Valitsuse 1.12.2016 istungi kommenteeritud päevakord

30.11.2016 | 15:38

Uudis
    • Jaga

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ning justiitsminister Urmas Reinsalu.

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45.

Lisainfo: Kateriin Pajumägi 56 498 580

 

1. Kaitseväeteenistuse seaduse, vangistusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kaitseminister Margus Tsahkna
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Seadusega nähakse ette võimalus, et kaitseväelasele määratud aresti oleks võimalik kanda lisaks Kaitseväe arestimajadele ka politsei arestimajades.

Eelkõige võimaldab muudatus kasutada riigi ressursse otstarbekamalt. Politsei arestimajade kasutamisega ei pea kaitsevägi täiendavalt investeerima oma kinnipidamisruumide väljaehitamisse või korrashoidu, samuti säästetakse personalikulu.

Varasematel aastatel on distsiplinaararesti aastas keskmiselt määratud 100–150 kaitseväelasele, kellest valdava osa moodustavad ajateenijad. Tegevväelasi karistatakse arestiga harva, kuna erinevalt ajateenijatest on tegevväelaste puhul teised distsiplinaarkaristused, näiteks rahatrahv, mõjusam.

Peamisteks arestiga karistamise põhjusteks on alkoholi või narkootikumide kasutamine; omavolilise teenistusest puudumise eest; kaitseväeteenistuses vägivalla tarvitamise eest; sõjaväelise väljaõppe käigus saadud padrunite ja imitatsioonivahendite omastamise eest; korduva mitteallumise eest.

Aresti täideviimise kohaks valitakse võimalusel lähim politsei arestimaja. Arestimajja paigutamise korraldab Kaitsevägi, kelle eelarvest kompenseeritakse ka kaitseväelase arestis hoidmise kulu.  Arvestuslikult suunatakse politsei arestimajadesse karistust kandma kuni 100 kaitseväelast aastas ja arest kestab keskmiselt seitse päeva. Tekkiv kulu aastas on umbes 11 900 eurot.

Eelnõu järgi jõustub seadus 1. aprillil 2017.

 

2. Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõu (juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht)
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Seadus loob võimaluse juhtida Eesti ettevõtteid välismaalt. Praegu peab nii äriühing kui ettevõtte juhatus asuma Eestis. Juhul kui Eesti ettevõtet soovitakse juhtida välismaalt, tuleb ettevõttel määrata Eesti asukohaga kontaktisik, kelleks saab olla näiteks notar, advokaat või audiitor.

Muudatuse kohaselt loob lisaks Eesti ettevõtjatele lisavõimalusi eelkõige E-residentide jaoks. E-residentsuse projekti eesmärk on hõlbustada välisriikide ettevõtjatel Eestis pakutavate e-lahenduste kasutamist, seal hulgas juriidiliste isikute asutamist ning kuulumist nende juhtorganitesse. Praegu peab aga Eestis registreeritud ettevõtete asukoht olema kohapeal. Osaühingute, aktsiaseltside ja tulundusühistute – asukohana vaadeldakse kehtiva õiguse kohaselt üksnes juhatuse asukohta, mis peab seetõttu samuti asuma Eestis. See nõue muudab Eesti e-residentide jaoks vähem-atraktiivseks, sest ühingute kaugjuhtimine pole tegelikult lubatud. Nüüd kehtestatakse regulatsioon, mis võimaldavad ettevõtte juhtimist piiri tagant.

Lisaks muutub ettevõtjatele kohustuslikuks esitada äriregistrile oma e-posti aadress, mille esitamine on praegu vabatahtlik. Tänasel päeval ei ole umbes 7 protsenti ehk ligi 14,000 ettevõtjat äriregistrile oma meiliaadressi edastanud.

Eelnõu järgi jõustub seadus 15. jaanuaril 2018.

 

3. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu
Esitajad: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määrus kehtestatakse uue terviktekstina seoses uue atmosfääriõhu kaitse seaduse jõustumisega 1. jaanuaril 2017. Määruses on loetletud need tegevusalad, mille puhul on kohustuslik osaleda kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemissüsteemis. Kehtiva määrusega võrreldes sisulisi muudatusi ei tehta.

 

4. Otepää looduspargi kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu järgi täpsustatakse Otepää looduspargi kaitsekorda ja -vööndeid, vähendatakse kaitseala pindala 331 hektari võrra ja kehtestatakse uus kaitse-eeskiri. 

Otepää looduspark ulatub üle kahe maakonna – Valga ja Põlvamaa, looduspargi planeeritav pindala on 22 214 hektarit. Looduspargi senine kaitse-eeskiri on kinnitatud 1997. aastal ent ala on osaliselt kaitse all juba 1929. aastast.

Otepää looduspargi kaitse eesmärk on kaitsta ja säilitada Otepää kõrgustikule iseloomulikke loodus- ja pärandmaastikke. Nii inimtegevusest vähe mõjutatud metsi, soid ja veekogusid kui ka inimese tegevuse tulemusena kujunenud pärandkooslusi ja maastikuelemente nagu aruniidud, Pühajärve park, põlispuud ning samuti kaitsealuseid linnu-, looma- ja taimeliike. Kaitse-eeskirja uuendamine on tingitud eelkõige viimastel aastakümnetel toimunud muutustest ning sellest, et kehtiv kaitse-eeskiri ei suuda tagada alal esinevate väärtuste kaitset piisavalt tõhusalt.

Sihtkaitsevööndist arvatakse leebema kaitsekorraga piiranguvööndisse järved. Piiranguvööndis muudetakse ehitustegevuse regulatsiooni, senisest lihtsamaks muutub näiteks kaitsealale jääval õuealal ja olemasoleval hoonestusalal väikeehitise püstitamine. Samuti antakse võimalus uuendada piiranguvööndis metsi ka lageraiega. Seni on olnud lubatud ainult turberaie perioodiga 40 aastat. Uus kaitse-eeskiri ei sätesta enam täiendavaid piiranguid jahipidamisele ja kalapüügile. Samuti muutub kaitseala külastuskorraldusega seotud regulatsioon paindlikumaks ning osalt ka leebemaks. 

Rangema kaitsekorraga sihtkaitsevööndid suurenevad eelkõige riigimaa arvelt.

 

5. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses perehüvitiste seaduse jõustumisega
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse kaheksat sotsiaalvaldkonda puudutavat määrust. Tehnilised muudatused on ajendatud sotsiaalvaldkonna seadustes ette nähtud muudatusest korraldada alates 1. jaanuarist 2017 riiklik pensionikindlustuse register ümber sotsiaalkaitse infosüsteemiks. Valitsuse määrused viiakse registri nime osas kooskõlla seaduste muudatustega.

Lisaks nähakse eelnõuga ette, et kaitseväekohustuslaste register vahetab andmeid sotsiaalkaitse infosüsteemiga. Muudatus on vajalik, et kaitseväekohuslane ei peaks edaspidi ajateenija lapsetoetuse taotlemisel sotsiaalkindlustusametile eraldi esitama kinnitust ajateenistuses viibimise või teenistuse lõppemise kohta. Vastav teave on võimalik saada andmekogude vahelise andmevahetuse kaudu. Eelnõu sisaldab ka teisi väiksemaid muudatusi.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017.

 

6. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga kaasajastatakse sotsiaalministeeriumi põhimäärust. Ministeeriumi hallatavaks riigiasutuseks saab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Praegu on ministeeriumi hallatavad asutused Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ning Tervise Arengu Instituut.

TEHIK koondab sotsiaalministeeriumi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenused. Erialaspetsialistide koondumine ühte kompetentsikeskusse tagab andmekogude ja infosüsteemide tervikliku halduse, infotöötluse ja IT-juhtimise.

Eelnõu kohaselt kaob ministeeriumi koosseisust info- ja kommunikatsiooni osakond, mille ülesanded lähevad 1. jaanuarist 2017 üle TEHIK-ule. Sellest tulenevalt muudetakse põhimääruses ministeeriumi osakondade loetelu ja e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantslerile alluvate osakondade loetelu. Edaspidi allub e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantslerile digitaalvõimekuse arendamise osakond.

Digitaalvõimekuse arendamise osakonna põhiülesanne on kavandada ministeeriumi ja valitsemisala infotehnoloogiapoliitikat. Osakonnal on juhtiv roll teenusearenduse, arendusprojektide ja standardiarenduse koordineerimisel, isikuandmete privaatsuskäsitluse haldamisel, valdkondade kvaliteedijuhtimise toetamisel ning digitaaloskuste ja võimekuse arendamisel.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017.

 

7. Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu järgi kehtestatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse uus terviktekst.

Alates 1. jaanuarist 2017 tuleb senine riiklik pensionikindlustuse register korraldada ümber sotsiaalkaitse infosüsteemiks. Pensionikindlustuse registri ülesandeid on aastate jooksul märkimisväärselt laiendatud ning kehtiv põhimäärus on vaja viia kooskõlla sotsiaalkindlustusameti uute ülesannete ja reorganiseeritud infosüsteemi eesmärkidega.

Sotsiaalkaitse infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse seadustest tulenevate sotsiaalkindlustusameti avalike ülesannete täitmiseks.

Võrreldes kehtiva põhimäärusega nähakse ette, et registrit peetakse ka ohvriabi ja abivahendi teenuse korraldamiseks.

Andmekogu uus volitatud töötleja on eelnõu kohaselt Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). TEHIK luuakse alates 1. jaanuarist 2017 ja keskuse ülesandeks on sotsiaalministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamine, haldamine ja pakkumine.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017.

 

8. Tervise infosüsteemi põhimäärus
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga kaasajastatakse tervise infosüsteemi põhimäärust.

Eelnõu järgi saab Eesti E-tervise Sihtasutuse asemel andmekogu uueks volitatud töötlejaks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK).

TEHIK asutatakse 1. jaanuarist 2017 ja see koondab sotsiaalministeeriumi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenused. Erialaspetsialistide koondumine ühte kompetentsikeskusse tagab andmekogude ja infosüsteemid ühtse halduse, infotöötluse ja -arhitektuuri juhtimise.

Uute andmeandjatena hakkavad tervise infosüsteemi teavet saatma Eesti Töötukassa ja kaitseministeerium haldusala arstlikud komisjonid. Infosüsteemi peamised andmeandjad ja esmased kasutajad on tervishoiuteenuse osutajad.

Lisaks täpsustatakse andmekogu andmetele juurdepääsu korda ja viisi, sh luuakse inimestele võimalus anda vajadusel läbi riikliku patsiendiportaali (www.digilugu.ee) kolmandatele isikutele juurdepääs oma andmetele ja selliseid nõusolekuid samast kohast hallata. Alates 2019. aastast hakatakse määruse muudatuse kohaselt riiklikus patsiendiportaalis sarnaselt raviarvetele kuvama ka haiguslehtede infot.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017.

 

9. Organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete rakendamine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt rakendatakse valitsuse määruse alusel Eestis organisatsioonide ISIL (Daesh) ja Al-Qaida liikmete ning teiste nendega seotud inimeste, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud sanktsioone, mis on kehtestatud ÜRO Julgeolekunõukogu (JN) resolutsiooniga 1267 (1999) ja mida on korratud sellele järgnevates resolutsioonides. ÜRO julgeolekunõukogu sanktsioonikomitee ajakohastab seda loetelu regulaarselt.

Sanktsioonidena kasutatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist ning sõjalise konsultatsiooni, abi või väljaõppe keeldu.

Terroristide suhtes kehtestatud sanktsioone rakendatakse Eestis Euroopa Liidu Nõukogu otsuse (ÜVJP) 2016/1693 kaudu ja otsekohalduva määruse (EÜ) nr 881/2002 alusel. Määrusele on lisatud ÜRO JN sanktsioonikomitee loetelu juriidilistest ja füüsilistest isikutest, kellele sanktsioonid kehtivad.

ÜRO julgeolekunõukogu sanktsiooninimekirja vastavat määruse lisa täiendatakse jooksvalt. Kuna EL määruse lisa ajakohastamine toimub mõnepäevase viivitusega, on vajalik vastu võtta siseriiklik regulatsioon, mille alusel kohaldatakse sanktsiooninimekirja lisatud isikute suhtes sanktsioone koheselt.

 

10. Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Maaeluministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Ülenurme vallale (Kaasiku tänav T1 kinnistu)

Esitajad: maaeluminister Martin Repinski
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Maaeluministeerium saab nõusoleku anda Ülenurme vallale teemaad kergliiklustee rajamiseks. Tee saab valmis 30. juuliks 2017. Selle ehitust finantseeritakse linnapiirkondade jätkusuutliku arengu meetmest.

 

2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale (Vesivärava tänav T5 ja 44b katastriüksustest koosnev kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku anda tasuta Tallinna linnale  Vesivärava tänav T5 ja 44b katastriüksustest koosnev maa (pindaladega 517 ja 992 m2) haljasala ja juurdepääsutee rajamiseks. 

 

3) Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Ülenurme vallale (Ringtee tänava lõik 4 ja 5 kinnistud)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saab nõusoleku anda tasuta Ülenurme vallale maad Õssu külas juurdepääsutee rajamiseks.

 

4) Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Haanja vallale (Kooli kinnistu)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saab nõusoleku anda tasuta Haanja vallale Kooli kinnistu, millel asub Haanja kooli parkla.

 

5) Nõusolek Haridus- ja Teadusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Võru vallale (Väimela alevikus asuvad kaks kinnistut)
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Haridus- ja teadusministeerium saab nõusoleku anda tasuta Võru vallale maad Väimela alevikus juurdepääsuteede rajamiseks.

 

6) Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Märjamaa vallale (Lemmiku – Sõtke kergliiklustee L5 kinnistu)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek anda tasuta Märjamaa vallale maad Sõtke külas jalgratta- ja jalgtee rajamiseks. Tee-ehitusega alustatakse 2017. aasta märtsis ja seda finantseeritakse kergliiklusteede toetusskeemist.

 

11. Maa andmine munitsipaalomandisse
1) Maa andmine Saue valla munitsipaalomandisse (Kasemarja maaüksus)

Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Harju maakonnas Saue vallas Ääsmäe külas asuv Kasemarja maaüksus antakse munitsipaalomandisse sotsiaalhoone ja seda teenindavate kõrvalhoonete rajamiseks. Maaüksuse pindala 1,1 hektarit. Detailplaneeringu kohaselt on sotsiaalhoone kuni kahe korruseline ning seal hakkavad asuma teenuskeskus, sotsiaal- ja munitsipaalkorterid. Samuti on maale planeeritud parkla ja aiamaa. 

 

2) Maa andmine Nissi valla munitsipaalomandisse (Allikaoti tee 4 maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Harju maakonnas Nissi vallas Riisipere alevikus asuv Allikaoti tee 4 maaüksus antakse munitsipaalomandisse biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete ladustamiseks ja kompostimiseks. Maaüksuse pindala on pindala 8515 m².

 

3) Maa andmine Jõgeva linna munitsipaalomandisse (Piiri tn 2a maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Jõgeva linnas asuv Piiri tn 2a maaüksus antakse munitsipaalomandisse ühisveevärgi pumpla rajamiseks. Maaüksuse pindala on 3139 m².

 

4) Maa andmine Sonda valla munitsipaalomandisse (Biopuhasti maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Ida-Viru maakonnas Sonda vallas Erra alevikus asuv Biopuhasti maaüksus antakse munitsipaalomandisse reoveepuhasti rajamiseks. Maaüksuse pindala on 1395 m².

 

12. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Rahandusministeeriumile õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katteks
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 1, 4 miljonit eurot õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks.

Seni on rahas kompensatsioone makstud ligikaudu 10,58 miljonit eurot.

Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseeritakse rahas alates 2007. aastast ning makseid tehakse kord kvartalis. Enne seda maksti kompensatsiooni erastamisväärtpaberites. Summa suuruse arvutamist korraldab ja kompensatsiooni määrab kohalik omavalitsus, kompensatsioone maksab Rahandusministeerium.

Hinnanguliselt jääb 2016. aasta lõpuks lõpetamata vähemalt 210 vara tagastamise ja kompenseerimise menetlust, mis moodustab umbes 0,15 protsenti esitatud restitutsiooninõuete koguarvust. Eesmärgiks on seatud valdava osa pooleliolevate menetluste lõpetamine omandireformi praeguse korralduse raames see tähendab enne kavandatavat riigi halduskorralduse reformi 2018. aastal. Väljamakstud kompensatsioonide kogusumma on ligikaudu 540 miljonit eurot.

 

13. Aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Aruanne

 

Vastavalt Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seadusele esitab valitsus kord aastas Riigikogule ülevaate ESMi antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest ESM-is.

ESM on rahvusvaheline finantsorganisatsioon, mis euroala finantsstabiilsuse tagamiseks ja kriisilahenduseks annab oma liikmetele toetuslaenu või toetab muude meetmetega. Toetusmeetmete rahastamiseks annab ESM välja erinevaid finantsinstrumente oma kapitali tagatisel.

Aruanne annab ülevaate 2015. aasta peamistest tegevustest, mil kiideti heaks Kreeka kolmas finantsabiprogramm ja rahastati Küprose ning Kreeka majanduse kohandumisprogramme. ESMi juhatajate nõukogu kiitis nii 2015. a kui ka 2016.a aastakoosolekul heaks ESMi tulude (vastavalt 443 923 000 eurot ja 729 375 000 eurot) ülekandmise reservfondi. Tänaseks on reservfondi kogunenud 1,426 miljardit eurot.

 

14. Alalise Vahekohtu liikmete määramine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

23. novembril 2016 lõppes Eesti poolt nimetatud Alalise Vahekohtu liikmete Andres Hallmägi, Julia Laffranque, Heiki Lindpere ja Rait Maruste ametiaeg. Seetõttu on järgmiseks kuue aasta pikkuseks ametiajaks vaja määrata uued liikmed. Alalise Vahekohtu liikmekandidaatide valimise komisoni otsuse kohaselt määratakse uuteks liikmeteks Triinu Hiob, Lauri Mälksoo, Toomas Vaher ja René Värk.

Osalisriikide poolt nimetatud Alalise Vahekohtu liikmetest moodustatakse nimekiri, kust riigid võivad omavaheliste vaidluste lahendamiseks valida vahekohtunikud.

 

15. Eesti seisukohad Euroopa sotsiaalõigusi käsitlevas arutelus
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Sotsiaalse mõõtmega arvestamine Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) süvendamisel on olnud üheks komisjoni kümnest prioriteedist ning osaks komisjoni 2016 ja 2017 tööprogrammidest. President Junckeri eesmärk on välja töötada ühised põhimõtted ja eesmärgid, millest juhindumine aitaks saavutada riikidel tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas suuremat lähenemist. Ettepanekud tõukuvad asjaolust, et kriis mõjutas oluliselt heaolunäitajaid ja riikide vaheline lõhe nendes näitajates on märkimisväärselt suurenenud, mis omakorda tekitab paljudes EL liikmesriikide kodanikes rahulolematust. Seega tuleks komisjoni hinnangul ühiskonna uute suundumuste ja väljakutsete valguses ümber mõtestada EL sotsiaalmudel. Ühistest põhimõtetest juhindumine saaks olema kohustuslik euroala riikidele, jäädes samas avatuks ka kõikidele teistele.

Konsultatsioonil on kolm eesmärki: hinnata tööhõive- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide tuleviku väljakutseid; anda hinnang olemasolevale ELi õigustikule töö- ja sotsiaalvaldkonnas; saada tagasisidet Euroopa sotsiaalõiguste samba kavandi kohta.

Eesti seisukohalt peame Euroopa sotsiaalõiguse, seal hulgas tööõiguse tervikuna ülevaatamist vajalikuks ja asjakohaseks, kuivõrd ühiskonna uutest väljakutsetest tulenevalt on õige aeg hinnata, kas EL senised poliitikainstrumendid on piisavad tänaste ja tuleviku väljakutsetega toimetulekuks. Leiame, et Euroopa sotsiaal- ja tööpoliitika tulevikku kujundavad ja mõjutavad majanduse digitaliseerumine, töömaailma muutumise kiirus ja ulatus, demograafilised trendid ja ka erinevad kriisid. Seejuures peitub heaoluriigi edukus ja muutuse võti sotsiaal- ja majanduspoliitikate nutikas seostamises, innovatsiooni soodustamises, investeeringutes inimvarasse ja töö- ja elukeskkonda ning ettevõtlikkuse suurendamises. Oluliseks tuleb pidada inimeste aktiveerimist, mitte ainult rahalise kaitse tagamist sotsiaalsete riskide eest.

Üldiselt Eesti nõustub Euroopa sotsiaalõiguste samba kavandis välja toodud probleemipüstituste ja sõnastatud põhimõtetega, millest enamik sihitavad olulisi väljakutseid nagu konkurentsivõime suurendamine, tööelus osalemise võimaluste suurendamine ning piisavate sotsiaalkaitsevõrgustike väljaarendamine. Samas leiame, et uusi instrumente EL tasandil tuleks hakata kavandama alles siis, kui olemasolevate potentsiaal on täielikult ära kasutatud. EL õigusaktidest sotsiaal- ja tööpoliitikas vajaksid ajakohastamist esmajoones töö ja pereelu ühitamist, võrdset kohtlemist, töötingimusi ning töötervishoidu ja –ohutust puudutavad regulatsioonid.

 

16. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise, tehnilise abi ja transiidi kontrollimiseks, eelnõu kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Välisminister esitab Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise, tehnilise abi ja transiidi kontrollimiseks (uuesti sõnastatud), eelnõu kohta. Kahesugused kaubad on tsiviilotstarbelised tooted, mida on võimalik kasutada ka sõjalistel eesmärkidel.

Eesti leiab, et selliste kaupade eksport tuleb hoida range kontrolli all ning kontrolli tõhususe nimel on määruse muutmine vajalik. Eesti peab vajalikuks tehnilise abi kontrolli lisandumist ning uute loamenetluste kehtestamist.

Samuti on Eesti nõus, et kahesuguse kasutusega kaupade mõistet tuleb täiendada, lisades sinna kaubad, mida saab kasutada tuuma-, keemia-, ja bioloogiliste relvade ja nende kandevahendite konstrueerimiseks, arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks, ning küberseiretehnoloogia.

Eesti toetab küberseiretehnoloogia ekspordi kontrolli kehtestamist. See aga võib mõjutada liikmesriikide IT-sektori e-lahenduste pakkumist kolmandatesse riikidesse ja pidurdada ELi üldist konkurentsivõimet. Seega tuleb määruse eelnõuga saavutada kaalutletud ja proportsionaalne lahendus.

 

17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 8. ja 9. detsembri 2016. a istungil

Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Justiitsvaldkonna teemadest käsitletakse nõukogus kahte kriminaalvaldkonna õigusloomelist algatust – Euroopa nõukogu määruse eelnõu Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (nn PIF direktiiv), eelnõu. Eraõiguse valdkonnas toimub nõukogus poliitiline debatt Euroopa Parlamendi ja nõukogu digitaalse sisu üleandmise lepingute teatavaid aspekte käsitleva direktiivi eelnõu üle. Muudest teemadest arutatakse nõukogus veel küberruumi kriminaalõiguslikke aspekte käsitlevaid nõukogu järeldusi ning eesistuja annab ülevaate krüpteerimise kohta.

 

2) Eesti seisukohad eurorühma 5. detsembri 2016. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 6. detsembri 2016. a istungil
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Eurorühma arutab Kreeka abiprogrammi hetkeolukorda ja eurorühma 2017. a I p.a tööprogrammi. Lisaks on kavas euroala kui terviku eelarvelise olukorra ja väljavaadete ning  euroala liikmesriikide eelarvekavade hinnangud. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus soovitakse muu hulgas kokku leppida Euroopa strateegiliste investeeringute fondi määruse muudatused, millega pikendatakse fondi tegevuse tähtaega ning laiendatakse seda.

Kolmandate riikidega seotud hübriidseid ebakõlasid käsitleva maksustamise vältimise vastase direktiivi kohta on kavas saavutada kokkulepe üldises lähenemisviisis. Finantstehingute maksu tõhustatud koostöös osalevad liikmesriigid annavad ülevaate olukorrast. Euroopa Komisjon tutvustab pangandusliidu tugevdamise paketti. Ministritele antakse ülevaade tööst rahapesuvastase direktiiviga ja pangandusliidu rakendamisest. Nõukogu informeeritakse majandus- ja rahandusliidu süvendamise tegevustest ja viie presidendi aruande järelmeetmetest. Samuti teeb komisjon ettekande 2017. aasta majanduskasvu analüüsist ja häiremehhanismi aruandest ning euroala majanduspoliitikat käsitleva soovituse eelnõust. Lisaks käsitletakse terrorismi rahastamise vastase võitlust ja tutvustatakse ministritele tolliametite peadirektorite kõrgetasemelise rühma aruannet tollivaldkonna strateegiliste küsimuste kohta. Nõukogu arutab stabiilsuse ja kasvu pakti prognoositavuse ja läbipaistvuse parandamise võimalusi.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-