Valitsuse 11.12.2014 istungi kommenteeritud päevakord

10.12.2014 | 15:54

Uudis
    • Jaga


Istungi algus on kell 10.00 Stenbocki majas.

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainfo: Riina Soobik (693 5714)

Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaministri ülesannetes välisminister Keit Pentus-Rosimannus, rahandusminister Maris Lauri ning tervise- ja tööminister Urmas Kruuse.

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. 

1. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnōu

Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga sätestatakse meetmed, kuidas ennetada ja lahendada pankade finantsprobleeme lähtudes 2008. aastal maailma tabanud finantskriisi kogemustest.

Finantsinspektsioon saab täiendavad volitused sekkumaks pangas esinevate probleemide korral. Juhul kui on märgid mõne panga võimalikest likviidsusprobleemidest, võib finantsinspektsioon nõuda nt pangajuhtide väljavahetamist või vajadusel ise võtta panga juhtimise ajutiselt üle.

Eenõuga sätestatakse võimalus panga kohustusi konverteerida omakapitaliks või üldse need mahakirjutada – ehk selle kohaselt võivad jääda võlausaldajad teatud ulatuses oma rahadest ilma (bail-in). Juhul kui esinevad aga juba tõsisemad ilmingud panga võimalikust maksejõuetusest, siis kannavad esmase kahju aktsionärid ja seejärel võlausaldajad. Tavahoiustajad ei pea muretsema, sest kuni 100 000-eurosed hoiused on jätkuvalt tagatud.

Tagatisfondi juurde luuakse kriisilahenduse osafond. Selle fondi vahendeid võidakse vajadusel kasutada probleemidesse sattunud panga saneerimiseks, kuhu  hakkavad pangad tegema iga-aastaseid sissemakseid.
 

2. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (774 SE) kohta

Esitaja: justiitsminister Andres Anvelt
Tüüp: arvamuse andmine

Riigikogu liikme Andres Herkeli 11. novembril 2014. a algatatud eelnõu.

Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk võimaldada riigikogu täiskogul hääletada eelnõude muudatusettepanekuid, mille puhul juhtivkomisjoni liikmete valdav enamus ei ole komisjonis seisukohta võtnud või hääletusel osalenud.

Kehtiva korra kohaselt paneb riigikogu istungi juhataja seaduseelnõu teisel lugemisel hääletamisele ainult need muudatusettepanekud, mille hääletamist nõuab ettepaneku esitaja, riigikogu komisjon või fraktsioon. Hääletamisele ei panda muudatusettepanekut, mida juhtivkomisjon ei arvestanud ja mis sai vähem kui kaks poolthäält.

Eelnõuga nähakse ette täiendav tingimus, et hääletamisele ei panda sellist muudatusettepanekut, mis sai juhtivkomisjonis rohkem kui kaks vastuhäält. Seega eeldab edaspidi ettepaneku täiskogul hääletamisele mittepanemine poolthäälte nappuse kõrval ka vastuhäälte olemasolu (vähemalt kolm). Eelnõu jõustumisel ei panda hääletamisele muudatusettepanekut, mida juhtivkomisjon ei arvestanud ja mis sai ühe poolthääle või mitte ühtegi poolthäält ning vähemalt kolm vastuhäält.

Praktikas on esinenud juhtum, kus muudatusettepanek lükati komisjonis tagasi häältega 0:0. Eelnõu esitaja on seisukohal, et olukorras, kus komisjoni liikmed eelnõu muudatusettepaneku kohta poolt või vastu otsust ei tee ning see on otsus, mida täiskogul hääletada ei saa, ei ole praktiline. Eelnõu kohaselt on edaspidi muudatusettepaneku mittearvestamisel komisjonis häältega 0:0 võimalik muudatusettepanek riigikogu täiskogus hääletamisele panna.

Justiitsministeerium teeb ettepaneku loobuda eelnõu kohta arvamuse andmisest, sest eelnõu puudutab parlamendi enesekorraldusõigust riigikogu sisemise töökorra reguleerimisel. Senise praktika kohaselt on Vabariigi Valitsus loobunud sellistes küsimustes eelnõu kohta arvamuse andmisest.


2) Arvamuse andmine ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (782 SE) kohta

Esitaja: tervise- ja tööminister Urmas Kruuse
Tüüp: arvamuse andmine

Riigikogu sotsiaalkomisjoni 19. novembril 2014. a algatatud eelnõu.

Eelnõu eesmärk on tagada apteegiteenuse kättesaadavus väiksema nõudlusega (maa) piirkondades, kus üldapteeki ega selle struktuuriüksust ei ole ning lähim apteegi tegutsemiskoht jääb kohalike elanike jaoks kaugele.

Eelnõu kohaselt otsustab üldapteegi struktuuriüksuse asutamise vajaduse üle kohalik omavalitsusüksus – kas peetakse vajalikuks üldapteegi struktuuriüksuse olemasolu või korraldatakse elanikele ravimiabi teisiti piisavalt tõhusalt (näiteks internetiapteegi kaudu). Eelnõu kohaselt võib kohalik omavalitsusüksus ravimiametile taotluse esitada, kui lähim üldapteegi tegutsemiskoht jääb vähemalt 2000 ühe või mitme kõrvuti asuva kohaliku omavalitsuse territooriumil elavast elanikust kaugemale kui 30 kilomeetrit.

Eelnõu kohaselt kohustab ravimiamet väiksema nõudlusega piirkonnas apteegiteenust osutama sellist üldapteegiteenuse osutamise tegevusloa omajat, kes on Eesti suurematesse linnadesse (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve ja Narva) asutanud vähemalt kümme apteeki ja kelle tegutsemine on kõige tulusam. Ravimiamet võtab otsuse tegemisel arvesse üldapteegiteenuse osutaja ravimite käivet, üldapteekide arvu ja juba asutatud struktuuriüksuste arvu. Tegemist on kaalutlusotsusega, mille tulemusena leitakse asjakohaseim üldapteegiteenuse osutaja, kellele esitatakse üldapteegi struktuuriüksuse asutamise kohustus.

Eelnõu kohaselt tuleb üldapteegiteenuse osutajal ravimiameti poolt pandud kohustus täita 180 päeva jooksul, näiteks leida sobivaimad ruumid ja vajalik personal, hankida töövahendid. Kohustus kehtib kuni 5 aastat või kuni muutub olukord selles omavalitsusüksuses, näiteks asutatakse teine lähemal asuv apteek või elanike arv piirkonnas väheneb.

Eelnõu on kavandatud jõustuma 2015. aasta 1. juunil.

Sotsiaalministeerium toetab eelnõu esitatud märkustega arvestamisel. Justiitsministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetavad eelnõu ja selle eesmärki.


3. Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 2007. a määruse nr 23 "Kohtunikuabi ametipalga suurus ja osakonna juhatamise lisatasu määr" ja 4. detsembri 2001. a määruse nr 369 "Riigiasutustele äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri arvutivõrgu kasutamise kohustuse kehtestamine" muutmine

Esitaja: justiitsminister Andres Anvelt
Tüüp: määruse eelnõu

Muudetakse Vabariigi Valitsuse määrust, millega on kehtestatud kohtunikuabide ja osakonda juhatava kohtunikuabi lisatasu suurus.

Tulenevalt 1. jaanuaril 2015. a jõustuvatest kohtute seaduse muudatustest koondatakse senised maakohtute registri- ja kinnistusosakonnad Tartu Maakohtu juurde. Sellega seoses väheneb registri ja kinnistusraamatu toimingutega tegelevate surtuktuuriüksuste arv kaheksalt kahele. Kuna toiminguid teostavate kohtunikuabide üldarv ei muutu, siis kasvab osakonnajuhatajate töökoormus. Seetõttu kehtestatakse osakonnajuhataja ülesandeid täitvale kohtunikuabile kindel ametipalk summas 2040 eurot, millega suureneb osakonnajuhatajale makstav tasu 265 euro võrra.

Lisaks sellele tehakse eelnõuga tehnilised muudatused, mis on vajalikud seoses maakohtute registri- ja kinnistusosakondade funktsioonide koondamisega Tartu Maakohtu juurde.
 

4. Vabariigi Valitsuse 2. oktoobri 2003. a määruse nr 253 „Euroopa Liidu dokumentide menetlemise kord“ kehtetuks tunnistamine

Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: määruse eelnõu

Riigisekretär teeb valitsusele ettepaneku tunnistada kehtetuks Euroopa Liidu (EL) dokumentide menetlemise korda reguleeriv määrus. EL asjade menetlemise korra kohta annab riigisekretär juhise.

„Õiguspoliitika arengusuundade aastani 2018“ kohaselt tuleb valitsusel töötada välja EL õigusloomes osalemise kord ja EL õiguse ülevõtmise korralduse kord, mis ühtiks riigisiseses õigusloomes kehtivate põhimõtetega, aitaks tagada õigusaktide kõrge kvaliteedi ning EL õigusloomes osalemise ja selle hilisema ülevõtmise.


5. Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 2007. a määruse nr 40 „Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse maksimaalse maksumuse ning asenduskoduteenuse maksimaalse maksumuse ja hinna kehtestamine“ muutmine

Esitaja: sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt suurendatakse asenduskoduteenuse maksimaalset maksumust ja hinda.

Asenduskoduteenus on orvule või vanemliku hoolitsuseta lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Asenduskoduteenust võib osutada füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus, valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kellele on teenuse osutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtiv tegevusluba.

Asenduskoduteenuse saamiseks õigustatud lapsel on õigus saada asenduskoduteenust maksimaalse maksumusega 9540 eurot (praegu 9096 eurot, suureneb 444 euro võrra) kalendriaastas teenuse hinnaga kuni 795 eurot (praegu 758 eurot, suureneb 37 euro võrra) ühes kalendrikuus.

Asenduskoduteenuse saamiseks õigustatud alla 3-aastasel lapsel ja lapsel, kellele on määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses, on õigus saada asenduskoduteenust maksimaalse maksumusega 14 760 eurot (praegu 14 076 eurot, suureneb 684 euro võrra) kalendriaastas teenuse hinnaga kuni 1230 eurot (praegu 1173 eurot, suureneb 57 euro võrra) ühes kalendrikuus.


6. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ muutmine

Esitajad: sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt, tervise- ja tööminister Urmas Kruuse
Tüüp: määruse eelnõu

Sotsiaalministeeriumi põhimääruse muutmine on tingitud vajadusest korrastada ministeeriumi juhtimist ja töökorraldust.

Eelnõuga nähakse ette ministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsleri ametikoht ning ministeerimi struktuuri uus digitaalvõimekuse arendamise osakond.

E-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsleri tegevusvaldkonda kuuluvad digitaalarengu strateegia kujundamine ja juhtimine, infotehnoloogiliste arendustegevuste koordineerimine, digitaalvõimekuse arendamine ning kvaliteediarendus. Asekantsler juhib osakonnajuhatajate kaudu digitaalvõimekuse arendamise osakonna ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osakonna tööd.

Digitaalvõimekuse arendamise osakonna põhiülesanne on luua eeldused avalike teenuste paremale kujundamisele ministeeriumi ja selle valitsemisala avalike teenuste arendamise koordineerimise kaudu, lähtudes riigi infosüsteemi ja infotehnoloogia pakutavatest võimalustest. Osakonnal on juhtiv roll teenusearenduse, arendusprojektide ning standardiarenduse juhtimisel, isikuandmete privaatsuskäsitluse haldamisel, valdkondade kvaliteedijuhtimise toetamisel ning digitaaloskuste ja -võimekuse arendamisel.

Kaotatakse ära e-tervise ja tervisesüsteemi arenduse osakond, kuna nimetatud osakonna ülesanded ja kompetents jagatakse digitaalvõimekuse arendamise osakonna ning tervisesüsteemi arendamise osakonna vahel.

Muudatused teenistuskohtade koosseisus on planeeritud eelkõige olemasolevate teenistuskohtade ümberpaigutamisega struktuuris. Muudatused struktuuris tehakse Sotsiaalministeeriumi eelarvesse planeeritud vahendite piires.


7. Maa andmine munitsipaalomandisse
1) Maa andmine Kallaste linna munitsipaalomandisse (Jäätmejaama maaüksus)

Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Kallaste linna munitsipaalomandisse Tartumaal Kallaste linnas asuv tootmismaa otstarbega 1, 55 ha suurune Jäätmejaama maaüksus jäätmejaama rajamiseks.

2) Maa andmine Põlva valla munitsipaalomandisse (Kirsi tänav T1 I ja Kirsi tänav T1 II maaüksused)

Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Põlva valla munitsipaalomandisse Põlva linnas asuvad transpordimaa otstarbega kaks  Kirsi tänaval asuvat maaüksust suurusega 3242 m² ja 545 m², kohaliku tee rajamiseks. Tee hakkab teenindama uut elamupiirkonda kuhu muu hulgas on planeeritud ka asenduskodu peremaja.
 

8. Volituse andmine Sihtasutuse Eesti Filharmoonia Kammerkoori asutamiseks ja nõusoleku andmine riigivara üleandmiseks

Esitaja: kultuuriminister Urve Tiidus
Tüüp: korralduse eelnõu

Kultuuriministrit volitatakse asutama Sihtasutust Eesti Filharmoonia Kammerkoor ning antakse nõusolek võõrandada üleandmise teel sihtasutusele mitterahalise sissemaksena riigiasutuse Eesti Filharmoonia Kammerkoor kasutuses olev riigivara.

Sihtasutus asutatakse detsembrikuu jooksul ning selle asutajaks on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi kultuuriministeerium.

Sihtasutusel on kuni viieliikmeline nõukogu, mille moodustavad asutaja poolt määratud isikud. Sihtasutuse igapäevast tööd koordineerib üheliikmeline juhatus, kelle pädevuses on sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine. Sihtasutuse loominguline juht on peadirigent, kes kavandab sihtasutuse kunstilist tegevust, koostab repertuaariplaani ja teeb ettepanekuid külalisesinejate osas, valmistab ette ja dirigeerib kontsertkavad. Sihtasutusel on loomenõukogu, kelle liikmed määrab juhatuse ettepanekul nõukogu kuni kolmeks aastaks. Loomenõukogu ülesanne on sihtasutuse loomingulise tegevuse kavandamine ja hindamine ning repertuaariplaani koostamine. Loomenõukogu juht on sihtasutuse juhatuse liige.

Riigiasutuse Eesti Filharmoonia Kammerkoor tegevus lõpetatakse 1. märtsil 2015. aastal.

Riigiasutuse Eesti Filharmoonia Kammerkoor tegevuse ümberkujundamine sihtasutuseks on osa laiemast riiklikust kavast korrastada kultuurivaldkonna asutuste struktuuri, tõhustada nende juhtimist ja riigipoolset järelvalvet.


9. Välistoetuste ja riikliku kaasfinantseeringuga seotud vahendite muutmine

Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: korralduse eelnõu

Justiitsministeerium, põllumajandusministeerium, siseministeerium ja sotsiaalministeerium esitasid taotluse muuta 2014. aasta riigieelarve seadusega määratud välistoetuste riikliku kaasfinantseeringuga seotud vahendite administratiivset jaotust ning jaotust majandusliku sisu järgi.

Muutmise käigus suurenevad välistoetuste riikliku kaasfinantseeringuga seotud sihtotstarbelised toetused 505 208 eurot ning investeeringud 7006 eurot ja vähenevad tööjõu- ja majandamiskulud 512 214 eurot. Muudatused on tingitud välistoetuste riikliku kaas- ja omafinantseeringu jaotuse täpsustamisest.


10. Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014. a korralduse nr 174 „Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2014. aastaks määratud tööjõu- ja majandamiskulude jaotus, investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2014. aasta tegevuskavad” muutmine

Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse uues sõnastuses valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2014. aastaks määratud tööjõu- ja majandamiskulude jaotus ning investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus.


11. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Rahandusministeeriumi 3 kinnistut)

Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt annab rahandusministeerium Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) üle kolm ministeeriumile mittevajalikku kinnistut.

Tallinna linnas Kohtu tn 8 asuvat kinnistut kasutab õiguskantsleri kantselei. Avinurme vallas Ulvi külas Mastil ja Keila vallas Karjaküla alevikus Karusnaha tee 5 asuvad kinnistud on olnud Aaktsiaseltsi Eesti Telekom või tema tütarettevõtete kasutuses.

Rahandusministrit volitatakse riigi esindajana hääletama RKASi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 35 154 euro võrra ülekursiga 54 eurot 351 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel. Riigi poolt omandatavate uute RKAS aktsiate valitsejaks määratakse rahandusministeerium.


12. Ülevaade 2013. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist

Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Vastavalt konkurentsiseadusele esitab rahandusministeerium valitsusele üks kord aastas ülevaate Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Ülevaade on koostatud abi andjate poolt rahandusministeeriumile esitatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi aruannete ja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri andmete põhjal.

Toetuse vormis anti 2013. aastal riigiabi 36,4 mln eurot ehk 57,6% ning toetuste maht jäi 2012. aasta tasemele. Maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis antud riigiabi maht moodustas 2013. aastal 26,6 mln eurot ehk 42% riigiabi kogumahust ning kasvas võrreldes 2012. aastaga 3,5% võrra.

2013. aastal oli kõikides sektorites antud vähese tähtsusega abi kogumaht 11,9 mln eurot, s.h toetuse vormis 11 mln eurot ehk 92,5% vähese tähtsusega abi üldmahust. 2012. aastal olid samad näitajad 13,4 mln eurot ja 92%. Analoogselt 2012. aastaga moodustas 2013. aastal suurima osa ehk 92,5% toetuse vormis antud vähese tähtsusega abi. Ka tagatiste vormis antud vähese tähtsusega abi maht jäi 2012. aasta tasemele. Muudes abi vormides vähese tähtsusega abi 2013. aastal ei antud.

2013. aastal toetati ettevõtjaid Eesti riigi vahenditest kokku (riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku) 75,1 mln euroga, millest suurema osa ehk 84,1% moodustas riigiabi. Nagu 2012. aastal oli ka 2013. aastal suurim abi andja maksu- ja tolliamet (31,3 % abi kogumahust). Talle järgnesid KIK ja PRIA (vastavalt 28,7% ja 15,6% abi kogumahust). Muude abi andjate osakaalud jäävad all 6% piiri.


13. Riigi kui tööandja personalipoliitika valge raamat

Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Riigi kui tööandja personalipoliitika valge raamat on dokument, milles selgitatakse riigi kui tööandja rolli ja eesmärki ning kirjeldatakse riigi personalipoliitika ulatust.

Valges raamatus kirjeldatakse personalijuhtimise valdkondade kaupa tänast seisu koos ettepanekutega edasisteks tegevusteks, et läbi mõtestatud ja ühtse personalijuhtimise aidata kaasa riigi tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule.

Valge raamat koostati rahandusministeeriumi eestvedamisel koostöös poliitikauuringute keskusega Praxis.

Riigi kui tööandja personalipoliitika üldeesmärk on ühiskonna muutuvate vajaduste ja võimalustega kohanduv ning võimekas valitsussektori töötajaskond. Üldeesmärgi saavutamiseks peab riik olema avatud, mõjus ja tõhus, konkurentsi- ja kohanemisvõimeline ning ühtne.


14. Harju maavanema ametikohale nimetamine

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku nimetada Ülle Rajasalu Harju maavanema ametikohale teiseks ametiajaks.

Siseminister tegi Ülle Rajasalule ettepaneku asuda Harju maavanema ametikohale teiseks ametaiajaks ja Ülle Rajasalu on andnud sellekohase nõusoleku. Ülle Rajasalu senine ametiaeg Harju maavanemana lõpeb 20. detsembril 2014. a.

Eelnõu kohaselt nimetatakse Ülle Rajasalu Harju maavanema ametikohale viieks aastaks alates 21. detsembrist 2014. a kuni 20. detsembrini 2019. a.

Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogu toetas Ülle Rajasalu nimetamist Harju maavanema ametikohale.

Ülle Rajasalu oli aastatel 1999–2004 Pirita linnaosa vanem ja 2004–2005 Tallinna abilinnapea. Aastatel 2005–2007 oli Ülle Rajasalu Riigikogu X koosseisu liige. Aastatel 2007–2009 töötas ta Keskkonnaministeeriumis ministri nõunikuna. 2009. aasta juunikuust kuni 20. detsembrini oli Ülle Rajasalu Riigikogu XI koosseisu liige. 21. detsembrist 2009 kuni praeguseni on Ülle Rajasalu Harju maavanem.


15. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus emale ja tema kahele lapsele, kes on praegu Venemaa kodanikud. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.

2) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema lapsele tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Isikutel on praegu Venemaa kodakondsus.

3) Eesti kodakondsuse andmine (6 isikut)

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus emale ja tema viiele lapsele, kes on praegu Ukraina kodanikud. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.


16. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (V. L.)

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras kolmel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2003-2010 on ta toime pannud üksteist väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.


17. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a korralduse nr 1083-k „Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamine“ muutmine

Esitaja: tervise- ja tööminister Urmas Kruuse
Tüüp: korralduse eelnõu

Seoses volituste lõppemisega arvatakse Eesti Haigekassa nõukogust välja senine TALO esindaja Indrek Hanso. Nõukogu uueks liikmeks nimetatakse TALO ettepanekul SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloogiakeskuse ülemarst Sergei Nazarenko.


18. 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni III lisa muudatuste heakskiitmine

Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõuga kiidetakse heaks konventsiooni lisa muudatused.

Eesti Vabariik ühines 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooniga 19. novembril 1991 ning konventsioon jõustus Eesti suhtes 16. märtsil 1992. Konventsiooni III lisaga ühines Eesti Vabariik 20. juulil 1992. Konventsiooni III lisa jõustus Eesti suhtes 18. novembril 1992. aastal. 2014. aasta 25. novembri seisuga on konventsiooni III lisaga ühinenud 139 riiki.

III lisa muudatused jõustusid Eesti suhtes 1. jaanuaril 2014. Konventsiooni III lisa sisaldab üldisi nõudeid üksikasjalikele standarditele, mida antakse välja kahjulike ainete pakendamise, tähistamise, markeerimise, dokumenteerimise, lastimise, koguseliste piirangute, erandite ning kahjulikest ainetest teavitamise kohta ning sätestab mereveost tuleneva reostuse vältimise reeglid.

Muudatused on tingitud vajadusest senisest tõhusamalt identifitseerida saasteaineid, minimeerida juhusliku reostusega seotud riski, ning selgete märgistuste abil eristada pakendatud kahjulikke aineid teistest kaupadest.


19. 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni V lisa muudatuste heakskiitmine

Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eesti Vabariik ühines 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooniga 19. novembril 1991 ning konventsioon jõustus Eesti suhtes 16. märtsil 1992. Konventsiooni V lisaga ühines Eesti 20. juulil 1992 ja konventsiooni V lisa jõustus Eesti suhtes 18. novembril 1992.

Korralduse eesmärk on heaks kiita konventsiooni V lisa muudatused, mis on esitletud konventsiooni V lisa terviktekstina. Korraldusega kiidetakse heaks juba kehtivad nõuded, mida rahvusvaheliselt täidavad ka Eesti lipu all sõitvad laevad ning Eesti sadamatesse saabuvad laevad.

Konventsiooni V lisa sätestab laevade põhjustatava prügireostuse vältimise reeglid. Lisas V on varasemast rangemalt reguleeritud prügi merre heitmise nõuded. V lisa keelab igasuguste plastmassist toodete merre heitmise ning piirab prügi merre heitmise laevadelt rannatsoonis ja eripiirkondades. Samuti on lisas V ära toodud prügi merre heitmise erinõuded.

Konventsiooni muudatused on tingitud vajadusest senisest tõhusamalt takistada prügi merre heitmist ja minimeerida prügi merre sattumisega seotud riske.


20. Ühelt poolt Lääne-Aafrika riikide, Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) ja Lääne-Aafrika Majandus- ja Rahaliidu (UEMOA) ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu heakskiitmine, volituse andmine ning ajutine kohaldamine

Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majanduspartnerluslepinguga lihtsustatakse Lääne-Aafrikast pärinevate kaupade turulepääsu Euroopa Liidus. Majanduspartnerluslepinguga kõrvaldatakse kaubandustõkked, samuti liberaliseeritakse päritolureegleid, mis soodustab Lääne-Aafrika majandusarengut.

Majanduspartnerlusleping sisaldab sätteid kaubavahetuse, tolli ja kaubanduse soodustamise, tehniliste kaubandustõkete, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete, põllumajanduse ja kalanduse ning arengukoostöö valdkondade kohta.

Korraldusega volitatakse Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures kirjutama Eesti Vabariigi nimel majanduspartnerluslepingule alla. Euroopa Liidu liikmesriikide esindajatel on võimalus majanduspartnerlusleping allkirjastada Euroopa Liidu Nõukogu välisasjade istungil 12. detsembril Brüsselis.

Pärast allakirjutamist järgneb majanduspartnerluslepingu ratifitseerimine nendes lepinguosalistes riikides, kus riigisisene menetlus seda ette näeb. Eestis tuleb majanduspartnerlusleping ratifitseerida.

Allakirjutamise ja jõustumise vahelisel ajal kohaldavad EL ja Lääne-Aafrika pool majanduspartnerluslepingut ajutiselt.

21. Eesti Vabariigi diplomaatilise esinduse asutamine
Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsus annab korralduse „Eesti Vabariigi diplomaatilise esinduse asutamine“ vastavalt välisministri esitatud eelnõule.


22. Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti peakorteri kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine

Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti peakorteri kokkuleppe eelnõu ning antakse siseministrile volitus selle allkirjastamiseks.

Peakorteri kokkuleppes määratakse detailselt kindlaks ameti ja selle töötajate staatus, immuniteedid ja privileegid ning Eesti kohustused. Ameti poolt peab lepingu heaks kiitma selle haldusnõukogu ning selle allkirjastama ameti tegevdirektor.


23. Eesti seisukohad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta

Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon saatis Eestile 17. oktoobril 2014 põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses 2012/2242. Komisjon leiab, et Eesti õiguses ettenähtud süsteem, millega rakendatakse ühenduse viisaeeskirjast tulenevat kohustust tagada õigus vaidlustada viisa andmisest keeldumine, selle tühistamine või kehtetuks tunnistamine, ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Eesti on seisukohal, et Eestis kehtiv kaheastmeline vaidemenetlus on kooskõlas ELi õigusega.

24. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel

1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 12. detsembri 2014. a istungil

Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Liidu arenguministrid arutavad ÜRO aastatuhande arengueesmärkide 2015. aasta järgse raamistikuga (Post-2015 raamistik) seotud küsimusi, sealhulgas uute kestliku arengu eesmärkide väljatöötamise senist kulgu ning Euroopa Liidu ühisseisukohtade kujundamise protsessi. Kohtumise tähtsaim teema on kestliku arengu eesmärkide elluviimine ja valmistumine kolmandaks arengurahastamise konverentsiks Addis Abebas juulis 2015.

Ministrid võtavad vastu nõukogu järeldused „Migratsioon ELi arengukoostöös“ ning arutavad edasisi tegevussuundi. Eritähelepanu pööratakse põgenikele ning poliitikate sidususele.

ELi koordinaator ebola teemadel informeerib ministreid olukorrast kriisipiirkonnas ning tutvustab koheseid ning keskpika perspektiiviga tegevuskavasid. Ministrid arutavad keskpikki ning pikaajalisi ülesehitusplaane.

Ministreid informeeritakse EL tegevuskava „Soolisus arengukoostöös“ uuendamisest.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 15. detsembri 2014. a istungil

Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Nõukogu kohtumisel keskenduvad ministrid Iraagi ja Süüria küsimusele. Mõlemas piirkonnas on olukord halvenenud.

Lisaks arutatakse ebola kriisi vastu võetud meetmeid ning olukorda Lääne-Balkani riikides.

Samuti valmistatakse ette Ukraina arutelu 18.-19. detsembri Euroopa Ülemkogul. Jätkub Krimmi ebaseadusliku annekteerimise tõttu rakendatavate piiravate meetmete arutelu, sealhulgas investeeringute ja kaupade ekspordi keelu laiendamine ning turismiteenuste osutamise keeld Krimmis.

3) Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 16. detsembri 2014. a istungil

Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Üldasjade nõukogu võtab vastu iga-aastased järeldused laienemise ja Lääne-Balkani kohta, mis tuginevad komisjoni selle aasta laienemisstrateegiale ja eduaruannetele. Komisjoni laienemisstrateegia kinnitab üle laienemisriikide liitumisperspektiivi. Kui eelmisel kahel aastal olid laienemise keskmes vastavalt õigusriik ja majandusjuhtimine, siis sellel aastal on fookusesse võetud laienemise kolmanda sambana ka avaliku halduse reform ja demokraatlike institutsioonide tugevdamine. Eesti toetab nõukogu järeldusi Lääne-Balkani kohta ning toetab uue elemendina avaliku halduse reformi ja demokraatlike institutsioonide tugevdamise lisamist laienemisstrateegia prioriteetidesse.

Üldasjade nõukogu võtab vastu ka õigusriigi põhimõtte kaitse järeldused. Heakskiitmiseks esitatakse järgmised ettepanekud: Euroopa Liidu väärtuste kaitsmisel on nõukogul keskne roll; õigusriigi teemat arutatakse nõukogu ja liikmesriikide vahel konstruktiivse poliitilise dialoogi vormis; dialoog viiakse läbi üks kord aastas COREPERi poolt ettevalmistatud üldasjade nõukogus. Eesti toetab õigusriigi teemal nõukogu järeldusi ning nõustub ka võimalusega vajadusel algatada nendel teemadel täiendavaid arutelusid.

Veel arutab üldasjade nõukogu arutab Eesti, Luxembourgi ja Küprose kohtade arvu vähendamisest regioonide komitees. Eesistuja tegi 2. detsembril kompromissettepaneku, mille kohaselt kohtade arvu vähendamine ühe liikme võrra regioonide komitees on üleminekumeede, mis ei ole pretsedendiks ühegi muu institutsiooni koosseisu puhul. Eesti on valmis ettepanekuga edasi töötama.

Üldasjade nõukogu valmistab ette 18. ja 19. detsembril 2014 toimuvat Euroopa Ülemkogu, millel võetakse vastu järeldused komisjoni investeerimiskava kohta, olukorra kohta Ukrainas ning antakse ülevaade ebola-vastasest võitlusest.

4) Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu 15. ja 16. detsembri 2014. a istungil

Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Eesti kinnitab seisukohad kalanduse punktis, mis käsitleb Euroopa Liidu eelnõu, millega määratakse kindlaks 2015. a liidu laevade püügivõimalused ELi vetes ning väljaspool liitu asuvates vetes selliste kalavarude püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse.

Põllumajandusküsimustes lähtub Eesti varasemalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud seisukohtadest.

5) Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 17. detsembri 2014. a istungil

Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Eesti seisukohti täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu puhul, mis käsitleb teatavatest keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete heite piiramist.

Keskkonnanõukogus soovitakse eelnõu üle saavutada kokkulepe üldises lähenemises. Eesti saab kokkulepet toetada vaid juhul, kui tolmu piirväärtus tahke biomassi kasutamisel keskmise võimsusega (1-50 MW) põletusseadmetes on vähemalt 100 mg/Nm3. Sellest piirmäärast madalam väärtus tähendaks olulist lisanduvat investeeringuvajadust katelde nõuetega vastavusse viimisel. Kui piirväärtus jääb alla 100 mg/Nm3, hääletab Eesti nõukogus kokkuleppe vastu.

Muudes küsimustes lähtub Eesti varasemalt Vabariigi Valitsuses kinnitatud seisukohtadest.



 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-