Valitsuse 1.12.2005 istungi kommenteeritud päevakord

01.12.2005 | 12:07

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 1. detsembril 2005. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Martin Jasko 693 5770, Kersti Luha 693 5713



1. "Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: seaduse eelnõu

Eesti Teadusinfosüsteemi asutamise ja pidamise eesmärk on koondada kogu senine riigi teadus- ja arendustegevusega seotud informatsioon ühtseks tervikuks, mis annab võimaluse ressursside paremaks kasutamiseks ning strateegiliste ja operatiivsete otsuste tegemiseks. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muudatuse koostamise ajendiks on asjaolu, et seni selline ühtne andmekogu puudub.

Eelnõuga lisatakse seadusele uus paragrahv - Eesti Teadusinfosüsteem. Seaduse rakendamise mõjul muutub teadus- ja arendusasutuste andmebaas teadus- ja arendustegevusega tegelevaid asutusi ja ettevõtteid koondavaks ühtseks infokoguks. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise taotlemine ning aruandlus muutuvad käepärasemaks ja mugavamaks. Kuna infosüsteemi näol on tegemist veebipõhise töökeskkonnaga, kaob vajadus paberkandjal dokumentatsiooni pidamiseks.

Seletuskirja kohaselt lisanduvad kulutused serverite rendiga summas ligikaudu 200 000 krooni aastas (Eesti Teadusinfosüsteemi projekti eelarvest) ja pooleteist töökohaga seonduvad kulutused ligikaudu summas 300 000 krooni aastas (SA Archimedesele eraldatavate vahendite arvelt).


2. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine "Äriseadustiku ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse" eelnõu (766 SE) kohta
Esitajad: justiitsminister Rein Lang, majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, rahandusminister Aivar Sõerd

“Äriseadustiku ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse” eelnõu (766 SE) on algatanud

Res Publica on algatanud äriseadustiku ja kinnistusraamatuseaduse muudatused eesmärgiga kaotada tasu, mida riik võtab arvutis peetava äriregistri ja kinnistusraamatu andmetega interneti teel tutvumise eest, samuti tasu mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri andmetega interneti teel tutvumise eest.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks äriseadustiku § 70, mille kohaselt arvutiregistri kasutamise tasu määrad kehtestab justiitsminister ning muudetakse kinnistusraamatuseaduse § 7716 nii, et jäetakse selle sätte sõnastusest välja arvutiandmete kasutamise tasumäärade kehtestamine.

Eelnõu algataja on seisukohal, et nimetatud tasude kaotamine aitab muuta Eesti ärikeskkonda läbipaistvamaks, andes kõigile võimaluse interneti teel tasuta tutvuda vastavate andmetega.

Eelnõu algataja märgib, et 2005. aasta riigieelarve kohaselt on kõigist eelnõuga kaotatavatest tasudest laekuv tulu kokku 8 150 000 krooni. 2006. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kohaselt prognoositakse nendest tasudest laekuva tulu 101%-list kasvu.

Eelnõu algataja arvab, et kuna 2006. aasta riigieelarve maht ületab tänu heale olukorrale majanduses ca 8,8 miljardi krooni võrra eelmise aasta riigieelarve mahtu, on nimetatud tasude kaotamine lihtsalt teostatav – vastava summa ulatuses võiks vähendada näiteks valitsuse reserviks kavandatud kulusid.

Eelnõu algataja arvates võiksid eelnõuga tehtavad muudatused jõustuda 1. jaanuaril 2006. a.


2) Arvamuse andmine "Tulumaksuseaduse muutmise seaduse" eelnõu (767 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd

Res Publica poolt algatatud tulumaksuseaduse muudatus võimaldab tõsta 2006. aastal tulumaksuvaba miinimumi 200 krooni võrra kuus ehk 2400 krooni võrra aastas hetkel seadustatud olukorraga võrreldes. Seega oleks residendist füüsilisel isikul võimalik maksustamisperioodi tulust maha arvata maksuvaba tulu 26 400 krooni.

Eelnõu algataja arvestuse kohaselt jääks eelnõu seadusena jõustumisel igale vähemalt 26 400 krooni aastas teenivale isikule täiendavalt kätte 552 krooni.

Tulumaksu laekumine riigieelarvesse võib väheneda maksimaalselt 331,2 miljonit krooni, võttes arvestuse aluseks 600 tuhat palgasaajat. Vastav muudatusettepanek on Res Publica fraktsiooni poolt esitatud “2006. aasta riigieelarve seaduse” eelnõule.

Seadus jõustuks 1. jaanuaril 2006. a.


3) Arvamuse andmine "Käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse" eelnõu (768 SE) kohta
Esitajad: rahandusminister Aivar Sõerd, kultuuriminister Raivo Palmaru

Riigikogu liikmed Mark Soosaar, Liina Tõnisson ja Peeter Kreitzberg on algatanud käibemaksuseaduse muudatuse, sooviga tagada erinevate kultuurivaldkondade võrdne kohtlemine. Eelnõuga soovitakse muuta käibemaksuseadust selliselt, et muuseumi-, kino-, loomaaia-, lõbustuspargi- ja muude kultuuriürituste piletitele käibemaksumäära vähendatakse seniselt 18%-lt 5%-le.

Vähendatud käibemaksumäär jääb kehtima teatrietenduste ja kontsertide piletitele, kuid planeeritava muudatusega ei tehta enam vahet kultuuriürituste korraldajate vahel.
Eelnõu algatajad märgivad, et kultuuri- ja haridusevaldkondade toetamiseks lubab käibemaksu erinevaid määrasid rakendada ka Euroopa Ühenduse Nõukogu kuues direktiiv 77/388/EMÜ.

Eelnõu algatajate arvestuse kohaselt jääb kinopiletitele vähendatud käibemaksumäära kohaldamise korral riigil saamata ca 8,2 miljonit krooni käibemaksu (2004. aasta seisuga), kuid piletihinna langetamine viiks kinokülastatavuse kasvule ja tulevikus suureneks sellest tulenevalt ka riigieelarvesse laekuva käibemaksu kogusumma.

Oluliselt ei muudaks riigieelarve tasakaalu ka muuseumipiletitele 5%-lise maksumäära kehtestamine, sest see tooks kaasa vaid ca 0,8 miljoni krooni võrra väiksema laekumise riigieelarvesse.


4) Arvamuse andmine "Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse" eelnõu (773 SE) kohta
Esitajad: sotsiaalminister Jaak Aab, justiitsminister Rein Lang, rahandusminister Aivar Sõerd

Riigikogu sotsiaalkomisjon algatas ravikindlustuse seaduse muutmise, et viia see põhiseadusega kooskõlla.

Eelnõuga muudetakse ravikindlustuse seaduse sätteid, mis reguleerivad töötaja ja avaliku teenistuja kindlustuskaitse tekkimise aega ning füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) kindlustuskaitse kestust ja kindlustuskaitse tekkimiseks, peatamiseks ja lõppemiseks vajaliku informatsiooni edastamise korda.

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel lüheneb töötajate, avalike teenistujate ja FIE-de ravikindlustuskaitse tekkimise ooteaeg (10 päeva) ning lihtsustub FIE-de kindlustuskaitse tekkimiseks, peatamiseks ja lõppemiseks vajaliku informatsiooni edastamise kord. (Kindlustuskaitse saamiseks vajalikud andmed esitab maksu- ja tolliamet, lüheneb FIE kindlustuskaitse algamise ooteaeg kolmelt kuult 14 päevani).


5) Arvamuse andmine "Elektroonilise side seaduse § 192 muutmise seaduse" eelnõu (784 SE) kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar

Koalitsioonierakondade poolt algatatud seaduseelnõu eesmärk on muuta elektroonilise side seadust viisil, et see vastaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) artiklis 27 sätestatud põhimõtetele.

Eelnõuga pikendatakse olulise turujõuga ettevõtjale telekommunikatsiooniseaduse alusel kehtestatud kohustusi seni, kuni sideamet on läbi viinud turuanalüüsi ja teinud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse (hiljemalt 31. detsembriks 2007. a).

Eelnõuga harmoneeritakse elektroonilise side seadus ülalnimetatud direktiiviga.

Eelnõu seadusena vastuvõtmisega luuakse tingimused, kus konkurentsiolukord elektroonilise side turul üleminekul telekommunikatsiooniseaduse alusel olulise turujõuga ettevõtja määramise protsessist elektroonilise side seaduse alusel märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramise protsessile ei oleks moonutatud.

Eelnõu seadusena rakendamisel ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi.

Seaduse jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 2006. a.


6) Arvamuse andmine "Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse" eelnõu (783 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab

Koalitsioonierakondade poolt algatatud seaduseelnõuga suurendatakse puuetega lastele makstavaid toetusi.

Eelnõu kohaselt hakatakse maksma toetust:
- keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoetuse määrast ehk 1080 krooni kuus (praegu 215% sotsiaaltoetuse määrast ehk 860 krooni kuus). Tõus 220 krooni kuus;
- raske ja sügava puudega lapsele 315% sotsiaaltoetuse määrast ehk 1260 krooni kuus (praegu 255% sotsiaaltoetuse määrast ehk 1020 krooni kuus). Tõus 240 krooni kuus.

Sotsiaaltoetuse määr 2006. aastal on 400 krooni.

Eelnõuga tõstetakse toetusi puudega lastele ligikaudu 25%. Seadusemuudatus suurendab perede, kus kasvab puudega laps, võimalusi katta puudest tulenevaid lisakulusid (abivahendite soetamine, rehabilitatsioon, ravimid, eritransport jm). Puudega laste toetuse suurusi muudeti viimati 2002. aastal.

Eelnõu seadusena rakendamine toob kaasa täiendavad kulud 2006. aastal riigieelarvele summas 15 miljonit krooni. Arvestuse aluseks on võetud, et keskmise puudega lapsi on 1812 ning raske ja sügava puudega kokku 3490 last, kellele makstakse toetust igal kuul.

Seadust on kavas kohaldada tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2006. a.


3. Ettekanne "Riigi välispoliitika põhisuunad"
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister esitab valitsusele heakskiitmiseks ettekande “Riigi välispoliitika põhisuunad".

Päevakorrapunkti dokumentidele kehtib juurdepääsupiirang kehtib kuni ettekande esitamiseni Riigikogus 13. detsembril 2005.


4. Informatsioon "Eesti maaelu arengukava 2004-2006" muudatuste kohta
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eesti maaelu arengukava 2004–2006 (MAK) hõlmab ajavahemikku 1. märts 2004 – 31. detsember 2006. MAKi koostamise üldeesmärk on toetada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevate meetmete kaudu maapiirkonna regiooniti tasakaalustatud arengut.

MAK kiideti esimest korda Euroopa Komisjoni poolt heaks 23. juunil 2004. aastal. MAKi meetmete rakendamisega osutus vajalikus teha programmdokumenti mõningaid täiendusi ja muudatusi.

Peamine muudatus oli tingitud keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade (Natura 2000 alad) toetusmeetme lisamisest. Meetme eesmärgiks on tagada keskkonnaalaste kitsendustega piirkondades looduskaitsenõuete täitmine ja säilitada neis piirkondades põllumajanduslik tegevus. Muudatustega suurenes eelkõige keskkonna olukorra parandamisele suunatud MAKi meetmete osakaal.

Kohalike ohustatud tõugude kasvatamise eest makstakse nüüd toetust lisaks tõug “eesti hobune” kasvatamisele nüüd ka tõugudele “eesti raskeveo hobune” ja “tori hobune” kasvatamise eest. Toetuse laiendamise eesmärk on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike ohustatud tõugude säilimine.

MAKi kolme aasta eelarve maht uue meetme lisandumisega ei muutunud. Muudeti ainult eelarve meetmete vahelist jaotust.


5. Leidissoo looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse Leidissoo looduskaitseala kaitse-eeskiri.

Leidissoo looduskaitseala on moodustatud 05.11.2002. a. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitstavat loodusobjekti ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri.

Kaitseala eesmärk on Lääne-Eestile tüüpilise, inimtegevusest oluliselt mõjutamata Sendri ja Leidissoo raba ning väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste, haruldaste ja kaitset väärivate koosluste kaitse. Kaitstavateks liikideks on saarmas, tiigilendlane, kaljukotkas, must-toonekurg, väikepistrik, teder, soo-loorkull, sookurg, karvasjalg-viu ehk taliviu, punaselg-õgija ja väikekoovitaja.

Kaitseala asub Lääne maakonnas Noarootsi vallas, Nõva vallas ja Oru vallas.

Leidissoo looduskaitseala pindala on umbes 7800 hektarit, sellest eramaad 1690 hektarit, jätkuvalt riigi omandis olevat maad 1010 hektarit ja riigimetsamaad 5100 hektarit.

Kaitseala valitseja on keskkonnaministeeriumi Läänemaa keskkonnateenistus.


6. Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määruse nr 172 "Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on viia muudetav määrus vastavusse Eestis aktsepteeritud Soome vastavasisulise standardiga.

Määruse muutmise vajaduse tingis asjaolu, et mitme mahuti korraga avariiolukorda sattumise ja suuremas koguses lekkima hakkamise võimalus on kaduvväike ning nii suure avariiolukorra nõude täitmine on keerukas ja kulukas ka majanduslikust seisukohast.

Eelnõu kohaselt peab üksiku hoidmisehitise või ühise kaitsevalliga ümbritsetud mitme hoidmisehitise piirde sisse jääv ala mahutama naftasaadusi 1,1 korda suuremas mahus kui on suurima ehitise projektijärgne maht (kehtiva määruse kohaselt peab piirde sisse jääv ala mahutama naftasaadusi hoidmisehitise 1,1 kordse projektijärgse mahu ulatuses, st mahutama 110% kõikide mahutite koguhulgast).


7. Riigi kultuuripreemiate komisjoni koosseisu kinnitamine
Esitaja: kultuuriminister Raivo Palmaru
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse riigi kultuuripreemiate komisjoni uus koosseis, kuna eelmise komisjoni liikmete volitused lõpevad detsembris.

Komisjoni esimeheks nimetatakse kultuuriminister.
Komisjoni liikmeteks nimetatakse Tallinna Ülikooli rektor Mati Heidmets, KUMU Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme, laulja Jaak Joala, Eesti Kirjanike Liidu esimees Jan Kaus, filmire¾issöör Sulev Keedus, balletiartist Kaie Kõrb, Eesti Vabaõhumuuseumi direktor Merike Lang, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor Venno Laul, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee, Eesti Arhitektide Liidu esimees Margit Mutso, kirjandusteadlane Peeter Olesk, muusikateadlane Raili Sule, lavastaja Raivo Trass ja helilooja Peeter Vähi.

Komisjoni pädevuses on preemiate määramiseks esitatud ettepanekute läbiarutamine, esitatud töödega tutvumine ning ettepaneku tegemine valitsusele preemiate määramiseks.

Komisjon avalikustab nõuetekohaselt esitatud ettepanekud ja nende esitajad üleriigilise levikuga ajalehtede kaudu hiljemalt iga aasta 1. veebruariks. Valitsus moodustab kultuuripreemiate komisjoni ja kinnitab selle koosseisu kolmeks aastaks.


8. Riigieelarve vahendite ümberjaotamine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt suunatakse Kohtla-Järve Kutsekooli e-riigikassa kontolt summa 5190 krooni 50 senti valitsuse reservi, kust eraldatakse Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusele 5190 krooni 50 senti õpilaste sõidupiletite kompenseerimiseks.


9. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Veterinaar- ja Toiduametile asendustäitmise kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservi vahenditest veterinaar- ja toiduametile 1 777 190 krooni asendustäitmise kulude katteks.

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektori käskkirjadega otsustati hävitada OÜ-le Virumeat kuuluvad 18 konteineritäit (ligikaudu 504 tonni) loomseid saadusi. VTA ettekirjutusega kohustati OÜ Virumeat hävitama mittenõuetekohaseks tunnistatud kaup. OÜ Virumeat esitas Tallinna halduskohtule kaebused käskkirjade ja ettekirjutuste tühistamiseks. Kaebusi ei rahuldatud.

OÜ Virumeat ei ole ettekirjutust täitnud ega ka vaidlustanud ning VTA alustas asendustäitmise ja sunniraha seadusest tulenevalt asendustäitmise korraldamist.
Asendustäitmise sisuks on kauba transportimine ettevõttesse, kus kaup hävitatakse ning kauba töötlemine ja töötlemisjääkide edasine käitlemine kehtivate õigusaktide kohaselt.

Asendustäitmist teostab Loomsete Jäätmete Käitlemise AS, kelle koostatud hinnakalkulatsiooni kohaselt on kauba asendustäitmise kogumaksumus
1 777 190 krooni. Hävitamine võtab aega umbes 18 nädalat.

Asendustäitmise ja sunniraha seaduse kohaselt nõutakse asendustäitmise kulud sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue.

Kui võlgnikult laekuvad summad asendustäitmise kulude sissenõudmise menetluse käigus, kantakse need riigituludesse.


10. Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2005. a korralduse nr 630 "Eesti Päästemeeskonna saatmine rahvusvahelisele missioonile Pakistani" muutmine ja Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt pikendatakse missiooni, suurendatakse eelarvet ja sellest tulenevalt eraldatakse valitsuse reservi vahenditest päästeametile 537 950 krooni täiendavate kulude katmiseks.

Valitsuse korraldusekohaselt lähetati rahvusvahelisele missioonile - päästetöödele Pakistani 18-liikmeline Eesti päästemeeskond. Missiooni pikkuseks oli kavandatud 12 päeva ja eelarve suuruseks 1 538 898 krooni.

Eelarve ei sisaldanud tagasisõidu, võimaliku varustuse taastamise ja missiooni pikenemise kulutusi.

Lennuplaani muudatuste tõttu lükkus meeskonna osalemine missioonil planeeritust kolme päeva võrra pikemaks. Täiendavalt lisandusid 18-nda liikme lähetamisega seotud kulud.

Eesti päästemeeskond ehitas oma varustuse baasil välihaigla kompleksi, mis tuli maha jätta. Nüüd tuleb meeskonnale hädavajalik varustus asendada.

Eeltoodud asjaolusid arvestades, suurenesid Eesti päästemeeskonna Pakistani missiooni kulud 537 950 krooni võrra.


11. Riigi 2005. aasta lisaeelarvest avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks eraldatud raha jaotuse kinnitamine omavalitsusüksuste lõikes
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsuse korraldusega jaotatakse 2005. aasta lisaeelarvest avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks eraldatud 31,5 miljonit krooni kõigi omavalitsusüksuste lõikes.
Raha jaotamise aluseks on maanteede ja tänavate pikkus.

Kohalike teede investeeringuteks eraldatakse vähemalt 5 protsenti riigieelarves teehoiu rahastamiseks ettenähtud summast.


12. Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a korralduse nr 51-k "Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutuse asutamine" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt lisatakse Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutuse asutamise korralduse punkti 5 alapunkti 3 lõppu rida “laohoone 02006395”.

Valitsuse 21. jaanuari 2003. a korralduse “Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutuse asutamine” alusel sõlmiti 15. mail 2003. a notariaalne vallasvara ja kinnistute mitterahalise sissemaksena üleandmise leping ja asjaõigusleping. Korraldusest ja selle alusel sõlmitud mitterahalise sissemakse lepingust jäid välja Tallinnas Mäealuse 4a kinnistul asuv laohoone riigivara registreerimisnumbriga 02006395.

Selle tulemusena on Rahandusministeerium korduvalt keeldunud kogu kinnistu ja sellel asuvate hoonete ja rajatiste väljaarvamisest riigivara registrist. Peale korralduse muutmist on võimalik lisada notariaalse sissemakse tegemise lepingu juurde õiend nimetatud hoone kuulumise kohta antud kinnistu juurde ning teha vajalikud kanded riigivara registris.


13. Riigivara üleandmine Sihtasutusele Eesti Puuetega Inimeste Fond
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse sihtasutusele Eesti Puuetega Inimeste Fond mitterahalise sissemaksena üle infotehnoloogia riistvara, mis ei ole riigivara valitsejale ega tema valitsemisalas olevatele riigiasutustele vajalik avalikuks otstarbeks ega riigivõimu teostamiseks.

Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond vajab infotehnoloogist riistvara temale põhikirjaga pandud ülesannete tõhusamaks täitmiseks parandamaks puuetega inimeste ja nende organisatsioonide infotehnoloogilist võimekust.


14. Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Kalle Laanet, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseministeerium teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus ühele isikule, kes on täitnud kodakondsuse seaduses ette nähtud kodakondsuse saamise tingimused ja tema suhtes puudub alus Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.


15. Delegatsiooni moodustamine 13.-18. detsembrini 2005. a toimuval Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) VI ministrite konverentsil osalemiseks
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt moodustatakse 13.-18. detsembrini 2005. a Hongkongis toimuval Maailma Kaubandusorganisatsiooni VI ministrite konverentsil osalemiseks delegatsioon, kuhu kuuluvad põllumajandusministeeriumi ja välisministeeriumi esindajad ning Riigikogu liikmed ja Riigikogu kantselei esindaja.

Ministrite konverentsi olulisim eesmärk on ministrite deklaratsiooni vastuvõtmine, mis eeldab kõigi WTO liikmete konsensust selle sisu suhtes. WTO VI ministrite konverentsil loodetakse saavutada märkimisväärseid kokkuleppeid käimasoleva läbirääkimisvooru (Doha arenguvooru) raames. Seega on konverents olulise tähtsusega maailmakaubanduse reeglite liberaliseerimisel.

Iga asutus katab enda lähetatud delegatsiooni liikme kulutused oma eelarvest. Ministeeriumide delegatsiooni liikmete reisikulud hüvitab makseagentuur. Riigikogu liikmete ja Riigikogu kantselei esindaja lähetuskulud katab Riigikogu.

Eesti on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige alates 13. novembrist 1999. a. WTO kõrgeim organ on ministrite konverents, mis saab kokku kord kahe aasta jooksul.


16. Informatsioon Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) Doha läbirääkimistevooru kohta ja Eesti seisukohad 13.–18. detsembrini 2005. a Hongkongis toimuval WTO VI ministrite konverentsil
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisministeerium esitab valitsusele informatsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) Doha läbirääkimiste vooru kohta ja heakskiitmiseks Eesti seisukohad 13. kuni 18. detsembrini 2005. a Hongkongis toimuva WTO VI ministrite konverentsi kohta.

Olulisemad valdkonnad, mida Doha läbirääkimistel käsitletakse, on järgmised: põllumajandus, teenused, intellektuaalomandi kaitse, tööstustoodete turulepääs, reeglid (dumpinguvastased meetmed, subsiidiumid, sh. kalandussubsiidiumid, tasakaalustusmeetmed ja regionaalsed kaubanduslepingud), kaubandusvaidluste lahendamine, kaubandus ja keskkond, kaubanduse lihtsustamine, arenguküsimused.

Kuigi läbirääkimised toimuvad ühtse terviku põhimõttel, on praeguses faasis keskseks teemaks kujunenud põllumajandus, mis on paljude WTO liikmete jaoks kõige olulisem, kuid samas ka kõige tundlikum valdkond. Teiste teemade areng (näiteks tööstustoodete turulepääs, teenused, intellektuaalomandi kaitse, kaubanduse lihtsustamine jms.) sõltub otseselt edasiminekutest põllumajanduses.

Eestit kui Euroopa Liidu liikmeriiki esindab Doha läbirääkimistel Euroopa Komisjon.

WTO VI ministrite konverentsil 13.-18. detsembrini 2005. a Hongkongis osaleb Eesti delegatsioon, mida juhib välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö asekantsler Mart Laanemäe.


17. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, kasutuse lubamist ja piiramist (REACH), eelnõu suhtes
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Sotsiaalminister esitab valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, kasutuse lubamist ja piiramist (REACH), eelnõu kohta.

13. detsembril 2005. a toimuval erakorralisel Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogus on kavas eelnõu osas poliitiline kokkuleppe saavutada.

REACH eelnõu suhtes on Suurbritannia eesistumise ajal tehtud väga suurt tööd ja eesistuja on suutnud saavutada kompromissi, mis on tunduvalt tööstusesõbralikum ja töötavam võrreldes REACH eelnõu esialgse versiooniga, mille esitas Euroopa Komisjon nõukogule ja parlamendile menetlemiseks oktoobris 2003.

Kompromissettepanekus sisalduvad lahendused on muutnud REACHi rakendamise kogukulud väiksemaks, üldise süsteemi lihtsamaks ja vähem bürokraatlikuks ettevõtete jaoks, sealhulgas lihtsustatud lähenemist väikeses koguses (1-10 t) toodetavate/imporditavate ainete registreerimisel, mitteloomsete katsetuste tulemusena saadud andmete kohustuslikku jagamist vähemalt ühe potentsiaalse registreerija soovi korral, tööstusele tehniliste ja teaduslike suuniste pakkumist agentuuri poolt jms. Samas võimaldab kompromissettepanek ühe REACH eelnõu olulise eesmärgi – inimeste tervise ja keskkonna kaitse tõhustamise – saavutamist.

Eesti ei pooldanud ainete hindamisel kemikaalide agentuuri rolli tugevdamist ning on rahul, et eesistuja ei ole täies mahus arvestanud Prantsusmaa tsentraliseeritud agentuuri ideed. Kompromissettepanek on kesktee liikmesriikide arvamuste vahel, selle kohaselt vastutab toimiku hindamise eest agentuur ja ainete hindamise eest liikmesriigi pädev asutus.

Võrreldes komisjoni algse eelnõuga on Suurbritannia eesistumise ajal tehtud olulisi muudatusi registreerimise bloki osas. Nii on eesistuja kompromissettepanekusse sisse viinud põhimõtte “üks aine – üks registreerimine”.

Olulise muudatusena on sisse viidud eraldi jaotis tasude osas, kus sätestatakse, et tasude suurused määratakse eraldi kehtestatava komisjoni määrusega, mis võetakse vastu ühe aasta jooksul peale REACH määruse jõustumist ning mille koostamisel arvestatakse tasude määramisel ka tonnaa¾i vahemikke, milles konkreetne registreerija aine registreerib. Samuti arvestatakse tasude määramisel seda, kas informatsioon esitatakse koos või eraldi.

Lisaks sätestatakse sama jaotises, et aastas alla 10 tonni toodetava/kasutatava aine registreerimisel ei pea maksma registreerimise tasu juhul, kui registreerimise toimik sisaldab kogu REACHi lisas V nõutud informatsiooni.


18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 2. detsembri 2005. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan

Keskkonnaminister esitab valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 2. detsembri 2005. a istungiks.

Päevakorrapunkti dokumentidele kehtib ligipääsupiirang.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 6. detsembri 2005. a istungil
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd

Rahandusminister esitab valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 6. detsembri 2005. a istungiks.

Päevakorrapunkti dokumentidele kehtib ligipääsupiirang.

3) Eesti seisukohad Euroopa Liidu töö-, sotsiaalpoliitika-, tervishoiu- ja tarbijakaitsenõukogu 8. ja 9. detsembri 2005. a istungil
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab

Sotsiaalminister esitab valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad töö-, sotsiaalpoliitika-, tervishoiu- ja tarbijakaitsenõukogu 8. ja 9. detsembri 2005.a istungiks.


19. Ülevaade Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu 21. ja 22. novembri 2005. a istungist
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister esitab ülevaate Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu 21. ja 22. novembri 2005. a istungist.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-