Valitsuse 1.12.11 istungi kommenteeritud päevakord

30.11.2011 | 16:45

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse istungi päevakorra kava
Algus kell 10:00 Stenbocki maja 01.12.2011

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Marge Varma 693 5725.

Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, justiitsminister Kristen Michal ja rahandusminister Jürgen Ligi. Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.

1. "Karistusseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse" eelnõu

Esitaja: justiitsminister Kristen Michal
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga täiendatakse karistusseadustikus inimkaubandust puudutavat osa, et viia see kooskõlla rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevate nõuetega. Samuti muudetakse seaduses orjastamise koosseisu sõnastust.

Eelnõu kohaselt on eraldi koosseisudeks inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil, orjastamise eesmärgil ja elundi eemaldamise eesmärgil. Erinevad inimkaubanduse koosseisud on eristatud ärakasutamise eesmärgi järgi, et muudatus oleks kooskõlas karistusseadustiku muude sätete loogikaga ja praktikas lihtsamini rakendatav.

Koosseisud erinevad ka karistuste ranguse poolest. Kui inimkaubanduse eesmärgiks on kannatanu prostitutsioonist või muust seksuaalset ärakasutamist võimaldavast tegevusest kasu saamine, on ettenähtud karistused karmimad kui näiteks töö- või võlaorjusesse asetamise eesmärgi korral.

Hetkel ei ole karistusseadustikus eraldi inimkaubanduse koosseisu, seetõttu on raskendatud selge ülevaate saamine, kui palju registreeritakse ja menetletakse Eestis inimkaubanduse juhtumeid. Seaduse jõustumisel peaks olema võimalik saada selgem ülevaade inimkaubanduse juhtumite arvust, inimkaubanduse ohvritest, inimkaubitsejatest, karistusandmete võrdlusest (sh teiste riikidega) ning eri ekspluateerimisvormide muutumisest aja jooksul.

Eelnõuga sätestatakse ka juriidilise isiku vastutus ja kohustus kohaldada sellistel puhkudel inimkaubandusega saadud vara laiendatud konfiskeerimist.

Regulatsiooni muutmisega viiakse Eesti õigusaktid kooskõlla Euroopa Liidus kehtivate nõuete ja muude rahvusvaheliste õigusaktidega. Inimkaubanduse koosseisu loomisel võeti eelkõige aluseks sel kevadel vastuvõetud Euroopa Liidu Inimkaubanduse direktiiv, mis tuleb Eestil üle võtta hiljemalt 2013. aastal.

Tulenevalt uuest riigisisesest inimkaubanduse määratlusest muudetakse ka välismaalaste seadust ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust.

Eelnõu rakendamine ei too kaasa otseseid materiaalseid kulusid. Eelnõu on planeeritud jõustuma üldises korras.

2. "Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse" eelnõu

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on viia elektrituruseadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning osaliselt direktiiviga, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist.

Eelnõu rakendumine annab aluse elektrituru täielikuks avanemiseks 2013. aasta 1. jaanuarist. Alates sellest hetkest riik elektrienergia hinda enam ei reguleeri ja kõik tarbijad saavad elektri müüjat valida.

Kodutarbijale on oluline, et kui ta ei ole turu avanemise tähtpäevaks endale uut elektrimüüjat valinud ja temaga elektri(ostu)lepingut sõlminud, hakkab ta automaatselt elektrit ostma üldteenuse korras seadusega ettenähtud tingimustel. Elektrist ilma ei jää keegi.

Muudatustega on kavas määrata ka Eesti Energia ja Eleringi aktsiate valitsejaks eri ministeeriumid, nõue rakendub 2013. aasta 3. märtsil. Euroopa Liidu direktiivi järgi tuleb põhivõrguettevõtja tegevus täielikult eraldada tootmisest ja müügist.

3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta

1) Arvamuse andmine "Riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse" eelnõu (127 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Eesti Keskerakonna fraktsioon algatas 8. novembril 2011. aastal eelnõu, mille eesmärk on taastada riiklik koolitoetus, mis tagab osaliselt kooliaasta algusega seonduvad kulud koolitarvetele. Riiklikku koolitoetust maksti aastatel 2002–2008. 2009. aastal maksmine lõpetati seoses riigieelarvekulude vähendamise vajadusega. Ettepaneku koolitoetuse taastamiseks tegi Keskerakonna fraktsioon ka 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõule.

Eelnõu kohaselt on kavas hakata maksma koolitoetust sama palju kui 2008. aastal. Toetuse suurus on kolmekordne lapsetoetuse määr ehk 28,77 eurot. Koolitoetust makstakse jooksva aasta 1. oktoobriks seitsmeaastaseks saanud lapsele kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Tulenevalt sellest, et koolitoetuse eesmärk on katta osaliselt kooliaasta alustamise kulud, makstakse toetus välja augustis koos teiste peretoetustega.

Eelnõu algataja arvutuste kohasel suurendab koolitoetuse maksmine kolmekordses lapsetoetuse määras riigieelarve kulusid 3,97 miljoni euro võrra.

Sotsiaalminister teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada.

Valitsuse arvamus tuleb esitada sotsiaalkomisjonile 13. detsembriks 2011.a.

2) Arvamuse andmine "Käibemaksuseaduse § 5 muutmise seaduse" eelnõu (134 SE) kohta

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Riigikogu rahanduskomisjoni 14. novembril 2011. aastal algatatud eelnõu kohaselt alandatakse käibemaksutagastusega müügi (tax free) piirmäära 128 eurolt 38 euroni. Piirmäära on ajutiselt langetatud 1. jaanuarist 2010. a kuni 31. detsembrini 2011. a – 38.35 euroni. Eelnõuga soovitakse piirmäära langetada alaliselt.

Käibemaksutagastusega müük (tax free) tähendab seda, et müügi hetkel lisatakse kauba hinnale käibemaks, kuid hiljem see tagastatakse ostjale. Käibemaksutagastus hakkab kehtima, kui ühe päeva miinimum ostusumma ühes kaupluses koos käibemaksuga ületab kehtivat piirmäära. Käibemaksutagastus kehtib reisijatele väljaspool Euroopa Liitu.

Rahandusministeerium ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetavad eelnõu.

Valitsuse arvamus tuleb esitada rahanduskomisjonile.

4. Töötuskindlustusmakse määrad 2012. aastal

Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: määruse eelnõu

Valitsus jätkab eelmisel nädalal alustatud arutelu töötuskindlustusmakse määrade kehtestamise üle 2012. aastaks. Eelnõu kohaselt kehtestatakse järgmiseks aastaks kindlustatu töötuskindlusmakse määraks 2,8 protsenti ja tööandja maksemääraks vastavalt 1,4 protsenti.

Eesti Töötukassa nõukogu on teinud valitsusele ettepaneku kehtestada 2012. aastaks kindlustatu maksemääraks kaks protsenti ning tööandja maksemääraks üks protsent. Töötukassa nõukogu täiendav hääletus 28. novembril varasemat otsust ei muutnud.

Tuginedes rahandusministeeriumi seisukohtadele ei toetanud valitsus 24. novembri istungil töötukassa nõukogu ettepanekut maksemäärade alandamiseks. Rahandusministeerium on arvamusel, et töötukassa reservide tänase mahu juures ning tulenevalt kiiresti kasvanud ebakindlusest tuleviku suhtes ei ole põhjendatud järgmisel aastal töötuskindlustusmakse määrasid alandada.

Valitsus nõustus eelmisel nädalal rahandusministeeriumi põhjendustega, mille kohaselt ei ole töötukassa nõukogu ettepaneku tegemisel arvestatud kõiki asjakohaseid argumente. Seetõttu ei ole ettepanek kooskõlas töötuskindlustuse seaduses nimetatud maksemäärade piisavuse kriteeriumiga, eriti arvestades väliskeskkonna ning Eesti majanduse ja tööturu arengute äärmise ebamäärasusega.

5. Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2012. aastal

Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: määruse eelnõu

Sotsiaalministeeriumi väljatöötatud eelnõu kohaselt kehtestatakse tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2012. aastaks.

Tööturuteenuste ja –toetuste sihtfondi kantakse 16,1 protsenti töötuskindlustushüvitise sihtfondi laekunud töötuskindlustusmaksetest ning 16,1 protsenti koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekunud töötuskindlustusmaksetest.

2011. aastal kantakse sihtkapitali üle 12 protsenti sihtfondidesse laekunud vahenditest.

6. Maa andmine Roosna-Alliku valla munitsipaalomandisse (Roosna-Alliku vallas Viisu külas Sirtsu tee 7 maaüksus)

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Roosna-Alliku valla munitsipaalomandisse Järva maakonnas Roosna-Alliku vallas Viisu külas asuva Sirtsu tee 7 maaüksus (pindala 0,27 ha, sihtotstarve – tootmismaa) jäätmejaama rajamiseks.

7. Volituse andmine aktsiaseltsi Eesti Raudtee jagunemise otsustamiseks

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu volitab majandus- ja kommunikatsiooniministrit otsustama AS-i Eesti Raudtee jagunemise jaotumise teel, mille tulemusena antakse kogu ettevõtte vara koos kõigi õiguste ja kohustustega üle kahele äriühingule – AS-ile EVR Infra ja AS-ile EVR Cargo. Mõlema ettevõtte ainuaktsionäriks saab pärast jagunemist Eesti Vabariik. Ettevõtte jagunemine tuleneb Euroopa Komisjoni nõudest eraldada taristu majandamine ja kaubaveod, et oleks tagatud raudtee-ettevõtete läbipaistvus ja sõltumatus.

Valitsus otsustas Eesti Raudtee jagunemise tänavu 14. juulil. Erinevaid alternatiive analüüsides jõuti seisukohale, et kõige otstarbekam on ettevõtte jagunemine jaotumise teel, sest see protsess on odavam.

8. Harju maakonnas Rae vallas asuva Õlleköögi tee L7 kinnisasja sundvõõrandamine

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsus jätkab käesoleva aasta 17. novembril istungi päevakorras olnud teema arutamist. Toona jäi otsus langetamata ning valitsuse liikmed leppisid kokku tulla teema juurde tagasi majandus- ja kommunikatsiooniministri osalusel.

Eelnõu kohaselt sundvõõrandatakse Harju maakonnas Rae vallas Kurna külas asuv Õlleköögi tee L7 kinnisasi (pindala 88 m²) tervikuna vastavalt Tallinna ringtee Kurna liiklussõlme tehnilisele projektile.

2008. aastal kehtestatud detailplaneeringu alusel jagati osaühingule Transient kuuluv äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnisasi Õlleköögi tee 18 kaheks, millest 88 m² suuruse (Õlleköögi tee L7) kinnisasja sihtotstarve muudeti transpordimaaks.

Maanteeamet pidas maaomanikuga mullu maikuust läbirääkimisi. Maaüksuse omandamiseks vajaliku hinnapakkumise tegemiseks võttis Maanteeamet aluseks OÜ Kinnisvaraekspert Tallinn koostatud eksperthinnangu. Omaniku tellitud eksperthinnangu koostas AS Haabersti Maja. Maanteeamet ei saanud aktsepteerida omaniku esitatud hinnangut, kuna hindamise lähtekohad olid erinevad. Sellest tulenevalt erineb ka eksperthinnangutes kajastatud kinnisasja väärtus.

Maanteeametil ei õnnestunud hoolimata eelnevast projektlahenduse kooskõlastamisest, läbirääkimistest ja kirjavahetusest sõlmida omanikuga osaühinguga Transient kokkulepet vajaliku Õlleköögi tee L7 kinnisasja omandamiseks.

9. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Päästeametile pommirobotite remondikulude katteks

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservist Päästeametile 6 912 eurot pommirobotite remondikulude katteks. Kaitseministeeriumis 11. augustil 2011. a toimunud sündmuse lahendamise käigus said kahjustada kahe pommiroboti kaamerad. Pommirobotite varuosad tellitakse Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna kaudu, sest varuosad tuleb tellida samalt tootjalt, kes robotid ehitas.

10. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Siseministeeriumi valitsemisel olevad 24 kinnistut ja 1 korteriomand)

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse siseministeeriumi valitsemisel olevad 24 kinnistut ja üks korteriomand mitterahalise sissemaksena Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile.

Üleantava riigivara harilik väärtus on 1 955 300 eurot, mille võrra suurendatakse ka Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali.

Üleantavatest kinnistutest 11 asub Ida-Viru maakonnas, Saare ja Võru maakonnas kummaski neli, kolm Harju maakonnas ning üks kinnistu Viljandi ja üks Tartu maakonnas. Korteriomand asub Rapla maakonnas. Nimetatud kinnistud ja korteriomand ei ole vajalikud avalikuks otstarbeks ega riigivõimu teostamiseks, nende Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üleandmisega vabaneb siseministeerium tema põhitegevusega mittehaakuvast kinnisvara haldamise tegevusest.

11. Lääne maavanema ametisse nimetamine

Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

Regionaalminister teeb ettepaneku nimetada Innar Mäesalu Lääne maavanemaks määratud ajaks 15. detsembrist 2011. a kuni 14. detsembrini 2016. a.

Alates 2010. aastast praeguseni on Innar Mäesalu olnud Võru abilinnapea. Samal ametikohal oli ta ka 2004.–2009. aastani.

Eelmine Lääne maavanem Neeme Suur vabastati teenistusest alates 4. aprillist 2011. a seoses asumisega Riigikogu liikmeks. Lääne Maavalitsuse asjaajamine anti üle arengu- ja planeeringuosakonna juhatajale Merle Mäesalule.

12. Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2011. aasta korralduse nr 174 „Endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) volituste tõhusaks rakendamiseks kehtestatud toetavate meetmete rakendamine” kehtetuks tunnistamine

Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks valitsuse korraldus, mis käsitleb endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) volituste tõhusaks rakendamiseks kehtestatud toetavate meetmete rakendamist, sest alus sisse- ja läbisõidupiirangute rakendamiseks on ära langenud.

Euroopa Liidu nõukogu 27. oktoobri 2011. a otsusega tunnistati kehtetuks nõukogu 8. märtsi 2010. a otsus, millega pikendati endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu volituste tõhusat rakendamist toetavate meetmete kehtivusaega. Alus piiravate meetmete rakendamiseks langes ära, sest 22. juulil 2011. a viidi viimane veel vabaduses viibiv EJRK süüdistatav Goran Hadzic üle vahi alla EJRK juurde.

Endise Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaalkohus loodi ÜRO julgeolekunõukogu otsusega ja selle eesmärk on uurida alates 1991. aastast endise Jugoslaavia territooriumil toimepandud rahvusvahelise humanitaarõiguse raskeid rikkumisi ja mõista nende toimepanijate üle kohut.

13. Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi asutamislepingu heakskiitmine ja ühinemistaotluse esitamine

Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi (edaspidi IFAD) asutamisleping, mis on vastu võetud 13. juunil 1976. a Roomas ning tehakse välisministeeriumile ülesandeks esitada taotlus fondiga ühinemiseks. Pärast IFAD-i nõukogult asutamislepinguga ühinemiseks nõusoleku saamist tuleb see Riigikogus ratifitseerida.

Eesti arengut arvestades avaneb nüüd võimalus ühineda organisatsiooniga, mida peetakse ÜROs üheks paremini toimivaks ja tõhusamaks vaesemate riikide abistamisega tegelevaks organisatsiooniks. IFADisse kuulub 167 riiki. Organisatsiooniga ühinemine on ära toodud ka Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavas 2011–2015.

IFADiga ühinemise otsustab fondi kõrgeim juhtorgan nõukogu, kellele esitab vastava ettepaneku juhatus. Nõukogu istung toimub 12.–16. detsembril 2011. a.

Põllumajandusministeerium on planeerinud 2012. aasta eelarvesse IFAD-ile esmaseks sissemakseks 45 000 eurot, mis kuulub maksmisele 30 päeva jooksul pärast ühinemiskirja hoiuleandmist ÜRO peasekretärile. Makse suurus on seotud riigi tulutasemega ning vastavalt sellele kujuneb ka riigi hääle kaal.

14. Eesti Euroopa Liidu suunalise personalipoliitika tegevuskava

Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: tegevuskava eelnõu

Valitsuskabineti 2.09.2010 nõupidamisel andis valitsus riigikantseleile ülesande koostöös välisministeeriumi ja rahandusministeeriumiga töötada välja Eesti Euroopa Liidu suunalise personalipoliitika tegevuskava Eesti laiema Euroopa Liidu poliitika osana. Konkreetsed suunised tegevuskava väljatöötamiseks kiitis valitsus heaks 28.04.2011 kabinetinõupidamisel.

Eesti Euroopa Liidu suunalise personalipoliitika tegevuskava 2011-2013 peamine eesmärk on Eesti Euroopa Liidu poliitika seisukohast oluliste mõjutuskanalite arendamine ja hoidmine EL-i institutsioonides.

Tegevuskavaga pannakse paika konkreetsed tegevused Eesti Euroopa Liidu suunalise personalipoliitika elluviimiseks perioodil 2011-2013. Tegevuskava sisaldab üldisi printsiipe, prioriteetseid eesmärke, soovitud tulemeid ning tegevuste elluviimist tagavat raamistikku, sh konkreetsed vastutajad, tähtajad ja indikatiivsed kulud ning kuluallikad.

15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta

1) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu Euroopa ühise müügiõiguse määruse eelnõu kohta

Esitaja: justiitsminister Kristen Michal
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Määruse eesmärgiks on ühtlustada siseturu toimimist ja kõrvaldada takistused piirüleseks kauplemiseks, mis tulenevad liikmesriikide erinevast lepinguõigusest.

Eesti jaoks on Euroopa ühtne lepinguõigus olnud viimastel aegadel Euroopa Liidu tasandil üks prioriteetsemaid tsiviilõiguse teemasid. Eesti on ühena vähestest liikmesriikidest kaitsnud seisukohta, et ühtse turu tõrgeteta toimimiseks on muu hulgas kindlasti vajalik ka Euroopa Liidu tasandil ühtselt reguleeritud lepinguõiguse loomine.

Koostöös Luksemburgiga lisati ka 2009. a koostatud ja Ülemkogu poolt heaks kiidetud Stockholmi programmi Euroopa ühtset lepinguõigust toetav seisukoht. Nii ongi käesolev Euroopa Komisjoni algatus Eestile väga oluline ja võiks öelda, et märgilise tähtsusega. On alust uskuda, et tegemist on ettepanekuga, mis rajab teed piirideta siseturu hoopis paremaks toimimiseks. Võttes arvesse asjaolu, et piiriülese kaubandusega seonduvad probleemid on kõige teravamad just väikeriikide ettevõtjate ja tarbijate jaoks, siis loodab Eesti sellest algatusest kasu eelkõige ELi väikeriikide jaoks.

2) Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise "Euroopa ühtse taristu kasvupakett" kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu, eelnõu kohta

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Määruse eelnõuga tehakse ettepanek luua Euroopa Ühendamise Rahastu (Connecting European Facility – CEF), millega nähakse ette kava 50 miljardi euro investeerimiseks Euroopa transpordi-, energia- ja digitaalvõrkude arendamisse.

Sektorite vahel jaotataks CEFi kogueelarve järgmiselt:

a) Transpordi valdkonnale: 31,694 miljardit eurot, millest 10 miljardit eurot võetakse ühtekuuluvusfondi arvelt ning suunatakse vaid ühtekuuluvusfondist toetust saavatele riikidele (sh. Eesti);

b) Energeetika valdkonnale: 9,121 miljardit eurot;

c) Telekommunikatsioonivaldkonnale: 9,185 miljardit eurot.

Rahastu üldtingimuste määrusega koos esitati eraldi määruste eelnõudena ka CEFist rahastatavate kolme valdkonna (transport, energeetika ja telekommunikatsioon) üldised suunised, mis kajastuvad eraldi valitsuse seisukohtade eelnõudena.

3) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu kohta, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Euroopa Komisjoni määruse eesmärk on asendada kehtivad üleeuroopaliste energiavõrkude (TEN-E) suunised ning ettepanek on koos Euroopa Ühendamise Rahastuga (CEF) osa paketist, mille eemärk on asendada kehtiv üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude rahastamismäärus. Järgmist mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) käsitlevas komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” teeb komisjon ettepaneku eraldada Euroopa Ühendamise Rahastu raames energiataristu tarbeks 9,1 miljardit eurot.

Energiataristu suuniste määruses määratakse kindlaks 12 üleeuroopalist esmatähtsat energiataristu koridori ja ala (s.h. BEMIP) erinevates geograafilistes piirkondades, mis hõlmavad nii elektri- ja gaasivõrke kui ka nafta ja CO2 transportimise taristuid, mille jaoks on Euroopa Liidu meetmed kõige vajalikumad.

Uue määrusega lihtsustakse loamenetlusi, et vähendada nende kestust ühishuviprojektide korral ning suurendada üldsuse osalemist ja heakskiitu selliste projektide rakendamisele; hõlbustatakse elektri- ja gaasialaste ühishuviprojektide reguleerimist, jaotades kulud vastavalt saadavale kasule ning tagades, et lubatud tulud vastavad kantud riskidele; tagatakse ühishuviprojektide rakendamine, pakkudes vajalikku turupõhist ja otsest ELi rahalist toetust. Viimase suhtes on ettepanekus ühishuviprojektidele sätestatud tingimused, mille alusel on võimalik saada ELi rahalist tuge Euroopa Ühendamise Rahastust.

Eesti toetab üldiselt üleeuroopalise energiataristu suuniste määruse eesmärki integreerida ELi energia siseturg ja arendada selleks vajalikud energiataristud. On oluline, et määruse arutelul võetakse arvesse, et ühishuviprojektide valik toimuks objektiivselt ja läbipaistval viisil, kaasates kõik olulisemad osapooled. Projektide rahalise toetuse määramisel ehk Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) vahendite jaotamisel tuleks arvesse võtta perifeersust ja ühenduste puudumist ning rahastamine peaks olema suunatud ka projektidele, mis ei pruugi olla majanduslikult tasuvad, kuid on olulised energia siseturu integreerimise ja energia- ja kliimaeesmärkide täitmise seisukohalt.

16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel

1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 5. detsembri 2011. a istungil

Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Üldasjade nõukogu päevakorras on neli teemat:

1) Euroopa Liidu järgmine finantsraamistik (2014–2020).

Eesistuja on koondanud seni tehtud töö ja arutelude tulemused kokkuvõtvasse aruandesse, mida nõukogus tutvustatakse.

2) Euroopa Ülemkogu 9. detsembri 2011. aasta kohtumise ettevalmistus. Ülemkogul on suurematest teemadest päevakavas majanduspoliitika ja energia. Majanduspoliitika all arutatakse meetmeid euroala stabiilsuse tagamiseks. Lisaks jätkub arutelu majanduskasvu soodustavate ja töökohti loovate meetmete osas. Energia valdkonnas toimub jätkuarutelu veebruari ülemkogule, kus hinnatakse vahepeal toimunud arenguid seoses energiaefektiivsuse, energia siseturu, energiataristute loomise ja energiaalase välispoliitikadialoogiga. Hinnatakse ka komisjoni raportit tuumajaamade koormustestide tulemuste osas. Vahetult enne ülemkogu algust kirjutatakse alla Horvaatia ühinemislepingule.

3) Euroopa Komisjoni 2012. aasta tööplaan.

Euroopa Komisjon esitleb nõukogul järgmise aasta tööplaani.

4) Euroopa Liidu laienemine ning stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsess.

Nõukogu võtab vastu järeldused Euroopa Liidu laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessi kohta, mis tuginevad 12. oktoobril Euroopa Komisjoni poolt avaldatud 2011.–2012. aasta laienemisstrateegiale ja eduaruannetele. Lisaks valmistab nõukogu ette 12. detsembriks kavandatud liitumiskonverentsi Islandiga. Arvamuses Serbia liitumistaotluse kohta ja eduaruannetes Horvaatia, Türgi, Islandi, Makedoonia, Montenegro, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo kohta hindab komisjon riikide edusamme ja vajakajäämisi aasta vältel ning annab suunised edasisteks reformideks.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 5. ja 6. detsembri 2011. a istungil

Esitajad: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo

Teadusministrite kohtumisel kiidetakse heaks järeldused ühise kavandamise algatuste käivitamise teemal ning teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna partnerluste kohta. Lisaks tutvustab komisjon uut teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020.

Siseturu- ja tööstusministrite istungil on olulisima teemana päevakorras poliitiline arutelu nn EL patendipaketi (määruse eelnõu tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas, määruse eelnõu ühtse patendikaitse loomise valdkonnas kohaldatava tõlkekorralduse osas ning ühendatud patendikohtu lepingu ja kohtu põhikirja eelnõud) teemal. Eesistujariigi Poola eesmärgiks on jõuda nõukogul kogu paketi osas poliitilise kokkuleppeni.

Euroopa Komisjon esitleb nõukogul uut teatist ettevõtete, sh väikese ja keskmise suurusega ettevõtete, konkurentsivõime tõstmise kohta. Keskregistrite, äriregistrite või äriühingute registrite sidumist käsitleva direktiivi muutmise osas on kavas vastu võtta ühine lähenemisviis. 8. kosmosenõukogu raames on kavas vastu võtta kosmosenõukogu suunised, mis käsitlevad kosmose väärtust ja eeliseid Euroopa kodanike turvalisuse kindlustamisel.Lisaks on kavas vastu võtta nõukogu järeldused järgmistes valdkondades: tööstuspoliitika elluviimise tõhustamine, mõjuhinnangute koostamine Euroopa Liidu nõukogus, tollikoostöö Euroopa Liidu idapoolsete naaberriikidega, siseturu foorum.

17. Ülevaade Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 24. novembri 2011. a istungist

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: ülevaade

24. novembri ELi transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungil käsitleti energeetikateemasid. Ministrid võtsid vastu nõukogu järeldused ELi energia välisdimensiooni teatise kohta. Nõukogu järelduste arutelust kujunes debatt kolme Balti majandusministri vahel regionaalse koostöö teemadel. Debati tulemusel kustutati nõukogu järeldustest lõik, mis käsitles Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimist tulevikus Kesk-Euroopa võrguga.

Muudel teemadel jagasid eesistuja ja komisjon informatsiooni energiatõhususe direktiivi edenemise kohta, veebruari ülemkogu järgselt toimunud tegevustest ELi energiapoliitika vallas, ELi välissuhete viimastest arengutest ja avamere nafta ja gaasi tootmise määrusest.

Ministrite mõttevahetus toimus komisjoni poolt äsja avaldatud üleeuroopalise energiataristu suuniste määruse olulisemate elementide teemal. Enamus liikmesriike rõhutas, et teatud erijuhtudel peab olema võimalus ELi otserahastuseks üle-euroopaliselt tähtsatele taristutele, kuid märkisid, et turupõhisus on jätkuvalt energiataristutele kohalduvaks üldreegliks.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-