralduse nr 281 "„Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Hariduse infrastruktuuri arendamine” meetme „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine” investeeringute kava 2007-2015 kinnitamine“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõus muudetakse Euroopa Liidu toetuste ja täiendavate riigieelarveliste vahendite jaotust objektiti. Projektidele eraldatavate vahendite kogumaht jääb samaks. Eesmärkide paremaks saavutamiseks tegi Rakvere Ametikool ettepaneku liita projekti kavandid „Õppehoone- ja täiendõppe ruumid“ ning „Töökoda“ üheks. Uueks projekti kavandi nimeks on „Praktikabaas õppehoones ning ruumid täiendõppele“. Projekti kavandite hinnangulised maksumused liidetakse, ning projektidele eraldatavate vahendite kogumaht jääb samaks.

Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest rahastatava meetme kogumaht on perioodil 2007-2013 2 612 680 000 ja lubatud maksimaalne Euroopa Liidu toetuse määr on 100 protsenti. Rakenduskavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks eraldab Eesti Vabariik täiendavaid vahendeid, millest kaetakse muu hulgas ka abikõlbmatu käibemaks ning koos täiendava finantseerimisega on vahendeid kavandatud kokku 3 627 014 587 krooni. Haridus- ja Teadusministeerium on nimetatud meetme rakendusasutus.

Meetme eesmärk on tagada kutseõppeasutuste infrastruktuuri ajakohastamine vastavalt rakenduskava eesmärkidele ja alaeesmärkideks on toetada infrastruktuuri arendamisega seotud tegevusi.

21. Eesti Vabariigi kodaniku väljaandmine Ameerika Ühendriikidele
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Korralduse eelnõu

Justiitsministeerium esitab korralduse eelnõu Eesti Vabariigi kodaniku väljaandmiseks Ameerika Ühendriikidele.

22. Munitsipaalomandisse antud maa sihtotstarbe muutmiseks loa andmine (Pärnus Kitse tn 39 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse luba Pärnu linna munitsipaalomandis oleva, Pärnus asuva Kitse tn 39 maaüksuse pindalaga 5353 m² senise sihtotstarbe üldmaa muutmiseks elamumaaks.

Maaüksus anti Pärnu linna munitsipaalomandisse avalikult kasutatava haljasala rajamiseks.
Linnavalitsus kinnitab, et elamupiirkond on puhkealadega hästi varustatud. Vastavalt koostatavale Kitse tn 39 kinnistu detailplaneeringule planeeritakse alale kolm munitsipaalkorterelamut.

Pärnu linnal on 305 eluruumi, mis on kõik üürnikega asustatud. Taotluse esitamise hetkel oli Pärnu linnas nõudlus veel lisaks 210 munitsipaalüürikorteri järele.

Keskkonnaministeerium leiab, et Pärnu linnavalitsuse taotlus on põhjendatud.

23. Munitsipaalomandisse antud maa hoonestusõigusega koormamiseks loa andmine (Tääksi Põhikooli maaüksuse jagamise tulemusena moodustav kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse luba Viljandi maakonnas Suure-Jaani valla munitsipaalomandis oleva, Suure-Jaani vallas Tääksi külas asuva Tääksi Põhikooli katastriüksuse (pindala 1,8 hektarit, mille sihtostarve on sotsiaalmaa) jagamisel moodustuva 5454 m² suuruse maaüksuse hoonestusõigusega koormamiseks MTÜ Spordiklubi Tääksi kasuks.

Taotluse kohaselt vajab Suure-Jaani vald vallaelanike sportimisvõimaluste parandamiseks suusakeskust koos valgustatud suusaradadega. Spordiklubi sai PRIA-lt 938 796 krooni investeeringutoetust Tääksi külla valgustatud suusaraja ehitamiseks pikkusega 1,5 kilomeetrit koos sinna juurde kuuluva teeninduskeskusega.

24. Maa andmine Sangaste valla munitsipaalomandisse (Valga maakonnas Sangaste vallas Pringi külas Siimu karjääri maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Sangaste valla munitsipaalomandisse Siimu karjääri maaüksus pindalaga 11,98 hektarit, mille sihtotstarve on mäetööstusmaa. Sangaste vald taotleb Siimu karjääri maaüksust munitsipaalomandisse valla teedevõrgu korrashoidmiseks vajaliku kruusa võtmiseks, maa võetakse kasutusele karjäärina.

Kruusa kaevandamine ei ole seadusega otseselt pandud kohaliku omavalitsuse ülesandeks, kuid see aitab täita omavalitsusüksusele pandud ülesannet korraldada valla teede korrashoidu. Munitsipaalomandis olev karjäär võimaldaks valla teid remontida ja hooldada vallale oluliselt odavamalt kui see oleks eraettevõtja kasutuses.

25. Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2007. a korralduse nr 1 "Loa andmine lepingu sõlmimiseks järgmiste aastate eelarvete arvel ja volituste andmine" muutmine
Esitaja: kultuuriminister Laine Jänes
Tüüp: Korralduse eelnõu

2007. aasta alguses sõlmiti170 miljoni krooni ulatuses Peterburis Jaani kiriku hoone renoveerimiseks ja haldamiseks 99 aastaks leping OÜ-ga Estconde-E, kes pakutud tööst loobus. Uue hanke võitis Facio Ehituse AS. Seoses sellega teeb kultuuriministeerium ettepaneku muuta valitsuse korraldust, jättes sellest välja ehitusettevõtja nimi ning asendada ka renoveerimistööde kogusumma ning maksetingimused. Uus tööde kogumaksumus on ligi 115 miljonit krooni.

Lisaks hinnale on erinevus kahe lepingu vahel ka maksetingimustes. Varasema kokkuleppe järgi toimus lepingu tasu maksmine igakuiste võrdsete maksetena 20 aasta jooksul. Facioga sõlmitud kokkuleppe järgi aga makstakse 2009. aastal 5 miljonit, 2010 10 miljonit ja 2011 kõik ülejäänud ligi 100 miljonit.

26. Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiakapitali vähendamine ja vara riigile üleandmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt volitatakse majandus- ja kommunikatsiooniministrit otsustama osalust valitseva ministrina Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali vähendamise poolt 2 674 230 krooni võrra vara üleandmisega Eesti Vabariigile.

Tallinnas Telliskivi tn 59 kinnistul asub riigi äriühingu OÜ Tehnokontrollikeskus elektrilabor. Kinnitu on pindalaga 3052 m², mille sihtotstarve on tootmismaa ja mille maksumus on Eesti Energia AS-i bilansilise maksumuse tõendi alusel 2 674 230 krooni.

Kinnistu omanik Eesti Energia AS ei vaja kinnistut oma põhitegevuseks. Pärast vara võõrandamislepingu sõlmimist ning kinnistamist Eesti Vabariigi nimele määratakse riigivara valitsejaks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, misjärel registreeritakse kinnistu riigivara registris.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valmistab ette valitsuse korralduse eelnõu kinnistu üleandmiseks mitterahalise sissemaksena OÜ-le Tehnokontrollikeskus osakapitali suurendamiseks mitterahalise sissemaksena.

27. Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulude muutmine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korralduse eelnõuga muudetakse välistoetuste ning kaasfinantseerimisega seonduvat kulude administratiivset jaotust ja jaotust majandusliku sisu järgi riigikantselei haldusala, haridus- ja teadusministeeriumi, justiitsministeeriumi, kultuuriministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarves.

28. Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2008. a korralduse nr 11 „Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2008. aastaks määratud tegevuskulude jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude ning põhivara soetamise ja renoveerimise kuludeks ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2008. aasta tegevuskavad” muutmine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Korralduse eelnõu

Tegemist on tehnilise muudatusega, millega neljal korral aastas täpsustatakse valitsusasutuste eelarvete liigendusi ning tegevuskavasid. Eelarve liigendused on iga valitsusasutuse ja valitsusasutuse hallatavate riigiasutuste täpsem eelarve, mis kinnitatakse igal aastal riigieelarve jõustumise järel Vabariigi Valitsuse määrusega. Aasta viimase liigenduse ja tegevuskavade muudatustega esitatakse kogu aasta jooksul tehtud muudatused terviktekstina.

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu vastuvõtmine ei põhjusta riigieelarvele täiendavaid kulusid.

29. Ülevaade 2007. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Ülevaade

Eelnõu kohaselt võtab valitsus teadmiseks ülevaate 2007. aastal antud riigiabist, mis oli kokku 575, 5 miljonit krooni.

2007. aastal moodustas riigiabi 0,24% SKP-st. Suurem osa riigiabist läks põllumajandussektorile, mille maht kogusummast oli 64,6%.

Nii nimetatud vähese tähtsusega abi anti 2007. aastal kokku 100,2 miljonit krooni. Põllumajandustoodete kõrval toetati ka kalandussektorit.

Riigiabiks loetakse ühenduse, riigi või KOV vahenditest ükskõik missugusel kujul antavat soodustust ettevõtjatele või kaupade tootmisele ning mis võib moonutada konkurentsi liikmesriikide vahel. Vähese tähtsusega abi ei loeta riigiabiks, kuna Euroopa Liidu mõistes väikese suuruse tõttu ei moonuta see konkurentsi.

30. Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2004. a korralduse nr 478-k „Kohanimenõukogu moodustamine” muutmine
Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse kohanimenõukogu koosseisu seoses kahe nõukogu liikme esitatud avaldusega nende väljaarvamiseks kohanimenõukogust.

Kohanimenõukogust arvatakse välja Lui Hubel ja Sirje Tobreluts. Liikmeteks nimetatakse Maa-ameti katastriteabe osakonna aadressandmete büroo juhataja kohusetäitja Mall Kivisalu ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti geomaatika teenistuse geodeesia ja kartograafia osakonna kohanimekorraldaja Liisi Sokk.

Kohanimenõukogu on siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud asjatundjate komisjon, kelle tegevuse eesmärk on kohanimekorralduse probleemide läbitöötamine, sellealase tegevuse suunamine, koordineerimine ja korraldamine.

31. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a korralduse nr 1083-k "Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamine" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti Haigekassa nõukogu liikmel, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni esindaja, Peeter Rossil täitus nõukogus 3. detsembril kolm volitusaastat kahel korral järjest.

Eelnõu kohaselt arvatakse ta nõukogust välja ja esitatakse uueks nõukogu liikmeks Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum radioloog Merle Smutov.

Haigekassa nõukogu on Eesti Haigekassa kõrgeim organ. Nõukogul on 15 liiget. Nõukogusse kuuluvad ametikoha järgi sotsiaalminister, rahandusminister ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees. Vabariigi Valitsus nimetab viis nõukogu liiget valitsuse poolt määratud kindlustatute huve esindavate organisatsioonide poolt tehtud ettepanekute alusel ja viis nõukogu liiget valitsuse poolt määratud tööandjate organisatsioonide poolt tehtud ettepanekute alusel. Vabariigi Valitsus nimetab sotsiaalministri ettepanekul Sotsiaalministeeriumi ametnike hulgast ühe nõukogu liikme. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul määrab Riigikogu oma liikmete hulgast ühe nõukogu liikme.

32. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rohelise raamatu "Ränne ja liikuvus: Euroopa Liidu haridussüsteemi ülesanded ja võimalused" kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Eesti seisukohad EL õigusakti eelnõu suhtes

Euroopa Komisjoni rohelises raamatus esitatakse raamistik, millest lähtuda sisserändajate laste haridusega seotud probleemide lahendamisel.

Rohelises raamatus tõdetakse, et kolmandate riikide kodanike sisseränded Euroopa Liitu ja kahe viimase laienemisega seotud rändevood Euroopa Liidu sees on kaasa toonud sisserändajate laste arvukuse järsu suurenemise mitmete liikmesriikide koolides (mõnes riigis lausa 3-4 korda võrreldes aastaga 2000).

Statistika näitab, et sisserändajate lastel on madalam õppeedukus kui nende kohalikku päritolu eakaaslastel. Samuti on sisserändajatest õpilaste hulgas suur kooli poolelijätjate osakaal. Sisserändaja taustaga õpilaste hariduslikku olukorda mõjutavad: ühiskondlikud ja majanduslikud tingimused; õppekeele oskuse tase; perekonna hoiakud; koolisüsteem; õpetajate suhtumine; eraldamine.

Eestis on nende koolide hulk (arvamuse andnutest), kes hindavad oma valmisolekut sisserändajatest õpilaste vastuvõtmisel vähemalt „rahuldavaks”, veidi suurem nendest koolidest, kes on uusimmigrantide vastuvõtmiseks „kehvasti” valmis. Suurimateks probleemideks koolide valmisolekul on õppevahendite vähesus, finantsvahendite nappus ning koolipersonali oskuste ja teadmiste puudus.

Rohelise raamatuga otseseid õiguslikke mõjusid ei kaasne. Juhul, kui alustatakse uue direktiivi väljatöötamist, võib edaspidi tekkida vajadus Eesti õigusakte täpsustada.
Kui Eesti otsustab rohelises raamatus väljapakutud meetmeid rakendada kaasnevad sellega täiendavad kulutused, mida on raske täpselt hinnata.

33. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb reitinguagentuure, eelnõu suhtes
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Eesti seisukohad EL õigusakti eelnõu suhtes

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse krediidireitingu agentuuride kohta eelnõus on sätestatud põhimõtteliselt ühtsed nõuded reitinguagentuuride tegevusele Euroopa Liidus.

Eelnõu eesmärgiks on reitinguagentuuride tegevuse reguleerimine: keelatakse nõustamisteenuste osutamine, avalikuks peab saama info kasutatavate mudelite kohta jne.

Eestis on reitinguagentuuride alane õigusruum suhteliselt täitmata. Reitinguagentuuri definitsiooni annab krediidiasutuste seadus, mille kohaselt reitinguagentuur on krediidikvaliteeti hindav isik. Kuid seadus ei reguleeri reitinguagentuuride registreerimist, tegevuse aluseid ega järelevalvet, vaid pigem seda, kuidas kasutada reitinguid krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel ning milliste reitinguagentuuride hinnanguid tohib kasutada.

Esialgse hinnangu põhjal ei tohiks määruse eelnõu rakendamine väga suuri muudatusi Eesti järelevalve alases regulatsioonis kaasa tuua, kuna hetkel pole Eestis ühtegi reitinguagentuuri registreeritud.

34. Informatsioon ja Eesti seisukohad kohtuasjas C-464/08 Euroopa Ühenduste Komisjon versus Eesti Vabariik
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Komisjon esitas Euroopa Kohtule hagi, kuna Eesti ei ole täitnud kohustust võtta vastu direktiivi 2005/65/EÜ (sadamate turvalisuse kohta) ülevõtmiseks vajalikud õigusnormid. Tegemist on olukorraga, kus EÜ asutamislepingu artikli 226 alusel algatatud rikkumismenetlus on jõudnud kohtu faasi. Direktiivi ülevõtmiseks vajaliku sadamaseaduse vastuvõtmine on edasi lükkunud, kuid on praeguseks jõudnud Riigikokku. Kui direktiivi ülevõtmiseks vajalik seadus kohtuasja võimalikult varajases staadiumis vastu võetakse on võimalik, et komisjon loobub hagist.

35. Informatsioon ja Eesti seisukohad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 226 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluste kohta
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Euroopa Komisjon on esitanud Eestile viis põhjendatud arvamust direktiivide mitteõigeaegse (3 põhjendatud arvamust) ja mittenõuetekohase (2 põhjendatud arvamust) ülevõtmise kohta. Põhjendatud arvamus on teine rikkumismenetluse etapp, millele võib järgneda liikmesriigi Euroopa Kohtusse kaebamine.

Neist esimene puudutab prügilaid käsitleva direktiivi mittenõuetekohast ülevõtmist. Eesti nõustub kolme etteheitega ja teavitab komisjoni, et direktiivi korrektseks ülevõtmiseks on kavas muuta jäätmeseadust ning ühte keskkonnaministri määrust. Eesti ei nõustu komisjoni etteheitega, mis puudutab andmete kogumist jäätmelademe kohta.

Kolme algatatud rikkumismenetluse lõpetamiseks on vajalik biotsiidiseaduse eelnõu võimalikult kiire vastuvõtmine Riigikogu poolt. Biotsiidiseaduse eelnõu on kavas VV-le esitada jaanuaris 2009.

Viiendas põhjendatud arvamuses leiab komisjon, et mitteresidentidele antava tulumaksuvabastuse tingimused tulumaksuseaduses on liiga piiratud ning mitteresidentidele makstavate pensionide maksustamine ei ole alati kooskõlas töötajate vaba liikumise põhimõttega. Eesti ei nõustu komisjoni etteheitega. Rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt on Eesti tulumaksuseadus EÜ asutamislepingus sätestatud liikumisvabaduse põhimõttega kooskõlas. Arvestades, et komisjon on põhjendatud arvamuses jäänud enda algse ametlikus kirjas esitatud etteheite juurde, tuleb arvestada võimalusega, et komisjon pöördub vaidluse lõplikuks lahendamiseks kohtusse.

Komisjonile vastamise tähtaeg on 17. detsember.

36. Eesti Vabariigi esindamine 2008. aasta detsembris Genfis WTO ministrite konverentsi raames toimuval Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu 8. ja 9. detsembri 2008. a istungi jätkuistungil
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

WTO ministrite konverents, kus arutatakse WTO Doha arenguvooru küsimusi, algab tõenäoliselt detsembris 2008 Genfis, kus jätkatakse ka Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu 8. ja 9. detsembri 2008. a istungi WTO Doha arenguvooru päevakorrapunkti käsitlemist.

Kuna välisministril, teisel ministril, Eesti Vabariigi alalisel esindajal Euroopa Liidu juures ega alalise esindaja asetäitjal ei ole võimalik osaleda Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu 8. ja 9. detsembri 2008. a istungi jätkuistungil, kus jätkatakse WTO Doha arenguvooru päevakorrapunkti käsitlemist, volitatakse Eesti Vabariiki esindama Tõnis Nirk, Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures Genfis.

37. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 16. ja 17. detsembri 2008. a istungil

Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu

Nõukogu tegeleb esimesel päeval terviseküsimustega, teisel päeval on arutlusel töö-, sotsiaal- ja soolise võrdõiguslikkuse küsimused. Terviseküsimuste osas on olulisim arutelupunkt patsiendiõiguste direktiivi eelnõu. Töö- ja sotsiaalküsimustes toimub avalik arutelu majandus- ja finantskriisi sotsiaalsete mõjude üle.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 18. ja 19. detsembri 2008. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Eesti toetab ühenduse kvaliteedipoliitika teemal laiapõhjalise arutelu algatamist, kuhu on kaasatud nii põllumajandustootjad, ametiasutused kui ka laiem avalikkus. Eestis toimuvad nii riigisisesed arutelud kui ka konsultatsioonid Euroopa Liidu tasandil erinevate sektori esindajatega ning Eesti täpsemad seisukohad on koostamisel.

Eesti toetab nõukogu kavatsust lükata tagasi Euroopa Komisjoni ettepanek kasutada kodulinnurümpade pinnasaaste vähendamiseks antimikroobseid aineid.

38. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
1) Ülevaade Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 28. novembri 2008. a istungist

Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

28. novembri põllumajanduse ja kalanduse nõukogus ei võetud nõukogu järeldusi ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas vastu, kuna Suurbritannia, Rootsi ning Läti hääletasid järelduste teksti vastu vaatamata eesistujariigi poolt tehtud parandusettepanekutele. Kõik teised riigid toetasid nõukogu järelduste teksti, mis esitatakse 11.-12. detsembril aastal Ülemkogule eesistuja järeldustena.

2) Ülevaade Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 1. ja 2. detsembri 2008. a istungist
Esitajad: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Haridus- ja teadusminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister esitavad ülevaate Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 1. ja 2. detsembri 2008. a istungist.

3) Ülevaade Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 2. detsembri 2008. a istungist
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar

Rahandusminister esitab ülevaate Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 2. detsembri istungist.

4) Ülevaade Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 4. ja 5. detsembri 2008. a istungist
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Nõukogu võttis vastu järeldused geneetiliselt muundatud organismide (GMO) edasise poliitika kohta, leides, et tuleb tõhustada GMOde kohta tehtavat keskkonna hindamist, kaasata rohkem eksperte ja enam rahastada sõltumatuid uuringuid GMOde mõjude kohta.

Iirimaa palvel päevakorda lisatud punkti all juhtis Iirimaa tähelepanu probleemile, et nõudlus taaskasutatavate materjalide järele on drastiliselt vähenenud, seda peamiselt Aasia nõudluse vähenemise tõttu. Eesti jagas oma sõnavõtus Iirimaa muret ja leidis, et kui väheneb nõudlus, siis väheneb taaskasutus ja suureneb jäätmete põletamine ja ladestamine, mis seab ohtu Euroopa Liidu poolt püstitatud jäätmealased eesmärgid.

Liikmesriigid leppisid kokku, et teemat arutatakse pikemalt järgmisel keskkonnanõukogu istungil.

39. Tsiviilõhusõiduki tekitatava ohu määratlemise ja ohule reageerimise ning kaitseväe poolt ohu tõrjumiseks relvastatud jõu kasutamise või sellega ähvardamise kord
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse tsiviilõhusõiduki tekitatava ohu määratlemise protseduur, ohule reageerimise ning kaitseväe poolt tsiviilõhusõiduki vastu jõu kasutamise või sellega ähvardamise kord.

Tsiviilõhusõidukit, millega kavatsetakse rünnet väljaspool õhusõidukit viibivate isikute või vara kahjustamiseks, nimetatakse renegaatõhusõidukiks (renegaat).

Renegaadi tekitatava ohu korral otsustab renegaadi lendu sekkumise kaitseminister või Vabariigi Valitsuse volitatud minister.

Määruses ja määruse salajases lisas sisalduvad tunnused ning käitumisjuhised, millistel juhtudel renegaadi peab identifitseerima, õhuruumist lahkuma sundima, maandama või kasutama tema vastu jõudu.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-