Alguskell 10.00 Stenbocki majas 12. novembril 2002. aastal
Palumearvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millelevõib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Tex Vertmann693 57141 ja Hanna Hinrikus 693 5792.
1. "Jäätmeseaduse" eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: seaduse eelnõu
Jäätmeseaduse uue versiooni väljatöötamine ontingitud jäätmehoolduse suhteliselt kiirest arengust Eestis viimaste aastatejooksul, samuti vajadusest viia seadus kooskõlla nende oluliste muutustega, mison toimunud ja mis lähematel aastatel toimuvad Euroopa Liidu jäätmealasesacquis´s. Eelnõu sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise-ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuseja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest.Seaduse jõustumiseks on kavandatud 1. juuli 2003. a. Vt lähemalt:http://www.envir.ee/oigusaktid/eelnoud/eelnoud.html
2. "Jahiseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: siseminister Ain Seppik
Tüüp: seaduse eelnõu
1. märtsil 2003 jõustuv jahiseadus muudabloomastiku kaitse ja kasutamise seadust, mille tulemusena peaks abitusolukorras looma aitamist ning hätta sattunud looma loodusesse tagasiviimisthakkama korraldama Päästeamet. Käesoleva seaduse eesmärk on ümber sõnastadaloomastiku kaitse ja kasutamise seadus selliselt, et looma abistamise kohustusei oleks mitte Päästeametil, vaid maavalitsuse hallatavatel päästeasutustelning kohaliku omavalitsuse päästeasutustel, kui viimased on moodustatud. Eelnõuei kooskõlasta Rahandusministeerium, kuna ei selgu eelnõu rakendamiseksvajalike vahendite suurus ja kas vahendid on planeeritud 2003. a riigieelarveeelnõusse. Vt lähemalt: http://www.sisemin.gov.ee/atp/index.html?id=2605
3. Seisukoha andmine
Tüüp: seisukoha andmine
1) Seisukoha andmine "Eesti Vabariigi seaduseRiigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta muutmiseseaduse" eelnõu (1193 SE) kohta
Esitajad: justiitsminister Märt Rask,rahandusminister Harri Õunapuu, sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: seisukoha andmine
Valitsus arutab Riigikogu liikme Lauri Vahtrealgatatud Eesti Vabariigi seaduse Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni jamuude sotsiaalsete garantiide kohta muutmise seaduse eelnõu. Vt lähemalt:http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=022900012&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1
2) Seisukohaandmine "Toiduseaduse muutmise seaduse" eelnõu (1194 SE) kohta
Esitajad: põllumajandusminister Jaanus Marrandi,sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: seisukoha andmine
Valitsus arutab Eesti Keskerakonna fraktsiooni jaEesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud toiduseaduse muutmise seaduseeelnõu. Vt lähemalt:http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=022900014&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1
3) Seisukohaandmine "Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 88 ja äriseadustiku §71 muutmise seaduse" eelnõu (1195 SE) kohta
Esitajad: rahandusminister Harri Õunapuu,justiitsminister Märt Rask
Tüüp: seisukoha andmine
Valitsus arutab Eesti Keskerakonna fraktsiooni jaEesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud Eesti väärtpaberite keskregistriseaduse § 88 ja äriseadustiku § 71 muutmise seaduse eelnõu. Vt lähemalt:http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=022900016&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1
4) Seisukohaandmine "Vabariigi Valitsuse ja teiste seaduste muutmise seaduse seosesMajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ümbernimetamisega Majandus- jaTeedeministeeriumiks" eelnõu (1201 SE) kohta
Esitajad: majandusminister ning teede- jasideminister Liina Tõnisson, justiitsminister Märt Rask
Tüüp: seisukoha andmine
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Mart Nuti,Toivo Jürgensoni ja Vootele Hanseni poolt 22. oktoobril 2002. a algatatudVabariigi Valitsuse ja teiste seaduste muutmise seaduse seoses Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumi ümbernimetamisega Majandus- jaTeedeministeeriumiks eelnõu. Vt lähemalt:http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=022950025&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1
4. Ülevaade erastamisväärtpaberite väljaandmisestja kasutamisest
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Ülevaade on esitatud seisuga 15. oktoober 2002. a.Ülevaates keskendutakse järgmistele küsimustele:
* Jooksev info erastamisväärtpaberite (EVP)väljaandmise ja kasutamise kohta. EVP-de kasutusarvetel olev summa onesmakordselt pärast väljaandmise algperioodi langenud ühe miljardi kroonini.
* Maa tagastamine ja kompenseerimine. Võrreldeseelmise poolaastaga on maa tagastamise tempo mõnes maakonnas ja riigistervikuna mõnevõrra kasvanud. Saavutatud tempo ei ole siiski piisav maatagastamise ja kompenseerimise lõpuleviimiseks vara kompenseerimiselõpptähtajaks, 2005. aasta 1. juuliks.
* Vaba maatulundusmaa erastamine. Vabapõllumajandus- ja metsamaa erastatavate katastriüksuste moodustamise tempo onvaibumas, ehkki ligi pool valdades kavandatud katastriüksustest on veelregistreerimata. Katastriüksuste mõõdistamise tempo aeglustumise põhjuseks onmõõdistustööde finantseerimiseks kasutatud Maailmapanga laenu ammendumine.
* Maa erastamise järelevalve probleemid. Maaerastamise järelmaksulepingute täitmise ja hüpoteegitagatiste säilimisejärelevalve on järgnevatel aastatel üks enam tähelepanu nõudvamaid ülesandeid, misvajab nii seadusandlikku sekkumist kui ka täiendavaid rahalisi vahendeid.
5. "Eesti Vabariigi valitsuse jaMadalmaade Kuningriigi valitsuse vahelise vastastikuse mõistmise memorandumiametikohustuste täitmiseks teise riiki nimetatud töötaja ülalpeetavatetöötamisest asukohariigis" eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Memorandumi eesmärk on võimaldada töötamistvastuvõtvas riigis diplomaatide ning administratiiv-tehnilise personaliülalpeetavatele, kes, kuuludes diplomaatiliste suhete Viini konventsioonisnimetatud isikute hulka, ei tohi reeglina vastuvõtvas riigis töötada.Seletuskirja kohaselt suurendab memorandum ülalpeetavate huvitatust eladavastuvõtvas riigis ning selle kaudu ka diplomaatide motiveeritustvälislähetuseks.
Memorandumiga määratakse kindlaks, kes ondiplomaadi ülalpeetavad, samuti tööloa taotlemise kord. Lisaks sätestatakse, ettöötav ülalpeetav kaotab puutumatuse tööga seonduvates küsimustes, kaasaarvatud ka tsiviil- ja haldusvastutus. Kriminaalvastutuse korral võib saatevriik erijuhtudel keelduda puutumatusest loobumisest. Ülalpeetavale laienebvastuvõtva riigi maksusüsteem, tema tööluba lõpeb hiljemalt diplomaadi lähetuselõppedes.
6. Piirirajatiste ja piirimärkide hooldamise kord
Esitaja: siseminister Ain Seppik
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on sätestada piirirajatiste ja-märkide hooldamise nõuded riigipiiril ja ajutisel kontrolljoonel ning tagadaseeläbi nende säilumine ja heas seisukorras olek, mis on vajalik rahvusvahelistekohustuste täitmiseks, aga ka piirivalve normaalseks tegevuseks. Seletuskirjakohaselt määruse kehtestamine toob piirivalvele kaasa uusi rahalisi kulutusi,milleks kasutatakse riigieelarves selleks eraldatud summasid. Piirivalveametistehtud arvestuste kohaselt kulutused nimetatud tööde teenuskorras tegemisel on2700 krooni ja omajõududega tegemisel 2500 krooni kilomeetrile. Kuna viimanearv sisaldab vaid otseseid kulusid, siis võttes aluseks 2700 krooni,moodustavad kulud 926 100 krooni aastas 343 kilomeetrile. Lisaks tuleb tehaühekordseid kulutusi viitade ja märkide paigaldamiseks riigipiirilesuunduvatele teedele, summas 600 000 krooni. Vastavalt seletuskirjale onnimetatud summad antud hinnanguliselt, arvestades olemasolevat riigipiiri LätiVabariigiga. Ajutisele kontrolljoonele laienevad riigipiiri valvamise,kaitsmise ja ületamise tingimused ning kord, piirirethiim ja vastutuspiirirethiimi rikkumise eest. Pärast piirilepingu sõlmimist Eesti Vabariigi jaVene Föderatsiooni vahel tuleb hooldamist vajavat riigipiiri juurde veel100-130 kilomeetrit. Määruse jõustumine on kavandatud 1. jaanuarist 2004. a. Vtlähemalt: http://www.sisemin.gov.ee/atp/index.html?id=2594
7. Rahvusvaheliselt kontrollitavatekalaliikide lubatud väljapüügimaht ja väljaspool Eesti Vabariigijurisdiktsiooni oleval veealal lubatud püügivõimalused 2003. aastal
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: määruse eelnõu
Kalapüügiseaduse kohaselt kehtestab VabariigiValitsus rahvusvaheliselt kontrollitavate kalaliikide lubatud aastaseväljapüügimahu ja väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealallubatud püügivõimalused. Samuti jõustab Vabariigi Valitsus rahvusvahelistestlepingutest tulenevad nõuded ja piirangud kalapüügile väljaspool EestiVabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal Eesti liputunnistusega laevadele.Eelnõu määrab Eesti püügivõimaluse kalaliikide kaupa Loode-AtlandiKalandusorganisatsiooni (NAFO) reguleeritaval alal, krevetipüügil ka püügilviibivate Eesti lipudokumentidega kalalaevade lubatud arvu. Kuna mõnedekalaliikide osas on püügivõimalused NAFO poolt kehtestatud blokk-kvoodina, eiole võimalik eraldi määratleda Eesti püügivõimalusi. Eelnõu määrab Eestilepüügipäevade arvu ja üheaegselt krevetipüügil viibida lubatud Eestilipudokumendiga kalalaevade arvu Teravmägede püügipiirkonnas ning vastavaltseletuskirjale püügivõimalused võrreldes 2002. aastaga ei ole muutunud.Eelnõuga kehtestatakse Eesti püügivõimalus Edela-Atlandi püügipiirkonnas 2003.aastal ning määratakse nimetatud püügipiirkonna ulatus. Eelnõu ei määra Eestipüügivõimalusi Läänemerel ja Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni) NEAFC-ipüügipiirkonnas, kuna need ei olnud eelnõu esitamise ajaks veel selgunud.Püügivõimaluste selgumisel täiendatakse püügivõimalusi kehtestavat määrust.
8. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. amääruse nr 416 "Sertifitseerimise riikliku registri asutamine ja pidamisepõhimäärus" muutmine
Esitajad: majandus- ning kommunikatsiooniministerLiina Tõnisson
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse eelnõu esitatakse seoses vajadusega viiaVabariigi Valitsuse 12.12.2000 määrus nr 416 vastavusse haldusmenetluseseadusega. Nimetatud määruse kohaselt teavitatakse isikut või asutustkirjalikult esitatud dokumentide kontrollimise tähtaja pikendamisest jaregistrisse kandmise või sellest keeldumise otsusest. Tulenevalthaldusmenetluse seaduses sätestatust tehakse eelnõus ettepanek teavitadataotlejat posti teel väljastusteatega tähtkirjaga või lihtkirjaga võielektrooniliselt. Eelnõus tehakse ettepanek jätta kehtivast määrusest väljaselliste dokumentide esitamise nõue, mille sisu on Sideametil endal võimalikelektrooniliselt kontrollida. See hõlmab riigilõivu tasumise tõendi esitamisenõudest, äriregistri B-kaardi koopia esitamise nõudest ning maksuvõlgnevusepuudumise tõendi esitamise nõudest loobumist. Seletuskirjas märgitakse, etmääruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi ega täiendavaid laekumisiriigieelarvesse.
9. Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2000. amääruse nr 44 "Lennundusjulgestuse kord" muutmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse muutmise eesmärgiks on täpsustadadiplomaatilise posti lennueelset julgestuskontrolli, arvestades seejuuresEuroopas väljakujunenud praktikat sellise kontrolli läbiviimisel. Määrusetäienduse kohaselt ei läbi nõuetekohaselt markeeritud ja pitseeritud diplomaatilinepost tavalist lennueelset julgestuskontrolli; seda ei või kinni pidada, läbivalgustada ega käsitsi läbi otsida. Siiani ei olnud diplomaatilise postiläbivalgustamine Eestis keelatud ega välistatud. Põhjendatud kahtlusetekkimisel, et diplomaatiline post sisaldab keelatud või ohtlikke esemeid võiaineid, võib seda kontrollida lähetajariigi diplomaatilise esindaja või kullerijuuresolekul. Kontrollist keeldumise korral keelab lennuväljalennundusjulgestusteenistus diplomaatilise posti viimise steriilsesse tsooni(piirkonda, kuhu pääseb pärast lennueelse julgestuskontrolli läbimist) võilennukisse. Samuti sätestatakse, et diplomaatilist esindajat ega kullerit,kellel on nõuetekohaselt vormistatud isiku- ja postidokumendid, ei peeta kinnining teda abistatakse ja kaitstakse tema ametiülesannete täitmisel igakülgselt.Vt lähemalt: http://web‑static.vm.ee/static/failid/291/Lennundusjulgestus.pdf ja http://web‑static.vm.ee/static/failid/105/Lennundusjulgestuse_seletuskiri.pdf
10. Maamaksu korrigeerimine Anija jaParaspõllu looduskaitsealadel ning Kostivere, Laukesoo ja Paunkülamaastikukaitsealadel
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: määruse eelnõu
Maamaksuseaduse kohaselt makstakse maalt, millelmajandustegevus on seadusega või seadusega kehtestatud korras kitsendatud,maamaksu vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele 25, 50 või 75 protsentimaksumäärast. Kaitstavate loodusobjektide seaduse kohaselt kaitstavaloodusobjekti kaitse-eeskirjaga sätestatud kitsendused ja kohustused vähendavadmaamaksu määra seadusega sätestatud korras, kaitsekorrast põhjustatud kohalikuomavalitsuse tulude vähenemist arvestatakse kohaliku omavalitsuse eelarvetasakaalustamisel riigieelarvega. Eelnõuga kehtestatakse Anija looduskaitsealal25%-line maamaksumäär 63,89 hektaril ja 50%-line maamaksumäär 7,88 hektaril,Paraspõllu looduskaitsealal 25%-line maamaksumäär 252,68 hektaril, Kostiveremaastikukaitsealal 50%-line maamaksumäär 96,57 hektaril, Paunkülamaastikukaitsealal 50%-line maamaksumäär 617,33 hektaril ja Laukesoomaastikukaitsealal 75%-line maamaksumäär 2061 hektaril. Maamaksust laekumatajääv summa (ligikaudu 39 000 krooni) kompenseeritakse valdadele riigieelarvest.
11. Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 1998. amääruse nr 44 "Käina lahe - Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirja javälispiiri kirjelduse kinnitamine" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: määruse eelnõu
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala valitsejaKeskkonnaministeeriumi Hiiumaa keskkonnateenistuse ja Käina Vallavalitsuseettepanekul muudetakse eelnõuga kaitseala kaitse-eeskirja jahipidamisetingimuste osas mõnedes sihtkaitsevööndites, kuna rebaste ja kährikute arvukuston vaja piirata seoses nende mõjuga linnustikule.
Kaitse-eeskirja täiendatakse ja lubataksetootmisega mitteseotud ehitiste rajamist kaitseala tarbeks, kuna kaitsealalinimeste paremaks teenindamiseks on vajalikud laudteed, lõkkeplatsid,istepingid jms.
12. Alalise elamisloa andmine
Esitaja: asjatundjate komisjoni töö eest vastutavsiseminister Ain Seppik
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseministeerium teeb ettepaneku anda NinaMinaevale (sünd 1919) alaline elamisluba.
13. Raudteemaa riigi omandisse jätmine
Esitaja: majandus- ning kommunikatsiooniministerLiina Tõnisson
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu on ette valmistatud ASi Eesti Raudtee poolttellitud raudteemaa riigi omandisse jätmise toimiku alusel ja käsitleb ASiEesti Raudtee kasutuses olevate raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatistealuste ja nende teenindamiseks vajalike maaüksuste (kogupindala 163 058 m^2),mis asuvad Tallinnas Nõmme linnaosas, riigi omandisse jätmist. Vastavaltraudteeseadusele seatakse riigi omandisse jäetud raudteemaale hoonestusõigusraudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste omaniku kasuks.
14. Riigivara tasuta üleandmine
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt annab Justiitsministeerium omavalitsemisel oleva, Põlvas Aasa 5-21 asuva kolmetoalise korteri, mille juurdekuulub 183 m^2 elamumaa, tasuta üle Siseministeeriumi valitsemisele.Justiitsministeerium ei vaja nimetatud korterit oma ülesannete täitmiseks.Põlvas Aasa 5-21 asuva korteri rendileping lõppes poolte kokkuleppel 1.augustil 2002. a ja eluruum on asustamata. Põlvas Aasa 5-21 asuv korter onvajalik Siseministeeriumile, kes esitas vastava taotluse korteri ja sellejuurde kuuluva maa üleandmiseks tema valitsemisele politseitöötajatemajutamiseks.
15. Riigivara üleandmine Sihtasutusele Tuuru
Esitaja: majandus- ning kommunikatsiooniministerLiina Tõnisson
Tüüp: korralduse eelnõu
Korralduse eelnõu esitatakse seoses HiiuMaavalitsuse ettepanekuga anda tema valitsemisel olev riigile kuuluv Hiiumaakonnas Kärdla linnas Vabrikuväljak 1 asuv hoone mitterahalise sissemaksenaüle Sihtasutusele Tuuru. Nimetatud hoone harilik väärtus on 1 700 000 krooni.Selle hoone üleandmine võimaldab Hiiu Maavalitsusel, kui hoone haldajal,vältida edasisi majandamiskulusid, sest hoone kasutusväärtuse säilitamiseks jamajandusliku efektiivsuse parandamiseks on investeeringud vältimatud.Seletuskirja kohaselt on hoone vajalik Hiiumaa arendustöö keskusena. TulenevaltSihtasutus Tuuru põhikirjast on tema tegevuse eesmärgiks Hiiumaa sotsiaalse jamajandusliku arengu programmide ja projektide algatamine, juhtimine ningsellega seonduvate uuringute, arendustöö, vabahariduse ning täiendkoolitusekorraldamine ja läbiviimine. Seletuskirjas märgitakse, et korralduserakendamine ei too kaasa täiendavaid kulutusi Hiiu Maavalitsusele. Hoone üleandmisegaseotud kulutused kannab Sihtasutus Tuuru.
16. Valitsusdelegatsiooni moodustamine"Osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni" poolte 6. konverentsil ja"Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli" poolte 14.koosolekul osalemiseks
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland,keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: korralduse eelnõu
Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon sõlmiti22. märtsil 1985. a ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll 16.septembril 1987. a eesmärgiga kaitsta osoonikihti, võtta kasutusele abinõudosoonikihti kahandavate ainete emissiooni ühtlaseks piiramiseks kogu maailmasning seada lõppeesmärgiks nende ainete täielik kasutusest kõrvaldamine. EestiVabariigi suhtes jõustusid nimetatud konventsioon ja protokoll 15. jaanuaril1997. a. 25. - 29. novembrini 2002. a toimub Roomas osoonikihi kaitsmise Viinikonventsiooni poolte 6. konverents ja osoonikihti kahandavate ainete Montrealiprotokolli poolte 14. koosolek. Eelnõu kohaselt kuuluvad nimetatud konverentsilja koosolekul osalemiseks moodustatavasse valitsusdelegatsiooniKeskkonnaministeeriumi kantsler Sulev Vare (delegatsiooni juht) jaKeskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna spetsialistValentina Laius (delegatsiooni liige).
17. Vabariigi Valitsuse 9. aprilli 1996. akorralduse nr 330-k "Eesti poole liikmete nimetamine moodustatavasseEesti-Vene komisjoni" muutmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
26. juulil 1994. a allakirjutatud Eesti Vabariigija Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõududepensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumilartikkel 12 näeb ette kokkuleppe täitmisega seotud küsimuste läbivaatamisekssegakomisjoni loomist, mille koosseisu määrab kumbki pool võrdse arvu omaesindajaid. Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetati komisjoni Eesti-poolsedliikmed, hetkel kuuluvad komisjoni Välisministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi,Sotsiaalkindlustusameti, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ja Eesti Haigekassaesindajad. Seoses Eesti Haigekassa uue juhatuse esimehe tööle asumisega teebVälisministeerium ettepaneku arvata komisjoni koosseisust välja Miret Tuur ningnimetada komisjoni liikmeks Eesti Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov.
18. Volituste andmine
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt volitatakse keskkonnaministerHeiki Kranichit hääletama riigi esindajana osaühingute Eesti KeskkonnauuringuteKeskus ja Tartu Keskkonnauuringud osanike koosolekul nimetatud äriühinguteühinemise poolt ühendava äriühingu osakapitali suurendamiseta. Ühendavaksäriühinguks on vastavalt seletuskirjale OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. OÜEesti Keskkonnauuringute Keskus (asukohaga Tallinnas) osakapital on 22 655 900krooni, keskmine töötajate arv 2001. a 64. Tegevusalaks on ohtlike jäätmeteanalüüs ja käitlemine, keskkonnamõjude hindamine, nõustamine ja koolitus,keskkonnauuringute teostamine, toorme ja toodangu analüüs. OÜ TartuKeskkonnauuringud (asukohaga Tartus) osakapital on 605 000 krooni, keskminetöötajate arv 22. Tegevusalaks on keskkonnaseisundi laboratoorne kontrollimine,jälgimine, fikseerimine ja prognoosimine, keskkonnaseisundi ja loodusvaradekohta andmete kogumine, töötlemine ja säilitamine, keskkonnakaitselisterakendus- ja alusuuringute läbiviimine ning koolitus. Äriühingute ühendaminevõimaldaks vastavalt seletuskirjale otstarbekamalt kasutada nendefinantsvahendeid, töötajate oskusteavet ning äriühingute seadmeid. OÜ TartuKeskkonnauuringud loetakse peale ühinemist lõppenuks ning tema vara läheb üleOÜle Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Äriühingute ühendamisega kaasneb osalinefinantsarvestuse ja- aruandlusega tegelevate töötajate ning ühe äriühingutippjuhi koondamine. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus osakapitalisuurendamist ühinemise käigus ei pea Keskkonnaminsteerium otstarbekas, kuna seeteeks ühinemise protseduuriliselt keerulisemaks ja kallimaks, ühinemisetulemusena tekkiva äriühingu osa turuväärtus sellest aga ei sõltu. Keskkonnaministeeriumon kavandanud lõpetada äriühingute ühendamine 2003. aasta esimeses kvartalis,määrates bilansipäevaks 01.01.2003. a.
19. Põllumajandussaaduste loetelu,mille puhul võib osutuda vajalikuks tootmiskvoodi kehtestamine *
Esitaja: põllumajandusminister Jaanus Marrandi
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt võib põllumajandussaaduste ületootmise piiramiseks, nendeturuhindade languse vältimiseks või välislepinguga võetud kohustuse täitmiseks kehtestadatootmiskvoote, et koguseliselt piirata järgmiste põllumajandussaaduste tootmist:1) toorpiim; 2) veised; 3) lambad; 4) tera- ja kaunvili, raps, rüps, seemne- jakiulina; 5) sertifitseeritud seeme. Vt lähemalt: http://www.agri.ee/oigusloome/eelnoud/
20. Üleriigilise tootmiskvoodikehtestamine piimalehma kasvatamise toetust taotleda soovivatepõllumajandustootjate poolt turustamiseks toodetavale toorpiimale *
Esitaja: põllumajandusminister Jaanus Marrandi
Tüüp: Määruse eelnõu
Eesti on Euroopa Liiduga (edaspidi EL) peetavatel ühinemisläbirääkimistelteatanud oma valmisolekust võtta EL-i ühtne piimapoliitika üle alates liitumisehetkest. Et see ülevõtmine sujuks ilma suuremate tõrgeteta, onPõllumajandusministeerium kavandanud EL-i piima ja piimatoodete ühtseturukorralduse tähtsaima ja administratiivselt keerukaima meetme - piimatootmiskvoodi - liitumiseelse rakendamise Eestis. Eelnõus tehakse ettepanekkehtestada piimalehma toetust taotleda soovivate põllumajandustootjate pooltturustamiseks toodetavale toorpiimale üleriigiline tootmiskvoot 900 000 tonni,mis jaguneb: 1) otse lõpptarbijale turustamise kvoot - 90 000 tonni; 2)töötlejale turustamise kvoot - 810 000 tonni. Toorpiima üleriigilinetootmiskvoot kehtiks 1. aprillist 2003. a kuni 31. märtsini 2004. a. Vtlähemalt: http://www.agri.ee/oigusloome/eelnoud/
21. Põllumajandustootjale toorpiimatootmiskvoodi määramise, muutmise ja selle kehtetuks tunnistamise alused jakord, reservi moodustamine, selle jagamise alused ja kord *
Esitaja: põllumajandusminister Jaanus Marrandi
Tüüp: Määruse eelnõu
Eesti on Euroopa Liiduga (edaspidi EL) peetavatel ühinemisläbirääkimistelteatanud oma valmisolekust võtta EL-i ühtne piimapoliitika üle alates liitumisehetkest. Et see ülevõtmine sujuks ilma suuremate tõrgeteta, onPõllumajandusministeerium kavandanud EL-i piima ja piimatoodete ühtseturukorralduse tähtsaima ja administratiivselt keerukaima meetme - piimatootmiskvoodi - liitumiseelse rakendamise Eestis. Eelnõus tehakse ettepanekkehtestada piimalehma kasvatamise tulutoetust taotleda soovivatelepõllumajandustootjatele nende poolt turustamiseks toodetava toorpiimatootmiskvoodi määramise, muutmise ning kehtetuks tunnistamise alused ja kord,samuti reservi moodustamise ning jagamise alused ja kord. Seletuskirjasmärgitakse samuti, et määruse rakendamine aitab kindlustada Eestiadministratiivset suutlikkust liitumisel EL-iga ja tõsta põllumajandustootjateteadlikkust EL-is rakendatavatest turumeetmetest. Vt lähemalt: http://www.agri.ee/oigusloome/eelnoud/
22. Riigieelarve vahenditeümberjaotamine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: Korralduse eelnõu
Majandusministeeriumi ning Teede- ja Sideministeeriumi ühendamisel Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumiks muudeti Vabariigi Valitsuse seadust jaRahandusministeeriumi valitsemisalast viidi Konkurentsiamet Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse ning Majandusministeeriumivalitsemisalast viidi Riigihangete Amet Rahandusministeeriumi valitsemisalasse.Seaduse 2002.aasta riigieelarve kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigusriigiasutuste reorganiseerimisel vähendada nendele riigieelarvest ettenähtudfinantseerimist, suunates vabanevad summad oma reservi ning finantseeridareservist reorganiseeritavaid ja moodustatavaid uusi asutusi. Eeltoodusttulenevalt teeb Rahandusministeerium käesoleva eelnõuga ettepaneku Konkurentsiametipuhul 2 389 059 krooni 14 sendi, Rahandusministeeriumi puhul 108 061 krooni 20sendi, Riigihangete Ameti puhul 998 199 krooni 27 sendi ningMajandusministeeriumi puhul 175 451 krooni 87 sendi suunamiseks VabariigiValitsuse reservi, kust omakorda eraldatakse Konkurentsiametile 2 389 059krooni 14 senti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 108 061 krooni 20senti, Riigihangete Ametile 998 199 krooni 27 senti ningRahandusministeeriumile 175 451 krooni 87 senti.
23. Diplomaatilise passi andmine
1) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Eelnõu kohaselt antakse riigi ülesannete täitmiseks ja kooskõlas rahvusvahelisetavaga ühekordseks kasutamiseks diplomaatiline pass kindralleitnant JohannesKert´ile seoses tema määramisega Eesti Vabariigi alaliseks sõjaliseksesindajaks NATO juures 1. detsembrist 2002. a kuni 1. detsembrini 2005. a.
Kindralleitnant Johannes Kert´ile väljastati 11. jaanuaril 1999. adiplomaatiline pass kui kaitseväe juhatajale, pass kehtis kuni 11. jaanuarini2002. a.
2) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Eelnõu kohaselt antakse riigi ülesannete täitmiseks kooskõlas rahvusvahelisetavaga ühekordseks kasutamiseks diplomaatiline pass Eesti Vabariigi alalisesõjalise esindaja NATO juures kindralleitnant Johannes Kert´i abikaasale LaineKert´ile, kes viibib Belgia Kuningriigis 1. detsembrist 2002. a kuni 1.detsembrini 2005. a.
Käesoleva päevakorrapunkti alapunktis 1 taotletakse diplomaatilist passi kaJohannes Kert´ile.
3) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Eelnõu kohaselt antakse riigi ülesannete täitmiseks kooskõlas rahvusvahelisetavaga ühekordseks kasutamiseks diplomaatiline pass Eesti Vabariigi alalisesõjalise esindaja NATO juures kindralleitnant Johannes Kert´i tütrele MariKert´ile, kes viibib Belgia Kuningriigis 1. detsembrist 2002. a kuni 1.detsembrini 2005. a.
Kuna Mari Kert saab 11. juulil 2003. a 18-aastaseks, siis vastavalt isikuttõendavate dokumentide seadusele on tal kui perekonnaliikmel õigus saadadiplomaatilist passi kuni 10. juulini 2003. a. Seetõttu annab eelnõu kohaseltVälisministeerium Mari Kert´ile diplomaatilise passi kehtivusega 1. detsembrist2002. a kuni 10. juulini 2003. a.
4) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Eelnõu kohaselt antakse riigi ülesannete täitmiseks kooskõlas rahvusvahelisetavaga ühekordseks kasutamiseks diplomaatiline pass Eesti Vabariigi alalisesõjalise esindaja NATO juures kindralleitnant Johannes Kert´i tütrele MirjamKert´ile, kes viibib Belgia Kuningriigis 1. detsembrist 2002. a kuni 1.detsembrini 2005. a.
24. Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 1998.a määruse nr 245 "Ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on uurijaja uurimisjuhi õigused, kinnitamine" muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: Määruse eelnõu
Määruse eelnõu esitatakse seoses sellega. et kriminaalmenetluse koodeksi,väärismetalltoodete proovi seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse,ravimiseaduse, arhiiviseaduse, konkurentsiseaduse, ja karistusseadustikumuutmise seadusega täiendati kriminaalmenetluse koodeksit, millega lülitatiKonkurentsiamet kohtueelse uurimise asutuste loetellu (jõustus 24.10.2002). Tehakseettepanek lülitada valitsuse määrusega nr 245 kinnitatud ametikohtade loetellu,mida täitvatel ametnikel on uurija õigused Konkurentsiametijärelevalvepädevusega osakonna juhataja asetäitja, nõuniku ja peaspetsialistiametikohad ning sama määrusega kinnitatud ametikohtade loetellu, mida täitvatelametnikel on uurimisjuhi õigused Konkurentsiameti peadirektori, peadirektoriasetäitja, õigusnõuniku ja järelevalvepädevusega osakonna juhataja ametikohad. Määruserakendamine ei too kaasa otseseid kulutusi ning määruse jõustumisel saabKonkurentsiamet hakata täitma ametile kui kohtueelse uurimise asutusele pandudkohustust teostada kriminaalmenetlust.
25. "Seaduses "2002. aastariigieelarve"" valla- ja linnaeelarvete toetusfondi määratudtoimetulekutoetuste reservi jaotamine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: Määruse eelnõu
Seaduses 2002. aasta riigieelarves on eraldistena valla- ja linnaeelarvetetoetusfondis ette nähtud 37 600 000 krooni toimetulekutoetuste reserviks, misjaotatakse valitsuse poolt kehtestatud korras. Sotsiaalministeerium esitas rahandusministeeriumilemaavalitsuste poolt edastatud maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste taotlustealusel ettepanekud toimetulekutoetuste reservi jaotamiseks. Seletuskirjakohaselt saavad toimetulekutoetuste reservist täiendavaid vahendeid need valladvõi linnad, kes on esitanud vastava taotluse ning sellega kindlustatakse neileomavalitsusüksustele vahendite olemasolu toimetulekutoetuste väljamaksmiseks.Toimetulekutoetuste reservi jääk jaotatakse omavalitsusüksuste vahelproportsionaalselt ning nimetatud vahendeid võib kasutada täiendavatesotsiaaltoetuste maksmiseks.
26. Valitsusdelegatsiooni moodustamineValencias toimuval "Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindudeelupaikade konventsiooni" osapoolte 8. konverentsil osalemiseks
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eesti ühines rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikadekonventsiooniga 20. oktoobril 1993. a. Käesolevaks ajaks on konventsioonigaliitunud 133 riiki. Konventsiooni eesmärgiks on kaitsta märgalasid kogumaailmas. Märgalad on olulised biosfääri ökoloogilise tasakaalu säilitajad,veerethiimi mõjutajad ja reguleerijad ning iseloomuliku floora ja fauna, eritiveelindude elupaigad. 18.-26. novembrini 2002. a Valencias HispaaniaKuningriigis toimuval konventsiooni osapoolte 8. korralisel konverentsil onüheks oluliseks teemaks konventsiooni osa rahvusvahelises koostöös. Samutiarutatakse konventsiooni praktilise rakendamise ja täitmisega seotud küsimusi. Eelnõukohaselt on moodustatava delegatsiooni juht Keskkonnaministeeriumilooduskaitseosakonna juhataja Hanno Zingel ja liikmed Endla Looduskaitsealaseirespetsialist Kai Kimmel, Silma Looduskaitseala direktor Tiit Randla jaKeskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialist Riinu Rannap.
27. "Kodakondsuse seaduse muutmiseseaduse" eelnõu
Esitaja: siseminister Ain Seppik
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu üheks eesmärgiks on lahendada kodakondsuse seaduse rakendamisesttulenevad probleemid. 1992. a, kui alustati Eesti kodaniku passideväljaandmist, anti paljudel juhtudel pass välja ilma, et oleks dokumentaalselttõestatud isiku kuulumine Eesti kodakondsusse. Eelnõuga soovitakse heastadariigi poolt tehtud viga ja anda kodakondsus nendele isikutele, kes on seni endheauskselt pidanud Eesti kodanikuks, kuna riik andis neile Eesti kodaniku passiväljastamisega põhjuse pidada end Eesti kodanikuks.
Seaduse teiseks eesmärgiks on lahendadavälismaalasest alaealise lapse Eesti kodakondsuse saamise küsimusi lapsendamiselEesti kodaniku poolt. Ajavahemikul 2000 - 2002 väljastas Kodakondsus- jaMigratsiooniamet Eesti kodaniku passi Eesti kodaniku poolt lapsendatudvälismaalasest lapsele kui sünnijärgsele Eesti kodanikule. Kehtiv kodakondsuseseadus sätestab võimaluse välismaalasest lapsendatud lapsele Eesti kodakondsusesaamiseks naturalisatsiooni korras, kui lapsendaja esitab vastavasooviavalduse, välistades ühtlasi lapsendatud lapsele Eesti kodakondsuseomandamise muul viisil. Seega on lapsendatud laps, kelle vanem ei ole talletaotlenud Eesti kodakondsust naturalisatsiooni korras, vaid kellele väljastatiEesti kodaniku pass kui sünnijärgsele Eesti kodanikule, saanud Eesti kodanikupassi alusetult. Eelnõu kohaselt loeks Kodakondsus- ja Migratsiooniametlapsendatud lapse lapsendaja taotlusel Eesti kodakondsuse sünniga omandanuks,kui lapsendaja oli lapse sünni ajal Eesti kodakondsuses ja laps ei ole muuriigi kodakondsuses või vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuseomandamisega.
28. Nõusoleku andmine MaailmaEnergeetikanõukogu täitevassamblee korraldamiseks Tallinnas 2005. aastal
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Seoses rahvusvahelise põlevkivialase seminariga viibib 18. novembril k.aTallinnas Maailma Energeetikanõukogu (WEC) Kesk- ja Ida-Euroopa peakoordinaatorja Euroopa energiaprogrammide direktor dr Klaus Brendow, kellel on planeeritudka kohtumised peaministriga ning majandus- ja kommunikatsiooniministriga.Seetõttu oleks vajalik valitsuse seisukoht täitevassamblee Eestis korraldamiseküsimuses enne nimetatud kohtumist. Kohtumiste käigus oleks võimalik üle andaka Eesti ametlik kandideerimisavaldus Tallinna saamiseks 2005. aasta WEC-itäitevassamblee toimumiskohaks.