Valitsuse 11.2 istungi kommenteeritud päevakord

10.02.2021 | 18:00

Valitsuse istung algab Stenbocki majas neljapäeval kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Valitsuse pressikonverents toimub pärast istungit kell 12 ministeeriumide ühishoone (Suur-Ameerika 1) pressikonverentsi ruumis. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning kultuuriminister Anneli Ott.
    • Jaga

1. Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaan
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Peaminister Kaja Kallase valitsus otsustas oma esimesel istungil, 28. jaanuaril, et ministeeriumite koostöös esitab valitsus 100 päeva plaani. Plaanis kajastatakse valitsuse esimese 100 päeva jooksul täidetavad olulisemad ülesanded, määratakse täitmise eest vastutajad ja täitmise tähtajad. Valitsuse ametisse astumisest möödub 100 päeva 5. mail 2021.

100 päeva plaan koostatakse valitsusliidu aluspõhimõtete üldeesmärkidest lähtuvalt. Valitsus on seadnud endale kaheksa üldeesmärki:
1) COVID-19 pandeemiast väljumise põhimõtted,
2) terved ja hoitud inimesed,
3) tark majandus,
4) roheline Eesti,
5) haritud ja nutikad inimesed,
6) aktiivne ja kaitstud Eesti,
7) tasakaalus Eesti,
8) avatud ja turvaline õigusriik.

100 päeva plaan avaldatakse pärast selle heakskiitmist valitsuse kodulehel.

 

2. Vabariigi Valitsuse ettekanne riigi välispoliitikast
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Vastavalt välissuhtlemisseadusele esitab valitsus Riigikogule ettekande riigi välispoliitikast, mille teeb välisminister. Ettekanne on planeeritud Riigikogu täiskogu istungile 16. veebruaril.

 

3. Korruptsioonivastane tegevuskava 2021-2025
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Tegevuskava eelnõu

 

Eestis on korruptsiooni ennetamisel juhindutud kolmest korruptsioonivastasest tegevuskavast, millest viimane kehtis perioodil 2013-2020. Korruptsioonivastane tegevuskava 2021-25 on ajendatud eesmärgist jätkata valdkonna poliitika elluviimist süsteemse kava alusel.

Tegevuskava hõlmab kaheksat suuremat teemat: 1) riigi tegevuse läbipaistvus, sh lobitegevus; korruptsioonivastase seaduse analüüs ja vajadusel muudatused, riigihanked ja toetused; 2) kohalike omavalitsuste tegevuse läbipaistvus, sh sisekontrollisüsteemid ning planeeringud ja ehitusload; 3) aus ärikeskkond; 4) inimeste teadlikkuse tõstmine; 5) teavitaja kaitse seaduse vastuvõtmine ja selle rakendamine; 6) riigi valdkondade läbipaistvus: keskkond, tervishoid, heaolu, sport; 7) korruptsiooni ja sellega seotud süütegude uurimine; 8) korruptsioonivastase poliitika mõju hindamine: valdkondlikud uuringud.

Tegevuskava täitmist koordineerib justiitsministeerium korruptsiooniennetuse võrgustiku kaudu, kuhu iga ministeerium ja tegevuskava täitmise eest vastutav asutus määrab oma esindaja.

Justiitsministeeriumi ohvriuuringu (2019) andmetel on inimeste kokkupuude korruptsiooniga vähenenud. Ka korruptsiooniuuring (2017) viitab, et tervikuna on inimeste korruptsiooniteadlikkus paranenud ning vastuvõtlikkus korruptsioonile vähenenud. Hüpoteetilises olukorras maksaks altkäemaksu alla kolmandiku vastajatest (27%), samas kui 10 aastat varem oli sama näitaja peaaegu poole kõrgem (44%). Korruptsiooni ei peeta küll peamiseks ühiskondlikuks mureks, ent arvatakse, et see on levinud eelkõige seaduste ostmiseks ja riigihangete võitmiseks.

Eesti seadis 2013. aastal korruptsioonivastase strateegiaga sihi jõuda Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeksis kõige vähem korrumpeerunud riikide rühma (indeksi väärtus peab olema üle 64 palli) ning see eesmärk ka saavutati. 2020. aasta veebruaris sai Eesti 74 punkti, millega jõuti 18. kohale 180 riigi seas. Eesti edestas indeksiga paljusid Euroopa Liidu riike, sealhulgas Prantsusmaad (23. koht), Portugali (30. koht) ja Hispaaniat (30. koht). Vahepeal on loodud ka teisi riigijuhtimise läbipaistvuse mõõdikuid, kus Eesti positsioon on samuti väga hea, näiteks Index of Public Integrity  seab Eesti 12. kohale, kus paistame positiivselt silma eelarve läbipaistvuse ning pressivabadusega.

Euroopa Nõukogu juures asuva GRECO soovituste täitmise poolest on Eestil samuti küllaltki hea seis: Eesti on GRECO riikide hulgas viiendal kohal soovituste täitmisel – 74 protsenti IV hindamisvoorus Eestile antud soovitusest on täidetud, mis on aidanud kaasa prokuratuuri, kohtute ning parlamendi tegevuse läbipaistvuse suurendamisele.  Samas jätkub V hindamisvoor, mille soovitused puudutavad kõrgete ametiisikute ja politsei korruptsiooni ennetamist.

Ka EL õigusriigi hindamisaruandes  on Eesti saanud positiivset vastukaja, seal on meile soovitatud sisse viia teavitaja kaitse regulatsioon ning tagada lobitegevuse ning riigihangete läbipaistvus.

 

4. Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2012. a määruse nr 92 „Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise kord“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Valitsus muudab riigi ametiasutuste teenistuskohtade klassifikaatorit.

Avaliku teenistuse seaduse kohaselt liigitavad ministeeriumid ja nende valitsemisala riigi ametiasutused ning riigikantselei teenistuskohtade koosseisus kõik oma teenistuskohad teenistuskohtade klassifikaatori järgi teenistusgruppidesse. Rahandusministeerium hindab teenistuskohtade klassifikaatori sobivust kord aastas ning esitab vajadusel uuendatud teenistuskohtade klassifikaatori valitsusele muutmiseks kalendriaasta neljanda kvartali jooksul.

Määrust rakendatakse k.a. 1. jaanuarist.

 

5. Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna määramine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse vastava komisjoni ettepaneku alusel igal aastal ühele inimesele väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Auhind makstakse välja haridus- ja teadusministeeriumi eelarve vahenditest ning antakse üle 23. veebruaril 2021. Keeleauhinna suurus on 65 000 eurot.

Auhinna saaja avalikustatakse pärast valitsuse otsuse vastuvõtmist.

 

6. Riigi teaduspreemiate määramine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Riigi teaduspreemiate komisjoni ettepanekul määratakse kaks 40 000 euro suurust elutöö preemiat ning eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud seitsme parima teadustöö eest määratakse 20 000 euro suurused preemiad. Sel aastal ei anta välja 50 000 euro suurust preemiat väljapaistva avastuse eest. Preemiateks ette nähtud 220 000 eurot makstakse välja haridus- ja teadusministeeriumi 2021. aasta eelarvest. Preemiad antakse üle 23. veebruaril 2021.

Preemia laureaadid avalikustatakse pärast valitsuse otsuse vastuvõtmist.

 

7. Riigi kultuuripreemiate määramine
Esitaja: kultuuriminister Anneli Ott
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku alusel määratakse kolm riigi kultuuri elutööpreemiat suurusega 64 000 eurot ja viis preemiat suurusega 9600 eurot möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest. Kollektiivi premeerimisel jaotatakse preemiasumma kollektiivi liikmete vahel võrdselt. Preemiad antakse üle 23. veebruaril 2021. Preemiateks ette nähtud 240 000 eurot makstakse välja kultuuriministeeriumi 2021. aasta eelarvest.

Preemia laureaadid avalikustatakse pärast valitsuse otsuse vastuvõtmist.

 

8. Riiklike spordipreemiate määramine
Esitaja: kultuuriminister Anneli Ott
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Spordipreemiate komisjoni ettepaneku alusel määratakse kaks riiklikku spordi elutööpreemiat suuruses 40 000 eurot ja kuus aastapreemiat suuruses 9600 eurot. Koondise premeerimisel jaotatakse preemiasumma koondise liikmete vahel võrdselt. Preemiad antakse üle 23. veebruaril 2021. Preemiateks ette nähtud 137 600 eurot makstakse välja kultuuriministeeriumi 2021. aasta eelarvest.

Preemia laureaadid avalikustatakse pärast valitsuse otsuse vastuvõtmist.

 

9. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja teenistusest vabastamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Majandus- ja taristuminister teeb ettepaneku vabastada Jens Haug ohutusjuurdluse keskuse juhataja ametikohalt tema enda soovil 12. veebruaril 2021. Ohutusjuurdluse keskuse uue juhataja värbamisprotsess on praegu pooleli, värbamisprotsessi juhib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

 

10. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Politsei- ja Piirivalveametile, et tagada järelevalve valitsuse kehtestatud COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalike piirangute täitmise üle ning Häirekeskuse kriisiinfotelefoni tasuta kasutamine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse politsei- ja piirivalveametile 34 660 eurot, et tagada järelevalve valitsuse kehtestatud COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalike piirangute täitmise üle ning häirekeskuse kriisiinfotelefoni 1247 tasuta kasutamine elanikele alates 1. veebruarist 2021.

29. jaanuaril valitsuse istungil kinnitatud piirangute üle järelevalve tegemiseks rakendab PPA arvestuslikult kuni 39 täiendavat patrulli.

 

11. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamise ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamisega seotud tegevusteks
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatakse rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena: 162 711 eurot näidisprojekti „Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamine“ täiendavaks rahastamiseks ning 85 000 eurot loovutatud vara (sh korterite) ülalpidamiskuludeks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile eraldatakse tagastamatu toetusena 36 000 eurot kasutusest väljalangenud korterelamute lammutusjäätmete ringlusse võtu rakendusuuringu tegemiseks.

Näidisprojektile antakse toetust teist korda, kuna see on vajalik kinnisasja avalikes huvides omandamise (sh sundvõõrandamise) kulude katmiseks. Varem on valitsus eraldanud näidisprojekti rahastamiseks 803 225 eurot.

 

12. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (41 isikut)

Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 41 inimesele naturalisatsiooni korras.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (9 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 9 inimesele. Neist 1 on praegu India, 1 Iisraeli, 1 Ukraina ja 6 Venemaa kodanikud. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.

 

3) Eesti kodakondsuse andmine (42 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 42 inimesele naturalisatsiooni korras.

 

4) Eesti kodakondsuse andmine (11 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 11 inimesele. Neist praegu on 1 Türgi, 1 Egiptuse ja 9 Venemaa kodanikud. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.

 

5) Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus ühele inimesele tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Eesti kodakondsuse taotleja on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanik.

 

6) Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele. Eelnõus nimetatud inimesed on praegu Ukraina kodanikud. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et ema vabastatakse Ukraina kodakondsusest.

 

7) Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus ühele inimesele tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Eesti kodakondsuse taotleja on praegu Leedu Vabariigi kodanik.

 

8) Eesti kodakondsuse andmine (32 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 32 inimesele. Neist praegu on 26 Venemaa Föderatsiooni kodanikud, 3 Ukraina kodanikud, 2 Gruusia ning 1 Valgevene Vabariigi kodanik. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.

 

13. Eesti kodakondsuse taastamine (4 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud neljale inimesele taastatakse kodakondsus. Kuna isikud olid taotluse esitamise ajal alaealised, ei pea nad loobuma Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

 

14. Eesti kodakondsusest vabastamine (26 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 26 inimest. Neist 24 elavad püsivalt välisriigis ja 23 soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses elukohajärgse riigi kodakondsuse saamisega. Neist 10 elavad Soomes, 9 Venemaal, 2 Saksamaal, 1 Lätis ning 1 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis. 1 isik, kes soovib vabastamist Eesti kodakondsusest seoses Soome kodakondsuse saamisega, elab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis. 2 isikut, kes soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses Venemaa kodakondsuse saamisega, elavad Eestis.

 

15. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust inimesele, keda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud ning kes on toime pannud 12 väärtegu. Isiku kriminaalkaristuste ja 11 väärteo karistusandmed on kustutatud, kuid ühe väärteo andmed on kustutamata.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

 

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud ning kes on toime pannud kaks väärtegu. Isiku kriminaalkaristuste ja ühe väärteo karistusandmed on kustutatud, kuid ühe väärteo andmed on kustutamata.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

 

16. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest tulenevate COVID-19-ga seotud transpordivaldkonna erandite mittekohaldamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Euroopa Komisjon on menetlemas EL määruse eelnõu, mille kohaselt kehtestatakse transpordi valdkonnas mitmed COVID-19 nakkushaigusega seotud üle-euroopalised erandid erinevate tunnistuste, litsentside ja lubade uuendamise või pikendamise ning teatavate korraliste kontrollide ja korraliste koolituste edasilükkamise osas. Nimetatud määrus on jätk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/698, millega nähti ette samalaadsed erandid 2020. aasta juunis.

Istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu puudutab nimetatud EL määrusest tulenevate COVID üle-euroopaliste erandite rakendamist Eestis. Eesti ei soovi nimetatud erandeid Eestis rakendada, sest EL määrusega reguleeritud valdkondades ei ole Eestis teenuse osutamisel tõrkeid tekkinud.

 

17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2016/1148, eelnõu kohta

Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Uue võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi ettepanekuga (NIS2) soovitakse adresseerida kehtiva direktiivi kitsaskohti ning digitaalsete lahenduste järjest suureneva kasutuselevõtuga kaasnevaid küberohte ja väljakutseid. Uue direktiivi ettepanek katab rohkem sektoreid ja üksusi, muudetakse subjektide kategooriaid, ühtlustatakse direktiivi subjektide määramist seades nõuete kohaldumise suurtele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, tugevdatakse turvanõudeid, lisatakse olulistest küberohtudest teavitamise kohustus, täpsustatakse intsidendist teavitamise korda ning käsitletakse ka tarneahelate turvalisust.

 

2) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse Euroopa andmehalduse kohta (andmehaldust käsitlev õigusakt) eelnõu suhtes
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Euroopa andmehaldust käsitleva määruse eelnõuga soovitakse parandada andmete kättesaadavust, suurendada usaldust andmevahendajate vastu ja täiustada andmejagamismehhanisme Euroopa Liidus. Määrusega luuakse süsteem avaliku sektori andmete taaskasutamiseks olukordades, kus andmete suhtes kehtivad teiste isikute õigused ning kus on seetõttu vaja tagada isikuandmete, intellektuaalomandi õiguste või ärisaladuse kaitse. Samuti üritatakse edendada andemete vabatahtlikku jagamist.

Eesti toetab määruse üldist eesmärki, millega soovitakse luua andmevahetuse ühtlustatud horisontaalne raamistik ning hõlbustada andmete jagamist piiriüleselt ja erinevate sektorite vahel.

 

3) Eesti seisukohad ELi terviseliidu kohta
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Tuginedes koroonaviiruse levikust saadud õppetundidele on Euroopa Komisjon välja töötanud üldise strateegia ning tegevused, et tugevdada ELi valmisolekut erinevateks terviseohtudeks (nt bioloogilist päritolu ohud, keemilist päritolu ohud või keskkonnast tulenevad ohud). Strateegia ellu viimiseks on esitatud ka kolm õigusakti ettepanekut, millega tugevdatakse hetkel kehtivat tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid puudutavat õigusraamistikku ning laiendatakse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja Euroopa Ravimiameti (EMA) ülesandeid.

Et edaspidi oleks võimalik terviseohtudele kiiremini reageerida ja erinevaid EL tasandi tegevusi käivitada, näiteks ühishankeid kriitiliste varude täiendamiseks, luuakse üle-euroopaline hädaolukorra tunnustamise mehhanism. Selleks moodustatakse sõltumatu rahvatervise hädaolukorra nõuandekomitee, mis annab komisjonile nõu hädaolukorra väljakuulutamisel ja selle lõpetamisel ning vajalike ohjemeetmete võtmisel. Et kriisideks paremini valmis olla, töötatakse välja ELi valmisoleku- ja reageerimiskava. Riiklikud valmisolekukavad tuleb koostada ka kõigil liikmesriikidel. Lisaks täpsustatakse ühishangete läbiviimise reegleid. Näiteks laiendatakse kriisi ajal ühishangetes osalemise võimalus ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikidele ja liidu kandidaatriikidele.

ECDC mandaadi tugevdamise peamine eesmärk on erinevate seiresüsteemide arendamine ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, mis võimaldaks kvaliteetsemat andmeanalüüsi, reaalajas olukorra ülevaadet ja tõenduspõhiste otsuste tegemist. Soovitakse suurendada ka ECDC võimekust anda riikidele kohapealset abi. Euroopa Ravimiametile (EMA) antakse volitused tegeleda ravimite ja meditsiiniseadmete varustusprobleemide ennetamise ja lahendamisega. Uue tegevusena on kavas hädaolukorras esmatähtsate ravimite ja meditsiiniseadmete nimekirja koostamine, mille pakkumise ja nõudluse kohta peavad ravimite müügiloahoidjad, meditsiiniseadmete tootjad ja liikmesriigid esitama andmeid ja andma aru võetud meetmete ja nende tulemuste kohta.

Lisaks on komisjonil on 2021.a kavas luua uus asutus HERA (Health Emergency Preparedness and Response Authority).

 

18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise uue kalanduslepingu läbirääkimiste kohta
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Algatuse eesmärk on alustada Norraga läbirääkimisi uue kalanduslepingu üle, millega kehtestatakse raamistik ühiste kalavarude majandamiseks ning juurdepääsuks vetele ja ressurssidele.

Uus leping kuulub ühise kalanduspoliitika laiemasse kohaldamisalasse. See on aluseks kalandussuhetele piirkondades, kus varusid majandatakse ühiselt koos Norraga, et edendada mere bioloogiliste ressursside säästvat kasutamist, majandamist ja kaitset kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja hea haldustava põhimõtetega.

 

19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 16. veebruari 2021. a mitteametlikul videokohtumisel
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Eurorühmas arutatakse euroala riikide majandusolukorda ja -väljavaateid ning euro rahvusvahelise rolli suurendamist. Lisaks antakse ülevaade ettevõtlussektori maksejõuetuse olukorrast ning tutvustatakse hinnangut Leedu uuendatud eelarvekava kohta. Eesti rahandusminister saab võimaluse tutvustada uue valitsuse majandus- ja rahandusvaldkonna prioriteete.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus arutatakse samuti majandusolukorda ja taastumist, aluseks Euroopa Komisjoni värskelt avaldatud talvine majandusprognoos. Taas on päevakorral taaskäivitamise rahastu ja -plaanide ettevalmistused, antakse ülevaade töötuseriski leevendamiseks loodud ajutise rahastu (TERA) rahastamisest (võlakirjaemissioonist) ning EL taastepaketi (Next Generation EU, NGEU) rahastamise strateegiast. Rahandusministrid annavad soovituse 2019. a EL eelarve täitmise kohta, mis edastatakse heakskiitmiseks ka Euroopa Parlamendile. Kokku lepitakse EL 2022. a eelarve suunised, mille alusel hakatakse järgmise aasta eelarvet kujundama. Rahvusvahelistest teemadest valmistatakse ette EL ühissõnumid 26. veebruaril toimuvaks G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumiseks ning arutatakse, kuidas toetada kriisist taastumisel arengu- ja madala sissetulekuga riike.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-